Euroopa Liit: föderalism, bürokraatia, sotsialism

Euroopa Liit loodi väidetavate soovidega luua Euroopas ühisturg ja kindlustada rahu Euroopa kontinendil. Lubati liikmetele nende iseseisvust ja mitmepalgelisust mitte puudutada. Lubati austada Euroopa rahvaid ja riike. Lubati, et ei sekkuta riikide siseasjadesse ja peamine on vaid ühine majandusruum, mille peegeldajaks saab ühisraha.

Tegelikkus täna on teine ja tendents on halvenemise suunas. Euroopa Liit TÄNA on ülibürokraatlik, sotsialistlikusse föderalismi suunduv, liikmete iseseisvust mitte austav, pehmokultuuri ja juurtetust ning keskpärasust kasvatav, süveneva jätkusuutmatusega õpetatud abituse ühiskond vananeva elanikkonnaga, keda on hea manipuleerida.

Euroopa Liidu ideoloogia ning majandusmetoodikad on selle liidu kallutanud poliitiliselt vasakskaalale, majanduslikult jätkusuutmatusse keskkonda.
Paljuski on süüdi siin liigne vasakliberalism ning tegelike olude - majandusseaduste, inimpsühholoogia ja juurdunud konservatiivsete väärtuste mittetunnistamine ja püüd neid väänata üsna eriskummalisel moel.
Seetõttu elab tänane Euroopa kunagise ideoloogilise ja materjaalse "rasva" najal, kuni see lõplikult otsa saab ja arengumaad Aasias ning Aafrikas lõplikult Euroopast mööda tormavad. Siis vajub Euroopa sajandite pikkusse madalseisu.
Euroopat päästab vaid üks - tagasipöördumine konservatiivsete juurte juurde, millised hõlmavad nii klassikalise kapitalismi juurde tegasipöördumist kui ka kultuurilitse-rahvuslike-piirkondlike kommete austamist Euroopa territooriumil.

Suurim viga Euroopa tuleviku suhtes on olukorra loomine, kus vananeva elanikkonna taustal luuakse õpitud abituse ühiskonda, mille sotsiaalsed väärtused pärinevad marksismist-leninismist e. sotsiaaldemokraatia alustest ning kus püütakse Nõukogude Liidu eeskuju kohaselt kasvatada ühtse malli järgi maailma asjadest aru saavat ja juurteta "ühtset euroopa kodanikku".

Just selle pärast on ka ohtlik Euroopa suundumus siinsete rahvaste rahvuslike eripärade mahasurumiseks ja kaotamiseks, rääkimata Euroopa riikide poliitilisest iseseisvusest ja kohapealse valitsemisõiguse piiramisest.
Euroopa Liidust peab saama ainult puhtakujuline majandusliit või rahaliit, vastasel juhul pole ta vajalik ja on sisult regressiivse mõjuga, milline liigub enesetapu kursil, viies hukatusse ka oma elanikud.

Kas me tahame olla sellise föderalismi suunduva riigi provints? Kas meile on vaja sellist Euroliitu?
Kas poleks aeg kolmandat korda Eesti ajaloos kuulutada Eesti seadused Eesti territooriumil ülemuslikuks nagu see toimus 1918 ning 1991. aastal?

0

Lätlased on Euro(liidu)skeptilisemad kui eestlased. Skeptitsism EL-i aga kasvab kõikjal Euroopas.

Uuring: Läti kuulumist EL-i peavad heaks vähem kui pooled lätlastest

Läti kuulumist Euroopa Liitu peab heaks asjaks 45 protsenti lätlastest, selgus märtsis läbi viidud Eurobaromeetri uuringust reedel.

Läti kuulumist EL-i peab heaks asjaks 45 protsenti küsitletustest, kolm protsendipunkti vähem kui aasta eest. EL-is tervikuna peab liitu kuulumist heaks asjaks 57 protsenti küsitletutest.

Leedus on see näitaja 65 protsenti, Eestis 67 protsenti.

Loe edasi...

1
+1

EKRE: Eesti liikmesus Euroopa Liidus vajab uut rahvahääletust

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kongress võttis vastu avalduse, milles peab vajalikuks korraldada Eesti Euroopa Liitu kuulumise küsimuses uus rahvahääletus.

Avalduses deklareerib EKRE, et erakonna poliitiliseks eesmärgiks on eestluse säilimine, riigi ja rahva arengu ning põlisrahva heaolu tagamine.

"Jälgime murega arenguid Euroopa Liidus ja näeme ohtu meie rahvuslikule kestmisele, kui jätkub senine võimu koondumine ebademokraatliku Euroopa Komisjoni kätte," seisa avalduses. EKRE hinnangul ei ohusta EL-i tulevikku mitte niivõrd Ühendkuningriigi, vaid sellele järgnevad katsed muuta Euroopa Liit suurriigiks. "On selge, et sellisest liidust hakkab välja astuma terve rida vabadust armastavaid rahvaid," seisab avalduses.

"Näeme tõsiseid väljakutseid oma julgeolekule nii siis, kui Euroopa Liit kaaperdab riigikaitse teemad liikmesriikide käest keskusesse, kui ka siis, kui liit laguneb," seisab avalduses.

Loe edasi...

0

Euroopa Liit õhutab britte sõjalisele konfliktile.

Gribaltar on Briti impeeriumi osa - Suurbritannia meretagune ala Gibraltari väina põhjarannikul.
On loomulik, et kui britid lahkuvad nende rahvale mittesobivast Euroopa Liidust, siis seda teevad ka KÕIK brittide riigi osad, sealhulgas Gibraltar.
Tegemist on ju riigi territoriaalse terviklikkuse küsimusega.

Eeltoodut ei arvesta aga liberaalsotsialismist ning kultuurmarksismist kreeni vajunud bürokraatlik ning kohmakas majandusmonstrum Euroopa Liit.

Euroopa Komisjoni dokumendi kohaselt on Hispaanial õigus vetostada Gibraltari Euroopa Liidust lahkumise tingimusi ja vaja võib minna eraldi kokkulepet Hispaania ja Suurbritannia vahel.

