Vabadussõja ajal ja järel

0

Kas 1939-1940 oleks hääletult alistunud ka demokraatlik Eesti?

Eestis on kuumaks köetud teemad, mis ümbritsevad nn 1940. aasta "hääletut alistumist" ning nn "Pätsi riigipööret".

Kui süvitsi analüüsida nimetatud teemasid, erti tuginedes toona valitsenud arusaamadele, tavadele ja faktidele, siis jõuame paratamatult tõdemuseni, et ilmselt ei olnud olemas mingit riigipööret ja Päts polnud ka mingisugune hullunud diktaator, riigireetur või inimsusevastaseid tegusid toime pannud autokraat. Toona lihtsalt toimis nn reaalpoliitika oma sise- ja välissuhetes, kus Eesti riik astus poliitilise eliidi toel oma sammud nii nagu õigeks peeti ning nii, nagu see üldse sellel hetkel oli ilmselt ainuvõimalik, arvestades kõiki valitsenud tegureid.

Aga üks asi väärib siiski rõhutamist - vapsidele tehti liiga. Ja võib-olla rehabiliteerimine toimus liiga hilinenult. Ühiskond oli oma šoki kätte saanud ja vaimselt nõrgenenud.

Alo Raun - Ajaloolased: võimalik, et 1939-1940 oleks hääletult alistunud ka demokraatlik Eesti


0

Ilma märtsipommitamiseta oleks Tallinn palju rikkam

Estonia varemed, märts 1944Täna möödub 73 aastat traagilisest Tallinna märtsipommitamisest, mille käigus hävis osa Tallinna vanalinnast, peaaegu 1/3 toonasest elamufondist ja hukkus ca 800 tallinlast.

Venemaa ründas ilma mingisuguse vajaduseta kahe suure lainega Tallinna.
Esimeses rünnakulaines osales ca 300 vene pommitajat, kes tehes ära oma surmalennu suundusid tagasi baasidesse võtmaks peale uut laadungit. Nende soov oli naasta ja teostada seejärel lõplik rünnak Tallinnale.

Kui see oleks õnnestunud, siis oleks ilmselt Tallinn purustatud täielikult ja linnast oleks saanud samasugune varemete väli kui nende poolt varasemalt hävitatud kaunis barokne Narva.

Soomlased hoidsid ära suurema häda.


0

Kommentaar: Kes ikkagi Eesti maha müüs - Roosevelt, Päts või Hitler?

 Heiki SuurkaskEesti jaoks oli esimene vaatus see, kui 18.-19. oktoobril 1939 sisenes baasidelepingu alusel Eestisse 14 037 punaarmeelast, 283 tanki, 54 soomusautot ja 2040 muud autot, mis paigutati Saare- ja Hiiumaale ning Haapsalu ja Paldiski ümbrusesse. Teise vaatusena, 17. juunil 1940 viis Punaarmee läbi juba terve Eesti okupeerimise.

Eesti riikliku iseseisvuse likvideerimist suunas isiklikult Üleliidulise Kommunistliku (bolševike) Partei juht Jossif Stalin, kohapeal teostas seda ÜK(b)P KK Poliitbüroo liige Andrei Ždanov. Vägede liikumist Eestisse suunas aga Leningradi sõjaväeringkonna ülem armeekindral Kirill Meretskov. Igasugused eestlastest "revolutsionäärid" olid vaid marionettideks nende käes.

Kõik nõukogudeaegse propaganda legendid kuidas see olevat olnud vajalik samm sõja tõttu, kuidas Eesti "töörahvas" justkui olevat 1940. aastal ise revolutsiooni korraldanud ja vabatahtlikult NSV Liitu astunud, olid algusest peale valed, sest täna teame me täpselt, et lõplik otsus Teist maailmasõda alustada sündis samal hetkel, kui stalinlik NSV Liit ja hitlerlik Saksamaa jagasid Molotov-Ribbentropi paktiga Eesti, Läti, Soome, Leedu, Poola ja Moldova suure sõja alustamiseks ära.

Pätsi allkirja selle pakti all ei ole, Roosevelti ega Churchilli omi ammugi mitte. Vjatšeslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop esindasid konkreetselt just Stalinit ja Hitlerit.

Nõukogude venemaa ja NSV Liit, kuigi tunnustades Eesti iseseisvust "igaveseks" 1920. aasta Tartu rahuga, polnud tegelikult kordagi loobunud Eesti tagasivallutamise kavadest, mida kinnitas Kominterni vahendusel üritatud vägivaldse võimuhaaramise katse Eestis 1924. aasta 1. detsembril ja pidev terroristlik õõnestustegevus Eestis 1930. aastateni välja.


0

Ühe ausa elu auväärsed aumärgid

Tõnis-August Avingo Teise maailmasõja alguses okupeeris Nõukogude Liit paljude teiste Ida-Euroopa väikeriikide hulgas ka Eesti ning hakkas süstemaatiliselt represseerima kohalikku eliiti, kelle hulka kuulusid ka kaitseväelased ja kaitseliitlased.

Käesolev lugu on ühest Eesti ohvitserist ja tema aumärkidest. Lugu ohvitserist, kelle vastu, võrreldes tema paljude teenistuskaaslastega, oli saatus kindlasti armulisem, kuid kelle elukäigule on kunagised tragöödiad vajutanud ilmselge pitseri.

Tõnis-August Avingo (kuni 1936. aastani Adamson) sündis 13. augustil 1887 Uue-Vändra vallas Pärnumaal talupidajate perekonnas. Esmase koolihariduse omandas ta Juurikaru vallakoolis (1895–1898) ja Vändra kihelkonnakoolis (1898–1901). Edasi kulges koolitee Pärnu linnakoolis (1901–1904) ja hiljem Aleksandri põllutöökoolis.

Avingol oli tõsine plaan siirduda õpinguid jätkama Pihkva keskpõllutöökooli, kuid 1905. aastal alguse saanud revolutsioonilised sündmused ei lasknud sellel sündida. Nii leidis Tõnis-August 1914. aastani oma isatalus rakendust põllutöölisena ja alanud ilmasõda viis teda hoopis Gatšina lipnikekooli.


