125 aastat - Hochedle Rath der Stadt Reval - viimasest istungist

1
+1

Ilmselt teavad enamus inimesi, kes pisutki Maarjamaa ajalugu tunnevad, et iidse Liivimaa põhjaosas üks linn asub, mida muistsed eestlased Rävalamaa sõjakeskuseks pidasid. Muinaseestlaste iseseisva maakonna keskusena on seda linna ka nimetatud Lindaniseks saksakeelses kroonikas, kuid ilmselt on tegemist siin moonutatud nimekujuga, milline sündis peale seda, kui linn taanlaste poolt vallutati. Nimekuju ise ka väidetavalt taani linna tähendabki, kui uskuda Wikipedia viidet (Taani (-danise) linnust (lin-). Samast tüvest ka Tallinna nimi olla sündinud. Vene-Tatari nimekujust meie pealinnale (Kolõvan ) ilmselt üldse selles kontekstis eriti rääkida ei maksa.

Mine sa tea, kus nüüd see päris tõde on, kuid üks asi on kindel - Rävalamaa tuntud linnaga tegemist on. Ajalooliselt tuntuks ilmselt see linn ka jääb. Paljude Eestist tänaseks lahkunud vanemate inimeste, eriti kunagiste balti juurtega inimeste järglaste seas on Reval tänagi hoopis tuntum nimekuju kui ... Tallinn.

Ühesõnaga on kindel see, et 700 aasta jooksul kandis see linn ennast ajaloo annaalidesse RÄVALA (ka Revel, Rewel, Rewal, ...) nime all kui üleilmselt tuntud keskus ja Hansalinn.

Oma ajaloo viimased 100 aastat on see linn kandnud ka Tallinna nime. Samas on üsna selgusetu siinkirjutajale, millest ikkagi see Tallinna nimi tuleb ja millisel põhjustel otsustati EW ajal loobuda tuntust kogunud ajaloolisest ning muinaseesti maakonnanimest pärinenud toponüümist, asendades selle kohmaka ja taani vallutajatele (väidetavalt) viitava topelt-topelt-tähelise nimega "Tallinn".

Ent praeguse nupukese põhjustajaks pole mitte niivõrd Reval/Tallinn nimekuju kui pigem sündmus, mis leidis Revalis aset täna 125 aastat tagasi.

Täna, 125 aastat tagasi e. 29. novembril 1889. aastal pidas oma viimase istungi Liivimaa parimatest aegadest pärinenud omavalitsuskogu - Revali lnna RAAD (Hochedle Rath der Stadt Reval).
Teatud reservatsioonidega võiks seda kogu nimetada ka Tallinna raeks, kuid selleks peab faktoloogias ja ehk sisuski liiga palju järeleandmisi tegema.

RAAD

Mäletamatutest aegadest eksisteeris Revalis linna ja linnamaa ning -asjade juhtijana seisuslik kogu, kes valitses kõige üle, mis linnas ja selle ümbruses toimus. Raad kehtestas reeglid, seadused, tegi rahu ja sõda ... .

Raad oli ülimalt austusväärne, mõjuvõimas, isegi konservatiivne nii oma koosseisu moodustamiselt kui sisereeglitelt.

Rae liikmeks saamiseks pidi kandidaadil olema tahe ja soov valitseda seda maad ja vara, mille osas talle võim edastati läbki kollektiivse võimuorgani, ausalt ja puhta südametunnistuse kaudu.
Et see tahe oleks ja püsiks, selle pidid tagama rida järeleproovitud ja kontrollitud asjaolusid. Alates sellest, et kandidaat pidi olema usus puhas, olema põline linnakodanik, tal pidi linnas olema maa (maaomanik), tal pidi olema lugupidamine ja ta ei tohtinud (valimisedu korral) teha mingit muud tööd peale RAEtöö - see oli aga eluaegne.

Raehärra kandidaadile oli kehtestatud rida teisigi piiranguid ja aluseid, millest tema valikul lähtuti. Kuigi tulevane (ja ka olev) raehärra ei tohtinud teha muud tavatööd, ometigi oli tallubatud omada laevu ja kaubaladusid ehk olla kaupmees. Sellise loa olemasolu oli mõistetav seetõttu, et Reval oli kaubalinn, Hansaliidu liige.
Teisalt aga nõuti, et raehärra oleks päritolult (sünnilt) olema sündinud seaduslikust abielust ning raehärraks saamise korral vaadati, et samal ajal ei oleks raehärraks tema isa või vend või poeg e. lähisugulane.
Isegi väljalangenud (surnud) raeliikme asendusvalimiste juures ei tohtinud osa võtta ega juures viibida kandidaadi sugulased, hõimlased, isegi kandidaat ise mitte.