Sellise olukorra tekitamine on otsesõnul öeldes sõjalise konfliktiohu tekitamine ning Euroliidu poolne tülinorimine.

Loe edasi...

0

Lootuskiir paistab Poolast ning kuidas seda kommenteerib Euroliidulembene valitsusmeedia ERR

Poola on üks esimesi Euroliidu liikmesriike, kus parempoolne valitsus otsustas lõpetada kohtunike omavoli e. korra, kus kohtud on asunud usurpeerima võimu, püüdes oma otsustega kallutada kehtivat  põhiseaduslikku korda sobivas suunas.

Poola valitsus otsustas asjale vastu seista, mis viis Poola riigikonflikti eurosotsialistliku Brüsseli võimkonnaga.

Kuid lootused pole kadunud.

EL on jäämas kohtureformi vaidluses Poolaga kaotajaks

Loe edasi...

0

Lootuskiir: BREXIT, NEXIT, EEXIT...

Eestis on palju neid, keda ei rahulda kartelliparteide (SDE, KESK, REF, IRL) poolt valitud suundumus Eesti iseolemise vähendamisele, iseseisvuse likvideerimisele ning Eesti põhiseaduse devalveerimisele nagu ka eeltooduga koos meie rahvale pealesurutavad uued "euroopalikud väärtused". Sellised väärtused, mis tegelikkuses ei seisne milleski muus kui meie rahvusliku väärikuse jalge alla tallamises ning meie traditsiooniliste arusaamade tasalülitamist. Kogu seda tegevust saadavad aga vikerkaarelipud ning õõnes jutt võrdsusest-vendlusest-solidaarsusest, nagu oleks sattunud Marat' ja Robespierre aegsele Prantsusmaale.

Sotsiaalset ebastabiilsust ja kindlusetust süvendavad üha arusaamatum ja spetsiifilisem kantseliit, bürokraatia, korruptsioon ning õhiskonda kultiveeritav abituse sündroom. Tagatipuks roomab aga selga ka merkelite poolt Euroopasse meelitatud apokalüptiline, inimvaenulik ja Euroopa traditsioonilist kultuuri vastustav surmakultus, mis ületab kõiki Euroopas viimase 3 sajandi jooksul nähtud õudusi - islami usk koos oma relvastatud avangardiga, radikaalidest zombisõdalastega.

Loe edasi...

0

Saksa ministri arvates võib Euroliit laguneda

Sigmar GabrielSotsialistliku maailmavaatega majandusministri hinnangul on tegemist hüpoteetilise kuid samas reaalse võimalusega, et Euroopa Liit lakkab peagi olemast.

Peagi Saksa välisministriks saav Sigmar Gabrieli seisukoht on küll tingimuslik ning ta seob sellise Euroliidu lagunemise võimaluse sellega, kas euroskeptikud tulevad võimule tänavu valimistel Prantsusmaal ja Madalmaade kuningriigis. Kui JAH, siis on ka Euroliiduga tõenäoliselt ühel pool.

RahvusRinghäälingus vahendatakse tulevase Saksa välisministri arvamust, milles ta muuhulgas rõhutas, et kevadised Prantsusmaa presidendivalimised on Euroopa Liidule saatusliku tähtsusega.

Gabriel hoiatas, et peale Euroopa Liidu on ohus ka õigusriik kui selline ning et järjest rohkem inimesi igatseb tagasi totalitaarset ajastut.

Loe edasi...

0

USA president usub Euroopa Liidu lagunemisesse.

?

On Trump ja tema meeskond ettenägelikud poliitikud ja majandusinimesed või kohvipaksult ennustajad, seda selgitab aeg. Üks on aga selge. Nii nagu Euroopas on palju skeptikuid, kes kõik usuvad tugevasse Euroopasse aga mitte sotsiaaldemokraatia ja kultuurmarksismi mülkasse vajunud bürokraatlikku Euroliitu, nii ka Trump ja tema meeskond on veendunud, et selle imeliku monstrumi lagunemine hakkab 2017. aastal.

On palju asju mida enesekeskne peavoolupoliitika ei suuda oma ümber märgata. On rida olulisi asju, mida püütakse eirata või naeruvääristada, süüdistades vastavate ideede kandjaid silmaklappidega liikumises, kitsarinnalisuses, suletuses, tagurluses jms.. Need etteheited, mida vasakpoolitsev Euroliidu juhtpolitikaanlus ei taha näha ega tunnistada on: liigne bürokraatia, liigne tsentraliseerimine, liigne liikmesriikide siseasjadesse sekkumine, klassikalise Euroopa kultuuri hävitamine, Euroopa rahvaste traditsioonide allasurumine ning -elukorralduse tasalülitamine, liigsete ja jõuliselt marksistlike (sotsiaaldemokraatlike) printsiipide kehtestamine sotsiaal- ja majandussuhetes, rahvuslikkuse halvustamine, inimkaubandusele kaasaaitamine, vaenulikule võõrkultuurile (islam) eeliste loomine, üldise kuritegevuse nagu ka ebaseadusliku migratsiooni tolereerimine, loomulike seaduste eiramine, püüd inimloomust forseeritult muuta ning ebaloomulike inimsuhete kiirustades pealesurumine ühiskonnas jpm. sarnast.

Loe edasi...

0

Rege rautatakse suvel ...

Mart HelmeOma viimases raadiovestluses osundasid konservatiivide juhid Helmed vanale tõele - rege rautatakse suvel, vankrit aga talvel. Teisisõnu valmistuda tuleb siis, kui probleem on veel kaugel, mitte siis, kui juba probleemi keskel ollakse, nagu see on tavaks Euroliidul ja meie iseseisvuse loovutanud (euro)provintsiaalvalitsusel.

