Külliki Kübarsepp: vene keelele ei tohi riigikeele staatust anda

0

Külliki KübarseppSiiani on seadusloome heaks tavaks peetud järgmisi põhimõtteid: toimivaid seadusi lambist ei muudeta, poliitilisi eesmärke ei täideta ümber nurga minnes läbi mitte asjasse puutuvate seaduste, ja menetlus peab olema avatud ja mõistlike tähtaegadega.

Uus valitsuskoalitsioon on jätkanud Reformierakonna teerulli ehk eelmise valitsuse halbu tavasid. Seadusloome hea tava põhimõtted on jätkuvalt prügikasti teed liikumas. Nimetagem kobareelnõusid ja opositsiooni ettepanekutest üle sõitmist ning lõpetagem katsega hakata erinevaid seadusi niiviisi muutma, et vene keelele tagaukse kaudu järk-järgult riigikeele staatust anda. Just vene keelele vaikselt ja hiilivalt riigikeelega võrdse staatuse andmisega tegeles koalitsioon viimasel riigikogu täispikal töönädalal.

Riigi õigusabi seadus on toiminud läbi heade praktikate. Õigusabi on olnud kõigile kättesaadav, olenemata keeleoskusest. Me ei saa ega tohigi häid praktikaid demoraliseerida paragrahvidega, mis vähendavad õigusselgust. Antud juhul kirjutati riigi õigusabi seadusesse sisse säte, et õigusabi taotlust saab esitada ka „Eestis enam levinud muus keeles“. Väärib tähelepanu, et vene keelt ei söandatud nimetada, kuid sisuliselt tähendab see, et mugavuse mõttes võivad kõik pöördumised kohtu poole edaspidi ka vene keeles laekuda.

Niisiis on Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid avastanud, et nii ikka ei saa, et asjad käivad ametlikult vaid eesti keeles ja hädavajadusel tõlgitakse. Vaja on oma valijaskonnale hakata kiirkorras seadustama nende lootusi, et eesti keelest pääseda. Venekeelsuse vankri ette allutati IRL, kelle “ajame Eesti asja!” pimestati vajadusega võimul püsida.


Olen mures, et meie kolm võimuparteid kannatavad väikeriigi kodanikule omase alandlikkuse kompleksi all. Vastupidi, me peame oleme uhked väikese Eesti ja tema väikese keele üle. See keel kuulub oma arengutasemelt väheste kõige erinevamaid rolle täitvate kultuurkeelte hulka. Peame tegema kõik, et meie alustalasid tugevdada. Peame looma enam tingimusi, et meie keel on normaalne nähtus igas haridusastmes ja riigiasutuses.

Peame olema üle ajaloolisest rõhutusest ja sellest tulenevast häbitundest. Seda vajavad need põlvkonnad, kes on sündinud taasiseseisvunud Eestis. Seda vajavad need, kes on tulnud Eestisse elama, et nautida seda ilu ja rahu, mida paljudes riikides ei ole.

Soovin, et pööraksime rohkem tähelepanu riikluse säilimisele. Seisame vastu nendele algatustele, mis meie edasikestmiseks vajalikke väärtusi kahtluse alla seavad. Meie vanemad põlvkonnad pole oma võitlusi ju selleks pidanud, et vasakpoolsed parteid võiksid saavutatu võimulpüsimise nimel nüüd, 21. sajandi hakul käest ära anda.

Allikas: Õhtuleht

Kliki ka nendele artiklitele:

* Kuhu kaovad soomeugrilased?
... püsima jääks. Tänapäeval on emakeelt kõnelevate riikide arv vähenemas ja riigikeeled muutumas. Eesti keele puhul on aktuaalseks teemaks inglise keele mõju ja Venemaal elavate soome-ugri rahvaste puhul vene  ...
* Repliik: Universaalne lakmuspaber EESTI poliitikule

... riigis? 6. Kas Krimm kuulub Ukraina riigile? 7. Kas topelt- või mitmikkodakondsus on Eesti riigile kahjulik?   LISAKS eeltoodud fundamentaalsetele küsimustele saab lisada vajadusel ka teisi ...
* Eestit juhitakse jätkusuutmatult ning mööda omariikluse ensetapu teed!

... ete ülereguleerimiste abil abituse ja ülijuhitava ühiskonna loomisele. Tekib (on tekkinud) ühiskond, milles elavaid masse on kerge juhtida tavaliste sotsiaaldemokraatia ...
* Aeg iseseisvusdeklaratsiooniks?

... malt viimased 10 aastat on sotsiaalmeedias üha intensiivsemalt kirutud ja vannutud Eesti seadusandluse hukkaminekut. Peamiseks probleemiks on ülereguleeritus, mistõttu ei ole enam võimalik normaalselt e ...