0

• Pariisi lennujaamas lasti maha sõdurit rünnanud islamiusuline

Prantsusmaa pealinna Pariisi Orly lennujaamas tulistati täna hommikul hullunud isikut, kellel õnnestus lennuterminali turvavalt sõjaväelaselt väevõimuga ära võtta relv.
Võimud otsustasid intsidendi järel inimesed julgeolekukaalutlustel lennujaamast evakueerida. Ühtlasi paluti kõigil uudistajatel lennujaama ümbrusesse mitte tulla, vahendab uudisteagentuur AFP. Ründaja, politseile teada olnud radikaliseerunud moslem, hukkus sündmuskohal. Kohale kutsuti ka pommirühm, kuna kardeti, et mehel võib olla ümber pommivöö. Lennud lükati edasi või tühistati.

Kliki ka nendele artiklitele:

* Lühidalt - 04.02.2017 (täiendatav)
... smiviisa, vahendas Reuters. Viimase kahe aasta jooksul on Prantsusmaal islamiusuliste äärmuslaste rünnakutes hukkunud üle 230 inimese. Vähem kui kolme kuu pärast toimuvad seal presidendivalimised, kus tur ...
* Lühidalt - 03.02.2017 (täiendatav)
... ehvitasid praktiliselt ühesuguseid Rumeenia ja Moldova lippe ning ska ... Islamiusku mees ründas Pariisis matšetega sõdureid. Pariisi Carrousel du Louvre’i kaubanduskeskuse juures avas sõjaväel ...

0

Täna öösel lahkus meie hulgast esimene taasiseseisvumisjärgne Eesti kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einseln.

Kindral Aleksander Einseln sündis 25. oktoobril 1931 Tallinnas. Ta lahkus koos emaga Eestist 1944. aastal Saksamaale ja elas alates 1949. aastast Ameerika Ühendriikides. Aastatel 1951-1985 teenis ta Ühendriikide relvajõududes ning osales Korea ja Vietnami sõjas. 1993. aastal naasis kindral Einseln Eestisse ja teenis kaitseväe juhatajana 1993. aasta maist kuni 1995. aasta detsembrini.

Kaitseväe nimel avaldas kindral Aleksander Einselni lähedastele kaastunnet kaitseväe juhataja, kindral Riho Terras. "Tema panust taastatud kaitseväe ülesehitamisel on raske üle hinnata, ta tõi oma juhtimisstiiliga kaitseväkke lääneliku suhtumise ja mõtlemise. Ta hakkas meie ohvitsere ja allohvitsere saatma vaba maailma õppeasutustesse õppima. See kõik valmistas meid ette liitumiseks NATOga," sõnas Terras.

0

• Venemaal nõutakse peaminister Medvedevi korruptsiooni uurimist.

Raadiojaam "EHO Moskvõ" edastas tuntud opositsioonitegelase Navalnõi kaudu laekunud info selle kohta, et kümnetest linnadest on laekunud avaldusi miitingute ja demonstratsioonide läbiviimiseks ühel ja samal teemal - nõutakse endise presidendi ja praeguse vene peaministri Dmitri Medvedevi korruptsioonijuhtumite uurimist. Väidetavalt on selliseid taotlusi laekunud enam kui 60-st linnast. Plaanitava aktsiooni (kobarmiitingute?) üleriigiline nimetus on «Он вам не Димон». Ürituste läbiviimine on planeeritud 26. märtsi ümbrusse.

Kliki kanendele artiklitele:

* Venemaa presidendiks pürgiv Navalnõi kiitis Eestit
... eemide üle. Putin ja Medvedev samuti räägivad ilmselt juhtumist anekdoodi vormis,“ kirjutas Navalnõi irooniliselt. Ta juhtis tähelepanu, et peale erinevale arusaamisele riigi läbipaistvusest, on kahe riigi vahe ...
* Putinliku vene režiimi kuritegelik liider on pikki aastaid röövinud riigi varasid
... ärast seda, kui neli aastat oli riiki juhtinud Dmitri Medvedev, sai Putinist 2012. aastal taas president. Aastatel 1998-1999 juhtis Putin venemaa föderaalset julgeolekuteenistust (FSB), enne seda o ...

0

Teisipäeval Eestisse visiidile saabunud Ameerika Ühendriikide Euroopa vägede juhataja kindral Curtis Scaparrotti ütles, et nii NATO kui ka USA üksuste paigutamine Eestisse on vastus venemaa agressioonile Ukrainas ja selle mõjudele.

Scaparrotti sõnul jääb USA kindlaks üleatlandilistele liitlassuhetele.