Mart Helme: meie suveräänsus on ära antud, et mold oleks lobi täis, aga ei ole

Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe Mart Helme sõnul on Eesti oma suveräänsuse loovutanud selleks, et “mold oleks lobi täis”, kuid loodetud rikkust pole tulnud ega tule enne, kui suveräänsus on tagasi võetud. Helme rõhutas, et Eesti peab olema valmis Euroopa Liidu lagunemiseks.

 

Loe edasi...

1
+1

Jaak Madison: parempoolsuse ja konservatismi tõus Euroopas on paratamatu

Jaak MadisonTrump võitis valimised, Brexit tuleb, parempoolsed parteid koguvad populaarsust. Need sündmused on jaganud ühiskonda selgelt kahte leeri, ühel poolel nutetakse, teisel rõõmustatakse. Aga see ongi demokraatia – jõujooned muutuvad ning poliitika peegeldab ühiskonna meelsust.

Euroopa riikide liberaalsed ja vasakpoolsed erakonnad näevad Euroopa tulevikku mustades toonides. Mõelda vaid, suurima liitlase USA president on Trump, Suurbritannia otsustab järgida rahva tahet ning lahkuda Euroopa Liidust, Prantsusmaal võib saada presidendiks Marine Le Pen ja Saksamaal kogub toetust Alternative für Deutschland. Rääkimata sellest, et konservatiivsed parteid koguvad toetust ka väiksemates Euroopa riikides, näiteks Eestis.

Imestama paneb, et siiani ei saada või ei taheta kõikjal saada aru, miks nii läheb. Enne referendumit Suurbritannias üritasid suurimad meediaväljaanded ja poliitilised liidrid väita, et Brexit on võimatu. Hirmutati majanduskrahhiga ja keelduti mõistmast, et rahvas ei mõtle protsendipunktidest, mille võrra võib majandus kahaneda, vaid oma riigi tulevikust ja aina suuremast föderaliseerumisest.

See oli põhimõtteline valik – kas minna mööda olemasolevat teed või võtta uus kurss, kust ei puudu takistused, kuid mida mööda käies on lootust taastada oma rahvuslik uhkus. Just nimelt – uhkus oma riigi ja rahvuse üle. See on asjaolu, mida vasakpoolne liberalism üritab igal võimalikul juhul halvustada. Poliitilised arengud maailmas aga näitavad, et inimesed vajavad oma riiki ja kultuuri. Vajavad vaatamata sellele, et vasakpoolne liberaalne ideoloogia üritab neid kui „vägivaldseid konstruktsioone“ järjepidevalt kahtluse alla seada.

Loe edasi...

-1
1

Jaak Madison: peame võtma Euroopa Liidu lagunemist kui ajaloolist paratamatust

Jaak MadisonInimeste prioriteet on nende kodumaa suveräänsus ja nende rahvuse heaolu. Kõik muu, kaasa arvatud majandus ja selle kasv, on teisejärguline. Sestap pole oluline ka see, kui Euroopa Liidu lagunemisega jääb Eesti ilma sadadest miljonitest eurodest. Peame võtma seda lagunemist kui paratamatust, milles peitub uusi võimalusi, leiab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees ja riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison.

Britid otsustasid lahkuda ja Brüsselis enda järel ukse sulgeda, ameeriklased soovivad taastada oma rahvuslikku ja riiklikku suursugusust ning Euroopas on hoogustumas võitlus multikultuurse liberalismi ning parempoolse rahvusluse vahel. Kõik see on korduv ajalugu, lihtsalt uues formaadis.

Ülemaailmne globaliseerumine on saanud tagasilöögi, selles pole kahtlustki. Ameerika Ühendriikide äsja valitud president Trump on sellele juba lõpu teinud ning ka vabakaubandusleping Euroopa Liidu ja Kanada vahel oli hinge heitmas tänu väiksele Vallooniale. Euroopa Liidu siseselt on globaliseerumise tagasipööraja Suurbritannia, kes ühe suurima netomaksjana on lahkumas liidust ning rajamas oma riiklikest huvidest lähtuvat majanduspoliitikat.

Inimkonna üldine häda on aga selles, et unustatakse minevik – globaliseerumine ja selle taandarengu protsessid on alati kulgenud lainetena.

Loe edasi...

0

Paljastus Euroliidu fanaatikute pettus Brexiti alusetus halvustamises.

Konsultatsioonifirma: lekkinud Brexiti-memo koostati ilma valitsuse osaluseta

Lekkinud memo, milles väideti, et Briti valitsusel pole Brexiti jaoks mingit põhjalikku plaani, koostati ilma valitsuse poolt mingit sisendit saamata, teatas memo autoriks olnud konsultatsioonifirma Deloitte.

Ettevõtte pressiteates rõhutatakse, et nimetatud memo oli mõeldud pigem selle saanud isikute jaoks, vahendas Reuters.

"Seda ei tellinud valitsuskabinet ega ükski muu valitsusasutus ning selles väljendatakse hinnangut valitsust ees ootava ülesande kohta. See koostati omamata ligipääsu valitsusele ning selle jaoks ei saadud sisendit ka üheltki ministeeriumilt," kirjutatakse teates.

Loe edasi...

0

Václav Klaus: Euroopa Liit meenutab vana kommunistlikku režiimi

Euroopa Liit on vastutustundetu ja ebademokraatlik organisatsioon, mis üha enam meenutab Ida-Euroopa kunagisi kommunistlikke režiime, ütles endine Tšehhi president Václav Klaus.

Klaus, kes oli Tšehhi president aastail 2003–2013, mõistis Euroopa Liidu hukka ideoloogiate järgimise eest, mis piiravad vabadust, vahendab Breitbart.

Stockholmis Euroopa vabaduse auhinda vastu võtmas viibinud Klaus süüdistas ühtlasi praegusi Euroopa liidreid selles, et nood on Euroopa Liidu kavatsuste suhtes pimedad.

