BHR portaal saab taaskäivituse.
Head lugejad!
Käesoleva aasta kevadest seiskus BHR portaali aktiivne tegevus.
Sellega seoses olid kaalumisel väga erinevad valikud, sealhulgas sulgemine.
Tänasel päeval on BHR tegijad arusamisel, et portaali taaskäivitamine on möödapääsmatu ja ainuõige valik.
Lätlased on Euro(liidu)skeptilisemad kui eestlased. Skeptitsism EL-i aga kasvab kõikjal Euroopas.
Uuring: Läti kuulumist EL-i peavad heaks vähem kui pooled lätlastest
Läti kuulumist Euroopa Liitu peab heaks asjaks 45 protsenti lätlastest, selgus märtsis läbi viidud Eurobaromeetri uuringust reedel.
Läti kuulumist EL-i peab heaks asjaks 45 protsenti küsitletustest, kolm protsendipunkti vähem kui aasta eest. EL-is tervikuna peab liitu kuulumist heaks asjaks 57 protsenti küsitletutest.
Leedus on see näitaja 65 protsenti, Eestis 67 protsenti.
Saksa parlament kiitis heaks osalise burkakeelu
Saksa seadusandjad kiitsid neljapäeval heaks tervet nägu katva islamiloori burka osalise keelu, mis puudutab tööülesandeid täitvaid riigiametnikke.
Uus näokatteid käsitlev seadus on lahjem, kui parempoolsete parteide nõutud täielik näokatete keeld avalikus kohas, mis kehtib alates 2011. aastast naaberriigis Prantsusmaal.
Keeld kehtib tööülesandeid täitvatele sõjaväelastele, kohtu- ja valimisametnikele ning teistele riigiametnikele.
"Riigil on kohus esitleda end ideoloogiliselt ja usuliselt neutraalsel moel," seisab neljapäeva õhtul alamkojas vastuvõetud seaduse tekstis.
Lühidalt - 27.04.2017 (täiendatav)
- Mustal merel toimus vene sõjalaeva kokkupõrge kaubalaevaga. Sõjalaev uppus.
Venemaa Musta mere laevastiku luurelaeva Liman põrkas neljapäeval 40 kilomeetri kaugusel Bosporuse väinast loodes kokku kaubalaevaga ja uppus hiljem. Kõik meeskonnaliikmed päästeti, teatas kaitseministeerium Interfaxi vahendusel. Türgi rannikuvalvest teatati TASS-ile, et kõik 78 vene meremeest on evakueeritud. Hukkunuid ega kadunuid ei ole.
Ametlikult olla kokkupõrke põhjuseks halva ilma poolt tingitud udu ja halb nähtavus. vene sõjalaeva juhid on ju väga head manööverdajad ning laevakäsitlejad, kes ei saa ise vigu teha. Kuidas aga sõjalaeva tehnoloogia ei suutnud kaubalaeva näha ja kokkupõrget vältida, seda normaalse inimese mõistus siiski seletada ei suuda.
Kliki ka nendele artiklitele:
* Lühidalt - 27.02.2017 (täiendatav)
* Lühidalt - 16.02.2017 (täiendatav)
- Mustal merel toimus vene sõjalaeva kokkupõrge kaubalaevaga. Sõjalaev uppus.
Venelastele nii iseloomulik kättemaksuaktsioon - Julia Samoilova esineb okupeeritud Krimmis!
Venemaa eurolaulik Julia Samoilova, keda Ukraina valitsus riiki esinema ei luba, astub Eurovisiooni asemel üles Krimmis, teatas ERR.
Samoilova on Krimmi Sevastopolisse esinemas venelaste ideoloogilisel suurpühal - Saksa-vene sõja lõpu aastapäeval 9. mail, mis venemaal on võidupüha. Samal päeval toimub Eurovisiooni esimene poolfinaal, vahendas euroblogi Eurovoix TASS-i.
