Peale venemaa viimast okupatsiooni

0

Pronksiöö õppetund

Henn PõlluaasÕhtuleht: Milline oli pronksiöö peamine õppetund, hinnates tänaselt positsioonilt?

Henn Põlluaas, riigikogu liige, EKRE: Pronksiööd näitasid meile seda, et Eesti riik ei tohi kunagi kaotada valvsust vaenuliku idanaabri ja siinse kergesti manipuleeritava viienda kolonni suhtes.

Me ei tohi mööda vaadata sellest, et venemaa niinimetatud kaasmaalaste poliitika eesmärgiks on hoida Eesti venelasi vene propaganda mõjusfääris ja veenda neid, et meie isesesvus on ajutine, kuniks tõelised peremehed naasevad.  

Kuni venemaa ei loobu impeeriumi taastamise ambitsioonist ja töötab aktiivselt vastu Eesti püüdlustele siinseid venelasi integreerida, nii kaua pole välistatud ka uued pronksiööd.


0

Paldiskis mälestati langenud kaitseväelasi

Reedel mälestati Paldiskis välisoperatsioonidel langenud kaitseväelasi.

Paldiskis asuva mälestusmärgi juurde kogunesid langenud kaitseväelaste võitluskaaslased koos Eesti riigi, kaitseväe ja diplomaatilise korpuse esindajatega.

Koos langenud kaitseväelaste võitluskaaslaste poolt pandud pärjaga asetati mälestussambale pärg presidendi nimel. Riigikogu nimel asetas pärja riigikogu aseesimees Enn Eesmaa, valitsuse nimel kaitseminister Margus Tsahkna, kaitseväe ja Kaitseliidu nimel kaitseväe juhataja kindral Riho Terras ja Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili. Riigi ja kaitseväe juhtkonna pärgade kõrvale asetati ka pärjad diplomaatilise korpuse ja Eesti reservohvitseride kogu poolt.

Pärast tseremooniat mälestusmärgi juures süüdati Scoutspataljoni õppehoones küünlad Kurkses hukkunud kaitseväelaste mälestuseks.


0

Kaitsevägi kutsub üles veteranipäeval lippe heiskama

Kaitsevägi kutsub kõiki üles heiskama pühapäeval riigilipud, et näidata oma toetust kaitseväe ja Kaitseliidu veteranidele.

Pühapäeval, 23. aprillil tähistatakse Eestis viiendat korda veteranipäeva. Veteranipäevaga tänatakse ja tunnustatakse neid mehi ja naisi, kes on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust. Samuti tunnustatakse nende perekondi ja lähedasi, teatas kaitseväe peastaap.

Üle-eelmisest aastast on veteranipäev ka ametlik lipupäev. Eestis on 15 lipupäeva ning lipupäevadeks on ka riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimise või rahvahääletuse toimumise päev. Lisaks võib Eesti lipu heisata isiklikel ja kogukondlikel tähtpäevadel.


1
+1

Tsahkna hinnangul on Semjonovile Tallinna teenetemärgi andmine piinlik

TsahknaValitsuskoalitsiooni kuuluva Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimehe Margus Tsahkna hinnangul on MTÜ Inimõiguste Teabekeskuse juhile Aleksei Semjonovile Tallinna teenetemärgi andmine piinlik.

«Ma arvan, et see on tegelikult piinlik ja see on meie põhimõtetele näkku sülitamine sõna otseses mõttes,» ütles Tsahkna ETV saates «Ringvaade». «Sellepärast tulebki inimestel tulla oktoobrikuus välja ja valida Tallinna linnale uued juhid, et sellist asja ei saaks juhtuda, et ka Eesti Vabariigi kaitseminister ei peaks otse-eetris selliseid otsuseid kuidagimoodi kommenteerima,» lisas Tsahkna.

«Mina ütlen mitte isegi kui erakonna esimehena või poliitikuna, ma ütlen tavalise eestlasena, et see ei ole okei, see ei ole see asi, mida peaks tolereerima.»

Tallinna linnavalitsus esitas kolmapäeval volikogule otsuse eelnõu, mille kohaselt pälvib linnale osutatud eriliste teenete eest tänavu teenetemärgi 28 inimest, teiste hulgas ka MTÜ Inimõiguste Teabekeskuse juht Aleksei Semjonov, kes saaks märgi pikaajalise aktiivse töö eest Eesti sotsioloogi ja õiguskaitsjana.


0

Sinilillemärgi kampaania avatseremoonia

Neljapäeva algab MTÜ Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu eestvedamisel koostöös Naiskodukaitsega neljas heategevuslik Sinilillekampaania, millega kutsutakse kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide tunnustamiseks kandma sinilillemärki.

"Kampaania eesmärk on sinilillemärki kandes näidata, et märkame ja väärtustame Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide panust,“ ütles Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu esimees staabiveebel Enn Adoson. „Kõigile, kes igapäevaselt meie kaitsevõime tagamise eest seisavad, on see suur tunnustus.“

Heategevuskampaania avatakse pidulikult kell 17 Tallinna Vabaduse väljakul, kus koostöös Sinilillekampaania meeskonna ja Naiskodukaitsega loovad meie noorimad riigikaitsesse panustajad - noorkotkad ja kodutütred ühiselt veteranide toetussümboli kujundi Sinilille.


0

Soome parlamendi liige: 100 000 euro suuruse toetuse maksmisega Eesti soomepoistele tuleb kiirustada

Soome parlamendi liige Tom Packalén (Põlissoomlased) esitas kirjaliku küsimuse asjaomasele ministrile selle kohta, milliseid meetmeid kavatseb Soome valitsus tarvitusele võtta, et Eesti soomepoisid saaksid võimalikult kiiresti neile taotletud 100 000 euro suuruse koduhooldustoetuse.