Nagu nentis Klaus, õppisid tema kaasmaalased küll kommunismi ikke all vabadust hindama, kuid eeldasid ekslikult, et see kestab igavesti. “Nende 27 aasta jooksul pärast kommunismi langemist oleme me aegamööda hakanud avastama, et elame maailmas, mis erineb sellest, millest me unistasime. Sai selgeks, et vabaduse puudumine ei ole ilmtingimata seotud vaid ühe kurja, totalitaarse ja autoritaarse režiimiga,” ütles Klaus.

Loe edasi...
1
+1

Viktor Orbán: vasakpoolsete kosmopoliitide vandenõu on reetnud Euroopa

Viktor OrbánUngari peaministri Viktor Orbáni sõnul on vasakpoolsete mõjukate “rahaliigutajate” ja mittevalitud liidrite vandenõu reetnud rändekriisiga silmitsi seisva Euroopa. Orbáni hinnangul püüavad vasakpoolsed õõnestada rahvusriike, et muuta need rahvusvahelisteks ja kosmopoliitseteks kogukondadeks.

Otsesõnu süüdistas Orbán Ungari päritolu miljardärist investorit George Sorost kuulumises nende “aktivistide” ringi, kes üritavad õõnestada Euroopa rahvaid, toetades sisserännet Lähis-Idast ja mujalt.

“Tema nimi on võib-olla ilmekamaid näiteid inimestest, kes toetavad kõike, mis nõrgestab rahvusriike. Nad toetavad kõike, mis muudaks traditsioonilist euroopalikku elulaadi,” ütles Orbán raadiousutluses.

Multimiljardärist mõjukas filantroop George Soros, keda on 1998. aastal autasustatud Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgiga, nõudis alles hiljuti, et Euroopa Liit peab igal aastal vastu võtma vähemalt miljon põgenikku, kes tuleb riikide vahel “õiglaselt” ära jagada.

Loe edasi...
1
+1

Vastupidiselt Euroliidule, Austraalia inimkaubandust absoluutselt ei toeta!

Erinevalt Euroopa Liidu liikmesriikidest, kelle merkellik poliitiline doktriin toetab jõuliselt inimkaubandust ja õõnestab riikide piiriülese liikumise seaduskindlust, on monarhistlik Austraalia valinud selles küsimuses 0-tolerantsi tee.

Austraalia nõue on ühene - riigipiir on riigi öpiir, mille ületamine on võimalik vaid seadustega kooskõlastatud vormis. Seadus on aga seadus kõigile, hoolimata selle tundmisest või mittetundmisest.

Teisisõnu saab eeltoodut öelda, et Austraalia ei luba ebaseaduslilult riiki siseneda ka kriisi situatsioonis ja plaanib karistada ebaseaduslikke riiki sisenejaid kuni eluaegse sisenemiskeeluga Austraalia pinnale.

Tõsi - samas on vastu võetud poliitiline otsus, et kui ebaseaduslik siseneja on riigile erakordselt kasulik, siis on lubatud teha erandeid. Sellegi poolest on tegemist kaalutlusliku üksikotsusega, kus asjaolusid vaagitakse väga põhjalikult.

Loe edasi...
0

Steinmeier ennustab Euroliidu kokkukukkumist

Saksamaa välisminister Frank-Walter SteinmeierSaksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier ennustab Euroopa Liidu lagunemist, edastas Sueddeutsche Zeitung.

Tänase päeva olukorda iseloomustas Saksa välisminister kui "turbulentsuse tsooni", kuhu Euroliit on sisenenud. Sellesse tsooni sattumise põhjustena toob välisminister välja rida olulisi põhjusi, millisteks on nii finantskriis kui ka põgenike massiline Euroopasse tulek. Punkti põhjuste loetelule paneb BREXIT.

Steinmeieri sõnul seadis mööduv aasta kahtluse alla "... ilmselged asjad, milliseid viimastel kümnenditel võeti kui loomulikku..."

Sotsialistlike vaadetega välisminister avaldas ilmselget rahulolematust viimaste aastakümnete kestel mõjule pääsenud Euroliidu juhtimismudeli kui ka majanduspoliitilise doktriini kokkukukkumise pärast.

Loe edasi...
0

Euroopa Komisjoni komissarid on otsustanud - inglased peavad rääkima prantsuse keeles.

Euroopa Komisjoni nõue: Brexiti-kõnelused tuleb läbi viia prantsuse keeles - see on pealkiri ajalehest "Postimees", kus käsitletakse pehmelt öeldes Euroliidu ühte kättemaksuaktsiooni inglastele seoses BREXIT'iga.

Muuhulgas märgitakse, et Euroopa Komisjoni pealäbirääkijaks määratud Michel Barnier’i prantsuse keele nõue ajab brittidel suure tõenäosusega harja punaseks.

Brexiti-läbirääkimiste tiimile lähedalseisevEuroopa Liidu (EL) ametnik on öelnud uudisteagentuurile Reuters, et komisjoni pealäbirääkija Michel Barnier tahab brittidega peetavate kõneluste toimumist prantsuse keeles. See tähendaks, et prantsuse keelt kasutatakse nii koosolekutel kui ka ametlikes dokumentides, vahendab Politico.

ELi pressiesindaja lükkas aga kuuldused tagasi, öeldes, et kõnelusteks pole mingit keelenõuet kehtestatud.

Loe edasi...
2
+2

Saagu teist sootud sookollid!

Pole teile vaja emasid-isasid, poisse-tüdrukuid, mehi-naisi, poegi-tütreid, olge lihtsalt sootud sookollid!

Euroopa kultuurmarksistliku ja liberaalsotsialistliku valitseva poliitilise doktriini tõttu kultiveeritakse riikide administratiivjõu ja nn eurodirektiivide abil ühiskonda absurdi ja lauslollust.

Ammu on teada lood sellest, et laul "Kümme neegrit" on ebaviisakas, et rassismi- ja ahistamissüüdistusi on saanud armastatud lasteraamatud "Pipi Pikksukk" ja "Karlsson katuselt". Kus on probleemiks sõna "neeger", kus liigne lastevastane vägivald.