Linna esindaja Vjatšeslav Gladkovi sõnul on sümboolne, et Samoilova astub Krimmis üles samal päeval, mil Ukrainas stardib Eurovisiooni lauluvõistlus. Lauljatar pidi Eurovisioonile sõitma palaga "Flame Is Burning".
Märtsis teatati, et Ukraina julgeolekuteenistus SBU kehtestas lauljanna suhtes sissesõidukeelu, sest ta esines 2015. aastal venemaa poolt annekteeritud Krimmis. SBU kinnitusel on lauljanna suhtes kehtestatud kolmeks aastaks sissesõidukeeld, mis tähendab, et lauljatar ei pääse Kiievis toimuvale Eurovisioonile.
Küll aga organiseeriti talle esinemine ikkagi Ukrainas - venemaa poolt okupeeritud alal Krimmi poolsaare Sevastoopoli linnas, mis on sisuliselt venemaa meresõjaväe baas.
Dilemma uue ja vana vabariigi olemasolu küsimuses
10 aastat tagasi toimusid Eestis sündmused - nn pronksiööd, millised lõhestasid siinse elanikkonna - sidusid eestlased ühtsemasse kooslusse ja tegid seda sama kolonistide järeltulijatega.
Selle poliitilise tulelille õiteks olid tõesti Tallinna segipeksmisega seotud sündmused, kus tuhandete poliitiliste kaabakate ja pättidega jooksis kaasa ka suur hulk eestlasi, keda mõningate hinnangute kohaselt olevat olnud isegi ligi 20% ulatuses marodööritsejatest.
Aga sündmuste juur on mujal. Ja see juur pole kuhugile kadunud.
Juur asub Eesti riigipoliitika vigades, mis lubas vabalt levitada meie riigi haldusalas vene poliitilist propagandat ja -doktriini Eesti Vabariigist kui UUEST riigist, mis vabanes NSVL-ist ehk taasiseseisvu (mitte ei taastanud oma ebaseaduslikult võõrandatud iseseisvust õigusjärgluse alusel). Seda sama vene poliitilist doktriini toetavad suures osas tänagi Eestis elavad venekeelsed massid. Seda poliitikat on läbi ajaloo toetanud ka Keskerakond - nii oma poliitilistes nõuetes kui ka üldistes avaldustes.
Lühidalt - 25.04.2017 (täiendatav)
- Sõjaks valmistuv venemaa panustab relvastuse kiirele uuendamisele
Majanduslikult üha nõrgemaks muutuv venemaa valmistub suuremaks relvakonfliktiks ja uuendab palavikulise kiirusega oma sõjaväe relvastust. Väidetavalt on vene armee kaetud kaasaegse relvastusega ca pooles ulatuses. Putin märkis, et 2016. aastal oli uue relvastuse osakaal umbes 47 protsenti, maaväes 58,3 protsenti.
«Peame lahendama ülesande – viima lähema kolme aasta jooksul tänapäevase relvastuse ja tehnika osakaalu sõjaväes ja laevastikus 70 protsendini. Meil on selleks kõik eeldused, kõik tingimused. Teeme ära!» ütles Putin täna vene sõjamajanduskomisjoni istungil Rõbinskis.
Kliki ka nendele artiklitele:
Lavrov: rahvusvahelises poliitikas enam mingeid reegleid ei ole.
Rahvusvahelise õiguskorra sõjaliselt lõhkunud ja õigusjärgset Eesti riiki mittetunnustava idanaabri välisminister rõõmustab olukorra üle, et rahvusvahelises õiguses enam reeglid ei kehti. Intervjuus ajakirjale "Esquire" märkis Lavrov muuhulgas, et tänapäeval on rahvusvaheline poliitiline olukord märgatavalt keerulisem kui see oli külma sõja ajal.
