PÄEVAHÄBI: Eesti riik rõõmustab Vabadussõja tulemuste revideerimise üle.

1
+1

Meie riigis on palju asju halvasti. Eriti selles osas, kus valitsevad kartellierakonnad (reform, sotsid, isamaliitlased) korduvalt-korduvalt rahva enamuse tahtest ja arvamusest üle sõites kehtestavad elukorralduse reegleid, millega omakorda loovad sotsiaalseid pingeid. Üha kasvavaid ja tugevnevaid pingeid.

Eeltoodu on sisemaine probleem. Muutuvad võimujooned, moodustatakse valitsus alternatiivsetest jõududest ja olukord muutub - ebameeldivad ja rahvast ahistavad reeglid tühistatakse.


Kuid on ka probleeme, millel on välismaine e. rahvusvaheline mõõde koos sisemaise mõõtega. Need fundamentaalsed küsimused on riikluse tähenduses üliolulised ja neid ei saa lihtsalt niisama muuta uue poliitilise jõu valimisega. Neid probleeme tuleb vaos hoida ja vead on lubamatud. Sest nende vigade parandamiseks võib tekkida vajadus riigi formatsiooni muutmiseks.

Üheks selliseks on meie riigi õigusjärgluse küsimus, mis on omakorda lahutamatult seotud Tartu rahulepingu ja Eesti-vene piiriga.

Vene riik ei tunnista meie õigusjärgset riiki. Sellises olukorras peaks poliitilises mõttes olema suhtlus vene riigiga viidud miinimumini, kuni ta meie õigusjärgset olemasolu ehk sisuliselt meie riiki tunnistab.

Meie juhtivpoliitikud on läinud kaasa vene poliitilise doktriiniga ning samuti vaikselt sammunud seadnud kontseptsiooni poole, et meie riik on uus riik, milline sündis peale NSVL-i lagunemist. Sündis ENSV baasil, sellele järgnevalt, uuesti iseseisvudes ehk taasiseseisvudes.

(vt. ka "taasiseseseisvumise" ja "iseseisvuse taastamise" dilemmat - Taas Tartu Rahust)

Keskerakond on seda ideed alati toetanud, sest see on nende partnererakonna, putinliku venemaa võimupartei "Ühtne Venemaa" doktriin.

Sisemaiselt meie kartellierakonnad (REF, SOTS, IRL) räägivad kohalikule publikule endiselt õigusjärgsest Eestist, kuid faktiliste sammudega toetavad hoopistükkis Venemaa poolset meie riigi õigusjärgluse mittetunnustamise poliitikat.

Seda teevad jäägitult kõik need parteid ja poliitikud, kes M. Mihkelsoni ja U. Paeti juhtimisel toetavad praegustel tingimustel koostatud uue ja mittevajaliku piirilepingu ratifitseerimist.
Eriti selgelt liituvad vene poliitilise doktriini toetajatega need poliitilised jõud, kes säravsilmselt seletavad meie rahvale, et meil on vaja sõlmida piirileping venemaaga, et see olemas oleks. Nad kas teadlikult või rumalusest ALATI unustavad selle, et piirileping venemaaga on tegelikult olemas ja kehtiv. Seda pole ainult siis, kui pole Tartu rahulepingut.

Vaid konservatiivid (EKRE) on jätkuvalt ülaltoodud poliitika vastu seisnud.

Ja õige on vastuseis, sest piirilepingut POLE vaja sõlmida selleks, et see olemas oleks. See on olemas ja kehtiv. Et venemaa seda ühepoolselt ei taha tunnistada ei tähenda veel seda, et meie poliitikud samuti selle olemasolu ei peaks tunnistama.

On väga piinlik ja häbiväärne, et ka uhket nime kandev riigi keskne infoagentuur - Rahvusringhääling, läheb kaasa venemaa poliitilise doktriini tunnustamisega nagu ka poliitikutega, kes toetavad putinliku Moskva režiimi seisukohti uuest Eesti riigist.

Tehakse seda aga sellisel lihtsal moel, et üha aktiivsemalt ja jõulisemalt harjutatakse eesti elanikke mõttega, nagu oleks meil uus riigipiir venemaaga olemas ja muudkui pannakse püsti uusi piiriposte.
Tegelikkuses pannakse neid poste püsti ühepoolse tahteavaldusena ja ka üleskutsena venemaa poolele - vaadake, me tuleme teile vastu ... . Püstitatakse neid "piiriposte" aga keset Eestimaad ja hoopistükkis kontrolljoonele, mitte piirile.

Ja nüüd värske uudis "piiripostist", mida seatakse keset Eesti riigi territooriumi vabatahtlikult, näidates meid osaliselt okupeerivale idanaabrile, et vaadake, me ise kinnitame, et annekteeritud territooriumid ongi juba teie omad.


Rahvusringhääling: Eesti-Vene piir saab järgmise posti

Täna pärastlõunal pannakse Eesti ja Vene föderatsiooni vahele järgmine riigipiire tähistav post. Esimesena paigaldati post nr 2 juba novembris, täna asetatakse maasse post nr 1.

Eesti maismaapiirile paigaldatakse umbes 700 piiriposti ja piiriveekogudele ligi 400 ujuvat piirimärki. Kokku investeeritakse postide ja ujuvmärkide hankimiseks ning paigaldamiseks üle kahe miljoni euro.

Post on ümara kujuga, mis on 2,75 meetrit pikk ja mille läbimõõt on 25 cm. Piiripostil on päripäeva 45-kraadise nurga all kulgev mustvalge triibutus. See algab 75 cm kauguselt posti alumisest otsast ja kulgeb 14,5 cm posti tipu suunas. Piiriposti ülemises osas on kahel pool suur riigivapp, mille all on kiri "EESTI VABARIIK" ja piiriposti number.

BHR/ERR

Kliki ka nendele artiklitele:

* Teadur: NATO püsiv kohalolek on vajalik ka Läänemerel
... tile. 1999. aasta 5. märtsil parafeerivad delegatsioonide juhid Raul Mälk ja Ludvig Tšižov Peterburis piirilepingud ja nende lisad.  ..
* Eesti Vabariigi kummaline taastamine

... rimine? ... baseaduslikult haaratud Eesti Vabariigi alad. B) juhul kui venemaa lähtub Eesti Vabariigist kui ENSV järeletulijast, siis näitab piirilepingu sõlmimine siiski seda, et venemaa soovib k ...
* Okupatsiooni rehabiliteerimine ehk orwelliku maailma orjade vabariik

...  Eesti ja Venemaa vahel pole uut kehtivat piirilepingut – ja seda pole nii kaua, kuni Riigikogu pole uut lepingut ratifitseerinud –kehtib piirijoon, mille kohta meie põhiseadus selgelt ütleb, et Eesti maisma ...

VANA KULD: Möödus 20 aastat Rahvarinde loomisest