"Eesti ja naaberriikide toetuseks käimasoleva operatsiooniga Atlantic Resolve roteerime pidevalt uusi üksusi, täiustame taristut ning varustuse eelpaigutust, et tugevdada liitlassuhteid Euroopas," ütles Scaparrotti koos kaitseväe juhataja kindral Riho Terrasega teisipäeva õhtul peetud pressikonverentsil.

Kindral Scaparrotti, kes ühtlasi on NATO liitlasvägede Euroopa ülemjuhataja, sõnul on Eestisse paigutatavad NATO üksused ja Ameerika Ühendriikide roteeruvad üksused vastus venemaa agressioonile Krimmis, Ukrainas ning selle pahaloomulistele mõjudele.

0

•     13. märtsil möödub Talvesõja lõppemisest 77 aastat;

•     Sõda algas 30. novembril 1939. aastal, kui Nõukogude liit alustas Soome idapiirilt laiaulatuslikku pealetungi.

•     Talvesõja lõppemist tähistatakse igal aastal üle Soome.

Miks sõda algas?

Stalin ei suutnud unustada, et veidi rohkem kui paarkümmend aastat varem kuulus Soome Vene keisririigile. Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist näis olevat õige aeg Soome tagasi vallutada. Kui Teine maailmasõda oli alanud, Poola jagatud ning Baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud, esitas Nõukogude Liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväebaaside loomisega Soome aladel.

Seejärel alustati Nõukogude Liidus ägedat Soome-vastast kihutustööd. Nõukogude propaganda väitis isegi, et Soome kavatseb oma võimast idanaabrit rünnata. 1939. aasta novembris süüdistas NSV Liit Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. Tegelikult oli see piiritüli venelaste lavastatud. Soomlased soovisid küll juhtumit põhjalikult uurida, et leida süüdlased, kuid Nõukogude Liit ei olnud sellega nõus. NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ning alustas Soome vastu sõda. Rahvasteliit kuulutas Nõukogude Liidu sõjaalgatajaks ning heitis ta organisatsioonist välja.

0

Eestis on kuumaks köetud teemad, mis ümbritsevad nn 1940. aasta "hääletut alistumist" ning nn "Pätsi riigipööret".

Kui süvitsi analüüsida nimetatud teemasid, erti tuginedes toona valitsenud arusaamadele, tavadele ja faktidele, siis jõuame paratamatult tõdemuseni, et ilmselt ei olnud olemas mingit riigipööret ja Päts polnud ka mingisugune hullunud diktaator, riigireetur või inimsusevastaseid tegusid toime pannud autokraat. Toona lihtsalt toimis nn reaalpoliitika oma sise- ja välissuhetes, kus Eesti riik astus poliitilise eliidi toel oma sammud nii nagu õigeks peeti ning nii, nagu see üldse sellel hetkel oli ilmselt ainuvõimalik, arvestades kõiki valitsenud tegureid.

Aga üks asi väärib siiski rõhutamist - vapsidele tehti liiga. Ja võib-olla rehabiliteerimine toimus liiga hilinenult. Ühiskond oli oma šoki kätte saanud ja vaimselt nõrgenenud.

Alo Raun - Ajaloolased: võimalik, et 1939-1940 oleks hääletult alistunud ka demokraatlik Eesti

0

Täna möödub 73 aastat traagilisest Tallinna märtsipommitamisest, mille käigus hävis osa Tallinna vanalinnast, peaaegu 1/3 toonasest elamufondist ja hukkus ca 800 tallinlast.

Venemaa ründas ilma mingisuguse vajaduseta kahe suure lainega Tallinna.
Esimeses rünnakulaines osales ca 300 vene pommitajat, kes tehes ära oma surmalennu suundusid tagasi baasidesse võtmaks peale uut laadungit. Nende soov oli naasta ja teostada seejärel lõplik rünnak Tallinnale.

Kui see oleks õnnestunud, siis oleks ilmselt Tallinn purustatud täielikult ja linnast oleks saanud samasugune varemete väli kui nende poolt varasemalt hävitatud kaunis barokne Narva.

Soomlased hoidsid ära suurema häda.

0

Montenegro vene-meelsed poliitikud, keda süüdistatakse Kremli toetatud riigipöördekatses, et takistada riigi ühinemist NATO-ga, kavandavad sanktsioneerimata referendumit avaliku vaenu õhutamiseks NATO vastu, kirjutab ajaleht Financial Times.

Montenegro parlamendi liige ja üks väidetavatest vandenõu juhtidest Milan Knežević ütles Financial Timesile, et Montenegrost on saanud „geopoliitilise vastasseisu katsepolügoon“.

