Professor Ehala: väljaränne on eesti keele kestvusele otsene oht

0

Tartus püüavad keeleteadlased mõista neid ohte ja väljakutseid, mida väljaränne eesti keelele endaga kaasa toob. Professor Martin Ehala hinnangul on inimeste lahkumisel eesti keelele tugev mõju.

Laulva revolutsiooni järgselt on Eestist välismaale lahkunud üle 150 000 inimese. Selge on see, et mida vähem on ühe keele igapäevaseid rääkijaid, seda ohustatum see keel on. Iga Eestist välismaale lahkuja mõjutab ka eesti keele tulevikku. Kõige otsesemalt teevad seda need eesti keele rääkijad, kes lahkuvad pikaks ajaks koos lastega, vahendasid ERRi raadiouudised.

On see oht või väljakutse eesti keelele, seda püüavad keeleteadlased mõista. Tartu Ülikooli emakeelõpetuse professori Martin Ehala sõnul on otsene mõju väljarändajate endi keelekasutusele, ent mõjud on ka üldisemad.

"Mida suurem on väljaränne, seda väiksem on see kogukond, kes siia jääb. Ja päris selge on see, et nende hulgast, kes lähevad välismaale, mingi osa jääb sinna ja mingi osa ei suuda eesti keelt ja kultuuri säilitada. Ajapikku, kui mitte nad ise, siis nende lapsed või lapselapsed sulanduvad teise keelde ja kultuuri. Nii et siin on ilmselge oht," selgitas Ehala.


Kuid mille pärast peaks rohkem muretsema - kas selle pärast, et inimeste individuaalne eesti keele oskus kahaneb või selle pärast, et lahkujad halvendavad eesti keele tuleviku väljavaateid? Martin Ehala on mõlemad muretsemist väärt, eriti arvestades, et Eestis ei ole sündivus väga suur. Kui siit läheb inimesi, siis paratamatult jääb neid siin vähemaks.

"Ja muidugi on selge ka see, et välismaal keel muutub ja inimesed assimileeruvad. See on loomulikult nende väliseesti kogukondade mure ka, et kuidas seal hoida keelt ja kultuuri. Kogu eestlusele on see probleem," rõhutas Ehala.

Ehala sõnul on Eesti riigi ja ühiskonna ülesandeks see, et lahkujad ei kaotaks kontakti eesti keele ja Eestimaaga. Selleks tuleb toetada välismaal eesti keele õpet ja tihendada suhtlust lahkujatega.

Eesti keele professor ja keelenõukogu esimees Birute Klaas-Lang ütles, et sarnased probleemid on ka Lätil ja Leedul. Keelerääkijate arvu kahanemisel on Klaas-Langi sõnul selged mõjud keelele.

"Rääkijate absoluutne arv on väga oluline mõõdik, millega keele kestlikkust ja tema suutlikkust ka edaspidi eksisteerida hinnatakse. Kui me vaatame tulevikuperspektiivi, vaatame seda, kuidas eestlasi järjest vähem jääb siia ja tuleb teiste keelte rääkijaid, siis sellises uuenenud lingvistilises situatsioonis ja uuenenud keelekeskkonnas peab küll küsima, et mida me eesti keele tuleviku kohta arvame. Kas eesti keel säilitab oma positsiooni ja kas ta säilitab positsioonid kõigis kasutusvaldkondades," rääkis Klaas-Lang.

RahvusRinghääling

Kliki ka nendele artiklitele:

* Andres Arrak: Eestisse jääjaid mõnitavad juurtetud ja kibestunud kujud
... mida täna peaks laulma? "Peatage Hanko (või Malmö või Marbella...)?" Nii jääjatel kui lahkujatel on omad argumendid. Ent kollektiivse jaburuse printsiip toimib ikka omasoodu. Selgituseks – seltskond individuaalselt ...
* Narva: kas vene küla Euroopa piiril?

... mida saab teha igaüks meist, ja nendeks, kus on vaja suuremat eestvedamist. Olgu mõned siin kirja pandud. Noored — võimalikud lahkujad — tuleb linna ellu kaasata. Just neilt tuleb küsida, milline on nende ...