Jüri Mõisa hirmutused

0

Eestis on mitmed poliitilised jõud ja liikumised aktiivselt tegutsemas selle nimel, et meie riik säiliks iseseisva rahvusvahelise õiguse subjektina, eestlaste riigina - ei ole ju teist maad eestlastele siin maamunal.

Eestluse elujõud on paljude liikumiste pärisosaks. Seda sügavalt austusväärset võitlust peavad nii haritlased (vt. Eesti Klubi), kui ka poliitilised liikumised eesotsas loomulikult konservatiivsete ning parempoolsete jõududega.

Paljud suured eestlased on andnud ja annavad omalt poolt parima, et Eestluse elujõud, mis rajaneb keele, kultuuri, hariduse, perekonna, traditsioonide ja rahvusliku majanduse toetamises, et see säilitaks oma võimu ja areneks.

Ometigi on meie seas küllalt neid, kes selles suunas on omaks võtnud rahvusliku mandumise, -allaandmise mentaliteedi ning jutlustavad kosmopoliitsuse paratamatusest ning "kadakasakslusest". 
Reeglina on viimatinimetatute seas juhtpositsioonil vasakpoolsed liikumised ning paduimperialistid. Üsna tihti juhib rahvusliku hävimise mentaliteeti aga ka raha pimestav jõud ja janu rikkuse järgi, sest rahal teatavasti pole rahvust.

BHR on arvamusel, et Jüri Mõis on üks nendest eestlastest, kes siis alateadlikult või konkreetse soovi suunistest lähtuvalt jutlustab eestluse elujõu vähenemisest ja julgustab selle "paratamatusega" leppima.


DELFI: Jüri Mõis eesti keele tulevikust - eesti keel on olemas pigem veidrusena, tarbimisväärtusest me rääkida ei saa.

14.märtsil peetud emakeele päeva puhul küsis EPLi laupäeva väljaanne LP kunagise Hansapanga juhi, endise Tallinna linnapea ja praeguse eduka ettevõtja Jüri Mõisa kommentaari eesti keele tulevikule, mis oli märkimisväärselt otsekohene ja üllatav.

"Koolis ilmselt on inglise keel sajandi pärast ikkagi standard, see on kõigi haritud inimeste keel. Arvan küll, et eesti keel on olemas sünnipäevadel ja anekdootide rääkimisel teatud seltskondades. Aga pigem veidrusena. Tarbimisväärtusest me rääkida ei saa," arvab ta ning tugineb kogemusele, mille kohaselt kahekümne aasta eest, kui ta hakkas Euroopas rohkem ringi käima, ei räägitud ei Saksamaal ega Hispaanias turistiga inglise keelt ei rääkinud.

"Nüüd on hoopis teine asi, suures linnas sa kusagil hätta ei jää. Järgmise kahekümne aastaga teeb inglise keel veel suure läbimurde," on ta veendunud ning lisab, et kirjanikel ja ajakirjanikel tasuks ka sellele orienteeruda, see suurendaks nende sissetulekut märkimisväärselt. Ka tollases Hansapangas mingi Mõisa sõnul juba 1996.aastal inglise keelele üle, kuna kõik dokumendid olid selles keeles ja siis ei pidanud tõlkima.

BHR/Delfi

Kliki ka nendele artiklitele:

* 175 aastat Jakob Hurda sünnist
... vedasid teda läbi ka perekondlikest vastasseisudest. Talle ei meeldinud tüli ja pahandused, ent oma põhimõtete eest oli ta valmis iga hetk seisma. Eestlus ja töö selle heaks oli Hurda elu juhtmõtteks ning ...
* Ivar Raig: Vajame rahvuslikku ideoloogiat

... ettepanekuid eestluse elujõu jätkusuutlikuks arendamiseks, kuid kaasaegset terviklikku pilti eestluse elujõust ja jätkusuutliku arengu tagamise süsteemsetest meetmetest riigi, omavalitsuste ja kodanike ...
* Mihkelson: Mõis tahab võimatut

Kunagi ise kätt poliitikuna proovinud ärimees Jüri Mõis tahab võimatut, arvates, et Eesti peaks muutma oma välispoliitikat Venemaa suunal Soomega sarnasemaks ning püüdma idanaabriga hästi läbi saada, leiab ...
* Sirp-vasar peaksid hirmutama rohkem kui haakrist

Ärimehe ning Eesti Vabariigi endise siseministri Jüri Mõisa tütar Kristina Mõis leiab, et T-särgil natsisümboleid või sirpi ja vasarat kandvad inimesed on kas rumalad või tahavad meelde tuletada minevikus ...