0

Velliste: Eesti riiklust saab tähistada läbi Pätsi kehastava mälestusmärgi

Trivimi VellisteKonstantin Pätsi muuseumi esimees Trivimi Velliste ütles, et Konstantin Pätsile mälestusmärgi püstitamisega pühitsetaks kogu Eesti riiklust.

Velliste ütles ETV saates "Ringvaade", et Pätsil on Eesti riigi väljakuulutamisel väga suured teened.

"Selle 99 aasta jooksul, mis meie riik on olemas olnud, kanname ühte ja sama riikluse mõtet ja see riik sündis ühel kindlal hetkel. Oma ettepanekuga püsitada mälestumärk Konstantin Pätsile me tahtsime rõhutada just seda riigi sünni hetke. Ja me teame, et maailmas pole ühtegi riigijuhti, ühtegi valitsejat, kes oleks ideaalne kogu oma pika karjääri jooksul, aga kui me pühitseme riigi 100. sünnipäeva, siis me pühitseme riigi tekkelugu, kogu seda tegevust, mis eelnes riigi väljakuulutamisele ja riigi väljakuulutamist ennast. Siin on Pätsil kahtlemata erakordselt suured teened," rääkis ta.

Velliste tõi analoogia USA-ga, kus on pealinnas Washingtonis suur mälestusmärk George Washingtonile. "See pole ka ühele isikule, vaid USA riigi tekkele, USA riiklusele. Samamoodi saame pühitseda Eesti riiklust läbi mälestusmärgi, mis kehastab Konstantin Pätsi, mitte ainult kui inimest, vaid kui üht kõige olulisemat selle riigi rajajat, väljakuulutajat," lisas ta.


0

Ausammaste arutelu on arutu, Konstantin Päts on need endale ise rajanud – kultuurkapital, emadepäev, kodukaunistamine, lipupropaganda jpm.

President PätsAusammaste arutelu on arutu, Konstantin Päts on need endale ise rajanud. Ta on oluliselt kujundanud meie tänast reaalsust, kahjuks ei kipu me seda mäletama.

Enamasti tuuakse näiteks Ajutise Valitsuse koosolek 27. novembril 1918, kus Päts (tollane pea- ja sõjaminister) olla rusikaga lauale põrutanud ja teatanud, et me hakkame vastu. Järgnes võidukas Vabadussõda ja Tartu rahu. Vähem on aga teada tema teised tegemised, sellised, mis ka meie tänast päeva otsapidi mõjutavad.

Nii on ta oluliselt mõjutanud Eesti Kultuurkapitali kujunemist ja seeläbi ka tema tänast ilmet.
1921. aastal kehtestas valitsus Kultuurkapitali asutamise seaduse. See koosnes ainult viiest punktist ja oli väga pealiskaudne.

Riigivanema Konstantin Pätsi soovitusel jäi eelnõu kui liiga üldsõnaline hiljem riigikogus kinnitamata. Ometi jõudis rahaminister selle seaduse alusel välja anda määruse, mille alusel hakati Kultuurkapitali heaks raha korjama. Enne kui seadus lõpuks vastu võeti, jõuti koguda ligemale 600 000 kroonine varandus.


0

Eesti Sõjamuuseum kogub materjali Eesti Vabariigi sõjandusajaloo kohta

Eesti Sõjamuuseum koostab uut püsiekspositsiooni „Oma vägi“, mis käsitleb iseseisva Eesti riigikaitse ajalugu 1918-1940 ja alates 1991. aastast. Sellega seoses täiendab muuseum oma kogusid.

Eesti Sõjamuuseum kutsub üles annetama iseseisva Eesti sõjaajalooga seotud esemeid, fotosid, mälestusi, märkmeid, dokumente ja muud sellist. Oodatud on materjalid nii kaitseväe ja Kaitseliidu taassünni ajast (alates 1991. aastas)t kui ka kaugemast minevikust (1918-1940). Samuti kogume esemeid ja dokumente kaitseväelaste saatuse kohta pärast 1940. aastat.

Sõjamuuseumi huvitavad kaitseväeteenistuse juurde kuuluvad esemed nagu ohvitseride, allohvitseride ja ajateenijate varustustus, vormid, vormielemendid, meened, aga ka kodanikukaitset ning kaitseväe ja Kaitseliidu igapäevaelu ja olmet puudutavad esemed. Kogume väljaõpet puudutavaid konspekte, õppematerjale, samuti õppuste käske, lahinguplaane, kaarte ja skeeme nii sõjaeelsest ajast kui 1990. aastatest. Otsime ka päevikuid, märkmeid ja mälestusi ning viime läbi intervjuusid. Suurt puudust tunneb sõjamuuseum 1990. aastate kaitseväe taassünni-aegsest foto- ja filmimaterjalist.

Juhul, kui te ei soovi oma esemeid, fotosid ja teisi materjale muuseumile annetada, palume siiski võimalust need näitusele laenutada või luba valmistada koopiad.


0

28.11.1918: VABADUSSÕJA algus - eestlaste esimene lahing NARVA all.

EELMÄNG

Et sõda venega tulemas on, oli aimata ammu, kuid 1918. a. novembrikuu alguseks juba selgemast selgem. Küsimus oli vaid kohas, kas Pihkva või Narva suund ning ajas, kas 1918 või 1919.

Sügisesed kuuldused Petrogradist kandsid sõnumit, et märtsis 1918. aastal kommunistlikuks parteiks ümber nimetatud endine sotsiaaldemokraatlik partei mobiliseerib oma Eesti osakondade liikmeid püsside alla, sissetungiks Eestisse. Novembrikuu alguses selgus, et need kuuludused on tõelevastavad, mistõttu Eesti Ajutine Valitsus jätkas palavikuliselt riigile kaitse tugevdamist. Moodustati Eesti Kaitse Liit, mille esimeseks ülemaks määrati kindralmajor Ernst Johannes Põdder.

16. novembril 1918 otsustas Eesti Ajutine Valitsus hakata looma lisaks riigile armeed - vabatahtlikest Rahvaväge, kuhu kavatseti värvata 25 000 21-35 aasta vanust meest.

