70 aastat Ennuksmäe punkrilahingust

0

Metsavennad punkri eesPaistu kiriku ees on kalm, rist ja kivi kirjaga “Siin puhkavad 21. II 1945 Ennuksemägedel tapetud eestlased Karl Tilk 1901, Evald Sova 1912, Jaan Sova 1916, Peeter Mallene 1914, Paul Olep 1924...”.
See on mälestus Ennuksmäe punkrilahingus langenuile.

Täna - 21. veebruaril möödub 70 aastat Ennuksmäe punkrilahingust, kus mitmed Eesti mehed vene ülemvõimu vastu oma viimase lahingu pidasid.

ENNUKSMÄE PUNKER

Punkri rajamist alustati 1944. aasta sügisel ning see asub Mustlast 9 ja Õisust 10 kilomeetri kaugusel, Kassiküla ja Muressa soo vahel. Lähim talukoht, Panni, on kilomeeter eemal. Ennuksemäe punkri rajasid sellest kolme kilomeetri kaugusel asuva Muri talu mehed Jaan ja Evald Sova, kellega hiljem liitus veel kümme külameest. Kuna Ennuksemägi ehk Ennukse kõrgendik kujutas endast üksikute puusaludega võssakasvanud karjamaad, oli elamispaik asjatundlikult valitud.

Punkris oli kõigepealt suur meeskonnaruum – umbes 5 m pikk, 4 m lai, kõrgust 2 m piirides. Maa-aluseid käike oli mitukümmend meetrit, välja pääses mitmest eraldi asetsevast luugist, mis olid looduslike vahenditega maskeeritud. Magamiseks kasutati kahekordseid narisid. Ruumis oli raudahi. Käimlaks ja jäätmete jaoks, mida ei saanud põletada, olid käigutee seina uuristatud nišid. Punker oli mineeritud kahe lennukipommiga, mis olid punkrist seest päästetavad. Ootamatute külaliste vältimiseks oli ruumi seatud hoiatussüsteem, mis andis tulijast märku.

“Metsavennad olid valinud endale elamispaigaks Ennuksemäe künka, mis asus Muressa soo ja Kassiküla soo vahel, Mustlast 9 km kaugusel. Maa-aluseid punkreid hakati sellele mäele ehitama 1944. aasta sügisel, pärast venelaste tagasitulekut. Suure ühispunkri valmistamise idee olevat tulnud Muri meestelt. Muri talu oli sellelt mäelt umbes 3 km kaugusel. Jaan ja Evald Sovaga liitusid Saaremaa talu peremees Peeter Mallene ja Massumõisa talu perepoeg Arved Rull. Nelja mehega liitusid tuttavad naabervallast Tuhalaanest – Hiire talu peremees abikaasaga, August ja Meeta Ronk, Elmar Ronk ja kaks meest Tõrva kandist. Punker oli ehitatud võimas. Jaan Nõmmik meenutab:” Kõigepealt oli suur meeskonnaruum, 5 m pikk, 4 m lai ja 2 m kõrge. Maa-aluseid käike avade juurde pääsemiseks oli mitukümmend meetrit. Välja pääses mitmest eraldi luugist. Luugi peal kasvas kuuseke või põõsas, mis oli mullamättaga luugilaudadele kinnitatud, sellest tõstmisel avaneski pääs koopasse.” Punker oli hästi kindlustatud ja selle ümbrus mineeritud. Korraga võis punkris end varjata 30 inimest (see on nüüd küll mingi legend!! või laest võetud arv!!) Ennukse punkris käis ka palju neid, kes olid seal ainult lühikest aega (jälle teab-kust tulnud legend!!). Ilmselt sellepärast sai ka NKVD punkri olemasolust teada ja ründas juba 1945. aasta 21. veebruaril seal olevaid metsavendi ootamatult. Suur NKVD väeüksus piiras punkri ümber. Võitlus kestis kuni järgmise pärastlõunani (sic!?!). Punkri kaitseks ehitatud miiniväljad (teistel andmetel olid selleks kaks lennukipommi) ei hakanud suure lume ja jäätumise tõttu tööle. Kaitsjate olukorda raskendas ka punkris puhkenud tulekahju” //Jüri Jürgen, Metsavendlusest Viljandimaal ajaloo peeglis (õpilase kodu-uurimistöö, juhendaja Tiina Jürgen), 1996, lk. 39–40 (käsikiri Viljandi muuseumis)//.

Metsavend Saksamaal toodetud automaadiga "Sturmgewehr 44"Punkri vallutamine

NKVD eriteates on Ennuksemäe punkri vallutamine kirjas järgmiselt:

“21. veebruaril 1945. a., pärast agentuurandmete saamist selle kohta, et Tuhalaane ja Holstre valdade kokkupuutekohas asub metsas relvastatud bandiitide grupp, teostas ENSV NKVD Banditismiga võitlemise osakonna ja NKVD Viljandimaa osakonna operatiivgrupp maakonna-osakonna ülema julgeoleku vanemleitnant Laasi juhtimisel koos NKVD 138. laskurpolgu võitlejatega operatsiooni nimetatud bandiitide grupi likvideerimiseks. Kahe kilomeetri kaugusel Holstre valla Ennukse talust avastati tiheda metsaga kaetud kõrgendikul hästi maskeeritud blindaaž, mille luuk osutus seestpoolt suletuks. Blindaažis olid bandiidid. Ettepanekule alla anda vastasid bandiidid sellega, et lõhkasid akumulaatorivooluga spetsiaalselt ettevalmistatud fugass-miini, mis oli maasse kaevatud 3 meetri kaugusel sissepääsuluugist, ja seejärel, tõstes luugi, avasid tule vintpüssidest. Käsigranaatide heitmisega lasime luugi õhku. Bandiidid taganesid blindaaži sügavusse ja hakkasid tulistama läbi sisemise ukse ava. Allaandmise ettepaneku kordamise peale jätkasid bandiidid ägeda vastupanu osutamist. Bandiitide blindaažist väljasuitsetamiseks heideti luugist sisse süüdatud õlgi, kuid ilma tulemusteta. Bandiidid taganesid maa all kuhugi kaugemale. Maastiku hoolikal ülevaatamisel avastati 100 meetri kaugusel blindaažist mäe all maa-alune käik. See tuli blindaažist ja käigul oli seitse hoolikalt maskeeritud väljapääsuava. Proovisime bandiite välja suitsetada suitsuga, mis lasti maa-alusesse käiku. Suitsu sees olevad bandiidid, nähes käigu avastamist, tegid kõik luugid lahti ja avasid sealt tugeva tule kuulipildujatest (tegelikult kuulipildujaid ainult üks), vintpüssidest ja püstolitest ning hakkasid loopima käsigranaate. Kuus tundi kestnud tulevahetuse tagajärjel tapeti 7 bandiiti, võeti kinni 5 bandiiti (neist 2 haavatud). Bandiitidelt võeti ära relvi: 7 vintpüssi, 3 automaati, 1 kuulipilduja, 4 püstolit, 300 padrunit. Blindaaž hävitati. Meie kaotused: tapetud NKVD sisevägede 138. laskurpolgu leitnant Ozerov, raskelt haavatud sama polgu võitleja Denisenko” // ERAF 131SM-1-29, 87–87p// Lisaks eriteatele on olemas ERAF-is ka operatsiooniakt, mõnevõrra täpsem, aga mitte oluliselt erinev.

Vangilangenute juurdlustoimik ERAF 130SM – 1 – 14592:


Lahingu päeval 21. 2. 1945 olid punkris kõik 12 inimest, kes seal elasid:
Meeta Ronk
Evald Sova †
Jaan Sova †
Peeter Mallene †
Arved Rull
Paul Olep †
Aleksander Kristian †
Erich Kaasik † (August Ronk nimetas teda ülekuulamisel Edgard?? või vähemalt nii protokollis kirjas)
Karl Tilk †
Aksel Riit
August Ronk
Elmar Ronk
(PS – Ronk’ad ja Riit olid tulnud punkrisse alles jaanuaris, punkrisse juhtis neid seda teadnud August Ronk).

Neist vangi langesid viis:
Meeta Ronk
August Ronk
Aksel Riit
Arved Rull
Elmar Ronk; ülejäänud seitse jäid siis lahinguväljale.

 

Eestis võis metsavendade koguarv küündida 30 000-ni ning tippajal võis korraga metsas varjuda kuni 15000 partisani, kes avaldasid vastupanu Eestit okupeerivale vene vasakpoolsele režiimile.

Tarvastu vallas asunud Ennuksemäel on kunagine metsavendade punker taastatud. Taastamine leidis aset 2010. aastal. Nüüd on igal inimesel soovikorral võimalus seda külastada, et saada ettekujutus metsavendade karmist võitlusest ellujäämise nimel.

ALLIKAD:
http://www.elamuspank.ee/endla-raba/

http://www.tarvastu.ee/ennuksemae-punker

http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/viewtopic.php?f=59&t=8676

Kliki ka nendele artiklitele:

* 65 aastat Ertsma punkrilahingust.
... ja Tartus. Virumaal ning Viljandimaal oli organisatsioon esindatud üksikute gruppidena. Ertsma punkrilahing Ertsmale ehitatud RVL’i staabipunkris varjava grupi sidemeheks ja pealikuks oli Mihkel Ellermaa. ...
* Saika punkrilahingus langenute säilmete leidmiseks tekkis uus lootus

... enne Puutlipalut toimunud Saika punkrilahingu langenute säilmed leitakse. Vastseliina äärse Võru-Luhamaa teelõigu servale jäävasse metsatukka on metsavendade matmispaiga otsijatel korduvalt asja olnud. ...
* 60 aastat Saika punkrilahingust

Saika punkrilahing toimus Võru maakonnas Misso valla Saika küla metsas 7. märtsil 1951 metsavendade ja vene julgeolekujõudude vahel. Hiljem on Saika punkri piiramise operatsooniaktile alla kirjutanud ...
* 56 aastat Puutli punkrilahingust

Täna, 56 aastat tagasi toimus Vastseliina vallas Võrumaal Puutli punkrilahing. Lahing toimus 29. märtsil 1953. aastal Puutli küla lähedal metsas, kus punkris varjasid end selle hetkeni kaheksa metsavenda ...