Isamaa, au ja eneseväärikuse nimel!

Head EESTLASED!
Meid on vähe ja meil pole suuri avarusi ega meeletuid rikkusi.
Kuid meil on meie kodu ja meie au ning väärikus, mida ei tohi ega peagi ohverdama.

Hoidkem neid, säilitage meie keelt ja kombeid, austagem esivanemaid ja nende saavutusi ning armastagem oma isamaad - paremat pole meile antud ning ta on meie eneste nägu.
Heaolu võib olla, tulla ja minna, kuid kodumaa on see, mis oli, on ja jääb. Hinnake ja armastage seda!

Vabadus
Tühistest inimestest eristab meid teatud oluliste sisenormide olemasolu. Neid süstitakse meile lapsepõlves, kodus ja sõprade ringis. Peamised neist on au, eneseväärikus, vanemate ning perekonna austus, kodu-, ja kodumaa-armastus.
Nimetatud väärtuste olemasolu garanteerib iskiuvabaduse, kõrge ja õiglase enesehinnangu, täisväärtuslikkuse iseenda, laste, pere ja kogu ühiskonna jaoks.
Need väärtused on tagatiseks sulle, su perele ja ka isamaale. Paljud, väga paljud meie seast on seda mõistnud juba 1000 aastat tagasi, 100 aastat tagasi, 50 aastat tagasi ... . Me ei unusta neid!

Unable to embed Rapid1Pixelout audio player. Please double check that:  1)You have the latest version of Adobe Flash Player.  2)This web page does not have any fatal Javascript errors.  3)The audio-player.js file of Rapid1Pixelout has been included.

0

Pronksiöö õppetund

Henn PõlluaasÕhtuleht: Milline oli pronksiöö peamine õppetund, hinnates tänaselt positsioonilt?

Henn Põlluaas, riigikogu liige, EKRE: Pronksiööd näitasid meile seda, et Eesti riik ei tohi kunagi kaotada valvsust vaenuliku idanaabri ja siinse kergesti manipuleeritava viienda kolonni suhtes.

Me ei tohi mööda vaadata sellest, et venemaa niinimetatud kaasmaalaste poliitika eesmärgiks on hoida Eesti venelasi vene propaganda mõjusfääris ja veenda neid, et meie isesesvus on ajutine, kuniks tõelised peremehed naasevad.  

Kuni venemaa ei loobu impeeriumi taastamise ambitsioonist ja töötab aktiivselt vastu Eesti püüdlustele siinseid venelasi integreerida, nii kaua pole välistatud ka uued pronksiööd.

Read more ...

0

Paldiskis mälestati langenud kaitseväelasi

Reedel mälestati Paldiskis välisoperatsioonidel langenud kaitseväelasi.

Paldiskis asuva mälestusmärgi juurde kogunesid langenud kaitseväelaste võitluskaaslased koos Eesti riigi, kaitseväe ja diplomaatilise korpuse esindajatega.

Koos langenud kaitseväelaste võitluskaaslaste poolt pandud pärjaga asetati mälestussambale pärg presidendi nimel. Riigikogu nimel asetas pärja riigikogu aseesimees Enn Eesmaa, valitsuse nimel kaitseminister Margus Tsahkna, kaitseväe ja Kaitseliidu nimel kaitseväe juhataja kindral Riho Terras ja Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili. Riigi ja kaitseväe juhtkonna pärgade kõrvale asetati ka pärjad diplomaatilise korpuse ja Eesti reservohvitseride kogu poolt.

Pärast tseremooniat mälestusmärgi juures süüdati Scoutspataljoni õppehoones küünlad Kurkses hukkunud kaitseväelaste mälestuseks.

Read more ...

0

Kaitsevägi kutsub üles veteranipäeval lippe heiskama

Kaitsevägi kutsub kõiki üles heiskama pühapäeval riigilipud, et näidata oma toetust kaitseväe ja Kaitseliidu veteranidele.

Pühapäeval, 23. aprillil tähistatakse Eestis viiendat korda veteranipäeva. Veteranipäevaga tänatakse ja tunnustatakse neid mehi ja naisi, kes on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust. Samuti tunnustatakse nende perekondi ja lähedasi, teatas kaitseväe peastaap.