Packalén tunneb suurt muret selle üle, kas see abiraha jõuab veel elus olevate soomepoisteni piisavalt kiiresti, vahendab Verkkouutiset.

„Soomepoisse on Eestis elus veel alla 50. Soomepoiste jaoks on esitatud 2018. aasta eelarvest 100 000 euro suuruse koduhooldustoetuse taotlus. Paljudel on suur mure selle pärast, et osa soomepoistest jääb sellest teenitud toetusest ilma,“ ütles Packalén.

„Seetõttu oleks äärmiselt tähtis, et Soome suudaks osutada lugupidamist soomepoistele võimalikult kohe sel Soome iseseisvuse saja aasta peo aastal. On põhjust meenutada, et paljud neist ei ole selle peoaasta järel enam meiega. Noorim soomepoiss on juba 90-aastane,“ öeldakse Packaléni pressiteates.


0

Suri endine kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einseln

Täna öösel lahkus meie hulgast esimene taasiseseisvumisjärgne Eesti kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einseln.

Kindral Aleksander Einseln sündis 25. oktoobril 1931 Tallinnas. Ta lahkus koos emaga Eestist 1944. aastal Saksamaale ja elas alates 1949. aastast Ameerika Ühendriikides. Aastatel 1951-1985 teenis ta Ühendriikide relvajõududes ning osales Korea ja Vietnami sõjas. 1993. aastal naasis kindral Einseln Eestisse ja teenis kaitseväe juhatajana 1993. aasta maist kuni 1995. aasta detsembrini.

Kaitseväe nimel avaldas kindral Aleksander Einselni lähedastele kaastunnet kaitseväe juhataja, kindral Riho Terras. "Tema panust taastatud kaitseväe ülesehitamisel on raske üle hinnata, ta tõi oma juhtimisstiiliga kaitseväkke lääneliku suhtumise ja mõtlemise. Ta hakkas meie ohvitsere ja allohvitsere saatma vaba maailma õppeasutustesse õppima. See kõik valmistas meid ette liitumiseks NATOga," sõnas Terras.


0

Sirje Kiin: Eesti identiteet ei ole veneviha

Sirje KiinEesti ajakirjanduses on sagenenud etteheited, nagu kannataks tänane Eesti russofoobia ehk veneviha all. Väidetakse koguni, nagu põhinekski eestlaste identiteet russofoobial ehk vastandumisel meie põlisvaenlasega, kirjutab kirjandusteadlane Sirje Kiin.

Kõige kummalisem lugu on see, et need väited ei tule mitte ainult vanadest ja uutest vene propagandatorudest, vaid meie oma keele- ja ühiskonnateadlaste värskest sulest. 27. jaanuari Sirbis avaldas keeleteadlane Mati Hint artikli «Eesti identiteet tõejärgses maailmas», kus ta väidab, et «Eesti peavooluideoloogia ei oska tänapäevast eesti identiteeti kujutada ilma kohustusliku russofoobiata» ning et «aeg-ajalt võtab russofoobia Eesti kõige erudeeritumate kolumnistide seisukohtades otse apokalüpsisele kutsuvad mõõtmed». Juhtivateks russofoobideks osutuvad Hindi arvates lisaks ajakirjanikest kolumnistidele meie parimad välispoliitika eksperdid ja diplomaadid (Kadri Liik, Harri Tiido jt). Mati Hint on veendunud, et  «meie positiivsed identiteeditunnused jäävad ebamääraseks ja kõige olulisemaks on vastandumine mittemeiele».

Tallinna Ülikooli üldpolitoloogia õppejõud Tõnis Saarts lisas omalt poolt õli tulle artiklis «Savisaar kui turuliberaalse ja russofoobse Eesti looja» (Sirp 3.02.2017), väites, et praegune Eesti olevat «parempoolne, turuliberaalne ja venevastasele rahvuslikule ideoloogiale üles ehitatud».

Ajaloolane Lauri Vahtre vaidles vastu: «Tõnis Saarts võinuks värskendada oma teadmisi ajaloost ja märgata, kui kergesti on eestlaste saksavastasus asendunud venevastasusega ja kui kergesti võib venevastasus asenduda eurovastasusega. Eestlaste rahvuslik ideoloogia ei ole ei vene-, saksa- ega türgivastane, vaid ta on lihtsalt rahvuslik, olles selle vastane, kes meie rahvast parajasti ohustab. Ja kui keegi ei ohusta, siis polegi kellegi vastane.» (Konstruktor Saarts ja tema diskursus. Postimees 7.02.2017).


0

Eesti kodakondsuspoliitika vajab revolutsiooni!

Vene ajal koolis käinud põlvkond ilmselt mäletab mõiste "revolutsioonilise situatsiooni" definitsiooni, et see tekib siis, kui valitsevad kihid enam ei taha ja valitsetavad kihid ei suuda endisel moel edasi minna.

Kodakondsusega on see olukord Eestis ilmselt tekkinud.

BHR on aastaid tagunud lokku, et kodakondsuspoliitika, mis tugineb kodakondsuse instituudi lõputul devalveerimisel, ei ole jätkusuutlik. BHR on selgitanud, et kodakondsus ja kodanikuks olemine on vaja väärtustada, kuid see ei saa õnnestuda, kui kodakondsuselt võetakse ära viimane kui privileeg. Ainuke võimalus on valida vastupidine suund ja anda kodanikule tagasi privileegid, mis märkimisväärselt eristavad kodanikku isikust, kes pole riigi kodanik. Vaid siis tekib vabatahtlik püüd, ajendatuna sotsiaal-poliitilisest ja majanduslikust sunnist, omandada lisaväärtus, mida annab kodakondsus.

Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) volikogu esimees Paul Puustusmaa on veelgi radikaalsem olnud. Vähe sellest, et ta on seisukohal, et KOV valimistel peavad valima ainult Eesti kodanikud, on ta seadnud kahtluse alla ka printsiibi, et kodakondsus kingitakse inimesele sünniga kuldsel kandikul. Puustusmaa pakub võimalust kaasa mõelda alternatiivile, et riigi kodakondsus e saamine pole paratamatus, vaid omandatakse teadlikult ja perspektiivi tundega, konkreetse isiku kaalutletud valiku alusel ja vabatahtlikult, vastutusvõimeliseks saamisel e. teatud vanusesse jõudmisel. Seega, et kodakondsus oleks hinnatud ja väärtuslik mõlema osapoole poolt - kui leping riigi ja kodaniku vahel.


0

Kurb tõdemus - Eestil EI OLE presidenti!

Eestil pole presidenti tõesti. On vaid kõrgele kohale määratud ametnik, kes ei suuda mõista presidendi kui institutsiooni tähendust. Keda pole isegi valitud tavapärases korras, vaid kohale sisuliselt nimetatud. Enamgi veel - tegemist on "poliitilise halli hiirega", kelle tugevaim ja ühiskonnas kõlavaim omadus on sõna "EI"!

EI kõlab pahatihti ka kohtades, kus piiksumise vajadus puudub.

Eestil puudub PRESIDENT - meie traditsioonide eest sesev, meie kultuuri kaitsev, meie riigi eest seisev kõneisik tõsiselt võetava riigijuhi näol. Troon on tühi ja troonisaalis ulub tuul. See on BHR-i arvamus.

Kuid BHR ei ole selles arvamuses üksi. Palju mõttekaaslasi on tal Eesti riigis.


0

Päts ja vabadussõjalased, riigikogu ja demokraatia

Seoses Toompea Kuberneri aia mälestusmärgi konkursiga on ootamatult tuliselt kõneks tõusnud Konstantin Pätsi isik, eriti tema vastuolulised otsused aastatel 1934 ja 1939–1940. Siinkirjutajad ei soovi eelmainitud kirgi ühe isiku ümber veel rohkem lõkkele puhuda, vaid pakkuda laiemat vaadet eelkõige demokraatia kaotusele 1934. aastal, selle põhjustele, põhjustajatele ja tagajärgedele ning võimalustele neid tagantjärele moraalselt heastada.


Märkigem siinkohal, et hoolimata ekslikest majanduspoliitilistest otsustest aastatel 1923–1924 ja 1931–1933 ei kahtle siinkirjutajad Konstantin Pätsi kui poliitiku väljapaistvalt heades oskustes. Samuti pole kahtlust tema juhtivas rollis iseseisvuse saavutamise protsessis aastatel 1917–1920.

Kui tal kakskümmend aastat hiljem tuli kaasa mängida iseseisvuse kaotuse kibedas protsessis, siis oli nii tema kui ka kõigi iseseisvusmeelsete poliitikute eesmärgiks 1939.–1940. aastal Eesti riik ja rahvas võimalikult tervelt raskest ajast läbi viia.

Ajaloolane Rein Marandi märgib: «Eesmärk oli õige, aga taktika ekslik». Tõsi, ent me ei tea, mis oleks juhtunud teise taktika – vastuhaku puhul agressorile.


0

Eerik-Niiles Kross: Päts ja meie

Eerik-Niiles KrossRiigikogu liige Eerik-Niiles Kross (Reformierakond) kirjutab, miks vajab Eesti esimene president Konstantin Päts ausammast ja miks peaks praegune president Kersti Kaljulaid selle avamisel kindlasti osalema.

Ma ei tea täpselt, mis hetkel jõudis Nõukogude Eestis üles kasvades mu teadvusse arusaam, et Eesti pole vaba. Igatahes umbes neljandas klassis moodustasime paari klassivennaga salaorganisatsiooni.

Olime 11-aastased ja aasta oli 1978. Arvasime, et Eesti vabaks saamiseks tuleb midagi ette võtta. Organisatsioonil oli oma põhikiri, eesmärkideks eestiaegsete raamatute kogumine, lugemine ja teistele edasi andmine, uute liikmete värbamine ja ka relvade hankimine ja valmistumine ülestõusuks. Viimane võib praegu tunduda koomilisena. Organisatsioonil oli ka nimi: PKP ehk President Konstantin Päts.

Kui ma sellest kodus isale õhinal rääkisin, ei öelnud ta, et valet asja ajate või lõpetage ära. Ta soovitas mitte vahele jääda. Vana Tõnissoni leeri mehena ei hakanud ta seletama, et Päts polegi nagu õige nimi ühele vastupanuorganisatsioonile. Vastupidi, nimi oli igati hea.

0

Naiskodukaitsjate 90 aastat pildis on vaadata Tõllu pardal

Tartu rahu aastapäeval pandi uuel parvlaeval Tõll välja fotonäitus, mis pakub väikese läbilõike organisatsiooni olemusest, väärtustades nii minevikku kui ka pidevat arengut.

Fotonäitusega anti avalöök Eesti suurima naisorganisatsiooni 90. juubeliaasta üritustele. Samasugused näitused pannakse välja kõikides Eesti maakondades.

Tõll sai näitusekohaks valitud eelkõige Saaremaa vägilase ja naiskodukaitsjate väärtushinnangute sarnasuse tõttu. On ju Tõllu kohta kirjutatud: “Tegi kodu kõik tööd, ise kündis ja külvas, ise niitis ja pani vilja kokku, ise kohendas hooneid ja ehitas majasid. Ta oli lahke, sõbralik ja tegi rahvale alati palju head ning võitles võõrvägedega.”

“Eesti riigi kaitse sõltub meist kõigist, meestest ja naistest. Tänu naiskodukaitsele on ligi 2500 naist vabatahtlikult panustamas turvalisemasse Eestisse,” ütles naiskodukaitse esinaine Airi Tooming. “Me oleme uhked ja täname kõiki oma vabatahtlikke liikmeid,” lisas ta.

