Kodakondsuspoliitika - asi, mis vajab edasiarendamist!

1
+1

Viktoria Ladõnskaja - IRLVäike pussupomm lõhkes täna riigi sisepoliitikas kui kuriteos süüdi mõistetud Keskerakonna esimees Ratas paiskas meediasse teate selle kohta, et Eesti riik vajab kodakondsuspoliitika muutmist ning, et järgmistel valimistel saab sellest agendast ilmselt üks valimisi läbivaid juhtmotiive.

Ratase poolt välja paisatud mõte seisnes sisuliselt seisukohas, mida Keskerakond nõudis omal ajal ka kriminaalse kahtlustuse all viibiva endise erakonna esimehe Savisaare juhtimisel. See on seisukoht, mis on ka Eestit osaliselt okupeeriva venemaa Eesti suunalise poliitilise doktriini osa - kodakondsuse peavad saama kõik siinsed elanikud. Ratase idee kattuvus venemaa soovist erines vaid selles tähenduses, et väga täpselt oli ära määratud isikute ring, kes on õigusutatud saama automaatselt Eesti Vabariigi kodakondsuse - kõik, kes on elanud Eestis vähemalt 25 aastat.

Keskerakonna poliitilisele purtsatusele on vastuseisu avaldanud sisuliselt kõik Riigikogu erakonnad, peale Ossinovski poolt juhitavate sotsialistide. Isegi koalitsioonipartner IRL avaldas hämmingut Ratase avalduse suhtes.

TV 3 "Seitsmestes UUDISTES" istus sümpaatne IRL-i esindaja, endine ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja, kes kirglikult vastustas koalitsioonipartneri avaldust.

Ta selgitas, et koalitsioonilepingus on selgelt kirjas, et kodakondsuspoliitika jääb samasuguseks, nagu see on praegusel hetkel.
«Nagu inglise keeles räägitakse let's agree to disagree, et meil on väga erinevad põhimõtted - IRLil ja Keskerakonnal - seoses selle teemaga ja me leppisime kokku, et meie valitsemise ajal kodakondsuspoliitika jääb suurtes küsimustes samaks.»


Samuti märkis Ladõnskaja, et Ratase kodakondsuse ideest võib ridade vahelt välja lugeda valimiskampaaniaks ettevalmistumise.

«Teine asi, mis ma suudan ridade vahelt välja lugeda, on see, et jah, tegeleme juba valimiste teemadega, mis ei ole kindlasti okei, sest meil valitsuses on praegu hästi palju teemasid, mille üle murda pead. Tulla välja selle teemaga, mida arvad, et võib-olla tõuseb valimiste teemaks, ei ole korrektne. Mina nimetan seda - nagu spordiajakirjanikud kasutavad seda mõistet - valestardiks.»

«Käsitlen kodakondsuse teemat lepinguna, riik ütleb, et mina armastan sind kodanikuna ja hoolitsen su eest, võtan vastutust ja samamoodi ütleb vastne kodanik, et riik, ma armastan sind, ma hoolitsen, tahan olla sulle truu ja selle jaoks õpin eesti keelt või põhiseaduse sätteid,» lõpetas Ladõnskaja.

Vabaerakonna hall kardinal, Vabaerakonnaga liituda mittesoovinud Talviste, rõhus omalt poolt Tallinna TV saates "Otse kümnesse" selle peale, et on kõige muuga kuidas on, kuid tema jaoks on siiski kodakondsus seotud kohustusega, kinkida seda massiliselt ei saa ja viimaseks punaseks jooneks on eesti keele oskus. Pole keeleoskust, pole ka kodakondsust.

Konservatiivse erakonna juht Mart Helme samas oli vastu igasuguse kodakondsuspoliitika devalveerimisele praegusest seisust. Tema astuks pigem kodakondsuse institutsiooni tugevdamise teele.

Siinjuures tuleb ilmselt kõikide vastustajatega pisut nõustuda.