Üle-eelmisest aastast on veteranipäev ka ametlik lipupäev. Eestis on 15 lipupäeva ning lipupäevadeks on ka riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimise või rahvahääletuse toimumise päev. Lisaks võib Eesti lipu heisata isiklikel ja kogukondlikel tähtpäevadel.

Read more ...

1
+1

Tsahkna hinnangul on Semjonovile Tallinna teenetemärgi andmine piinlik

TsahknaValitsuskoalitsiooni kuuluva Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimehe Margus Tsahkna hinnangul on MTÜ Inimõiguste Teabekeskuse juhile Aleksei Semjonovile Tallinna teenetemärgi andmine piinlik.

«Ma arvan, et see on tegelikult piinlik ja see on meie põhimõtetele näkku sülitamine sõna otseses mõttes,» ütles Tsahkna ETV saates «Ringvaade». «Sellepärast tulebki inimestel tulla oktoobrikuus välja ja valida Tallinna linnale uued juhid, et sellist asja ei saaks juhtuda, et ka Eesti Vabariigi kaitseminister ei peaks otse-eetris selliseid otsuseid kuidagimoodi kommenteerima,» lisas Tsahkna.

«Mina ütlen mitte isegi kui erakonna esimehena või poliitikuna, ma ütlen tavalise eestlasena, et see ei ole okei, see ei ole see asi, mida peaks tolereerima.»

Tallinna linnavalitsus esitas kolmapäeval volikogule otsuse eelnõu, mille kohaselt pälvib linnale osutatud eriliste teenete eest tänavu teenetemärgi 28 inimest, teiste hulgas ka MTÜ Inimõiguste Teabekeskuse juht Aleksei Semjonov, kes saaks märgi pikaajalise aktiivse töö eest Eesti sotsioloogi ja õiguskaitsjana.

Read more ...

0

Eerik-Niiles Kross: ajalootund Jüri Ratasele


Jüri Ratas
KESKERAKOND on kuritegelik organisatsioon - MTÜ, milline on Eesti Vabariigis kehtiva seaduse alusel erakonnana süüdi mõistetud kuriteo toimepanemises.
Formaalselt kehtiva, kuid Eestis tahtlikult mitterakendatava põhiseaduse normi § 48 kolmas lõik määratleb imperatiivselt ning punktiga lõppeva lause alusel, et:
"Keelatud on ... erakonnad, kelle ... tegevus on ... vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega."
Seega on riigivõimu kohustus kuritegelik erakond likvideerida. Seda ei tehta. Teadlikult.
Eesti on ainuke riik Euroopas, mida juhib kuritegelik organisatsioon.
Kuritegeliku organisatsiooni poolt juhitav riigivõim ei oma moraalset õigust nõuda alamalseisvatelt institutsioonidelt nagu ka kodanikelt õiguskuulekat käitumist. Keskerakonna käitumismuster ja poliitiline kultuur nii enne kuriteo sooritamist kui ka peale kuriteo sooritamist ning täna ei ole muutunud.
EUROOPA LIITU ootab ees olukord, kus peagi hakkab seda substantsi juhtima AMETLIKULT kuritegelik organisatsioon!

E.-N. KrossLäinud kolmapäeval ütles peaminister Ratas Riigikogus oma Peterburi sõidu kohta, et ta tahab sellega toetada «Eesti iseseivat riiki, toetada meie inimesi, kes teevad tööd, et Eesti riiki ehitada». Iseenesest tore soov. Jääb siiski arusaamatuks, miks seda peaks tegema just Venemaal ja kuidas see on seotud Eesti vabariigi 100 aastapäevaga.

Eesti Vabariigiga lõi peaminister sellise seose. Ta tahtvat «avaldada tänu nendele 40 tuhandele eestlasele», kes täpselt 8. aprillil 100 aastat tagasi Petrogradis marssisid selle nimel, et Eestile antaks autonoomsus.»