Novembri kuu alguseks oli saavutatud põhimõtteline poliitiline kokkulepe Saksa riigiga, et võim Eestis antakse üle Ajutisele Valotsusele. Saksa okupatsioonivõimud andsidki 11. - 14. novembril 1918. a. kõrgema poliitilise võimu faktiliselt üle Eesti Ajutisele Valitsusele.
19. novembril 1918. a. sõlmisid Riias Eesti Ajutise Valitsuse delegatsioon ning Saksa valitsuse peavolinik Baltimaades (August Winnig) lepingu, millega Saksamaa tunnustas Eesti Ajutise Valitsuse iseseisvat võimu Eestis. Seejärel võttis Eesti Ajutine Valitsus Saksa valitsuse peavolinikult Eesti valitsemise ametlikult üle.


0

On Vastupanuvõitluse Päev

22. september on pühendatud vastpanuvõitlejatele, kes andsid parema selle nimel, et Eesti riigi iseseisvus saaks taastatud.
 
See päev on mälestuspäevaks ka Otto Tiefi valitsusele, mis hoolimata oma lühiajalisest eksistentsist Eestis ja ka tervikuna (18. september 1944 – 12. jaanuar 1953) pani aluse meie riigi õigusjärglusele.
 
Otto Tief ja tema valitsuse ministrid teadsid, et neid võib oodata niihästi Gestapo kui ka NKVD vangikong. Usk Eesti vabadusse ja sellesse, et eestlased väärivad paremat tulevikku kui võõrvõimu okupatsioon, andis julgust. Kuigi enamikule neist ei jäänud repressioonid tulemata, on elu näidanud, et nende usk ei olnud asjatu.

0

Lauri Vahtre: Eesti riigi hävitasid kommunism ja stalinism, mitte Konstantin Päts

President PÄTSAjaloodoktor Lauri Vahtre sõnul tuleb meeles pidada, et Eesti riiki ei hävitanud mitte Konstantin Päts, vaid Jossif Stalin ja süüdi on ikkagi agressor, mitte ohver.

Vahtre rääkis Vikerraadio saates "Eesti lugu", et meeles tuleb pidada ka seda, millises olukorras oli Eesti ja mis toimus mujal Euroopas: Poola oli langenud, Tšehhoslovakkia oli langenud, Austria oli liidetud.

Küsimus oli Vahtre sõnul see, kas hakata uhkuse pärast vastu ja saata hulk mehi surma selleks, et poleks kaksipidi arvamist.

"Tagantjärele teame, et ilmselt oleks olnud nii välispoliitiliselt kui ka rahvuspoliitiliselt oluline see teadmine, et hakati vastu," märkis Vahtre.


0

Ajaloolased: president Pätsi riigihuvidevastane poliitiline koostöö vene (nõukogudeaegse) režiimiga ei vasta tegelikkusele

President Konstantin PätsIlmselt spekulatsioonid ja Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi suunas aeg-ajalt visatavad süüdistused selles, et ta tegi koostööd nõukogude vene poliitilise režiimiga, ei ole leidnud tõsiselt võetavaid tõndusi.

Samas on selge, et ta oli äärmiselt huvitatud ja motiveeritud Eesti riigitüüri hoidmisest ja rikkuse saavutamisest. Samuti on kahtluse alt väljas asjaolu, et poliitilise võimu hoidmine tema poolt ei toimunud korrektselt.

Eeltoodu ja palju muudki, mis toimus esimese presidendi ümber ning temaga seonduvalt, on leidnud kajastamist ja laiemalt tutvustamist VIKERRAADIO "Eesti lugude" sarjas.

Ülevaateid Konstantin Pätsi elu-saatuse, tema tegevuse ning toimingute kohta on analüüsinud teadlased ja ajaloolased Jaak Valge, professor Andres Kasekamp, dotsent Ago Pajur ning see saatesari on jätkuv.


0

Karl-Lembit Sibul 100

Nooremleitnant SIBUL aastal 1940Möödunud aasta lõpuveerandil kirjutas LõunaLeht, et Antsla kultuuri- ja spordikeskuse ees avati möödunud nädalal Antsla muusikamehe Karl-Lembit Sibula mälestuspink.

Paljude eestlaste jaoks on Karl-Lembit Sibula nimi suhteliselt tundmatu. Sotsialismi ajal temast rääkida ei tohtinud ja olem ausad - praegusel perioodil, kui Eestis valitseb võimsalt Euroopa Liidu poolt juhitav vasakpoolne poliitseltskond ja kultuurmaksistlikud suunitlused, temast rääkimine pole samuti eriti poliitkorrektne.

Ometigi on tegemist austustvääriva sõjamehe ning Eesti kultuuriloole olulise isikuga.

Lihtne vastus nendele, kes Karl-Lembit Sibulast kuulnud pole, oli LõunaLehes olemas. Seal öeldi, et Karl-Lembit Sibul oli dirigent, Antsla muusikakooli asutaja ja selle kooli esimene direktor.

0

KAITSEVÄGI: Staabi- ja sidepataljoni ülem tunnustas Raua tänava lahingus võidelnuid

Staabi- ja sidepataljoni ülem tunnustas 1940. aasta Raua tänava lahingus osalenud  Eduard Kuuskorit ja  Eduard Meemanni pataljoni kõrgeima autasuga - staabi- ja sidepataljoni rinnamärgiga.

„Kui üldse keegi väärib pataljoni rinnamärki kandma, siis just need, kes 1940. aastal Raua tänaval punastele vastu hakkasid,“ ütles staabi- ja sidepataljoni ülem major René Innos. „Et staabi- ja sidepataljon on toonase sidepataljoni ajaloolise järjepidevuse kandja,  on meie kohus oma kangelasi meeles pidada ja neid praegustele kaitseväelastele eeskujuks tuua.“

1940. aasta Raua tänava lahingus osalenud  ja praegu Keilas elavale 98- aastasele Eduard Kuuskorile andsid staabi- ja sidepataljoni rinnamärgi üle pataljoni kaplan nooremleitnant Peeter Paenurm ja pataljoniveebel vanemveebel Siim Tambaum. Teine lahingus osalenud sideväelane, Valgas elav 96-aastane Eduard Meemann, sai pataljoni teenetemärgi kätte eelmise aasta 29. detsembril.