Võrdsuse sildi all kasvatab poliitilist peasuunda juhtiv euroeliit "uut moodi mõtlevat inimest", kellest pekstakse välja dekadentslik vana maailma arusaam mõistetest, kommetest ja tavadest kuni selleni, et normaalsuseks peavad saama ebanormaalsus, loodusreeglite eitamine, sealhulgas looduslikke sättumusi eiravad meeste vahelised abielud ja mõistmine inimesest kui sootust olendist.

Loe edasi...


Rahvusliku mõttelaadi toetuseks

BHR on tänulik toetuse eest!



Gallup

KUUKÜSITLUS: Millist erakonda sa toetaksid täna,kui oleksid Riigikogu valimised?
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
Total Votes:
First Vote:
Last Vote:
ISLAM
ISLAM
ja EESTI
ja EESTI
NAABRID
NAABRID
ja MAAILM
ja MAAILM

Prof. ULUOTSA kroonika

Kroonika, mille koostajaks oli professor Jüri Uluots, avaldati pärast Eesti puhastamist vene okupantidest 1941. a. ajalehes "Eesti Sõna" (23.12.1941).

1030 - Jaroslavi sõjaretk eestlaste vastu ja Tartu vallutamine.
u. 1054 - Kiievi suurvürsti ja Novgorodi vürsti Izjaslavi väepealik Novgorodi possadnik Ostromir teostab sõjakäigu eestlaste kallale, saab aga lüüa.
1060 - Izjaslav korraldab retke "sosolite" vastu ja maksustab neid raskesti. "Sosolite" nimetus arvatakse käivat kas Sakala või Soontaga või siis ühe Väinajõe piirkonnas asuva läti-leedu hõimu kohta. Järgmisel aastal kihutavad "sosolid" maksuvõtjad minema.
1077 - Smolenski vürst Vladimir ja Novgorodi vürst Gleb sõdivad üheskoos "tšuudide" vastu.
12. saj. algus - Novgorodi vürsti Mstislavi retk "Otšela" vastu (vist Adsel Koiva jõel, eestlaste ja lätlaste piirimaal).
1113 - Mstislav korraldab vene allikate põhjal võiduka retke "tšuudide" vastu ja võitnud neid "Boru peal" (oletatavasti Irboska või Metsepole).
1116 - Mstislavi juhtimisel korraldavad novgorodlased ja pihkvalased sõjakäigu eestlaste vastu. 1. novembril langeb nende kätte Otepää linnus. Venelased laastavad lugematul hulgal külasid ja pöörduvad tagasi paljude vangidega.
1130 - Mstislav saadab oma pojad Vsevolodi, Izjaslavi ja Rostislavi Novgorodi, Poletski ja Smolenski venelastega eestlaste vastu rüüsteretkele maksude saamiseks. Tapetakse mehi, põletatakse elamuid, naised ja lapsed viiakse vangi.
1132 - Novgorodi Vsevolod teostab oma jõul, ilma vendade abita, sõjaretke eestlaste vastu, kuid saab 23. jaanuaril Vaigas (Põhja-Tartumaal) hävitavalt lüüa. "Juhtus hiigla pahandus ja mustus", jutustab vene kroonika, "palju paremaid Novgorodi mehi löödi maha."
1134 - Novgorodi Vsevolodi sõjakäik eestlaste vastu. 9. veebruaril vallutatakse Tartu.
1180 - Novgorodi Mstislavi laastamisretk lätlaste ja eestlaste piirivahelisele maa-alale Adseli. Kohalikud elanikud lahkuvad kodudest ja tõmbuvad kuni mereni.
1190 - Pihkvalased tapavad salga ranna-eestlasi, kes olid sõitnud mööda Narva jõge Peipsile.
1192 - Novgorodi vürst Jaroslav teostab novgorodlaste ja pihkvalastega taliretke eestlaste vastu. Vallutab Tartu.
1192 - Sama aasta suvel läkitab Jaroslav jõugu pihkvalasi Otepääd maha põletama.
1210 - Novgorodi vürsti Mstislav ja ta venna Pihkva vürsti Vladimiri sõjakäik märtsis eestlaste vastu Torma ja Ugandisse. Ugandlased on sunnitud kaheksapäevase piiramisel järel loovutama oma kindluse Otepääl, maksma tribuuti ja osa võtma vastu õigeusu.
1211 - Pihkva venelaste retk Soontagasse jaanuari esimesil päevil.
1212 - Jaanuaris või 5. veebruaril siirdub Novgorodi vürst Mstislav ühes oma venna Toropetsi vürsti Davidiga ja Pihkva vürsti Vsevolodiga 15 000 mehega läbi Põhja-Tartumaa ja Järvamaa kuni Varbola linnuseni Harjumaal, kusjuures Varbola hõbedaga enda piiramisest lahti ostis.
1216 - Pihkva vürst Vladimir tuleb sõjaretkega, vallutab Otepää ja hakkab ugandlastelt nõudma kõrgeid makse. Vägi rüüstab ja saagitseb ümbruskonnas. Venelaste vastu võitlemiseks sõlmivad ugandalsed liidu sakslastega.
1221 - Novgorodi vürsti väed rüüstavad tagasipöördumisel Liivist Ugandit.
1223 - Novgorodi vürst Jaroslav, ta vend Suzdali suurvürst Georgi, Pihkva vürst Vladimir ja teised vene vürstid tulevad 20 000-mehelise sõjaväega liitlastena Eestisse, kuid hakkavad seejuures siin ise maad laastama.
1234 - Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda.
1241 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutab sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitab selle ja laseb vangilangenud vadjalased ja eestlased üles puua.
1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Sakslastega koos sõdivad eestlased, keda venelaste käe läbi palju langeb.
1248-1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutab ühes Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile.
1253 - Novgorodlased ja karjalased laastavad maa-ala lääne pool Narva jõge.
1262 - Venelaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudeta vallutada kindlust, kuid linn võetakse ära ja "palju tapeti selle linna rahvast; ja teisi võeti elusalt ja teisi põletati tulega, ja võeti nende naised ja lapsed; ja võeti ka vara ilma arvuta ja saaki".
1267 - Venelaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. Laastatakse laialt maad.
1268 - Jaanuaris tuleb mitu vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud eestlasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing venelaste ja sakslaste-eestlaste vahel. Venelased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dovmont rüüstab tagasiteel Virumaad.
1342 - Vürst Juri Vitovtovit?i sõjakäik Vastseliina. Kallaletungijad lüüakse sakslaste poolt ränkade kaotustega tagasi.