«Ma arvan, et see on see läte, kust Eesti riik hakkas sündima, kust Eesti iseseisvus hakkas kasvama. Ja see on kõige õigem koht...» Ratas lisas veel, et «Siis meie vaarisad ja vaaremad olid need julged, kes ütlesid: me soovime, et meie riik oleks iseseisev.»

Ma mõistan, et Ratas Tehnikaülikooli vilistlasena ei pruugi ajaloos ülemaara hästi orienteeruda. Eesti Vabariigi peaministrina on tal põhilistes asjades selleks siiski kohustus. Seni ei ole ka olnud märgata, et Ratas jagaks oma erakonna siiani kehtivaid ajaloolis-poliitilisi seisukohti. Näiteks riikliku järjepidevuse pidevat kahtluse alla seadmist või hoiakut, et 1991 alguses tulnuks sõlmida nn «uus liiduleping». Viimane, mida Savisaar viimase hetkeni lootis, lõpetanuks tõepoolest Eesti 1918 aastal väljakuulutatud riikluse ja loonuks «uue riigi». Sellise mida Moskva siiani kujutleb siin eksisteerivat. Uus liiduleping oleks mõistagi kaasa toonud tõdemuse, et oli ka mingisugune «vana liiduleping» ehk teisisõnu, Eesti kuulumine Nõukogude Liitu oli küll ehk alguses vägivaldne aga lõpuks ikkagi legitiimne.

Read more ...

0

Sinilillemärgi kampaania avatseremoonia

Neljapäeva algab MTÜ Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu eestvedamisel koostöös Naiskodukaitsega neljas heategevuslik Sinilillekampaania, millega kutsutakse kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide tunnustamiseks kandma sinilillemärki.

"Kampaania eesmärk on sinilillemärki kandes näidata, et märkame ja väärtustame Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide panust,“ ütles Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu esimees staabiveebel Enn Adoson. „Kõigile, kes igapäevaselt meie kaitsevõime tagamise eest seisavad, on see suur tunnustus.“

Heategevuskampaania avatakse pidulikult kell 17 Tallinna Vabaduse väljakul, kus koostöös Sinilillekampaania meeskonna ja Naiskodukaitsega loovad meie noorimad riigikaitsesse panustajad - noorkotkad ja kodutütred ühiselt veteranide toetussümboli kujundi Sinilille.

Read more ...

0

Soome parlamendi liige: 100 000 euro suuruse toetuse maksmisega Eesti soomepoistele tuleb kiirustada

Soome parlamendi liige Tom Packalén (Põlissoomlased) esitas kirjaliku küsimuse asjaomasele ministrile selle kohta, milliseid meetmeid kavatseb Soome valitsus tarvitusele võtta, et Eesti soomepoisid saaksid võimalikult kiiresti neile taotletud 100 000 euro suuruse koduhooldustoetuse.

Packalén tunneb suurt muret selle üle, kas see abiraha jõuab veel elus olevate soomepoisteni piisavalt kiiresti, vahendab Verkkouutiset.

„Soomepoisse on Eestis elus veel alla 50. Soomepoiste jaoks on esitatud 2018. aasta eelarvest 100 000 euro suuruse koduhooldustoetuse taotlus. Paljudel on suur mure selle pärast, et osa soomepoistest jääb sellest teenitud toetusest ilma,“ ütles Packalén.

„Seetõttu oleks äärmiselt tähtis, et Soome suudaks osutada lugupidamist soomepoistele võimalikult kohe sel Soome iseseisvuse saja aasta peo aastal. On põhjust meenutada, et paljud neist ei ole selle peoaasta järel enam meiega. Noorim soomepoiss on juba 90-aastane,“ öeldakse Packaléni pressiteates.

Read more ...

0

Eesti – Soome 100+

Eesti – Soome 100+ maavõistlusel on kirjas üle 200 võistkonna

10. juunil toimuvale Eesti – Soome 100+ jalgpalli maavõistlusele on tänaseks registreerinud juba 203 võistkonda.

Seni on olnud aktiivsemad jalgpallurid siinpool lahte – Eestist on huvi üles näidanud 109 võistkonda, Soomest 94.