0

Major Johannes Aia mälestuseks

Johannes AiaAldo Kals nendib 1941. aastal hukkunud Eesti ohvitseri Johannes Aia mälestuseks kirjutatud loos muu hulgas, et isegi kui rahva kaitsetahe on kõrge ja kaitsevägi eeskujulikult korraldatud, hukkub nõrkade juhtide tõttu nii armee kui riik. Ta meenutab, et territoriaalselt terviklik Eesti riik loodi eesti sõdurite elu ja vere hinnaga.

10. augustil 1941 hukkus Mammaste külast Põlva suunas Mõtsanuka talu mail oma 46. sünnipäeva eelõhtul Eesti ratsaväe ohvitser Johannes Aia, kes kohaliku omakaitse ülemana koos teiste võitluskaaslastega ohjeldas rindest maha jäänud punaarmeelaste vägivalda. Laupäeval, 31. oktoobril kell 11 avasid Põlva kaitseliitlased ja vabadusvõitlejad eesotsas ürituse tugisamba Taivo Mölleriga Põlva kalmistul talle hauakivi. Sellega astusid põlvalased olulise sammu meie ühe kustunud ajaloomälu tähise taastamisel. Suur tänu neile!

Minu side Johannes Aiaga on selline, et minu onu Jüri Raid oli abielus majori vennatütrega ja nii oli tema pere kodu ohvitseri isatalus. See asus Pärnu-Jaagupi kihelkonnas praeguse Halinga valla Linnamaa küla Aia talus, seega siis pere- ja talunimi on ühesugused. Tean major Johannes Aia nime juba lapsepõlvest, aga tihedam side tema elulooga algas 1994. aastal, mil Vello Salo alustas Eesti Vabariigi kaadriohvitseride biograafiliste andmete kogumist. Saatsin talle kümnekonna oma kodukohaga seotud ohvitseri kohta teateid. Nende hulgas oli ka Johannes Aia, kes oli Läti Vabariigi Karutapja ordeni (1924) ja meie Kotkaristi (1936) kavaler ning Tartus sõjaväeteenistuses olnud edukas ratsasportlane.

On kurb tõdeda, et oleme olude sunnil teise järgu rahva seisundis. Sõjasüütajad ja -süüdlased omaaegse rindejoone mõlemalt poolelt on paigutanud ja paigutavad oma sõduritele üle Euroopa sadu, aga võib-olla tuhandeid hauatähiseid. Seda loetakse normaalseks, sest surnutega ei sõdita. Millegipärast on aga ebasoosingus meie sõdurid, kes aastatel 1941–1945 ei võidelnud Punaarmees. Neid ei tunnustata väärikalt, alatasa helisevad telefonid ja nende mälestuseks korraldatavad üritused kas keelustatakse või surutakse madalamale tasemele. Lihula mälestussamba teisaldamine on Eesti Vabariigi suur häbiplekk, mis tuleb kindlasti eemaldada ja mille eest meie hukkunud sõduritelt andestust paluda.

0

Ilmus raamat kalevlaste tegevusest Vabadussõjas

Käesoleval sügisel ilmus kapten Agu Karelsohni koostatud ja Eesti Sõjamuuseumi poolt rahastatud raamat Kalevi jalaväepataljoni eelkäija Kalevlaste maleva tegevusest Vabadussõjas.

Raamat põhineb Kalevlaste maleva sõjapidamise päevaraamatul, mille on kirjutanud Otto Tief talletamaks toimunut Vabadussõjas alates 20. detsembrist 1918 kuni 31. detsembrini 1919. Raamatu koostaja on algsele materjalile lisanud kommentaare, viiteid ja visuaalset materjali. "Raamat vaatleb toonaseid sündmuseid läbi realistliku pilgu - lisaks sõjalistele võitudele näeme ka karmi ja masendavat sõja tegelikku palet," ütles raamatu autor, peastaabi operatiivosakonnas teeniv kapten Agu Karelsohn, kes aastatel 2009-2012 teenis Kalevi jalaväepataljoni personalijaoskonna ülemana.

Kahest tuhandest trükitud eksemplarist on Grenaderi kirjastuse kaudu planeeritud müüa 500 eksemplari, ülejäänud raamatud saadetakse Eesti raamatukogudele ning jäetakse tänase Kalevi jalaväepataljoni käsutusse.

"Raamatu kirjutamise tõuge tuligi toonaselt pataljoniülemalt kolonelleitnant Hannes Alesmaalt, kelle peamiseks sooviks oli talletada pataljoni ajalugu ning tekitada üksusele omalaadne kingitus, mida tublimatele tegevväelastele ja ajateenijatele anda," ütles Karelsohn.

0

75 aastat tagasi tulid Moskva toel Eestis võimule vasakpoolsed

Sotsialistlikult dekoreeritud Riigikogu saal - sotside valitsuse esimesed päevad astal 1940Venemaa on Eesti Vabariigis läbi oma emissaride ja toetajate (vt. Anvelt ning Lauristin) korduvalt püüdnud võimu haarata. Korduvalt ja ebaõnnestunult. Ent seoses vasakpoolse meelsuse levimisega ning demokraatia paratamatusega õnnestus ühel heal päeval vasakpoolsetel siiski oma unistus ellu viia ja võimule tulla. Nad tegid seda oma rahva ja riigi reetmise teel, täna 75 aastat tagasi - 21.06.1940. a.

Vasakpoolne valitsus võttis Eestis võimu ebaseaduslikult, tuginedes Moskva tääkidele ja Eestis elavate nn vasakintelligentide toetusele.

Paljud eestlased, kes võtsid osa oma riigi poliitilisest tapmisest, olid tuntud-teatud kirjanikud, ajakirjanikud, kunstnikud ... samuti erinevate sotsialistlike, sotsiaaldemokraatlike liikumiste liikmed, kes oma maailmavaadet põrmugi ei varjanud. Selleks puudus ka vajadus, kuivõrd Eestis ei olnud kombeks ega tavaks sotsialiste taga kiusata. Siiski ei usutud toona seda, et nad võiksid oma riigi reeta. Ent nad tegid seda siiski.

