JXTC Tribune Times - шаблон joomla Видео

Millal Aksjonovi vale saab tõeks?

0
Published: Sunday, 10 January 2016 15:49

Venemaa saab Krimmi endale, kui Ukrainasse ilmub oma REF, SOTS, IRL ja KESK

Venemaa, kasutades ära oma vennasrahva riigi ajutist nõrkust, haaras 2014. aastal reeturlikult ja nuga selga lüües enda kätte Ukraina riigile kuuluva Krimmi poolsaare. Nüüd on Ukrainal tekkinud venemaaga samasugune suhe kui Eestil venemaaga. Vahe on muidugi selles, et Eestilt on venemaa ära rebinud kaks tükki, Ukrainalt aga veel ühe tüki, kuid teise tüki - Donbassi pärast nad veel murravad piike.

Ukraina loomulikult ei tunnista Krimmi hõivamist ja inkorporeerimist venemaa külge õiguspäraseks nagu ei tunnista ka eesti rahvas meie Ingerimaa ja Petserimaa sidumist venemaa külge seaduspäraseks.

Kogu maailma progressiivne üldsus, sealhulgas konservatiivse loomuga rahvusvaheline õigus lähtub nimetatud asjaoludele hinnangu andmisel printsiibist, et õigusrikkumisega ei saa luua õigust. Seega pole sõjakal venemaal lootustki, et nad saaksid nimetatud territooriumid päriselt endale. On vaid aja küsimus, kui saabub sobiv hetk ja nii Krimm, kui Ingeri- ja Petserimaa saavad taas kuuluma oma seaduslikele omanikele. Venemaa räpane poliitiline tegevus aga ei too muud kui loob vaid külmutatud konflikti. Seepärast on ainuõige süüdistada venemaad kurjuses ja pahatahtlikkuses.


Küll aga on üks võimalus, millal venemaa sõjakas naabruspoliitika võib saavutada ka tegelikku edu. Seda siis, kui vallutatud maade pärisomanikud ise vabatahtlikult nendelt ära kistud territooriumid annavad venemaale. Seda saab teha rahvusvaheliselt tunnustatud ja rahvusvahelise õiguse normidega kooskõlas olevate lepingute kaudu.

Eestis on aastakümneid võimutsenud selles küsimuses kartellierakondlus - reformierakondlaste, isamaarespublikaanide (välja arvatud üksikerandid), sotsialistide/sotsiaaldemokraatide ja keskerakondlaste kokkulepe, et Eesti riik peab venemaale ära kinkima oma ida-territooriumid. Seda loomulikult tasuta, saamata midagi vastu. Siinjuures on eriti hämmastav see asjaolu, et Eesti riigi valitsejad on valmis heaks kiitma stalinliku vallutuspoliitika tulemused, tühistama Vabadussõja tulemused, muutma varjatult Põhiseadust jne..., hoolimata eesti kodanike enamuse mittenõustumisest sellega. Enamgi veel - Eesti valitsejad on valmis Eesti riigi nimel astuma sobingusse Moskva režiimiga hoolimata sellest, et rašistlik venemaa ei tunnista isegi selle riigi juriidilisi aluseid, kes talle üllameelset kingitust soovib teha.

Viimatinimetatu on kummaline, kuid tõsi. Venemaa pole mitte üheski dokumendis, kokkuleppes või kirjas teatanud Eestile, et tunnistab Eesti riigi õigusjärglust nii nagu me seda oma Põhiseaduses deklareerime. Seega ei tunnista venemaa meie põhiseaduslikku eksistentsi, meie riiklikke aluseid, seega ka meie riiki.

Iga dokument, mille me venemaaga alla kirjutame, omab seepärast kahte osapoolt - venemaad, keda me teame ja tunnustame ning Eesti riiki, keda olemas ei ole.

Liikudes tagasi peamise teema juurde mööda paralleele Ukraina sündmustega, tuleks järgnevalt pisut teritada ettekujutust.

Kujutage nüüd ette, et Mihail TANG, kes oli viimane Eesti Vabariigi võimu alla kuulunud Petserimaa maavanem kuni meie enda vasakintelligents Moskva relvastatud jõudude toetusel riigivõimu enda kätte haaras 1940. aastal ja Eesti iseseisev arengutee peatus, et see Mihail Tang poleks punaste poolt maavandema kohalt lahti lastud.

Kui hr. Tang oleks seejärel jätkanud ka peale punaste riigipööret oma maavanema kohustuste täitmist peale 15.08.1944, millal venemaa (rikkudes rahvusvahelist õigust nagu ka oma sisemaist õigust) totaalselt ebaseaduslikult rebis Eesti administratiivterritooriumi küljest ära Petserimaa, oleks teatanud avalikult ning ajalehes, et eestlastel tuleb vait olla ja suu puhtaks pühkida Petserimaast, sest see on alati olnud ja jääb venemaa osaks ... siis oleks selline avaldus olnud ka toonaste arusaamade kohaselt absurdne.