BHR omab kindlat seisukohta siin, et kodakondsuse poliitikat peaks pisut muutma. Kuid siin peaks looma mehhanismid, mis muudavad kodakondsuse saamise ahvatlevaks. Seda peavad toetama privileegid, mida mittekodakondne ei saa. Privileegid ise on arutluse koht.

Arvestades kehtivat seadusandlust, kus sisserännanud (mittekodanikud) ja lapsed on saanud valimisõiguse (arusaamatu, kuid tõde!), kus nad osalevad KOV valimistel ja esindusdemokraatia reeglite ning meie valimissüsteemi eripära tõttu ka presidendi valimistel, siis on siin üks oluline võimalus privileegi loomiseks - seadustada valimisõigus igal riigi tasandil ainult meie riigi kodanikele.

Töö riigisektoris olgu vaid keeleoskajal ja kodanikul, plaanitav kodanikupalk olgu ainult kodanikul jne.

Sellisel moel luuakse majanduslik huvimehhanism, kus sundi ja meelitamist pole kodanikus saamisel vaja.

Enamgi veel! Viktoria Ladõnskaja viide armastusele riigi vastu ning jutt lepingule riigi ja kodaniku vahel on oma kindel iva. Tõepoolest on kodakondsus oma loomult riigilojaalsuse küsimusega seotud. Valitsused tulevad, valitsused lähevad, kuid RIIK, see jääb. Seepärast on kodakondsuse institutsionaalse olemusega vastuolus kõikvõimalikud "lihtsustused", "automaatsed kodanikukssaamised" jms..

On täiesti põhjendatav ja ka praktikas aset leidnud kodakondsuse andmise/kandmise selline alternatiivne viis, et kodakondsus võetakse/saadakse teadliku tegevuse käigus ja mõtestatud tahteavaldusega. Et kodakondsus on au, privileeg ja leping.

See tähendab, et kodakondsus on tõepoolest sisuliselt leping riigi ja kodaniku vahel - mõlemal on teineteise ees õigused ja kohustused, millised võetakse teadlikult. Koolis on kodanikuõpetus, kus vastavad ettevalmistused tehakse. Noor inimene ise aga saades teatud vanusesse (15, 16, 17 ...) võtab vabatahtliku otsuse vastu, kas ta tahab kodakondsust või mitte. Olles teinud otsuse Eesti riigi kasuks, teeb ta vastavasisulise avalduse ja saab riigilt kinnituseks passi. Lojaalsuse ning teineteise toetamise leping on sõlmitud.

Mõtleme siis veel! Ja teeme need valikud, mis on meie riigi huvides!

Kliki ka nendele artiklitele:

* Martin Helme: kodakondsuse andmine hallipassimeestele puhub lõkkele uue rahvustevaheliste tüli
... nna keele- ja kodakondsuspoliitika on Eestile hukutav, ütles Helme. „Keskerakond lammutab meie põhiseaduslikku korda, mis näeb ette, et Eesti on eestlaste rahvusriik, mõeldud eesti rahvuse, keele ja kul ...
* Herkel kodakondsuse nullvariandist: Ratas teeb vea, kui määratleb end Savisaare moraalse pärijana

... iandi kodakondsuspoliitika, millega kaasneb kontrollimatu passide jagamine kodakondsuseta inimestele. Peaminister vaidlustab sellega ennesõjaaegset Eestit praeguse Eesti riigiga siduva õigusliku järjep ...
* Kodakondsus näitab lojaalsust riigile

... Kodakondsus ja sellega seotud väärtused on ajakirjandusnäriliste söögilaual sagedased külalised. See toob klikke, sütitab kirgi ja tekitab tuliseid vaidlusi, sest asi ...
* Ajaloo tolmust: ISESEISVUSE TAASTAMINE vs. TAASISESEISVUMINE

... as Eesti riigi tähtpäevadesse, nende tähistamisesse nagu ka suhtumises kodakondsuspoliitikasse jms. Kõhklused süvenevad omakorda valitseva Reformierakonna poliitika tõttu, milline rõhutatult devalveerib kodakondsuspol ...