Tänapäeval on ajalugu need Eestit reetnud isikute nimed nimed aheldanud ühise nimetaja alla - juunikommunistid.

0

AJA LUGU: 95 aastat Eesti Põhiseadusest venemaa Eesti suunaliste ähvardusteni

Esimese Põhiseaduse esimene leht95 aastat tagasi võeti vastu Eesti esimene põhiseadus

1920. aastal esitas Asutav Kogu rahvahääletusele Eesti esimese põhiseaduse, mis kehtestas riigis parlamentaarse valitsuskorralduse.

Sellega loodi 100-liikmeline Riigikogu, mis seadis ametisse valitsuse, mida juhtis ühtlasi ka riigipea kohuseid täitev riigivanem. 15. juunil 1920 toimunud rahvahääletusel kiideti põhiseadus heaks ning aasta lõpus hakkas see kehtima.

Esimesed Riigikogu valimised toimusid 27.-29. novembrini 1920 ja Riigikogu alustas tegevust 1921. aasta alguses. Enne seda, 1920. aasta detsembris, lõpetas oma tegevuse Asutav Kogu.

Read More Comment (0) Hits: 1240


Rahvusliku mõttelaadi toetuseks

BHR on tänulik toetuse eest!



Gallup

KUUKÜSITLUS: Millist erakonda sa toetaksid täna,kui oleksid Riigikogu valimised?
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
Total Votes:
First Vote:
Last Vote:
ISLAM
ISLAM
ja EESTI
ja EESTI
NAABRID
NAABRID
ja MAAILM
ja MAAILM

Prof. ULUOTSA kroonika

Kroonika, mille koostajaks oli professor Jüri Uluots, avaldati pärast Eesti puhastamist vene okupantidest 1941. a. ajalehes "Eesti Sõna" (23.12.1941).

