Euroopa Liitu ei huvita Tartu rahuleping ega meie riiklik väärikus (täiendatud 21:17)

1
-1
2

Punasena ära toodud 5,2% Eesti riigi territooriumist, millised on ebaseaduslikult annekteeritud venemaa poolt.Kui päris aus olla, siis ei huvita Vabadussõja tulemused, Tartu rahu ja meie riiklik- ning rahvuslik väärikus ka eelmist ja praegust valitsuskoalitsiooni ehk reformijaid, sotsialiste ja isegi mitte end isamaalasteks nimetavaid isamaa-respuublikuid. Ikka, kuidas see nüüd oli - "kindlalt edasi..."

Kuidas muidu saaks seletada olukorda, et eestlased ise (osaliselt, kes muuhulgas kinnitavad, et on rahvalt saanud volituse ajada Eesti asja) müüvad maha meie rahvuslikud ideaalid, Põhiseaduse, Tartu rahu ja Vabadussõja tulemused ... andes vene riigile, kes isegi meie (Eesti Vabariigi) nn sünnitunnistust ei tunnista, kelle jaoks meie riiki kui EW õigusjärglast EI eksisteeri, tasuta ära maad ja varad.

Üleüldse - kuidas me saame lepinguid sõlmida riigiga, kelle jaoks meid olemas pole? Iga jurist teab une pealt, et lepingute sõlmimiseks on vajalik tahe ja pooled, kuid selle uue piirilepingu osas on mõlema osapoole jaoks erinevad arusaamad sellest, kes on pooled. Seega ei saa olla ka adekvaatset tahet. Kehtivast eesti Põhiseadusest pole üldse mõtet rääkida nagu ka meie kodanike soovist.

Ja siis see välisminister tandemist Mihkelson-Paet ... . Meil on olnud hulga välisministreid, mõned neist on olnud oma tegevuses silmapaistmatud hiirekesed. Nagu näiteks Paet.

Oma tegev-karjääri jooksul pole Paet silma hakanud millegi eriliselt positiivsega. Selline vaikne hiirekene. Kuulekas parteisõdur.

Negatiivseid asju on küllaga tema tegevuses, kuid siingi ilmselt on Paet juhindunud kahest suurest käsuliinist, millest üks viib reformijate parteikomiteesse, teine aga Brüsseli võimukoridori lõpus asuvatesse tagatubadesse. Seega raske ju midagi ette heita, sest meie riigi Põhiseadus näeb juba ette parteipoliitilist riigijuhtimist. Selles mõttes siis tubli poiss.

Aga siis ühel heal päeval otsustas see vaikne hiireke kõvat lärmi tõsta, sest antud instruktsioonide kohaselt koostatud kinkeleping venemaale (nn uus piirileping) ei jõudnud kuidagi venemaal Riigiduuma menetlusse (vt. Paet tahab Euroliidule kaebust esitada, et venemaa kingitust vastu ei võta).  Ilmselt sündis nii tema karjääri kõrghetk, sest isandad kuulsid teda, väikest hiirekest, ja andsid ka vastuse.

Täna me saime teada, et Euroopa Liit soovib väga Eesti riigipiiride muutmist ... seda ilmselgelt sellise korra alusel, mis ei anna Eesti riigile mitte midagi, tema rahvale mitte midagi kuid venemaale annab 5,2% meie riigi territooriumist koos linnade, külade ja muu varaga. See tähendab ühtlasi, et Vabadussõja viimane peatükk tahetakse ümber kirjutada, venemaale anda seljavõit ... Ukrainale aga hoiatus, KRÕMNAš pole lihtsalt röövimine, alatus, nali ega tragöödia vaid paratamatus, kui Euroliiduga asju ajada.

Eesti-vene uue piirilepingu ümber toimuv meenutab sellist poliit-erootilist näitemängu, kus venemaa mängib uhket noormeest, kes tahaks küll neiukest (Eestit) voodisse rebida, kuid on otsustanud oma hinda üles kruvida.
Nii ta demonstreerib pinda käivale neiukesele nagu ta poleks tüdrukust üldse huvitatud või kui, siis väga vähe ... erutusest värisev tüdruk vingub ja viriseb, kuigi teab väga hästi, et ees ootavat ühet ei väära tegelikult miski.

DELFI: Euroopa Liit ootab väga Eesti-vene piirilepingute võimalikult kiiret ja täielikku ratifitseerimist, vastas Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Federica Mogherini Urmas Paeti arupärimisele seoses Eesti ja venemaa piirilepingute jõustamisega.

“Et Euroopa Liidu piiride õiguskindlus on ELi jaoks väga oluline, on EL toetanud Eesti püüdlusi jõuda venemaa Föderatsiooniga kokkuleppele kahepoolse piirilepingu üle,” ütles Mogherini oma kirjas Paetile. “EL soovib, et venemaa Föderatsioon käivitaks piirilepingu ratifitseerimise Riigiduumas, nagu selle on juba käivitanud Riigikogu,” lisas ta.

Euroopa Parlamendi liikme Urmas Paeti sõnul alustab vene Riigiduuma loodetavasti peatselt lepete ratifitseerimist, et pärast rohkem kui 20 aastat kestnud ettevalmistusi saaks Eesti-vene piiriküsimuse selgelt lahendatud.

"Mida vähem on venemaaga suuri lahtisi küsimusi, seda parem ning riigipiiri küsimus on selgelt selline teema. Euroopa Liidu selge toetus piirilepingute ratifitseerimisele ja jõustumisele kinnitab seda,” lisas Paet.

Anar Rand
BHR