1343 - Mais tungivad pihkvalased oma vürsti Ivani, Irboska vürsti Ostapi ja possadnik Volod?a juhatusel 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Viie päeva pärast pöörduvad nad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani.
1371 - Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliina. Pihkvalased põletavad Kirumpää ja tapavad kõik kohalikud elanikud.
1406 - Pihkva vürstide Danilo ja Juri sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni.
1407 - 29. juunil tungivad pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöörduvad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1480 - Pihkva-Moskva vägede ühine retk Tartu piirkonda, kuni Emajõe liinini, kus vallutatakse Kastre kants.
1481 - Lõuna-Eesti rüüstamine venelaste poolt. Seekordne pealetung toimub veebruaris Moskva-Pihkva-Novgorodi ühendatud vägede poolt mitmest kohast, kusjuures venelaste kätte langevad muuseas Viljandi linn, Tarvastu, Karksi ja Ruhja. Laialdased maa-alad laastatakse ja rüüstatakse, raskesti kannatada saab Tartu piiskopkond. Okupeeritud maa-ala terroriseeritakse rängasti, et ka sel murda vastupanu.
16. saj. algus - Liivimaa allikais hakkab Vene (eriti XVI sajandi algusest peale) esinema julma vaenlasena, kel pole mingisugust halastust; venelasi mainitakse põlisvaenlastena.
1501 - Venelased tungivad röövides ja rüüstates Lõuna- ja Kirde-Eesti aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas mainib 40 000 tapetut ja vangivõetut. Teine vägi, kus palju tatarlasi, tungib Viru- ja Harjumaale. Väel on kaasas koerad, et eestlasi metsadest üles otsida.
1502 - Venelaste retk Tartu piiskopkonda.
1558-1582 - Vene-Liivi sõda.
1558 - Jaanuari lõpul tungib Vene sõjavägi Tartu piiskopkonda. Pealetungid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungivad sisse ka Vene abiväed Vilaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Vaenlase lahkumise järele läbi Järva- ja Virumaa üle Narva jõe laastatakse kogu Ida-Eesti, raskesti kannatada saavad Vastseliina, Rõngu, Rannu, Kongota, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa, Jõhvi jm. Külad, talud ja elamud põletatakse või rüüstatakse paljaks, maa upub ebainimlikesse tapmistesse. "Ja mis vaenlane vilja ja loomi mitte ei saanud ära viia, selle hävitas ta ja ajas palju loomi küünidesse ja pani küünid siis põlema ja põletas ühes loomadega ära." 11. mail vallutatakse Narva linn. Suvel 1558 toimub uus vaenlase pealetung 60 000 - 80 000-mehelise väega. Vallutatakse Vastseliina (30. juunil), Kirumpää, Tartu (18. juulil) ja Tartu piiskopkond ning naabruses olevad alad. Süstemaatilised rüüsteretked esialgu Kesk-Eestisse, hiljem ka Alulinna ja Gulbene piirkonda.
1559 - Venelaste rüüsteretked Alulinna ja Vilaka aladele.
1560 - Venelaste rüüstamise all kannatavad Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritavad venelased 40 000 ja 12 000-mehelise sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. Pärast Viljandi langemist arendavad venelased oma rüüsteretki laias sõõris Võnnuni, Pärnuni ja Läänemaale. Rüüstamise kõrval harrastatakse väga laialt talupoegade vägivaldset äraviimist.
1570 1570 - Hertsog Magnus hakkab suure Vene sõjaväega piirama Tallinna. Hiljem tuleb piirajaile lisa. "16. oktoobril tuli veel suur jagu Vene väge, keda oprit?nikuteks nimetati, ja see mässas ja möllas hullemini ja palju hirmsamini kui endised, tappes, röövides ja põletades, ja tapsid halastamata maha palju inimesi aadlist ja lihtrahvast, kes tühjas Kiviloo lossis Harjumaal varjul olid ja endistest venelastest olid puutumata jäänud. Ja läksid Tallinna alla Telliskopli leeri ja raiusid selle toreda metsa seal maha ja rikkusid ära." Piiramine jääb aga tulemusteta ja venelased lahkuvad Tallinna alt 16. märtsil 1571.
1573 - Venelased tulevad suurel hulgal Narva kaudu Eestimaale ja vallutavad Paide linnuse. Pärast Paide vallutamist venelaste 16 000-meheline sõjavägi siirdub vallutama Läänemaad, saab aga Koluvere all rootslastelt põhjalikult lüüa.
1574 - Venelaste rüüsteretk Põhja-Eestisse. "Aastal 1574, taevaminemise päeval, tungis kümme tuhat venelast ja tatarlast Harjumaale ja Tallinna alla, kus nad kõik külad, mis Tallinna ümber veel alles olid, maha põletasid, ja said suure osa röövitaud karja, mis aadlikud, kodanikud ja talupojad sõjameestelt Rakvere piiramisel olid ostnud ja omandanud, jälle kätte ja ajasid ära ja võtsid ka palju inimesi vangi. Selsamal suvel mässasid ja möllasid venelased ja tatarlased päeval ja ööl vahet pidamata Harjumaal ja Tallinna all ja tapsid inimesi öö aegu nende elumajades, aedades ja küünides ja viisid talupoegade lehmad ja voorimesete hobused linna alt karjamaalt ära."
1575 - Venelased vallutavad Pärnu
1575 - Venelaste rüüsteretk Loode-Eestisse. "Siis läksid venelased ja tatarlased esmalt Läänemaale Haapsalusse ja laastasid tee peal hirmsasti kõike Padise maad ühes Padise ja Keila rannaga, lõid inimesi maha ja viisid neid palju vangis ära. Ja ehk küll venelane ennegi sagedasti neist paigust oli üle käinud, ei olnud ta seda siiski iial nii hirmsasti teinud kui seekord. Selsamal korral laastasid venelased ja tatarlased Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala maid ühes Saare, Vormsi, Hiiu, Muhu ja Noarootsi saartega, välja arvatud Kuressaare maakond, üsna haledal kombel ja röövisid aina hobuseid ja inimesi; härgadest ja lehmadest nad suurt ei küsinud, sest et neid mitte nii ruttu ei saanud kaasa võtta."