1030 - Jaroslavi sõjaretk eestlaste vastu ja Tartu vallutamine.
u. 1054 - Kiievi suurvürsti ja Novgorodi vürsti Izjaslavi väepealik Novgorodi possadnik Ostromir teostab sõjakäigu eestlaste kallale, saab aga lüüa.
1060 - Izjaslav korraldab retke "sosolite" vastu ja maksustab neid raskesti. "Sosolite" nimetus arvatakse käivat kas Sakala või Soontaga või siis ühe Väinajõe piirkonnas asuva läti-leedu hõimu kohta. Järgmisel aastal kihutavad "sosolid" maksuvõtjad minema.
1077 - Smolenski vürst Vladimir ja Novgorodi vürst Gleb sõdivad üheskoos "tšuudide" vastu.
12. saj. algus - Novgorodi vürsti Mstislavi retk "Otšela" vastu (vist Adsel Koiva jõel, eestlaste ja lätlaste piirimaal).
1113 - Mstislav korraldab vene allikate põhjal võiduka retke "tšuudide" vastu ja võitnud neid "Boru peal" (oletatavasti Irboska või Metsepole).
1116 - Mstislavi juhtimisel korraldavad novgorodlased ja pihkvalased sõjakäigu eestlaste vastu. 1. novembril langeb nende kätte Otepää linnus. Venelased laastavad lugematul hulgal külasid ja pöörduvad tagasi paljude vangidega.
1130 - Mstislav saadab oma pojad Vsevolodi, Izjaslavi ja Rostislavi Novgorodi, Poletski ja Smolenski venelastega eestlaste vastu rüüsteretkele maksude saamiseks. Tapetakse mehi, põletatakse elamuid, naised ja lapsed viiakse vangi.
1132 - Novgorodi Vsevolod teostab oma jõul, ilma vendade abita, sõjaretke eestlaste vastu, kuid saab 23. jaanuaril Vaigas (Põhja-Tartumaal) hävitavalt lüüa. "Juhtus hiigla pahandus ja mustus", jutustab vene kroonika, "palju paremaid Novgorodi mehi löödi maha."
1134 - Novgorodi Vsevolodi sõjakäik eestlaste vastu. 9. veebruaril vallutatakse Tartu.
1180 - Novgorodi Mstislavi laastamisretk lätlaste ja eestlaste piirivahelisele maa-alale Adseli. Kohalikud elanikud lahkuvad kodudest ja tõmbuvad kuni mereni.
1190 - Pihkvalased tapavad salga ranna-eestlasi, kes olid sõitnud mööda Narva jõge Peipsile.
1192 - Novgorodi vürst Jaroslav teostab novgorodlaste ja pihkvalastega taliretke eestlaste vastu. Vallutab Tartu.
1192 - Sama aasta suvel läkitab Jaroslav jõugu pihkvalasi Otepääd maha põletama.
1210 - Novgorodi vürsti Mstislav ja ta venna Pihkva vürsti Vladimiri sõjakäik märtsis eestlaste vastu Torma ja Ugandisse. Ugandlased on sunnitud kaheksapäevase piiramisel järel loovutama oma kindluse Otepääl, maksma tribuuti ja osa võtma vastu õigeusu.
1211 - Pihkva venelaste retk Soontagasse jaanuari esimesil päevil.
1212 - Jaanuaris või 5. veebruaril siirdub Novgorodi vürst Mstislav ühes oma venna Toropetsi vürsti Davidiga ja Pihkva vürsti Vsevolodiga 15 000 mehega läbi Põhja-Tartumaa ja Järvamaa kuni Varbola linnuseni Harjumaal, kusjuures Varbola hõbedaga enda piiramisest lahti ostis.
1216 - Pihkva vürst Vladimir tuleb sõjaretkega, vallutab Otepää ja hakkab ugandlastelt nõudma kõrgeid makse. Vägi rüüstab ja saagitseb ümbruskonnas. Venelaste vastu võitlemiseks sõlmivad ugandalsed liidu sakslastega.
1221 - Novgorodi vürsti väed rüüstavad tagasipöördumisel Liivist Ugandit.
1223 - Novgorodi vürst Jaroslav, ta vend Suzdali suurvürst Georgi, Pihkva vürst Vladimir ja teised vene vürstid tulevad 20 000-mehelise sõjaväega liitlastena Eestisse, kuid hakkavad seejuures siin ise maad laastama.
1234 - Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda.
1241 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutab sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitab selle ja laseb vangilangenud vadjalased ja eestlased üles puua.
1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Sakslastega koos sõdivad eestlased, keda venelaste käe läbi palju langeb.
1248-1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutab ühes Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile.
1253 - Novgorodlased ja karjalased laastavad maa-ala lääne pool Narva jõge.
1262 - Venelaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudeta vallutada kindlust, kuid linn võetakse ära ja "palju tapeti selle linna rahvast; ja teisi võeti elusalt ja teisi põletati tulega, ja võeti nende naised ja lapsed; ja võeti ka vara ilma arvuta ja saaki".
1267 - Venelaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. Laastatakse laialt maad.
1268 - Jaanuaris tuleb mitu vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud eestlasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing venelaste ja sakslaste-eestlaste vahel. Venelased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dovmont rüüstab tagasiteel Virumaad.
1342 - Vürst Juri Vitovtovit?i sõjakäik Vastseliina. Kallaletungijad lüüakse sakslaste poolt ränkade kaotustega tagasi.
1343 - Mais tungivad pihkvalased oma vürsti Ivani, Irboska vürsti Ostapi ja possadnik Volod?a juhatusel 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Viie päeva pärast pöörduvad nad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani.
1371 - Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliina. Pihkvalased põletavad Kirumpää ja tapavad kõik kohalikud elanikud.
1406 - Pihkva vürstide Danilo ja Juri sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni.
1407 - 29. juunil tungivad pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöörduvad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1480 - Pihkva-Moskva vägede ühine retk Tartu piirkonda, kuni Emajõe liinini, kus vallutatakse Kastre kants.
1481 - Lõuna-Eesti rüüstamine venelaste poolt. Seekordne pealetung toimub veebruaris Moskva-Pihkva-Novgorodi ühendatud vägede poolt mitmest kohast, kusjuures venelaste kätte langevad muuseas Viljandi linn, Tarvastu, Karksi ja Ruhja. Laialdased maa-alad laastatakse ja rüüstatakse, raskesti kannatada saab Tartu piiskopkond. Okupeeritud maa-ala terroriseeritakse rängasti, et ka sel murda vastupanu.
16. saj. algus - Liivimaa allikais hakkab Vene (eriti XVI sajandi algusest peale) esinema julma vaenlasena, kel pole mingisugust halastust; venelasi mainitakse põlisvaenlastena.
1501 - Venelased tungivad röövides ja rüüstates Lõuna- ja Kirde-Eesti aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas mainib 40 000 tapetut ja vangivõetut. Teine vägi, kus palju tatarlasi, tungib Viru- ja Harjumaale. Väel on kaasas koerad, et eestlasi metsadest üles otsida.
1502 - Venelaste retk Tartu piiskopkonda.
1558-1582 - Vene-Liivi sõda.
1558 - Jaanuari lõpul tungib Vene sõjavägi Tartu piiskopkonda. Pealetungid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungivad sisse ka Vene abiväed Vilaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Vaenlase lahkumise järele läbi Järva- ja Virumaa üle Narva jõe laastatakse kogu Ida-Eesti, raskesti kannatada saavad Vastseliina, Rõngu, Rannu, Kongota, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa, Jõhvi jm. Külad, talud ja elamud põletatakse või rüüstatakse paljaks, maa upub ebainimlikesse tapmistesse. "Ja mis vaenlane vilja ja loomi mitte ei saanud ära viia, selle hävitas ta ja ajas palju loomi küünidesse ja pani küünid siis põlema ja põletas ühes loomadega ära." 11. mail vallutatakse Narva linn. Suvel 1558 toimub uus vaenlase pealetung 60 000 - 80 000-mehelise väega. Vallutatakse Vastseliina (30. juunil), Kirumpää, Tartu (18. juulil) ja Tartu piiskopkond ning naabruses olevad alad. Süstemaatilised rüüsteretked esialgu Kesk-Eestisse, hiljem ka Alulinna ja Gulbene piirkonda.
1559 - Venelaste rüüsteretked Alulinna ja Vilaka aladele.
1560 - Venelaste rüüstamise all kannatavad Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritavad venelased 40 000 ja 12 000-mehelise sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. Pärast Viljandi langemist arendavad venelased oma rüüsteretki laias sõõris Võnnuni, Pärnuni ja Läänemaale. Rüüstamise kõrval harrastatakse väga laialt talupoegade vägivaldset äraviimist.