Suurel maavõistluse päeval tekib kõikide mängude tulemusena üldskoor ja selgub, kumb on parem jalgpalliriik. Olulisel kohal on aga osavõtt ja kahe riigi 100. sünnipäeva tähistamine – teatavasti möödub Soomel sel ja Eestil järgmisel aastal 100 aastat iseseisvuse väljakuulutamisest.

Read more ...

0

Suri endine kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einseln

Täna öösel lahkus meie hulgast esimene taasiseseisvumisjärgne Eesti kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einseln.

Kindral Aleksander Einseln sündis 25. oktoobril 1931 Tallinnas. Ta lahkus koos emaga Eestist 1944. aastal Saksamaale ja elas alates 1949. aastast Ameerika Ühendriikides. Aastatel 1951-1985 teenis ta Ühendriikide relvajõududes ning osales Korea ja Vietnami sõjas. 1993. aastal naasis kindral Einseln Eestisse ja teenis kaitseväe juhatajana 1993. aasta maist kuni 1995. aasta detsembrini.

Kaitseväe nimel avaldas kindral Aleksander Einselni lähedastele kaastunnet kaitseväe juhataja, kindral Riho Terras. "Tema panust taastatud kaitseväe ülesehitamisel on raske üle hinnata, ta tõi oma juhtimisstiiliga kaitseväkke lääneliku suhtumise ja mõtlemise. Ta hakkas meie ohvitsere ja allohvitsere saatma vaba maailma õppeasutustesse õppima. See kõik valmistas meid ette liitumiseks NATOga," sõnas Terras.

Read more ...

0

Kas 1939-1940 oleks hääletult alistunud ka demokraatlik Eesti?

Eestis on kuumaks köetud teemad, mis ümbritsevad nn 1940. aasta "hääletut alistumist" ning nn "Pätsi riigipööret".

Kui süvitsi analüüsida nimetatud teemasid, erti tuginedes toona valitsenud arusaamadele, tavadele ja faktidele, siis jõuame paratamatult tõdemuseni, et ilmselt ei olnud olemas mingit riigipööret ja Päts polnud ka mingisugune hullunud diktaator, riigireetur või inimsusevastaseid tegusid toime pannud autokraat. Toona lihtsalt toimis nn reaalpoliitika oma sise- ja välissuhetes, kus Eesti riik astus poliitilise eliidi toel oma sammud nii nagu õigeks peeti ning nii, nagu see üldse sellel hetkel oli ilmselt ainuvõimalik, arvestades kõiki valitsenud tegureid.

Aga üks asi väärib siiski rõhutamist - vapsidele tehti liiga. Ja võib-olla rehabiliteerimine toimus liiga hilinenult. Ühiskond oli oma šoki kätte saanud ja vaimselt nõrgenenud.

Alo Raun - Ajaloolased: võimalik, et 1939-1940 oleks hääletult alistunud ka demokraatlik Eesti

Read more ...

0

Ilma märtsipommitamiseta oleks Tallinn palju rikkam

Estonia varemed, märts 1944Täna möödub 73 aastat traagilisest Tallinna märtsipommitamisest, mille käigus hävis osa Tallinna vanalinnast, peaaegu 1/3 toonasest elamufondist ja hukkus ca 800 tallinlast.

Venemaa ründas ilma mingisuguse vajaduseta kahe suure lainega Tallinna.
Esimeses rünnakulaines osales ca 300 vene pommitajat, kes tehes ära oma surmalennu suundusid tagasi baasidesse võtmaks peale uut laadungit. Nende soov oli naasta ja teostada seejärel lõplik rünnak Tallinnale.

Kui see oleks õnnestunud, siis oleks ilmselt Tallinn purustatud täielikult ja linnast oleks saanud samasugune varemete väli kui nende poolt varasemalt hävitatud kaunis barokne Narva.

Soomlased hoidsid ära suurema häda.

Read more ...

0

Sirje Kiin: Eesti identiteet ei ole veneviha

Sirje KiinEesti ajakirjanduses on sagenenud etteheited, nagu kannataks tänane Eesti russofoobia ehk veneviha all. Väidetakse koguni, nagu põhinekski eestlaste identiteet russofoobial ehk vastandumisel meie põlisvaenlasega, kirjutab kirjandusteadlane Sirje Kiin.