1576 - Venelased rüüstavad Tallinna ümbrust: "Juulikuus, algusest lõpuni, olid venelased ja tatarlased Paidest ja Padisest Tallinna all rüüstamas ja langesid sagedasti kodanikkude hoostele, sulastele ja tüdrukutele peale, kui need heinal käisid, ja viisid Tallinna ümbert palju vaeseid talupoegi ära vangi ühes naiste ja lastega. Siis oli kodanikkudel ja talupoegadel palju nuttu ja kaebamist."
1577 - Tallinna ebaõnnestunud piiramine Johann IV poolt.
1579 - Venelaste ja tatarlaste jõukude korduvaid rüüsteretki Eestisse. "Tatarlased heitsid leeri Uuemõisa juures, 6 penikoormat Tallinnast, ja rüüstasid hirmsal kombel seal maapaigas ja ka tervel Harjumaal tappes ja röövides, lõid vanad surnuks ja viisid noored kaasa.
Mitte kaua pärast seda, kui see tatarlaste salk Harjust ja Läänest ära Riia stifti oli läinud, ja vaesed talupojad, kes metsades, soodes ja rabades peidus olid olnud, nüüd jälle koju olid tulnud, tuleb teine salk venelasi ja tatarlasi, sedasama teed Rakverest, jälle peale, kes jälle talupoegadele ja nende naistele ja lastele, kes endisest tatari salgast veel olid üle jäänud, armutult peale langeb ja nad kinni võtab. Siis oli Harjumaal häda häda peale".
1656-1658 - Rootsi-Vene sõda; venelased tungivad Eestisse. Rüüstatakse maa idaosasid, Tartu- ja Võrumaad, riivates ka Valga-, Pärnu- ja Virumaad. Tartu kapituleerub ja jääb Vene valdusse kuni 1661. a.
1700-1721 - Põhja sõda
1700 - Venelaste esimesed rüüstesalgad tungivad septembrikuus Alutagusesse. Algul Narva piiramine venelaste poolt. Narva lahing 19. novembril.
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda. Talupojad korraldavad enesekaitse salku.
1702 - Põhjalik rüüstamine pärast Hummuli lahingut Pärnumaal, Tartumaal ja Mõniste piirkonnas: "Põletati maani maha kõik kirikud, enam kui 100 mõisa ja 1000 küla. Inimeste kallal tarvitasid nad igasugu vägivalda - nad tapsid ilma vahet tegemata mehi, naisi ja lapsi või viisid nad vangis minema. Suurimaks õnnetuseks laadisid tatarlased mitusada last vankritele ja viisid nad kaasa, et neid orjadeks müüa."
1703 - Tsaar Peeter I väejuhi ?eremetjevi rüüsteretk läbi Eesti; rüüstetegevusest jäävad enamvähem puudutamata ainult Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa kesk- ja põhjapoolsed alad ja saared, seega vähemviljakad maaosad. Vangistatakse palju eesti talupoegi, eriti arvukalt lapsi, saates neid Ukrainasse: "Ei ole võimalik kirjeldada suurt kahju ja viletsust, mida kirjeldatud rüüsteretk põhjustas. Põletati ära mitte ainult palju ilusaid kirikuid, väikesi linnu, mõisu ja kuni 1500 küla, vaid ka 1000 koormat osalt jahvatatud, osalt jahvatamata vilja. Ka võttis vaenlane kaasa hulk vaske ja tina majatarvete ja kirikukellade näol. Samuti ajas ta oma maale kuni 1000 veist, ja mida ta kaasa võtta ei saanud, nagu sigu ja hanesid, need ajas ta kokku küünidesse ja tallidesse ja põletas ühes nendega. Vaenlane tappis palju inimesi ja küüditas oma maale suure hulga noori lapsi."
1703/04 - Venelaste korduvad rüüsteretked Narva ümbruskonda.
1704 - Venelaste rüüsteretk Tartumaale: "1704. a. jaanuaris tungisid venelased piki Peipsi järve Torma, süütasid külad põlema ja võtsid kaasa palju inimesi alasti ja näljastena. Kes tugeva külma käes hukkusid või enam edasi minna ei suutnud, need uputati Peipsi järvel jää alla."
1704 - Tartu alistub 13. juulil Vene piiramisväele. Venelased ei täida kapitulatsioonitingimusi ega lase Tartu garnisonil siirduda Tallinna, nagu kokku lepitud.
1704 - Narva vallutamine venelaste poolt. Vallutamisele järgnes linna rüüstamine vene sõdurite poolt tsaar Peetri enda juhiste kohaselt. "Ka surnud, olgu kõrgest või madalast soost, kisti välja haudadest ja visati jõkke. Kurb ja kole vaatepilt oli, kuidas haiges, kes majades, kindlusvallidel ja mujal lamasid, hunnikusse vankritele laoti ja Narva joast alla kallati, kus nad kaebliku kisaga hukkusid. Sellele õnnetusele oli võrdne asjaolu, et Narva elanikelt kõik lapsed 6-14. a. vanuses ära võeti, et neid Venemaale orjadeks viia."
1707 - Vene ratsaväe suurem rüüsteretk Põhja-Tartumaale, Põltsamaa, Puka, Sangaste ja Karula suunas. Põletatakse uuesti Valga.
1708 - Vene väe uus suur rüüsteretk Liivimaale. Valgamaa laastatakse metsikult. Talud ja mõisad põletatakse. Vili põldudel tallatakse ja niidetakse maha.
1708 - Narva ja Tartu kodanikkond viiakse Venemaale sundasumisele. Paljud surevad. Osa pääseb tagasi viis aastat hiljem. Tartu linn hävitatakse. Jäävad rüüstatud kujul ainult üksikud ehitused.
1709 - Pärnu vallutatakse venelaste poolt.
1710 - Tallinn kapituleerub venelastele.
1710-1918 - Eesti tegelik kuulumine Vene all.
1917 - Vene sõjaväed omavolitsevad ja rüüstavad Eestis.
1918 - Vene punavägi hakkab novembrikuus tungima Eestisse. Järgnevad veresaunad Rakveres, Tartus ja mujal.
1924 - Piiritagant organiseeritakse Eestis mässukatse 1. detsembril.
1939 - Vene surub Eestile peale vägivaldse "abistamispakti". Vene väed asuvad baasidesse. Venelased rikuvad pakti tingimusi.
1940 - Vene vägi asub 17. juunil Eestisse. 21. juunil teostab vene vägi Eestis riigipöörde.
1944 - Vene vägi tungib 2. veebruaril üle Narva jõe. Algavad lahingud Eesti pärast, mis lõppevad sügisel kogu Eesti langemisega venelaste kätte.
1944 - 20... - Inkorporeeris vene riik (NSVL) ebaseaduslikult nii oma kehtivate seaduste tähenduses, Eesti seaduste tähenduses kui ka rahvusvahelise õiguse tähenduses Eesti riigile ja -rahvale kuuluvad alad Ingerimaal ja Setomaal (ca 5,2% meie riigi territooriumist), Sealhulgas Narva linnaosa Jaanilinna ning Petseri maakonna keskuse, Petseri linna enda külge ning hoiab nimetatud alasid ebaseaduslikult enda valduses ka käesoleval ajal.