0

Tsahkna sõnum punaarmee ansamblile: "Vene sõdurid ei ole Eestisse oodatud."

Putin ja tema Aleksandrovi koorKahtlase taustaga ettevõtja saatis ühe osaühingu nimel peaministrile ning kaitseministrile kirja, uurimaks, kas vene relvajõudude Aleksandrovi-nimeline laulu- ja tantsuansambel võiks Eestis esineda. Kaitseminister Margus Tsahkna nimetab kollektiivi propagandarelvaks ning vastus on eitav.

Jüri Saharovi (Parklinn Grupp OÜ) möönis kirjas, et johtuvalt ansambli militaarsest taustast pole selle esinemisi õnnestunud viimastel aastatel Eestis ja teistes Baltimaades korraldada. "Arvame, et NATO liikme ja Euroopa Liidu eesistujamaana on Eesti riigil piisavalt tasakaalukust, vältimaks oma otsustes eelarvamusi naaberrahva kultuuri esindavasse kollektiivi ning tarkust juhinduda eelkõige kaalutletud ja pädevast riigimehelikust analüüsist. Eesti iseseisvus püsib piisavalt tugevana ja vene ansambli artistid ning tehnilised töötajad ei kujuta sellele mingit ohtu."

Kuigi varasemaltki on meedias välja toodud, et peamiselt lauldakse Punaarmee lugusid sügavast nõukogude ajast, toonitab Saharov, et vene autorite loomingu kõrval on repertuaaris maailma muusikaparemikku kuuluvad teosed. Saharov viitab ka hiljutisele tragöödiale - nimelt kukkus detsembri lõpus Musta merre lennuk ja katastroofis hukkus ka 64 selle ansambli liiget. Saharov ütleb, et õnnetus kinnitas veelkord, et venemaa ametkonnad suhtuvad sageli oma ülesannetesse pealiskaudselt ega taga kodanike ohutust.

0

Tartus mälestati Julius Kuperjanovit

Julius KuperjanovKuperjanovi jalaväepataljon koos Julius Kuperjanovi Seltsi ja Tartu linnavalitsuse esindajatega mälestasid täna kell 11 Tartus Raadi kalmistul Vabadussõjas langenud leitnant Julius Kuperjanovit, kelle surmast möödub 98 aastat.

«Leitnant Julius Kuperjanov on Vabadussõja kangelase ja eeskujuliku ohvitserina oluline nii Kuperjanovi jalaväepataljonile kui ka kaitseväele üldiselt. Tema haavata saamine Paju lahingus ja surm haavadesse kriipsutab aga veelgi alla neid sõjaväelisi väärtusi, millega ta elas - julgus, pealehakkamine, juhtimine eesliinilt ning taktikaline vaist. Kuperjanovlased ei ole neid väärtusi unustanud,» ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Tõniste.

Pärja leitnant Kuperjanovi hauamonumendile asetas Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Toomas Tõniste, austusavalduseks oli üles rivistatud liputoimkond ning mälestuspalvuse väejuhile pidas pataljoni kaplan leitnant Anna-Liisa Vaher.

Leitnant Julius Kuperjanov, Kuperjanovi partisanide pataljoni looja ja Eesti väejuht Vabadussõjas, sai 1919. aasta 31. jaanuaril Paju lahingus haavata ja suri 2. veebruaril Tartus.

0

TÕNIS MÄGI - Elva aukodanik!

Tõnis MägiElva valis aukodanikuks Tõnis Mägi

Männilinna linnavolikogu nimetas esmaspäeval aukodanikuks laulja, helilooja ja näitleja Tõnis Mägi, kes on oma perega pikalt elanud Elva linnas Peedul.

Elva linna kodulehe teatel anti teenetemärk raamatu «Elva ajast aega. Jutustusi Elva ajaloost» autorile, ajaloohuvilisele Kalju Hookile, kes on koostanud Elva vaksalisse ajaloonäituse ning valmistab ette uut näitust koostöös Elva muuseumisõprade klubiga.

Linna teine teenetemärk anti Enn Kangurile, kes on pühendunud võrkpallitreener ja spordimees. Lisaks on ta ligi kakskümmend aastat töötanud Elvas Verevi rannas vetelpäästeülemana.

0

ERR: konservatiivide erakonna toel jõuab rahvaalgatuse eelnõu riikokku

Sihtasutus Terve Rahvas on välja töötanud eelnõu, mis seadustaks otsedemokraatia ning võimaldaks rahval algatada seaduseelnõusid või rahvahääletusi.

Seaduseelnõu riigikokku jõudmiseks on sihtasutusel olemas EKRE toetus ning eelnõu üle arutleti ka tänasel erakonna volikogul. Eelnõu järgi oleks seaduseelnõu algatamiseks vajalik 3000 kodaniku toetus ning eelnõu esitamiseks riigikogule tuleks koguda 25 000 kodaniku toetusallkirjad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui riigikogu esitatud seadust vastu ei võta, läheks seadus-eelnõu rahvahääletusele. EKRE näeb eelnõu algatamisel potentsiaalse partnerina ka Vabaerakonda.

"Me ei ole väga entusiastlikud uskuma, et Keskerakond ja Reformierakond tuleksid meie seda ettepanekut toetama. Aga samas ma arvan, et ka selle ettepaneku väljakäimine ainuüksi tekitab ikkagi ühiskonnas diskussiooni ja paneb inimesed kaasa mõtlema, et miks meie ei saa sõna sekka öelda," ütles EKRE esimees Mart Helme.



Rahvusliku mõttelaadi toetuseks

BHR on tänulik toetuse eest!