1570 1570 - Hertsog Magnus hakkab suure Vene sõjaväega piirama Tallinna. Hiljem tuleb piirajaile lisa. "16. oktoobril tuli veel suur jagu Vene väge, keda oprit?nikuteks nimetati, ja see mässas ja möllas hullemini ja palju hirmsamini kui endised, tappes, röövides ja põletades, ja tapsid halastamata maha palju inimesi aadlist ja lihtrahvast, kes tühjas Kiviloo lossis Harjumaal varjul olid ja endistest venelastest olid puutumata jäänud. Ja läksid Tallinna alla Telliskopli leeri ja raiusid selle toreda metsa seal maha ja rikkusid ära." Piiramine jääb aga tulemusteta ja venelased lahkuvad Tallinna alt 16. märtsil 1571.
1573 - Venelased tulevad suurel hulgal Narva kaudu Eestimaale ja vallutavad Paide linnuse. Pärast Paide vallutamist venelaste 16 000-meheline sõjavägi siirdub vallutama Läänemaad, saab aga Koluvere all rootslastelt põhjalikult lüüa.
1574 - Venelaste rüüsteretk Põhja-Eestisse. "Aastal 1574, taevaminemise päeval, tungis kümme tuhat venelast ja tatarlast Harjumaale ja Tallinna alla, kus nad kõik külad, mis Tallinna ümber veel alles olid, maha põletasid, ja said suure osa röövitaud karja, mis aadlikud, kodanikud ja talupojad sõjameestelt Rakvere piiramisel olid ostnud ja omandanud, jälle kätte ja ajasid ära ja võtsid ka palju inimesi vangi. Selsamal suvel mässasid ja möllasid venelased ja tatarlased päeval ja ööl vahet pidamata Harjumaal ja Tallinna all ja tapsid inimesi öö aegu nende elumajades, aedades ja küünides ja viisid talupoegade lehmad ja voorimesete hobused linna alt karjamaalt ära."
1575 - Venelased vallutavad Pärnu
1575 - Venelaste rüüsteretk Loode-Eestisse. "Siis läksid venelased ja tatarlased esmalt Läänemaale Haapsalusse ja laastasid tee peal hirmsasti kõike Padise maad ühes Padise ja Keila rannaga, lõid inimesi maha ja viisid neid palju vangis ära. Ja ehk küll venelane ennegi sagedasti neist paigust oli üle käinud, ei olnud ta seda siiski iial nii hirmsasti teinud kui seekord. Selsamal korral laastasid venelased ja tatarlased Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala maid ühes Saare, Vormsi, Hiiu, Muhu ja Noarootsi saartega, välja arvatud Kuressaare maakond, üsna haledal kombel ja röövisid aina hobuseid ja inimesi; härgadest ja lehmadest nad suurt ei küsinud, sest et neid mitte nii ruttu ei saanud kaasa võtta."
1576 - Venelased rüüstavad Tallinna ümbrust: "Juulikuus, algusest lõpuni, olid venelased ja tatarlased Paidest ja Padisest Tallinna all rüüstamas ja langesid sagedasti kodanikkude hoostele, sulastele ja tüdrukutele peale, kui need heinal käisid, ja viisid Tallinna ümbert palju vaeseid talupoegi ära vangi ühes naiste ja lastega. Siis oli kodanikkudel ja talupoegadel palju nuttu ja kaebamist."
1577 - Tallinna ebaõnnestunud piiramine Johann IV poolt.
1579 - Venelaste ja tatarlaste jõukude korduvaid rüüsteretki Eestisse. "Tatarlased heitsid leeri Uuemõisa juures, 6 penikoormat Tallinnast, ja rüüstasid hirmsal kombel seal maapaigas ja ka tervel Harjumaal tappes ja röövides, lõid vanad surnuks ja viisid noored kaasa.
Mitte kaua pärast seda, kui see tatarlaste salk Harjust ja Läänest ära Riia stifti oli läinud, ja vaesed talupojad, kes metsades, soodes ja rabades peidus olid olnud, nüüd jälle koju olid tulnud, tuleb teine salk venelasi ja tatarlasi, sedasama teed Rakverest, jälle peale, kes jälle talupoegadele ja nende naistele ja lastele, kes endisest tatari salgast veel olid üle jäänud, armutult peale langeb ja nad kinni võtab. Siis oli Harjumaal häda häda peale".
1656-1658 - Rootsi-Vene sõda; venelased tungivad Eestisse. Rüüstatakse maa idaosasid, Tartu- ja Võrumaad, riivates ka Valga-, Pärnu- ja Virumaad. Tartu kapituleerub ja jääb Vene valdusse kuni 1661. a.
1700-1721 - Põhja sõda
1700 - Venelaste esimesed rüüstesalgad tungivad septembrikuus Alutagusesse. Algul Narva piiramine venelaste poolt. Narva lahing 19. novembril.
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda. Talupojad korraldavad enesekaitse salku.
1702 - Põhjalik rüüstamine pärast Hummuli lahingut Pärnumaal, Tartumaal ja Mõniste piirkonnas: "Põletati maani maha kõik kirikud, enam kui 100 mõisa ja 1000 küla. Inimeste kallal tarvitasid nad igasugu vägivalda - nad tapsid ilma vahet tegemata mehi, naisi ja lapsi või viisid nad vangis minema. Suurimaks õnnetuseks laadisid tatarlased mitusada last vankritele ja viisid nad kaasa, et neid orjadeks müüa."
1703 - Tsaar Peeter I väejuhi ?eremetjevi rüüsteretk läbi Eesti; rüüstetegevusest jäävad enamvähem puudutamata ainult Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa kesk- ja põhjapoolsed alad ja saared, seega vähemviljakad maaosad. Vangistatakse palju eesti talupoegi, eriti arvukalt lapsi, saates neid Ukrainasse: "Ei ole võimalik kirjeldada suurt kahju ja viletsust, mida kirjeldatud rüüsteretk põhjustas. Põletati ära mitte ainult palju ilusaid kirikuid, väikesi linnu, mõisu ja kuni 1500 küla, vaid ka 1000 koormat osalt jahvatatud, osalt jahvatamata vilja. Ka võttis vaenlane kaasa hulk vaske ja tina majatarvete ja kirikukellade näol. Samuti ajas ta oma maale kuni 1000 veist, ja mida ta kaasa võtta ei saanud, nagu sigu ja hanesid, need ajas ta kokku küünidesse ja tallidesse ja põletas ühes nendega. Vaenlane tappis palju inimesi ja küüditas oma maale suure hulga noori lapsi."
1703/04 - Venelaste korduvad rüüsteretked Narva ümbruskonda.
1704 - Venelaste rüüsteretk Tartumaale: "1704. a. jaanuaris tungisid venelased piki Peipsi järve Torma, süütasid külad põlema ja võtsid kaasa palju inimesi alasti ja näljastena. Kes tugeva külma käes hukkusid või enam edasi minna ei suutnud, need uputati Peipsi järvel jää alla."
1704 - Tartu alistub 13. juulil Vene piiramisväele. Venelased ei täida kapitulatsioonitingimusi ega lase Tartu garnisonil siirduda Tallinna, nagu kokku lepitud.
1704 - Narva vallutamine venelaste poolt. Vallutamisele järgnes linna rüüstamine vene sõdurite poolt tsaar Peetri enda juhiste kohaselt. "Ka surnud, olgu kõrgest või madalast soost, kisti välja haudadest ja visati jõkke. Kurb ja kole vaatepilt oli, kuidas haiges, kes majades, kindlusvallidel ja mujal lamasid, hunnikusse vankritele laoti ja Narva joast alla kallati, kus nad kaebliku kisaga hukkusid. Sellele õnnetusele oli võrdne asjaolu, et Narva elanikelt kõik lapsed 6-14. a. vanuses ära võeti, et neid Venemaale orjadeks viia."
1707 - Vene ratsaväe suurem rüüsteretk Põhja-Tartumaale, Põltsamaa, Puka, Sangaste ja Karula suunas. Põletatakse uuesti Valga.
1708 - Vene väe uus suur rüüsteretk Liivimaale. Valgamaa laastatakse metsikult. Talud ja mõisad põletatakse. Vili põldudel tallatakse ja niidetakse maha.
1708 - Narva ja Tartu kodanikkond viiakse Venemaale sundasumisele. Paljud surevad. Osa pääseb tagasi viis aastat hiljem. Tartu linn hävitatakse. Jäävad rüüstatud kujul ainult üksikud ehitused.
1709 - Pärnu vallutatakse venelaste poolt.
1710 - Tallinn kapituleerub venelastele.
1710-1918 - Eesti tegelik kuulumine Vene all.
1917 - Vene sõjaväed omavolitsevad ja rüüstavad Eestis.
1918 - Vene punavägi hakkab novembrikuus tungima Eestisse. Järgnevad veresaunad Rakveres, Tartus ja mujal.
1924 - Piiritagant organiseeritakse Eestis mässukatse 1. detsembril.
1939 - Vene surub Eestile peale vägivaldse "abistamispakti". Vene väed asuvad baasidesse. Venelased rikuvad pakti tingimusi.
1940 - Vene vägi asub 17. juunil Eestisse. 21. juunil teostab vene vägi Eestis riigipöörde.
1944 - Vene vägi tungib 2. veebruaril üle Narva jõe. Algavad lahingud Eesti pärast, mis lõppevad sügisel kogu Eesti langemisega venelaste kätte.
1944 - 20... - Inkorporeeris vene riik (NSVL) ebaseaduslikult nii oma kehtivate seaduste tähenduses, Eesti seaduste tähenduses kui ka rahvusvahelise õiguse tähenduses Eesti riigile ja -rahvale kuuluvad alad Ingerimaal ja Setomaal (ca 5,2% meie riigi territooriumist), Sealhulgas Narva linnaosa Jaanilinna ning Petseri maakonna keskuse, Petseri linna enda külge ning hoiab nimetatud alasid ebaseaduslikult enda valduses ka käesoleval ajal.

