Igor Gräzin | Edasi, kapitalismi võidule

0

Nüüd, kui koalitsioon sõlmitud ja uued valimised kaugel, on just paras aeg hakata mõtlema tuleviku suurt ideed. Ehk narratiivi. Arutlema selle üle, kuidas uue põhjamaa poole minna pärast seda (või selle ajal), kui teatavad eelööd (s.h riigireform) on tehtud ja tavaline elu (toetused, haridus jne) toimivad.

Sotsialistlik põhjamaa?

Niisiis: kolm on kohtu seadus, ütlevad eestlased ja suurte jamadega on nüüd lõpuks arv täis. Nr 1 – Estonian Air, mis ei idane ega mädane ja on õnnetuseks kõigile – alates pilootidest ja lõpetades järjekordselt mahajäänud reisijaga.

Teiseks: Eesti Energia, kes annab imelikku elektrit, arendab mormoonide usku Utah’ osariigis (muud seal teha ei ole), nöörib võrgutasusid jne.

Ja nr 3, sedapuhku koomiline – Eesti Raudtee, kus on vähemalt raamatupidamises ära kadunud maast ülesvõetud rööpad. Juba Purishkevich, Vene II, III ja  IV riigiduuma saadik, Rasputini atentaadi korraldaja ja monarhist, on väitnud: ainult ingel ei varasta sõjaväe viljahankeid ja sakslane – riigi raudteerööpaid. Kuigi esimeses osas polnud ka meie inglid – Tamsalus viljavarud ikkagi varastati ära, aga teises annab tunda saksa kultuuri õnnis järelmõju. Aga sellele ei saa loota igavesti: riigi köis teatavasti kipub lohisema.


Mis ühendab neid kolme näidet, mis on reastatud alates tõsisest ja lõpetades koomilisega?  Esiteks see, et nad kõik on riigiettevõtted ja kinnitavad ilmset tõde: riik on halb omanik. Erandeid ei ole.

Ja teiseks. Nad  kõik on ettevõtted, mille riiklikku omamist pidas oluliseks bolševike juht Lenin. Ta pidas kõige vajalikumaks haarata mässavate tööliste poolt enda kätte side, post, telegraaf ja sillad (mitte Vaida oma, mõistagi). Ühesõnaga: infra. Sest argument on olnud see, et erakapitalistlik stiihia laostab riigi kommunikatsioonid ja seeläbi riigi ja bolševike võimu enese. Kuigi hoiatus peaks kõlama meie kõrvus kui suure kahuri vali pauk – see, mida Lenin tahtis, peaks olema ju normaalsusele vastupidine. Kui just neile sõnadele oleme me kurdiks jäänud.

Riigifirmad korjavad tarbimismaksu

Siim Kallas ütles, et Euroopa Liidu kasvav häda on usaldamatus ja sallimatus erakapitali vastu. See on loogiline, sest erakapital on vastandatud bürokraatlikule pseudojuhtimisele, mida riigiomand paratamatult vajab. Ja erakapital ei stimuleeri edasist omaenese võõrandamist – varastamist, pillamist, hoolimatust. Ülalnimetatud (ja mitmetegi veel) riigile kuuluvate tootmisfirmade suurim häda ongi selles, et nad ei tea, mida toota: kas mingit toodangut (õhulende, raudteesõite, elektrit) või raha. Riigiasutustena (nad kõik – ER, EA ja EE) on vaid teenindusfirmad, kellelt mingit rahalist kasumit pole vaja saada mitte kellelgi.  On vaja, et need firmad toodaks seda, milleks nad on loodud ja raha sinna hulka ei kuulu. Sest riigifirma kasum on tegelikult kodanikult võetav tarbimismaks või aktsiis.

Teine probleem on ebaaus konkurents. Rääkimata juba sellest, et riik opereerib võõra, s.t maksumaksja rahaga, on tal seda raha võimalik kokku koguda palju enam kui mis tahes erafirmal. Pluss on riigi käsutuses tema enese omandit reguleeriv seadusandlus. Näiteks ühearvesüsteem elektri eest maksmisel on tehtud selleks, et Eesti Energial oleks veelgi rahulikum elada ja et teised löögile ei pääseks. See on justament nagu see, mis juhtub siis, kui jalgpallimängu vilistab ühe meeskonna kesktormaja – määrab penalteid ja lisaaega, annab karistuskaarte. Nn roheline energia – tuulepargid – pole roheline, aga riik tegi seaduse nii, et nad saaksid eksisteerida. Maksumaksja kulul, aga mitte tingimata meie huvides.

Paradoksaalsel kombel ei kaitse ettevõtlust riigipoolse konkurentsi vastu isegi põhiseadus:  seda valdkonda riivamisi puudutav säte on sõnastatud romantilise luuletuse stiilis ega anna mingit tegelikku ettevõtlusvabadust riigi eest.

Ühesõnaga: riigi osa meie majanduses on tasakesi ja salakaval moel kasvanud. Käes on tulemused, mille eest liberaalid on alati hoiatanud. Väljapääs ja üks suuri ideid saaks olla see: tagasi suure turumajanduse ja eraomandi juurde, mis on meil ju kunagi olnud.

Parafraseerides juba jutuks tulnud Leninit: edasi, härrased, kapitalismi võidule! Elagu turumajandus, inimkonna helge tulevik!

Igor Gräzin,
Reformierakond
ÕHTULEHT


Kliki ka nendele artiklitele:

* Sotsiaaldemokraatiast ja venemaa vihastamisest Ukraina peale seoses viimase sooviga keelustada kommunistlik ideoloogia.
Sotsialismileer on saanud viimasel sajal aastal märkimisväärseid suurvõite ja ka kaotusi. Möödunud sajandi alguses, I Maailmasõja abil tulid sotsialistid võimule (enamalt jaolt küll sotsiaaldemokraatide nime  ...
* Vasakpoolne laevas, laev põhjas ...

...  Nimetustest rääkides on üldlevinud, et vasakpoolsed parteid kannavad oma nimes tähekombinatsiooni SOTS - sotsialistlik, sotsiaaldemokraatlik ... . Julgemad (loe: äärmuslikumad) nimetavad varem või hil ...
* Andres Arrak sotsialismi pankrotist

... ja REF). Sellega asusid kosnervatiivid paati 9 riigikohtunikuga ... Sotsialismi kriis Euroopas ei tähenda kapitalismi krahhi. ... Küsis Ekspress siis Kasparovilt, et: "Kas väidate, et kapitalism ...