Gallup

KUUKÜSITLUS: Millist erakonda sa toetaksid täna,kui oleksid Riigikogu valimised?
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
Total Votes:
First Vote:
Last Vote:
ISLAM
ISLAM
ja EESTI
ja EESTI
NAABRID
NAABRID
ja MAAILM
ja MAAILM

Prof. ULUOTSA kroonika

Kroonika, mille koostajaks oli professor Jüri Uluots, avaldati pärast Eesti puhastamist vene okupantidest 1941. a. ajalehes "Eesti Sõna" (23.12.1941).

1030 - Jaroslavi sõjaretk eestlaste vastu ja Tartu vallutamine.
u. 1054 - Kiievi suurvürsti ja Novgorodi vürsti Izjaslavi väepealik Novgorodi possadnik Ostromir teostab sõjakäigu eestlaste kallale, saab aga lüüa.
1060 - Izjaslav korraldab retke "sosolite" vastu ja maksustab neid raskesti. "Sosolite" nimetus arvatakse käivat kas Sakala või Soontaga või siis ühe Väinajõe piirkonnas asuva läti-leedu hõimu kohta. Järgmisel aastal kihutavad "sosolid" maksuvõtjad minema.
1077 - Smolenski vürst Vladimir ja Novgorodi vürst Gleb sõdivad üheskoos "tšuudide" vastu.
12. saj. algus - Novgorodi vürsti Mstislavi retk "Otšela" vastu (vist Adsel Koiva jõel, eestlaste ja lätlaste piirimaal).
1113 - Mstislav korraldab vene allikate põhjal võiduka retke "tšuudide" vastu ja võitnud neid "Boru peal" (oletatavasti Irboska või Metsepole).
1116 - Mstislavi juhtimisel korraldavad novgorodlased ja pihkvalased sõjakäigu eestlaste vastu. 1. novembril langeb nende kätte Otepää linnus. Venelased laastavad lugematul hulgal külasid ja pöörduvad tagasi paljude vangidega.
1130 - Mstislav saadab oma pojad Vsevolodi, Izjaslavi ja Rostislavi Novgorodi, Poletski ja Smolenski venelastega eestlaste vastu rüüsteretkele maksude saamiseks. Tapetakse mehi, põletatakse elamuid, naised ja lapsed viiakse vangi.
1132 - Novgorodi Vsevolod teostab oma jõul, ilma vendade abita, sõjaretke eestlaste vastu, kuid saab 23. jaanuaril Vaigas (Põhja-Tartumaal) hävitavalt lüüa. "Juhtus hiigla pahandus ja mustus", jutustab vene kroonika, "palju paremaid Novgorodi mehi löödi maha."
1134 - Novgorodi Vsevolodi sõjakäik eestlaste vastu. 9. veebruaril vallutatakse Tartu.
1180 - Novgorodi Mstislavi laastamisretk lätlaste ja eestlaste piirivahelisele maa-alale Adseli. Kohalikud elanikud lahkuvad kodudest ja tõmbuvad kuni mereni.
1190 - Pihkvalased tapavad salga ranna-eestlasi, kes olid sõitnud mööda Narva jõge Peipsile.
1192 - Novgorodi vürst Jaroslav teostab novgorodlaste ja pihkvalastega taliretke eestlaste vastu. Vallutab Tartu.
1192 - Sama aasta suvel läkitab Jaroslav jõugu pihkvalasi Otepääd maha põletama.
1210 - Novgorodi vürsti Mstislav ja ta venna Pihkva vürsti Vladimiri sõjakäik märtsis eestlaste vastu Torma ja Ugandisse. Ugandlased on sunnitud kaheksapäevase piiramisel järel loovutama oma kindluse Otepääl, maksma tribuuti ja osa võtma vastu õigeusu.
1211 - Pihkva venelaste retk Soontagasse jaanuari esimesil päevil.
1212 - Jaanuaris või 5. veebruaril siirdub Novgorodi vürst Mstislav ühes oma venna Toropetsi vürsti Davidiga ja Pihkva vürsti Vsevolodiga 15 000 mehega läbi Põhja-Tartumaa ja Järvamaa kuni Varbola linnuseni Harjumaal, kusjuures Varbola hõbedaga enda piiramisest lahti ostis.
1216 - Pihkva vürst Vladimir tuleb sõjaretkega, vallutab Otepää ja hakkab ugandlastelt nõudma kõrgeid makse. Vägi rüüstab ja saagitseb ümbruskonnas. Venelaste vastu võitlemiseks sõlmivad ugandalsed liidu sakslastega.
1221 - Novgorodi vürsti väed rüüstavad tagasipöördumisel Liivist Ugandit.
1223 - Novgorodi vürst Jaroslav, ta vend Suzdali suurvürst Georgi, Pihkva vürst Vladimir ja teised vene vürstid tulevad 20 000-mehelise sõjaväega liitlastena Eestisse, kuid hakkavad seejuures siin ise maad laastama.
1234 - Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda.
1241 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutab sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitab selle ja laseb vangilangenud vadjalased ja eestlased üles puua.
1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Sakslastega koos sõdivad eestlased, keda venelaste käe läbi palju langeb.
1248-1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutab ühes Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile.
1253 - Novgorodlased ja karjalased laastavad maa-ala lääne pool Narva jõge.
1262 - Venelaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudeta vallutada kindlust, kuid linn võetakse ära ja "palju tapeti selle linna rahvast; ja teisi võeti elusalt ja teisi põletati tulega, ja võeti nende naised ja lapsed; ja võeti ka vara ilma arvuta ja saaki".
1267 - Venelaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. Laastatakse laialt maad.
1268 - Jaanuaris tuleb mitu vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud eestlasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing venelaste ja sakslaste-eestlaste vahel. Venelased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dovmont rüüstab tagasiteel Virumaad.
1342 - Vürst Juri Vitovtovit?i sõjakäik Vastseliina. Kallaletungijad lüüakse sakslaste poolt ränkade kaotustega tagasi.
1343 - Mais tungivad pihkvalased oma vürsti Ivani, Irboska vürsti Ostapi ja possadnik Volod?a juhatusel 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Viie päeva pärast pöörduvad nad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani.
1371 - Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliina. Pihkvalased põletavad Kirumpää ja tapavad kõik kohalikud elanikud.