Kõige kummalisem lugu on see, et need väited ei tule mitte ainult vanadest ja uutest vene propagandatorudest, vaid meie oma keele- ja ühiskonnateadlaste värskest sulest. 27. jaanuari Sirbis avaldas keeleteadlane Mati Hint artikli «Eesti identiteet tõejärgses maailmas», kus ta väidab, et «Eesti peavooluideoloogia ei oska tänapäevast eesti identiteeti kujutada ilma kohustusliku russofoobiata» ning et «aeg-ajalt võtab russofoobia Eesti kõige erudeeritumate kolumnistide seisukohtades otse apokalüpsisele kutsuvad mõõtmed». Juhtivateks russofoobideks osutuvad Hindi arvates lisaks ajakirjanikest kolumnistidele meie parimad välispoliitika eksperdid ja diplomaadid (Kadri Liik, Harri Tiido jt). Mati Hint on veendunud, et  «meie positiivsed identiteeditunnused jäävad ebamääraseks ja kõige olulisemaks on vastandumine mittemeiele».

Tallinna Ülikooli üldpolitoloogia õppejõud Tõnis Saarts lisas omalt poolt õli tulle artiklis «Savisaar kui turuliberaalse ja russofoobse Eesti looja» (Sirp 3.02.2017), väites, et praegune Eesti olevat «parempoolne, turuliberaalne ja venevastasele rahvuslikule ideoloogiale üles ehitatud».

Ajaloolane Lauri Vahtre vaidles vastu: «Tõnis Saarts võinuks värskendada oma teadmisi ajaloost ja märgata, kui kergesti on eestlaste saksavastasus asendunud venevastasusega ja kui kergesti võib venevastasus asenduda eurovastasusega. Eestlaste rahvuslik ideoloogia ei ole ei vene-, saksa- ega türgivastane, vaid ta on lihtsalt rahvuslik, olles selle vastane, kes meie rahvast parajasti ohustab. Ja kui keegi ei ohusta, siis polegi kellegi vastane.» (Konstruktor Saarts ja tema diskursus. Postimees 7.02.2017).

Read more ...
0

Mart Nutt. Rahvusriik tänapäeval

Mart NuttRahvusriigi ajakohasus, isegi võimalikkus on viimaste kümnendite poliitikas ja riigiteadustes seatud korduvalt kahtluse alla. Püütakse tõestada, et rahvusriik on jäänud lootusetult minevikku. Selle hiilgeaeg oli XIX sajandil ja XX sajandi esimesel poolel. Tänapäeval on aga kujunenud palju moodsamad riigivormid, mis ei ole ei rahva- ega rahvuspõhised, vaid rahvasteülesed.

Niisuguseid arusaamu propageerivad kõikvõimalikud postmodernistlikud ja neomarksistlikud teooriad, mis näevad vaimusilmas riigi väljasuremist ja asendumist mingi muu kooslusega: kommunitaarsete kogukondadega, kohalike omavalitsuste föderatsiooniga, vabaühenduste korporatsioonidega, rahva nn isealgatuslike kogudega jms. Aga levivad ka autoritaarset ihalust kandvad mõttevoolud, mille järgi on demokraatia liiga kohmakas, aeglane, ei suuda oma kooskõlastamismehhanismi tõttu operatiivselt reageerida kiiretele muutustele ning samas jätab mitmed vähemused, huvigrupid ja mõttekojad kaasamata või nende seisu­kohtadega arvestamata.

Seejuures aga unustatakse, et rahvusriik kujunes alternatiivina seisuslikule feodaalriigile. Selle protsessi käigus asendus valitseja suveräniteet rahva suveräniteediga. Ainult sellisel moel sai võimalikuks rahva muutumine võimu subjektiks ning demokraatliku valitsemisviisi tekkimine. Kas demokraatia on võimalik ilma rahvusriigita? Seni ei ole niisugust riigivormi leiutatud. Modernsed alternatiivid rahvusriigile on ikkagi olnud autoritaarsed või totalitaarsed diktatuurid. Kõik teooriad „kolmandast teest” on viinud vabaduse lämmatamiseni. See küsimus kerkib kindlasti ka tulevikus. Kui rahvas peab loovutama võimu, siis kellele? Ekspertidele? Ühiskondlikele aktivistidele? Sotsiaalsetele survegruppidele? Rahvusvahelistele hiidkorporatsioonidele? Või ikkagi autoritaarsetele või totalitaarsetele võimukeskustele?