Poliitika hakkas keerulisemaks minema peale seda, kui venemaa polnud enam poliitilise polaarsuse osa. Loomulikult oli see olukord, mis venemaale ei sobinud. Viidates olukorra keerulisusele võrreldes külma sõja ajaga, ütles Lavrov muuhulgas, et: "Loomulikult on praegu raskem ... Siis eksisteerisid kaks impeeriumi - Lääne ja Nõukogude, kumbki soojendasid üles konflikte vastase jaoks kolmanda maailma riikides. Kuid mitte kunagi oma piirides või otse teineteise vastu," tsiteerib Lavrovi vene propagandakanal "RIA Novosti".
Eestit osaliselt okupeeriva vene riigi välisminister lisab, et isegi teineteise suhtes kasutatav avalik retoorika oli toona oluliselt pehmem kui praegu. Siinjuures unustas Lavrov teadlikult märkimast, et samal ajal kui Venemaa on alates Putini võimu juurde pääsemisest (1999) kasvava aktiivsusega ning üha räigemalt rünnanud lääneleeri, siis läänemaailm veel pikka aega oli oma väljaütlemistes venemaa suunal ülimalt tagasihoidlik ega vastanud venemaa räigustele.
Enamgi veel - venemaa on alates Putini võimuletulekust täiesti teadlikult ja ideologiseeritult kasvatanud oma maa kodanikke selliselt, et lääneriikides nähakse kindlasti vaenlast, kes venemaale tahab kallale tungida ja kelle vastu peab venemaa valmistuma sõjaks. Lääneriikides hakkas selline suund (venemaa kui potentsiaalne vaenlane) esile kerkima alles peale venemaa kallaletungi Georgiasse (2008) ja eriti peale Ukraina vastu sõjategevuse alustamist (2014).
Veel ütles Moskva režiimi välisminister Lavrov, võrreldes külma sõja aega tänase päeva seisuga, et: "Siis mõlemad leerid teadsid reegleid ega ületanud lubatu piire. Täna enam mingeid reegleid ei eksisteeri."
Pronksiöödel sekkus venemaa otseselt Eesti siseasjadesse
Laaneots: aprillirahutused algasid spontaanselt, jätkusid organiseeritult
Riigikogu liikme, erukindral Ants Laaneotsa sõnul algasid 2007. aasta aprillirahutused esimesel õhtul spontaanselt, kuid läksid kiiresti üle organiseerituks.
"Toodi autodega viina, sihilikult jagati nendele mässulistele seal," rääkis Laaneots TV 3 saatele "Kuuuurija". Tema sõnul maksis rahutuste ajal laamendajatele jagatud viina eest ilmselt venemaa.
Laaneotsa sõnul jäi toonaseid sündmusi jälginud luureametnikele silma, et rahutustes osalesid korralikes ülikondades sportlikud noormehed, kes andsid laamendajatele juhiseid.
Lühidalt - 24.04.2017 (täiendatav)
- Brexiti-partei UKIP lubab keelata näokatted ja islamikoolid
Euroopa Liidu vastane Briti Iseseisvuspartei (UKIP) teatas täna, et kavatseb sotsiaalse ühtsuse edendamiseks keelata näokatted ja uute islamikoolide avamise, vahendas BNS.
UKIP avalikustas 8. juuni parlamendivalimiste eel oma «lõimumiskava», mis sisaldab šariaadi keeldu, avalikes kohtades näokatte kandmise keeldu ning nõudmist võtta vastutusele ümberlõigatud tüdrukute vanemad. Samuti kavatsetakse valituks saades peatada uute islamikoolide avamine, kuni kogu moslemikogukond on oluliselt paremini lõimunud, teatas partei.
Kliki ka nendele artiklitele:
Taani Kuningriik süüdistab venemaad oma relvajõudude arvutivõrkudesse häkkimises.
Kuningriigi kaitseminister Claus Hjort Frederiksen ütles pühapäeval ajalehele Berlingske, et venelased pääsesid ligi Taani kaitsejõudude töötajate elektroonilisele kirjavahetusele.
Ministri sõnul toimus häkkimine aastatel 2015-2016 ja selle taga oli vene valitsuse toetatud häkkerite rühm.
