Võru linn - 230 aastane!

0

Nii antiik- kui keskajast on hulgim teada näiteid, kui süserään koputas kepiga vastu maad öeldes, et siia saagu linn. Ja linn sai.

Niiöelda "lambist" on tekkinud näiteks Aleksandria Egiptuses ja Peterburg ugrimugridest ingerlaste põlisel maal, mida tänapäeval venemaa kontrollib.

Ka Eestis on linnaasutajaid.



Uuema aja kombeks on palju rääkida Nõmmest ja Nikolai von Glehn'ist, hoolimata sellest, et linna ennast enam ei ole. Õigemini on ta sulatatud Revali, oma viimased 70-80 aastat pikast ajaloost Tallinna nime kandva linna sisse.

Kuid meil on selliseid linnu veelgi. Ja üks neist õitseb linnana endiselt.


Nö "lambist sündinud"
 

Võru on huvitav näide täiesti tühjale kohale asutatud linnast, mis ka reaalselt toimima hakkas.

Linn loodi tänu asehalduskorra jõudmisele Baltikumi 1783. aastal, mil Katariina II korraldusel pidi asutama juurde mitmeid maakondi.

Üks uus maakond pidi moodustutama ka Lõuna-Tartumaast, kuid seal polnud ühtegi sobivat asulat, mis oleks selle keskuseks sobinud. Seetõttu otsustati uus linn rajada täiesti tühjale kohale.

Kindralkuberner George Browne otsustas rajada linna Võru mõisa väljadele seetõttu, et talle selle eest altkäemaksu maksti.

Linna asutamine kinnitati 21. augustil 1784. Linna tegelikuks toimimiseks linnana läks küll veel aastaid, kuid erinevalt Loderodest ja Koilast jäi see püsima.


Siit algab Võru linna ajalugu ...

... kirjutab voru.ee ning jõudes Võru linna tekke juurde  jätkab, et ei Tamula muinasasulat ega Kirumpää kantsi ei saa arvata otseselt Võru eellasteks. 1783.a. moodustati tsarinna Katariina II korraldusel Tartu maakonna lõuna- ja kaguosast uus maakond, keskuse asukohaks pidi saama Vana-Koiola riigimõis (Kirrumpäh-Koiküll). Mõne aja pärast andis Katariina II Riia kindralkuberner Georg von Brownele loa osta linna rajamiseks Võru eramõis. Mõisa peahoone on ümberehitatud kujul säilinud tänaseni. Võru linna sünnipäevaks loetakse 21. 08. 1784.a., mil ilmus kindralkuberneri dekreet teatega, et rajatava linna asukohaks saab Võru mõis ja linn hakkab kandma Võru nime.

 

Võru on käsu korras rajatud linn! 1785.a. kinnitati linna plaani, mis nägi ette korrapärase, täisnurkselt ristuvate tänavate võrgu. Ajalooline tänavavõrk on säilinud, vanemas hoonestuses domineerivad ühekordsed puumajad. Võru kordumatuks väärtuseks ja omapäraks ongi ainulaadne tänavavõrk ja ehituslooliselt huvitav puitarhitektuur. Linna algaastaid meenutavad veel luteri (1793) ja õigeusu (1804) kirik, mõlemad pühendatud Katariinale.

BHR/Histrodamus

 

Kliki ka nendele artiklitele:

* Tartu rahu ei anna rahu
... kahmamata. Järgnes Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 18. jaanuari 1945. aasta seadlus „Eesti NSV Petseri maakonna likvideerimise ja endise Petseri maakonna valdade ja vallaosade
Võru maakonnaga liitmise ...
* Esimese julge sammu astusid vabadusvõitlejad

... Mäe ja Meremäe valla ning Järvesuu, Saatse ja Petseri valla setu külade jätmine
Võrumaa kooseisu. Pisut hiljem nihutati 1920. aasta idapiir Narva jõele: Jaanilinn (vene k. Ivangorod) eraldati Narva linnast, ...
* Eksiilvalitsuse peaministri Tõnis Kindi säilmed jõuavad kodumaale
... Mark oma eelkäija Tõnis Kinti joont. Tema ametiajal pöörati eksiilvalitsuse poolt tähelepanu ka okupeeritud Eestis toimuvale. Mark õppis
Võrus ning ...
* Aristarch Sinkel - 100 aastat sünnist!

...  Aristarch Sinkel (13. dets. 1912 - 25. sept. 1988) sündis Virtsus postiametniku pojana, alg- ja keskhariduse omandas
Võrus I Wabariigi ajal (1921-30) Põhihariduse omandamise järel asus ta edasi õppima ...