*****************

2007 aprill - vene impeeriumimeelsed koos pättidega korraldasid suurpogrommi Eesti Vabariigi pealinnas

KUNINGLIKUD UUDISED

The best Governments of the World have been composed of Monarchy, Aristocracy, and Democracy. -- Algernon Sidney --

  • Kuningriiklane Kalle Kulbok: riigikogu vajab isepäiseid naljamehi
    1
    +1

    ... Kalle Kulbok märgib, et tema silmis on kuningriiklus tõsine asi. Neis riikides, mis on veel kuningriigid, on demokraatia märksa stabiilsem.
    „Mõned asjad on neis riikides paigas teiste tavade ja reeglite järgi. Meil kipub kogu võim sõltuma üksteisest ja kauplemisoskusest. Kuningriik riigikorraldusena on minu arvates parem kui vabariik. Mõtlen seda tüüpi arenenud kuningriike, nagu on tänapäeval Põhjamaades. Sestap kannan endiselt kuningriiklase märki ja kirjutan oma nime juurde emeriitkuningriiklane.”...

    Tänapäeva tuima ja pragmaatilise poliitilise maastiku taustal tundub veider, et 1992. aasta riigikogu valimistel said kuningriiklased 7,12% hääli ja parlamendis kaheksa kohta.

    Oli see nali, mis ootamatul kombel tõsiasjaks sai? Kuidas see juhtus ja miks lõppes? Mida kuningriiklastelt tänapäeval õppida? LP suhtles endiste silmapaistvate rojalistide Kalle Kulboki, Kirill Teiteri, Tõnu Kõrda ja Priit Aimlaga ning pani nende mõtted kirja.

    Kindlasti oleks ka praegu Toompeal vaja kuningriiklaste moodi seltskonda, kes sõltumatu jõuna ilmselged jaburused välja naeraks. Nii mõnigi praegune poliitik on seda vajadust kinnitanud, mainib omaaegne esikuningriiklane Kalle Kulbok.

    „Kuningriiklased ilmusid poliitikasse 1989. aastal, kui asutati Eesti Rojalistlik Partei. Osaliselt selleks, et parodeerida kõikvõimalike väikeste n-ö taskuparteide teket. Mõtlesime, et miks mitte teha väikses Eestis kuningriiklusel põhinev väikepartei, mis kasutab poliitiliste relvadena eeskätt paroodiat ja huumorit,” meenutab Kulbok.

    kategoorias Kuninglikud UUDISED "Liivi Kroon"
  • Krahvinna Sophie külastab Eestit!
    0

    Wessexi Krahvinna külastab 2. ja 3. mail Eestit.

    Tema Kuninglik Kõrgus Wessexi Krahvinna
    kohtub Eestis president Kersti Kaljulaidi ning peaminister Jüri Ratasega. Samuti kohtub ta gaidide ja skautidega ning külastab lasteaeda, kus käivad erivajadustega lapsed.

    Olles Suurbritannia jalaväe rügemendi 5 Rifles aukolonel külastab ta selle rügemendi sõdureid, kes teenivad Tapal NATO lahingugrupi koosseisus.

    Wessexi Krahvinna on täiskoormusega töötav kuningliku perekonna liige. Igal aastal külastab ta sadu koole, ülikoole, sõjaväebaase ja heategevusorganisatsioone, et nende tegevusest rohkem teada saada ning nende tööd esile tuua. Oluliseks teemaks on tema jaoks võimaluste loomine noortele ja erivajadustega inimestele.

    kategoorias Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
Kõik kuninglikud uudised

Viimased kommentaarid

A.Rand
Tere Holger!

Hetkel on BHR veelahkmel, kus tuleb vastu võtta otsus edasise jätkamise osas või võt...
holger kaljulaid
Tervist hr Rand!
Kas Te peate puhkepausi ( nt seoses veebilehe X aastapäevaga )
või on juhtunud mi...
timur
aga uusasunduste tegemisel naiste jalaste kodudest väljaviskamisega oled päri kulla autor ?
meenuta...