"Tegemist ei ole mingi väikese häkkerirühmaga, mis teeb seda enda lõbuks. See on seotud (vene) luureteenistuse või kesksete elementidega venemaa valitsuses, sõnas ta.
Taani sõjaväeluure FE ütles, et häkkerid ei saanud salastatud andmeid, kuid nende tegevus võib siiski mõjutada riigi julgeolekut.
Proosit: venemaal hakatakse viina müüma otse ratastelt
Venemaa kaubandusministeerium tunnistas sobimatuks nõude müüa külades alkoholi üksnes tavalistes poodides ning pakkus välja viinamüügi lubamise nii kauplusautodest kui ka kioskitest, kirjutas Izvestija.
Ametkond avaldas veendumust, et tasuks loobuda samuti linnades tegutsevatele viinapoodidele kehtestatud vähemalt 50ruutmeetrise põrandapinna nõudest. Eksperdid avaldasid kaubandusministeeriumi ideele toetust ja märkisid, et autokauplused võivad lähiajal kujuneda ainukeseks kanaliks, mille kaudu venemaa külaelanikel on võimalik alkoholi legaalselt hankida.
Linnades tegutsevatele viinapoodidele piisab tulevikus alkoholiga kauplemiseks üksnes kinnisvara omamisest või siis rendilepingust poeruumi kasutamiseks. Maakohtades aga soovitakse loobuda igasugusest piirangust, mis oli varem seotud nõudega kasutada viinamüügiks püsivat hoonet.
Lühidalt - 22.04.2017 (täiendatav)
- Paul Ryan kinnitas USA ja NATO kindlat toetust Eestile.
Eestit külastav USA esindajatekoja spiiker Paul Ryan kohtus siin ka kriminaalset organisatsiooni juhtiva ning peaministri ametit pidava Jüri Ratasega. Sellel kummalisel kohtumisel hargnenud ühisel pressikonverentsil kinnitas USA spiiker Ühendriikide kindlat toetust NATOle ning lubas, et USA seisab ohtude korral Eesti kõrval. Ryan rääkis Tallinnas Stenbocki majas, et Eesti saavutatu on väga inspireeriv ning kinnitas, et USA hindab Eesti ajalugu, vabadust, sõltumatust ja kultuuri.
"Meie esimene sõnum siin on see, et kahepoolsed suhted on tugevad ja muutuvad veelgi tugevamaks," rääkis Ryan.
Kliki ka nendele artiklitele:
Lühidalt - 23.04.2017 (täiendatav)
- Sotsialistlik Põhja-Korea ähvardas Austraaliat tuumalöögiga
Korea Rahvademokraatlik Vabariik lubas Austraaliale tuumalöögi anda, kui see Briti krooni all olev riik jätkab USA ekspansnismipoliitika toetamist ning ei lõpeta Ühendriikide pimesi järgimist.
Pyongyangi viha kustus esile Austraalia välisministri Julie Bishopi avaldus, et peab Põhja-Koread suureks ohuks Austraaliale ning, et Põhja-Korea relvakatsetused tuleb rahvusvahelise kogukonna toel lõpetada.
Kliki ka nendele artiklitele:
Paldiskis mälestati langenud kaitseväelasi
Reedel mälestati Paldiskis välisoperatsioonidel langenud kaitseväelasi.
Paldiskis asuva mälestusmärgi juurde kogunesid langenud kaitseväelaste võitluskaaslased koos Eesti riigi, kaitseväe ja diplomaatilise korpuse esindajatega.
Koos langenud kaitseväelaste võitluskaaslaste poolt pandud pärjaga asetati mälestussambale pärg presidendi nimel. Riigikogu nimel asetas pärja riigikogu aseesimees Enn Eesmaa, valitsuse nimel kaitseminister Margus Tsahkna, kaitseväe ja Kaitseliidu nimel kaitseväe juhataja kindral Riho Terras ja Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili. Riigi ja kaitseväe juhtkonna pärgade kõrvale asetati ka pärjad diplomaatilise korpuse ja Eesti reservohvitseride kogu poolt.