1406 - Pihkva vürstide Danilo ja Juri sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni.
1407 - 29. juunil tungivad pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöörduvad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1480 - Pihkva-Moskva vägede ühine retk Tartu piirkonda, kuni Emajõe liinini, kus vallutatakse Kastre kants.
1481 - Lõuna-Eesti rüüstamine venelaste poolt. Seekordne pealetung toimub veebruaris Moskva-Pihkva-Novgorodi ühendatud vägede poolt mitmest kohast, kusjuures venelaste kätte langevad muuseas Viljandi linn, Tarvastu, Karksi ja Ruhja. Laialdased maa-alad laastatakse ja rüüstatakse, raskesti kannatada saab Tartu piiskopkond. Okupeeritud maa-ala terroriseeritakse rängasti, et ka sel murda vastupanu.
16. saj. algus - Liivimaa allikais hakkab Vene (eriti XVI sajandi algusest peale) esinema julma vaenlasena, kel pole mingisugust halastust; venelasi mainitakse põlisvaenlastena.
1501 - Venelased tungivad röövides ja rüüstates Lõuna- ja Kirde-Eesti aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas mainib 40 000 tapetut ja vangivõetut. Teine vägi, kus palju tatarlasi, tungib Viru- ja Harjumaale. Väel on kaasas koerad, et eestlasi metsadest üles otsida.
1502 - Venelaste retk Tartu piiskopkonda.
1558-1582 - Vene-Liivi sõda.
1558 - Jaanuari lõpul tungib Vene sõjavägi Tartu piiskopkonda. Pealetungid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungivad sisse ka Vene abiväed Vilaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Vaenlase lahkumise järele läbi Järva- ja Virumaa üle Narva jõe laastatakse kogu Ida-Eesti, raskesti kannatada saavad Vastseliina, Rõngu, Rannu, Kongota, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa, Jõhvi jm. Külad, talud ja elamud põletatakse või rüüstatakse paljaks, maa upub ebainimlikesse tapmistesse. "Ja mis vaenlane vilja ja loomi mitte ei saanud ära viia, selle hävitas ta ja ajas palju loomi küünidesse ja pani küünid siis põlema ja põletas ühes loomadega ära." 11. mail vallutatakse Narva linn. Suvel 1558 toimub uus vaenlase pealetung 60 000 - 80 000-mehelise väega. Vallutatakse Vastseliina (30. juunil), Kirumpää, Tartu (18. juulil) ja Tartu piiskopkond ning naabruses olevad alad. Süstemaatilised rüüsteretked esialgu Kesk-Eestisse, hiljem ka Alulinna ja Gulbene piirkonda.
1559 - Venelaste rüüsteretked Alulinna ja Vilaka aladele.
1560 - Venelaste rüüstamise all kannatavad Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritavad venelased 40 000 ja 12 000-mehelise sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. Pärast Viljandi langemist arendavad venelased oma rüüsteretki laias sõõris Võnnuni, Pärnuni ja Läänemaale. Rüüstamise kõrval harrastatakse väga laialt talupoegade vägivaldset äraviimist.
1570 1570 - Hertsog Magnus hakkab suure Vene sõjaväega piirama Tallinna. Hiljem tuleb piirajaile lisa. "16. oktoobril tuli veel suur jagu Vene väge, keda oprit?nikuteks nimetati, ja see mässas ja möllas hullemini ja palju hirmsamini kui endised, tappes, röövides ja põletades, ja tapsid halastamata maha palju inimesi aadlist ja lihtrahvast, kes tühjas Kiviloo lossis Harjumaal varjul olid ja endistest venelastest olid puutumata jäänud. Ja läksid Tallinna alla Telliskopli leeri ja raiusid selle toreda metsa seal maha ja rikkusid ära." Piiramine jääb aga tulemusteta ja venelased lahkuvad Tallinna alt 16. märtsil 1571.
1573 - Venelased tulevad suurel hulgal Narva kaudu Eestimaale ja vallutavad Paide linnuse. Pärast Paide vallutamist venelaste 16 000-meheline sõjavägi siirdub vallutama Läänemaad, saab aga Koluvere all rootslastelt põhjalikult lüüa.
1574 - Venelaste rüüsteretk Põhja-Eestisse. "Aastal 1574, taevaminemise päeval, tungis kümme tuhat venelast ja tatarlast Harjumaale ja Tallinna alla, kus nad kõik külad, mis Tallinna ümber veel alles olid, maha põletasid, ja said suure osa röövitaud karja, mis aadlikud, kodanikud ja talupojad sõjameestelt Rakvere piiramisel olid ostnud ja omandanud, jälle kätte ja ajasid ära ja võtsid ka palju inimesi vangi. Selsamal suvel mässasid ja möllasid venelased ja tatarlased päeval ja ööl vahet pidamata Harjumaal ja Tallinna all ja tapsid inimesi öö aegu nende elumajades, aedades ja küünides ja viisid talupoegade lehmad ja voorimesete hobused linna alt karjamaalt ära."
1575 - Venelased vallutavad Pärnu
1575 - Venelaste rüüsteretk Loode-Eestisse. "Siis läksid venelased ja tatarlased esmalt Läänemaale Haapsalusse ja laastasid tee peal hirmsasti kõike Padise maad ühes Padise ja Keila rannaga, lõid inimesi maha ja viisid neid palju vangis ära. Ja ehk küll venelane ennegi sagedasti neist paigust oli üle käinud, ei olnud ta seda siiski iial nii hirmsasti teinud kui seekord. Selsamal korral laastasid venelased ja tatarlased Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala maid ühes Saare, Vormsi, Hiiu, Muhu ja Noarootsi saartega, välja arvatud Kuressaare maakond, üsna haledal kombel ja röövisid aina hobuseid ja inimesi; härgadest ja lehmadest nad suurt ei küsinud, sest et neid mitte nii ruttu ei saanud kaasa võtta."
1576 - Venelased rüüstavad Tallinna ümbrust: "Juulikuus, algusest lõpuni, olid venelased ja tatarlased Paidest ja Padisest Tallinna all rüüstamas ja langesid sagedasti kodanikkude hoostele, sulastele ja tüdrukutele peale, kui need heinal käisid, ja viisid Tallinna ümbert palju vaeseid talupoegi ära vangi ühes naiste ja lastega. Siis oli kodanikkudel ja talupoegadel palju nuttu ja kaebamist."