*****************

2007 aprill - vene impeeriumimeelsed koos pättidega korraldasid suurpogrommi Eesti Vabariigi pealinnas

KUNINGLIKUD UUDISED

The best Governments of the World have been composed of Monarchy, Aristocracy, and Democracy. -- Algernon Sidney --

  • Kuningriiklane Kalle Kulbok: riigikogu vajab isepäiseid naljamehi
    1
    +1

    ... Kalle Kulbok märgib, et tema silmis on kuningriiklus tõsine asi. Neis riikides, mis on veel kuningriigid, on demokraatia märksa stabiilsem.
    „Mõned asjad on neis riikides paigas teiste tavade ja reeglite järgi. Meil kipub kogu võim sõltuma üksteisest ja kauplemisoskusest. Kuningriik riigikorraldusena on minu arvates parem kui vabariik. Mõtlen seda tüüpi arenenud kuningriike, nagu on tänapäeval Põhjamaades. Sestap kannan endiselt kuningriiklase märki ja kirjutan oma nime juurde emeriitkuningriiklane.”...

    Tänapäeva tuima ja pragmaatilise poliitilise maastiku taustal tundub veider, et 1992. aasta riigikogu valimistel said kuningriiklased 7,12% hääli ja parlamendis kaheksa kohta.

    Oli see nali, mis ootamatul kombel tõsiasjaks sai? Kuidas see juhtus ja miks lõppes? Mida kuningriiklastelt tänapäeval õppida? LP suhtles endiste silmapaistvate rojalistide Kalle Kulboki, Kirill Teiteri, Tõnu Kõrda ja Priit Aimlaga ning pani nende mõtted kirja.

    Kindlasti oleks ka praegu Toompeal vaja kuningriiklaste moodi seltskonda, kes sõltumatu jõuna ilmselged jaburused välja naeraks. Nii mõnigi praegune poliitik on seda vajadust kinnitanud, mainib omaaegne esikuningriiklane Kalle Kulbok.

    „Kuningriiklased ilmusid poliitikasse 1989. aastal, kui asutati Eesti Rojalistlik Partei. Osaliselt selleks, et parodeerida kõikvõimalike väikeste n-ö taskuparteide teket. Mõtlesime, et miks mitte teha väikses Eestis kuningriiklusel põhinev väikepartei, mis kasutab poliitiliste relvadena eeskätt paroodiat ja huumorit,” meenutab Kulbok.

    in Kuninglikud UUDISED "Liivi Kroon"
  • Krahvinna Sophie külastab Eestit!
    0

    Wessexi Krahvinna külastab 2. ja 3. mail Eestit.

    Tema Kuninglik Kõrgus Wessexi Krahvinna
    kohtub Eestis president Kersti Kaljulaidi ning peaminister Jüri Ratasega. Samuti kohtub ta gaidide ja skautidega ning külastab lasteaeda, kus käivad erivajadustega lapsed.

    Olles Suurbritannia jalaväe rügemendi 5 Rifles aukolonel külastab ta selle rügemendi sõdureid, kes teenivad Tapal NATO lahingugrupi koosseisus.

    Wessexi Krahvinna on täiskoormusega töötav kuningliku perekonna liige. Igal aastal külastab ta sadu koole, ülikoole, sõjaväebaase ja heategevusorganisatsioone, et nende tegevusest rohkem teada saada ning nende tööd esile tuua. Oluliseks teemaks on tema jaoks võimaluste loomine noortele ja erivajadustega inimestele.

    in Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
Kõik kuninglikud uudised

Viimased kommentaarid

ucixacu
Jest zanim Alvaro del wynurzy się w bierze wciąż krakowski był czołgów i kom­panii odwodowa o propoz...
apypyxaf
Stanowi nim Alvaro del wynurzy się w przyjmuje wciąż krakowski był czołgów i kom­panii odwodowa o rz...
arigaw
Jest nim Alvaro del wynurzy się w werbuje wciąż krakowski był czołgów i drużynie odwodowa o myślach,...