Praegu tahaksin peatuda Eesti võimalikel valikutel. Oleme viimase 12 aasta vältel korduvalt otsinud vastust küsimusele, mida peaks Eesti tegema edasi. Oleme Euroopa Liidu ja NATO liikmesriik. Sellega on usutavasti tagatud meie kuulu­mine ühte maailma suurimasse majandusruumi ja ühisturgu ning maailma võim­saimasse julgeolekukeskkonda. Samas ei arva ilmselt enamik inimesi, et nüüd ongi aeg jääda loorberitele puhkama, muganduda kõigega, mille Brüssel ja Washington kandikul ette toovad, ja järk-järgult vajuda letargilisse heaolu-unne, unustades ajapikku oma juured, keele ja kõik selle, mille nimel me oleme üldse olemas olnud.

Read more ...
0

Eesti kodakondsuspoliitika vajab revolutsiooni!

Vene ajal koolis käinud põlvkond ilmselt mäletab mõiste "revolutsioonilise situatsiooni" definitsiooni, et see tekib siis, kui valitsevad kihid enam ei taha ja valitsetavad kihid ei suuda endisel moel edasi minna.

Kodakondsusega on see olukord Eestis ilmselt tekkinud.

BHR on aastaid tagunud lokku, et kodakondsuspoliitika, mis tugineb kodakondsuse instituudi lõputul devalveerimisel, ei ole jätkusuutlik. BHR on selgitanud, et kodakondsus ja kodanikuks olemine on vaja väärtustada, kuid see ei saa õnnestuda, kui kodakondsuselt võetakse ära viimane kui privileeg. Ainuke võimalus on valida vastupidine suund ja anda kodanikule tagasi privileegid, mis märkimisväärselt eristavad kodanikku isikust, kes pole riigi kodanik. Vaid siis tekib vabatahtlik püüd, ajendatuna sotsiaal-poliitilisest ja majanduslikust sunnist, omandada lisaväärtus, mida annab kodakondsus.

Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) volikogu esimees Paul Puustusmaa on veelgi radikaalsem olnud. Vähe sellest, et ta on seisukohal, et KOV valimistel peavad valima ainult Eesti kodanikud, on ta seadnud kahtluse alla ka printsiibi, et kodakondsus kingitakse inimesele sünniga kuldsel kandikul. Puustusmaa pakub võimalust kaasa mõelda alternatiivile, et riigi kodakondsus e saamine pole paratamatus, vaid omandatakse teadlikult ja perspektiivi tundega, konkreetse isiku kaalutletud valiku alusel ja vabatahtlikult, vastutusvõimeliseks saamisel e. teatud vanusesse jõudmisel. Seega, et kodakondsus oleks hinnatud ja väärtuslik mõlema osapoole poolt - kui leping riigi ja kodaniku vahel.

Read more ...
0

Päts ja vabadussõjalased, riigikogu ja demokraatia

Seoses Toompea Kuberneri aia mälestusmärgi konkursiga on ootamatult tuliselt kõneks tõusnud Konstantin Pätsi isik, eriti tema vastuolulised otsused aastatel 1934 ja 1939–1940. Siinkirjutajad ei soovi eelmainitud kirgi ühe isiku ümber veel rohkem lõkkele puhuda, vaid pakkuda laiemat vaadet eelkõige demokraatia kaotusele 1934. aastal, selle põhjustele, põhjustajatele ja tagajärgedele ning võimalustele neid tagantjärele moraalselt heastada.


Märkigem siinkohal, et hoolimata ekslikest majanduspoliitilistest otsustest aastatel 1923–1924 ja 1931–1933 ei kahtle siinkirjutajad Konstantin Pätsi kui poliitiku väljapaistvalt heades oskustes. Samuti pole kahtlust tema juhtivas rollis iseseisvuse saavutamise protsessis aastatel 1917–1920.