1577 - Tallinna ebaõnnestunud piiramine Johann IV poolt.
1579 - Venelaste ja tatarlaste jõukude korduvaid rüüsteretki Eestisse. "Tatarlased heitsid leeri Uuemõisa juures, 6 penikoormat Tallinnast, ja rüüstasid hirmsal kombel seal maapaigas ja ka tervel Harjumaal tappes ja röövides, lõid vanad surnuks ja viisid noored kaasa.
Mitte kaua pärast seda, kui see tatarlaste salk Harjust ja Läänest ära Riia stifti oli läinud, ja vaesed talupojad, kes metsades, soodes ja rabades peidus olid olnud, nüüd jälle koju olid tulnud, tuleb teine salk venelasi ja tatarlasi, sedasama teed Rakverest, jälle peale, kes jälle talupoegadele ja nende naistele ja lastele, kes endisest tatari salgast veel olid üle jäänud, armutult peale langeb ja nad kinni võtab. Siis oli Harjumaal häda häda peale".
1656-1658 - Rootsi-Vene sõda; venelased tungivad Eestisse. Rüüstatakse maa idaosasid, Tartu- ja Võrumaad, riivates ka Valga-, Pärnu- ja Virumaad. Tartu kapituleerub ja jääb Vene valdusse kuni 1661. a.
1700-1721 - Põhja sõda
1700 - Venelaste esimesed rüüstesalgad tungivad septembrikuus Alutagusesse. Algul Narva piiramine venelaste poolt. Narva lahing 19. novembril.
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda. Talupojad korraldavad enesekaitse salku.
1702 - Põhjalik rüüstamine pärast Hummuli lahingut Pärnumaal, Tartumaal ja Mõniste piirkonnas: "Põletati maani maha kõik kirikud, enam kui 100 mõisa ja 1000 küla. Inimeste kallal tarvitasid nad igasugu vägivalda - nad tapsid ilma vahet tegemata mehi, naisi ja lapsi või viisid nad vangis minema. Suurimaks õnnetuseks laadisid tatarlased mitusada last vankritele ja viisid nad kaasa, et neid orjadeks müüa."
1703 - Tsaar Peeter I väejuhi ?eremetjevi rüüsteretk läbi Eesti; rüüstetegevusest jäävad enamvähem puudutamata ainult Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa kesk- ja põhjapoolsed alad ja saared, seega vähemviljakad maaosad. Vangistatakse palju eesti talupoegi, eriti arvukalt lapsi, saates neid Ukrainasse: "Ei ole võimalik kirjeldada suurt kahju ja viletsust, mida kirjeldatud rüüsteretk põhjustas. Põletati ära mitte ainult palju ilusaid kirikuid, väikesi linnu, mõisu ja kuni 1500 küla, vaid ka 1000 koormat osalt jahvatatud, osalt jahvatamata vilja. Ka võttis vaenlane kaasa hulk vaske ja tina majatarvete ja kirikukellade näol. Samuti ajas ta oma maale kuni 1000 veist, ja mida ta kaasa võtta ei saanud, nagu sigu ja hanesid, need ajas ta kokku küünidesse ja tallidesse ja põletas ühes nendega. Vaenlane tappis palju inimesi ja küüditas oma maale suure hulga noori lapsi."
1703/04 - Venelaste korduvad rüüsteretked Narva ümbruskonda.
1704 - Venelaste rüüsteretk Tartumaale: "1704. a. jaanuaris tungisid venelased piki Peipsi järve Torma, süütasid külad põlema ja võtsid kaasa palju inimesi alasti ja näljastena. Kes tugeva külma käes hukkusid või enam edasi minna ei suutnud, need uputati Peipsi järvel jää alla."
1704 - Tartu alistub 13. juulil Vene piiramisväele. Venelased ei täida kapitulatsioonitingimusi ega lase Tartu garnisonil siirduda Tallinna, nagu kokku lepitud.
1704 - Narva vallutamine venelaste poolt. Vallutamisele järgnes linna rüüstamine vene sõdurite poolt tsaar Peetri enda juhiste kohaselt. "Ka surnud, olgu kõrgest või madalast soost, kisti välja haudadest ja visati jõkke. Kurb ja kole vaatepilt oli, kuidas haiges, kes majades, kindlusvallidel ja mujal lamasid, hunnikusse vankritele laoti ja Narva joast alla kallati, kus nad kaebliku kisaga hukkusid. Sellele õnnetusele oli võrdne asjaolu, et Narva elanikelt kõik lapsed 6-14. a. vanuses ära võeti, et neid Venemaale orjadeks viia."
1707 - Vene ratsaväe suurem rüüsteretk Põhja-Tartumaale, Põltsamaa, Puka, Sangaste ja Karula suunas. Põletatakse uuesti Valga.
1708 - Vene väe uus suur rüüsteretk Liivimaale. Valgamaa laastatakse metsikult. Talud ja mõisad põletatakse. Vili põldudel tallatakse ja niidetakse maha.
1708 - Narva ja Tartu kodanikkond viiakse Venemaale sundasumisele. Paljud surevad. Osa pääseb tagasi viis aastat hiljem. Tartu linn hävitatakse. Jäävad rüüstatud kujul ainult üksikud ehitused.
1709 - Pärnu vallutatakse venelaste poolt.
1710 - Tallinn kapituleerub venelastele.
1710-1918 - Eesti tegelik kuulumine Vene all.
1917 - Vene sõjaväed omavolitsevad ja rüüstavad Eestis.
1918 - Vene punavägi hakkab novembrikuus tungima Eestisse. Järgnevad veresaunad Rakveres, Tartus ja mujal.
1924 - Piiritagant organiseeritakse Eestis mässukatse 1. detsembril.
1939 - Vene surub Eestile peale vägivaldse "abistamispakti". Vene väed asuvad baasidesse. Venelased rikuvad pakti tingimusi.
1940 - Vene vägi asub 17. juunil Eestisse. 21. juunil teostab vene vägi Eestis riigipöörde.
1944 - Vene vägi tungib 2. veebruaril üle Narva jõe. Algavad lahingud Eesti pärast, mis lõppevad sügisel kogu Eesti langemisega venelaste kätte.
1944 - 20... - Inkorporeeris vene riik (NSVL) ebaseaduslikult nii oma kehtivate seaduste tähenduses, Eesti seaduste tähenduses kui ka rahvusvahelise õiguse tähenduses Eesti riigile ja -rahvale kuuluvad alad Ingerimaal ja Setomaal (ca 5,2% meie riigi territooriumist), Sealhulgas Narva linnaosa Jaanilinna ning Petseri maakonna keskuse, Petseri linna enda külge ning hoiab nimetatud alasid ebaseaduslikult enda valduses ka käesoleval ajal.