Oma tegevuses järgis Tallinna raad põhimõtteid, mis on raiutud kiviplaadile Tallinna raekoja raesaali ukse kohal:

Anno 1651, qvisqvis senator cvriam, officii cavsa ingrederis, ante hoc ostivm, privatos affectvs omnes abiicito iram, vim, odivm, amicitiam advlationem, reipvblicae personam, et cvram svbiicito, namvtaliis aeqvvs avt iniqvvs fveris; ita qvoqve dei ivdicivm fveris; ita qvoqve dei ivdicivm extectabisatqve svstinebis

(Tõlge eesti keelde: Aastal 1651, raehärra, kes sa ka ei oleks, astudes raekotta ametitalitusele, heida ära selle ukse ees kõik eraelu ärritused: viha, ülekohus, vaen, sõprus, meelitused; ühiskonnale alista oma isik ja mure, sest nii, kui sina oled teistele, õiglane või ebaõiglane, nõnda esined sina ka Jumala kohtu ees kohtualusena.)

//Wikipedia//

 

Linna RAE esmamainimise kohta võiks märkida, et esmakordselt mainitakse RAADI 1248. aastal Taani kuninga Erik IV poolt antud ürikus, millega ka Revali all-linnale anti õigus kasutada Lübecki õigust  e. klassikalist kontinentaal-euroopa õigust, mille juured lähtuvad antiiksest rooma õigusest.

Kui venemaa Baltikumi Põhjasõja järel oma riiki inkorporeeris (1710), siis lubati säilitada siinsed eripärad. Tegtelikkus oli teine - mida aeg edasi, seda suurem surve tuli vene keskvõimudelt Liivimaale selles, et siinset ühiskonda venestada. See puudutas nii õpet koolides kui ka kohaliku valitsemise korraldust. Iidne RAAD oli samuti üheks ohvriks.

Venemaa poolt kehtestati üldine vene linnaseadus Balti provintsides juba 1877. aastal. Vastavalt sellel hakati pitsitama ja piirama ka vanu traditsioonilisi võimukeskusi nagu selleks oli RAAD ja raeõigus. Linna RAELE jäeti vaid piiratud kohtuõigus kuni 1889. aastani.

Tegutses linna RAAD oma ajaloolises kestas veel kuni 1887. aastani, millal vene keiser Aleksander II selle "peo lõpetas" ja kehtestas Revalis lõplikult uue korra venemaa eeskujul. Selle uue korra kohaselt asendati RAAD "gorupravaga" e. linnavalitsusega. 

Täna 125 aastat tagasi pidas RAAD sega oma viimase istungi ning läks lõplikult laiali 02.12.1889. a.

Sellest päevast peale e. viimased 125 aastat on Revalis (alates 1920 Tallinnas) toimetanud oma toimetamisi UPRAVAD e. linnavalitsused.

Anar Rand
BHR

Kliki ka nendele artiklitele:

* Võru linn - 230 aastane!
...  sellest, et linna ennast enam ei ole. Õigemini on ta sulatatud Revali, oma viimased 70-80 aastat pikast ajaloost Tallinna nime kandva linna sisse. Kuid meil on selliseid linnu veelgi. Ja üks neis ...
* Kas sa teadsid, et täna ...

... ka Revala, Revele, Revälä, Rebala (Reppel)) Koluvani linna alla Taani kuningas Valdemar II laevastik ning asus laagrisse, kas sõbralikkuse kinnituseks või jõudemonstratsiooniks otse (aestide?) eestlaste ...
* 135 aastat Anton Uesson´i - legendaarse linnapea sünnist

... linnana! ... (Revala, Rävälä) maakonna keskusena ehk lihtsalt Rävala linnana. Ja see nimi kandus linnale edasi pikkadeks aastasadadaeks. Ka siis kui linn oli rootslaste, sakslaste või taanlaste ...
* Rävala - 765 aastat linnana!

... (Revala, Rävälä) maakonna keskusena ehk lihtsalt Rävala linnana. Ja see nimi kandus linnale edasi pikkadeks aastasadadaeks. Ka siis kui linn oli rootslaste, sakslaste või taanlaste valduses - kõikidel ...