Kui tal kakskümmend aastat hiljem tuli kaasa mängida iseseisvuse kaotuse kibedas protsessis, siis oli nii tema kui ka kõigi iseseisvusmeelsete poliitikute eesmärgiks 1939.–1940. aastal Eesti riik ja rahvas võimalikult tervelt raskest ajast läbi viia.

Ajaloolane Rein Marandi märgib: «Eesmärk oli õige, aga taktika ekslik». Tõsi, ent me ei tea, mis oleks juhtunud teise taktika – vastuhaku puhul agressorile.

Read more ...
0

Kurb tõdemus - Eestil EI OLE presidenti!

Eestil pole presidenti tõesti. On vaid kõrgele kohale määratud ametnik, kes ei suuda mõista presidendi kui institutsiooni tähendust. Keda pole isegi valitud tavapärases korras, vaid kohale sisuliselt nimetatud. Enamgi veel - tegemist on "poliitilise halli hiirega", kelle tugevaim ja ühiskonnas kõlavaim omadus on sõna "EI"!

EI kõlab pahatihti ka kohtades, kus piiksumise vajadus puudub.

Eestil puudub PRESIDENT - meie traditsioonide eest sesev, meie kultuuri kaitsev, meie riigi eest seisev kõneisik tõsiselt võetava riigijuhi näol. Troon on tühi ja troonisaalis ulub tuul. See on BHR-i arvamus.

Kuid BHR ei ole selles arvamuses üksi. Palju mõttekaaslasi on tal Eesti riigis.

Read more ...
0

Kõik nad väärivad sügavat austust!

Päts ja Tõnisson - võrdleme, kumb neist rohkem Eesti riigi heaks ära tegi

Enamik meist on kuulnud nende kohta nõukogudeaegse propaganda väljamõeldisi. Konstantin Pätsi isikusse suhtumist on hiljem määranud ka kaks üsna vastuolulist autorit William Tomingas ja Magnus Ilmjärv. Jaan Tõnissoni kohta kipub avalikkuse mälu isegi tuhmuma. Kuid nii nagu nad esindasid vastasleere 1905. aasta revolutsioonilistel päevadel, olid need kaks meest vastakuti 1940. aastani välja.

Mõlemad pärinesid põlistest Eesti taludest, mõlema teekond sai aga otsa Nõukogude repressiooniaparaadi hammasrataste vahel. Mõlemad mehed jätsid 20. sajandi Eesti poliitikasse kustutamatu jälje, mõlemat on kõvasti sõimatud ja maha tehtud, küll põhjusega, küll lihtsalt kadedusest. Oli pigem juhus, et Eesti Vabariigi rajajaks sai Päts, mitte Tõnisson. Kuid mõlema mehe elutööd jäid siiski meenutama mahukad koguteosed 1938. aastast.

Sünd ja perekond

Jaan Tõnisson sündis Viljandi vallas Mursi talus, 22. (vana kalendri järgi 10.) detsembril 1868 ja ristiti Viljandi Pauluse luterlikus koguduses. Tema isa Jaan Tõnisson (1830-1876) oli talu peremees, kelle abikaasa Mari (Veimann) sünnitas talle ridamisi üheksa last, neist täisealiseks said vennad Mats, Johann, Jaan, Jüri ja Hans.

Konstantin Päts sündis 23. veebruaril (kuigi Tahkuranna õigeusu koguduses on ta sünnipäevaks märgitud vana kalendri järgi 10., mis peaks uue kalendri järgi olema tegelikult 22. veebruar) 1874 Tahkuranna vallas Pätsi talus, mille ta ehitusmeistrist isa nähtavasti Tahkuranna kroonumõisa tükeldamisel oli saanud. Isa Jakob Päts oli õigeusklik, ja erinevad allikad nimetavad tema sünniaastaks erinevalt kas 1841, 1844 või 1848, suri ta aga 1909. Ema Olga (Tumanova) sünnitas oma mehele pojad Nikolai, Konstantin, Paul (suri viieaastasena), Voldemar, Peeter ja tütre Marianne. Tahkurannast koliti küll peagi Pärnu lähistele.