Montenegro riigiprokurör süüdistab Kneževići ja teist opositsioonilist parlamendiliiget Andrija Mandićit kuritegeliku ühenduse loomises seoses plaaniga korraldada terrorirünnakuid valimispäeval eelmise aasta oktoobris.

„Me organiseerime üldrahvaliku konsultatiivse referendumi, mis näitab, et enamik rahvast on NATO vastu,“ ütles Knežević oma parteikontoris, kus seintel ripuvad õigeusu ikoonid ja Nõukogude marssal Georgi Žukovi portreed.

0

• Süüria konflikti eskaleerumine on tõenäolisem

Venemaa on oma väed toonud Süüriasse keskvõimu kaitseks juba mõnda aega tagasi.
Täna laekus informatsioon, et Süüriasse on sisenenud ka USA eriväed. Mõned päevad tagasi ületas Iraagi Kurdistani ja Süüria piiri USA armee erivägede juhatuse 75. ranger’i-rügement. Konvoi ületas piiri hiljuti ISIS-e käest vabastatud Manbiji küla juures ning konvoi koosnes Stryker jalaväesoomukitest, mis kandsid demonstratiivselt USA lippe. Pentagoni kõneisiku kapten Jeff Davise sõnul on üksuse eesmärk toetada Süürias ISIS-e vastu võitlevaid üksusi. Samad üksused on paraku ka vene-Süüria vägede ründe objektiks.
Senimaani piirdus USA missioon Süürias peaasjalikult kohalike üksuste varustamise, nõustamise ja väljaõpetamisega. Nüüd on siis USA abi laienenud ka reaalse väeüksuse saatmiseni. Arvestades siinjuures igat laadi provokatsioonide ohtu ja vene-USA pingelisi suhteid, tuleb tõdeda, et Süüria konflikti eskaleerumise oht on suurenenud.
Kliki ka nendele artiklitele:

* Kanada meedia: venemaa püüab pidada varjatud sõda Kanada vastu
... et mängu meeleheitest, kuna venemaa majandusolukord aina halveneb ning riik on isoleeritum ja jõuetum kui kunagi varem, samuti on riigil vähe liitlasi - vaid Süüria, Iraan ja Valgevene. Seetõttu püüab Moskv ...
* Diktaator Putin vallandas 10 kindralit
... kus kõrge vene sõjaametnik Aleppos, kui opositsioon korraldas raskerelvade rünnaku Süüria valitsusvägede positsioonidele...

0

USA staabiülemate ühendkomitee aseesimees kindral Paul J. Selva teatas ametlikult, et venemaa on võtnud kasutusele maismaalt välja lastava keskmaa tiibraketi SSC-8.

Kindrali sõnul rikub see samm riikidevahelist relvastuskontrollileppe eesmärki ja vaimu ning ohustab ka NATO euroopa liitlasi, vahendasid Reuters ja Yle.

"See süsteem ohustab iseenesest suuremat osa meie Euroopas asuvatest sõjaväebaasidest. Me usume, et venelased on võtnud raketid kasutusse, et NATO-t ja NATO territooriumil olevaid baase ähvardada," selgitas kindral Selva kongressis toimunud kuulamisel.

Samas ei öelnud kindral, kas ja kuidas on USA president Donald Trumpil kavas Moskva sammule vastata.

0

Mustamiskampaania Kanada välisministri Chrystia Freelandi vastu on alles algus ning Kanada on venemaa varjatud sõja järgmine sihtmärk, kirjutab kohalik meedia.

Saksa kantsler Angela Merkel on hoiatanud võimalike venemaa küberrünnakute eest, Prantsusmaal on Moskva rahastanud populistlikku Rahvarinnet ning levitab väidetavalt propagandat Marine Le Peni oponentide kohta, samuti sekkus venemaa väidetavalt USA presidendivalimistesse, et aidata kaasa Trumpi valimisele presidendiks, kirjutavad McCleans ja Ottawa Citizen.

Kanada meedia hinnangul on Moskva sunnitud mängima agressiivset ja riskantset mängu meeleheitest, kuna venemaa majandusolukord aina halveneb ning riik on isoleeritum ja jõuetum kui kunagi varem, samuti on riigil vähe liitlasi - vaid Süüria, Iraan ja Valgevene. Seetõttu püüab Moskva meedia hinnangul kompromiteerida praegust maailmakorda ning destabiliseerida Lääne liitu.

Kanadat peetakse selles loogiliseks sihtmärgiks. Kanada on G7 liige, NATO toetaja, väärtuspõhise rahvusvahelise süsteemi propageerija ning Moskva ja selle teistesse riikidesse sekkumise häälekas kriitik.