*****************

2007 aprill - vene impeeriumimeelsed koos pättidega korraldasid suurpogrommi Eesti Vabariigi pealinnas

KUNINGLIKUD UUDISED

The best Governments of the World have been composed of Monarchy, Aristocracy, and Democracy. -- Algernon Sidney --

  • Kuningriiklane Kalle Kulbok: riigikogu vajab isepäiseid naljamehi
    1
    +1

    ... Kalle Kulbok märgib, et tema silmis on kuningriiklus tõsine asi. Neis riikides, mis on veel kuningriigid, on demokraatia märksa stabiilsem.
    „Mõned asjad on neis riikides paigas teiste tavade ja reeglite järgi. Meil kipub kogu võim sõltuma üksteisest ja kauplemisoskusest. Kuningriik riigikorraldusena on minu arvates parem kui vabariik. Mõtlen seda tüüpi arenenud kuningriike, nagu on tänapäeval Põhjamaades. Sestap kannan endiselt kuningriiklase märki ja kirjutan oma nime juurde emeriitkuningriiklane.”...

    Tänapäeva tuima ja pragmaatilise poliitilise maastiku taustal tundub veider, et 1992. aasta riigikogu valimistel said kuningriiklased 7,12% hääli ja parlamendis kaheksa kohta.

    Oli see nali, mis ootamatul kombel tõsiasjaks sai? Kuidas see juhtus ja miks lõppes? Mida kuningriiklastelt tänapäeval õppida? LP suhtles endiste silmapaistvate rojalistide Kalle Kulboki, Kirill Teiteri, Tõnu Kõrda ja Priit Aimlaga ning pani nende mõtted kirja.

    Kindlasti oleks ka praegu Toompeal vaja kuningriiklaste moodi seltskonda, kes sõltumatu jõuna ilmselged jaburused välja naeraks. Nii mõnigi praegune poliitik on seda vajadust kinnitanud, mainib omaaegne esikuningriiklane Kalle Kulbok.

    „Kuningriiklased ilmusid poliitikasse 1989. aastal, kui asutati Eesti Rojalistlik Partei. Osaliselt selleks, et parodeerida kõikvõimalike väikeste n-ö taskuparteide teket. Mõtlesime, et miks mitte teha väikses Eestis kuningriiklusel põhinev väikepartei, mis kasutab poliitiliste relvadena eeskätt paroodiat ja huumorit,” meenutab Kulbok.

    in Kuninglikud UUDISED "Liivi Kroon"
  • Krahvinna Sophie külastab Eestit!
    0

    Wessexi Krahvinna külastab 2. ja 3. mail Eestit.

    Tema Kuninglik Kõrgus Wessexi Krahvinna
    kohtub Eestis president Kersti Kaljulaidi ning peaminister Jüri Ratasega. Samuti kohtub ta gaidide ja skautidega ning külastab lasteaeda, kus käivad erivajadustega lapsed.

    Olles Suurbritannia jalaväe rügemendi 5 Rifles aukolonel külastab ta selle rügemendi sõdureid, kes teenivad Tapal NATO lahingugrupi koosseisus.

    Wessexi Krahvinna on täiskoormusega töötav kuningliku perekonna liige. Igal aastal külastab ta sadu koole, ülikoole, sõjaväebaase ja heategevusorganisatsioone, et nende tegevusest rohkem teada saada ning nende tööd esile tuua. Oluliseks teemaks on tema jaoks võimaluste loomine noortele ja erivajadustega inimestele.

    in Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
Kõik kuninglikud uudised

Viimased kommentaarid

ucixacu
Jest zanim Alvaro del wynurzy się w bierze wciąż krakowski był czołgów i kom­panii odwodowa o propoz...
apypyxaf
Stanowi nim Alvaro del wynurzy się w przyjmuje wciąż krakowski był czołgów i kom­panii odwodowa o rz...
arigaw
Jest nim Alvaro del wynurzy się w werbuje wciąż krakowski był czołgów i drużynie odwodowa o myślach,...