Tõenäoliselt oleks Tang siis lihtsalt vait olnud ja lasknud asjadel kulgeda oma rada. Lisaks tuleb fantaasiavaip ära rebida lugeja silmilt ning kinnitada, et hr. Tang poleks ka kõige parema tahtmise juures saanud eeltoodud fantaasiat ellu viia, sest punaste võim kangutas ta kohalt koheselt, kui nad Tallinnas olid kanda kinnitanud - juunis 1940.

Küll aga on nimetatud fantaasialennu reaalsuseks muutnud teine mees - AKSJONOV, endine kurjategija, ühtlasi Krimmis eksisteerinud venelaste poliitilise organisatsiooni "Vene ühtsus" juht ja 2014. aasta veebruarist Krimmi autonoomia juht, kelle vedamisel Krimm poliitiliselt inkorporeeriti venemaa külge. Seega on ta ka oma riigi (Ukraina) reetnud isik.

BNS edastas

Aksjonov ukrainlastele: lõpetage Krimmi teema leierdamine, Krimm on venemaa ja nii jääb

Krimm ühines venemaaga pärast 2014. aasta märtsireferendumit ega muuda iial oma vene staatust, ütles piirkonna juht Sergei Aksjonov ja soovitas Ukraina poliitikutel lõpetada Krimmi teema leierdamine.

«Kõik need parasiidid, kes seda teemat tüütuseni leierdavad, ärge arvakegi, et Krimm ühel päeval oma staatust muudab... Krimm on venemaa ja nii jääb,» ütles Akasjonov usutluses telekanalile Rossija 24.

Ukraina nõudis eelmise aasta lõpus, et tema 2016. aasta lepingus venemaaga Krimmi elektriga varustamiseks osutataks poolsaarele kui Ukraina osale. vene võimud viisid seepeale Krimmis läbi arvamusküsitluse ja said teada, et elanike enamus ei ole Kiievi nõudmisega päri ja on valmis koguni ajutiselt elektrita läbi ajama.

«Tingimused on vastuvõetamatud. Mis läbirääkimisi saab pidada petistega, kellel on pead täis fantaasiaid ja kellele ikka veel tundub, et Krimm tuleb tagasi või saavad referendumil osalenud inimesed tunda mingeid tagajärgi.»

«Kõik see on vale ja lollus. Krimm kuulub vene Föderatsiooni koosseisu,» kuulutas Aksjonov.

Aus vastus

Aksjonovil pole iseenesest võetuna õigust mitte ühegi otsa pealt.
Küll aga see õigus võib tekkida.

Sellise õiguse ehk Aksjonovi väidete õigeks muutumine võib aset leida siis, kui Ukrainas ilmub poliitilisele lavale selline parteide klikk nagu on Eestis REF-KESK-IRL-SOTS, kes saavad endale võimutäiuse nii koalitsioonis kui opositsioonis ja otsustavad üksmeelselt, et venemaa poolt hõivatud Ukraina osa tuleb venemaale tasuta ära anda.

Ja siis nad sõlmivad venemaaga uue piirilepingu ning Aksjonovi vale saab tõeks.

Kuid BHR on täis lootust ja ootust, et ennem, kui Aksjonovi vale saab tõeks, juhtub mitu imet.

Esimene ime on see, et Eesti riiklike- ja rahvuslike huvide vastane uus ning mittevajalik piirileping venemaaga ei saa Riigikogus ratifitseeritud. Ei 2016 ega ka hiljem Vähemalt mitte sellisena nagu see kartellierakondade poolt on tänaseks välja töötatud.

Teine ime, mis pole aga väga suur ime, sest see on üsna reaalne, on venemaa lagunemine. On ju selge, et venemaa vallutusihad ja naabrite kiusamine leiab lõpu vaid siis, kui ta muutub nõrgemaks. Killustatus seda ka annab.

Täna on selge, et maailmarahule on kaks kõige suuremat ohtu - islam ja venemaa agressiivsus.

Mõlemad probleemid tuleb lahendada. Kuskilt peavad asjad alguse saama. Venemaa lagunemine võiks siin olla heaks märgiks.

Allikad
BNS/BHR
Anar Rand


Kliki ka nendele artiklitele:

* Lühidalt - 05.01.2016 (täiendatav)
...  On selge, et venemaa kurjusest, õelusest ja sõjakast tigedusest ei ole võimalik lahti saada ilma venemaa tükeldamiseta. See ...
* Venemaa ja tema "sõbrad"

... le võimust ilmajäämist 2016/2017. aastal. Ent sellegipoolest on karta, et see riik ei muutu paremaks enne, kui ta on tükeldatud väiksemateks konkureerivateks riikideks, millised ei saa siis oma ...
* Venemaa ON agressorriik ning temaga PEAB vastavalt ka käituma.

...  ekvivalenti. Lõppkokkuvõttes peab tunnistama, et maailmarahu huvides peab olemasoleva venemaa lihtsalt tükeldama väiksemateks konkureerivateks riikideks, sest muud võimalust tema agressiiivsuse  ...