Read more ...


Rahvusliku mõttelaadi toetuseks

BHR on tänulik toetuse eest!



Gallup

KUUKÜSITLUS: Millist erakonda sa toetaksid täna,kui oleksid Riigikogu valimised?
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
Total Votes:
First Vote:
Last Vote:
KUNINGLIKUD UUDISED

The best Governments of the World have been composed of Monarchy, Aristocracy, and Democracy. -- Algernon Sidney --

  • Kuningriiklane Kalle Kulbok: riigikogu vajab isepäiseid naljamehi
    1
    +1

    ... Kalle Kulbok märgib, et tema silmis on kuningriiklus tõsine asi. Neis riikides, mis on veel kuningriigid, on demokraatia märksa stabiilsem.
    „Mõned asjad on neis riikides paigas teiste tavade ja reeglite järgi. Meil kipub kogu võim sõltuma üksteisest ja kauplemisoskusest. Kuningriik riigikorraldusena on minu arvates parem kui vabariik. Mõtlen seda tüüpi arenenud kuningriike, nagu on tänapäeval Põhjamaades. Sestap kannan endiselt kuningriiklase märki ja kirjutan oma nime juurde emeriitkuningriiklane.”...

    Tänapäeva tuima ja pragmaatilise poliitilise maastiku taustal tundub veider, et 1992. aasta riigikogu valimistel said kuningriiklased 7,12% hääli ja parlamendis kaheksa kohta.

    Oli see nali, mis ootamatul kombel tõsiasjaks sai? Kuidas see juhtus ja miks lõppes? Mida kuningriiklastelt tänapäeval õppida? LP suhtles endiste silmapaistvate rojalistide Kalle Kulboki, Kirill Teiteri, Tõnu Kõrda ja Priit Aimlaga ning pani nende mõtted kirja.

    Kindlasti oleks ka praegu Toompeal vaja kuningriiklaste moodi seltskonda, kes sõltumatu jõuna ilmselged jaburused välja naeraks. Nii mõnigi praegune poliitik on seda vajadust kinnitanud, mainib omaaegne esikuningriiklane Kalle Kulbok.

    „Kuningriiklased ilmusid poliitikasse 1989. aastal, kui asutati Eesti Rojalistlik Partei. Osaliselt selleks, et parodeerida kõikvõimalike väikeste n-ö taskuparteide teket. Mõtlesime, et miks mitte teha väikses Eestis kuningriiklusel põhinev väikepartei, mis kasutab poliitiliste relvadena eeskätt paroodiat ja huumorit,” meenutab Kulbok.

    in Kuninglikud UUDISED "Liivi Kroon"
  • Krahvinna Sophie külastab Eestit!
    0

    Wessexi Krahvinna külastab 2. ja 3. mail Eestit.

    Tema Kuninglik Kõrgus Wessexi Krahvinna
    kohtub Eestis president Kersti Kaljulaidi ning peaminister Jüri Ratasega. Samuti kohtub ta gaidide ja skautidega ning külastab lasteaeda, kus käivad erivajadustega lapsed.

    Olles Suurbritannia jalaväe rügemendi 5 Rifles aukolonel külastab ta selle rügemendi sõdureid, kes teenivad Tapal NATO lahingugrupi koosseisus.

    Wessexi Krahvinna on täiskoormusega töötav kuningliku perekonna liige. Igal aastal külastab ta sadu koole, ülikoole, sõjaväebaase ja heategevusorganisatsioone, et nende tegevusest rohkem teada saada ning nende tööd esile tuua. Oluliseks teemaks on tema jaoks võimaluste loomine noortele ja erivajadustega inimestele.

    in Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
Kõik kuninglikud uudised

Viimased kommentaarid

A.Rand
Tere Holger!

Hetkel on BHR veelahkmel, kus tuleb vastu võtta otsus edasise jätkamise osas või võt...
holger kaljulaid
Tervist hr Rand!
Kas Te peate puhkepausi ( nt seoses veebilehe X aastapäevaga )
või on juhtunud mi...
timur
aga uusasunduste tegemisel naiste jalaste kodudest väljaviskamisega oled päri kulla autor ?
meenuta...