Pärast tseremooniat mälestusmärgi juures süüdati Scoutspataljoni õppehoones küünlad Kurkses hukkunud kaitseväelaste mälestuseks.
Venelased ründavad täna jälle Riigipäevahoonet
Putini režiimi ideoloogiliseks vundamendiks on patriotism, milline on kokku heegeldatud Saksa-vene sõja (22. juuni 1941 – 09. mai 1945) kangelaslikest üksikmomentidest ning vürtsitatud sümbolitega, millised pärinevad osaliselt eelmisest vene riigist. Sellest vene riigist, millise tänane venemaa ise täielikult hävitas ehk, mille õigusjärglane ta pole. Viitan siin tsaaririigi sümbolitele, sealhulgas näiteks nn Georgi lindile.
Ühelt poolt näitab viidatu, et sotsialismist irdunud venemaal puudub endiselt selge ideoloogiline kandepind ning teisalt, et identiteediotsingud jätkuvad suuremal või väiksemal määral.
Kuid II maailmasõja (01.09.1939 – 02.09.1945), mida venemaa ise koos Saksamaaga maailma vastu alustas, osaks olnud Suure Isamaasõja (Saksa-vene sõja ideologiseeritud nimetus venemaal) globaalset tähendust ja rolli ei vähenda siiski see asjaolu, et venemaa on II maailmasõja käivitumises süüdi. Saksa-vene sõja asend venelase hinges on ülimalt olulisel positsioonil.
Putinlik režiim poeb või nahast välja, et süvendada erinevaid Saksa-vene sõjaga seotud traditsioone. Seda enam, et tänase vene riigi ajaloos pole olnud teist suurt ja võidukat sõda. Ei tasu ju unustada, et vene riik sündis 1917. aastal. Kõik teised sõjad, mida venemaa on pidanud on olnud räpased ja alatud, sageli ka mitte-edukad. Olgu siis nimetatud kallaletung Poolale 1939, Soomele 1940, interventsioon Afganistaani 1980, sissetung Georgiasse 2008 või Ukrainasse 2014 nagu ka sõda Itškeera vastu 1994-1996 ja 1999.
Kaitsevägi kutsub üles veteranipäeval lippe heiskama
Kaitsevägi kutsub kõiki üles heiskama pühapäeval riigilipud, et näidata oma toetust kaitseväe ja Kaitseliidu veteranidele.
Pühapäeval, 23. aprillil tähistatakse Eestis viiendat korda veteranipäeva. Veteranipäevaga tänatakse ja tunnustatakse neid mehi ja naisi, kes on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust. Samuti tunnustatakse nende perekondi ja lähedasi, teatas kaitseväe peastaap.
Üle-eelmisest aastast on veteranipäev ka ametlik lipupäev. Eestis on 15 lipupäeva ning lipupäevadeks on ka riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimise või rahvahääletuse toimumise päev. Lisaks võib Eesti lipu heisata isiklikel ja kogukondlikel tähtpäevadel.
More Articles ...
- Läti valitsus otsustas mitte toetada Ventspilsi sadama osalemist Nord Stream 2 gaasitoru ehitamises
- Lühidalt - 21.04.2017 (täiendatav)
- Lühidalt - 20.04.2017 (täiendatav)
- Keskerakond kui hübriidoht!
- Moskva režiimi arvates on islam ohutum kui kristlik usulahk - Jehoova tunnistajad!
- Tsahkna hinnangul on Semjonovile Tallinna teenetemärgi andmine piinlik
- Duumasaadikud tahavad Lenini maha matta
- Lühidalt - 19.04.2017 (täiendatav)
- Lenini laipa saab jälle rahvale näidata, ta on üles vuntsitud!
- Koraani ja mõõgaga - suur osa islamimaailmast on meile surmavalt vaenulik!
- Lühidalt - 18.04.2017 (täiendatav)
- Lühidalt - 17.04.2017 (täiendatav)