28.11.1918: VABADUSSÕJA algus - eestlaste esimene lahing NARVA all.

0

EELMÄNG

Et sõda venega tulemas on, oli aimata ammu, kuid 1918. a. novembrikuu alguseks juba selgemast selgem. Küsimus oli vaid kohas, kas Pihkva või Narva suund ning ajas, kas 1918 või 1919.

Sügisesed kuuldused Petrogradist kandsid sõnumit, et märtsis 1918. aastal kommunistlikuks parteiks ümber nimetatud endine sotsiaaldemokraatlik partei mobiliseerib oma Eesti osakondade liikmeid püsside alla, sissetungiks Eestisse. Novembrikuu alguses selgus, et need kuuludused on tõelevastavad, mistõttu Eesti Ajutine Valitsus jätkas palavikuliselt riigile kaitse tugevdamist. Moodustati Eesti Kaitse Liit, mille esimeseks ülemaks määrati kindralmajor Ernst Johannes Põdder.

16. novembril 1918 otsustas Eesti Ajutine Valitsus hakata looma lisaks riigile armeed - vabatahtlikest Rahvaväge, kuhu kavatseti värvata 25 000 21-35 aasta vanust meest.

Novembri kuu alguseks oli saavutatud põhimõtteline poliitiline kokkulepe Saksa riigiga, et võim Eestis antakse üle Ajutisele Valotsusele. Saksa okupatsioonivõimud andsidki 11. - 14. novembril 1918. a. kõrgema poliitilise võimu faktiliselt üle Eesti Ajutisele Valitsusele.
19. novembril 1918. a. sõlmisid Riias Eesti Ajutise Valitsuse delegatsioon ning Saksa valitsuse peavolinik Baltimaades (August Winnig) lepingu, millega Saksamaa tunnustas Eesti Ajutise Valitsuse iseseisvat võimu Eestis. Seejärel võttis Eesti Ajutine Valitsus Saksa valitsuse peavolinikult Eesti valitsemise ametlikult üle.

Päev hiljem teatasid britid, et toetavad Eestit iseseisvuspüüdlustes ning annavad vajadusel ka abi meie sõjajõududele. Saksa väed viibivad samal ajal veel Eesti territooriumil ja on sisuliselt ainsad regulaarväed, kes suudaksid tõsisemat vastupanu osutada punaste pealetungi korral.

Eesti oma kaitseväe mobiliseerimine laabus konarlikult ja loodetud diviis asemel, mis koosneks kuuest jalaväe-, ühest ratsa- ja ühest suurtükipolgust, saadi mobiliseerida vaid mõni tuhat meest üle Eesti.

ESIMENE PEALETUNG

Esimene pealetung toimus 22.11.1918, kui varahommikul alustasid kaks punast kütipolku vene Põhjarinde 7. armee 6. küdideviisist pealetungi Narva peale. Selle lahingu raskuse võttis täiesti rinnal vastu Saksa armee rügement. Punased purustati, pealetung seisati. Punased kandsid lahingus märkimisväärselt suuri kaotusi ja taandusid.

Samal ajal koondati Narva alla üha täiendavaid vene relvajõude.

VABADUSSÕJA ametlik ALGUS - suur pealetung Narvale.

Vabadussõja alguseks loetakse Eesti rahvaväe esimest lahingut pealetungivate vene vägedega Narva lähistel.

Punaarmee, kelle üldjuhiks oli lätlane Jukums Vācietis, suuruseks Narva all oli 28.11.1918 ca 7000 meest. Lätlasest juhi kasutuses olid mitmed punaeestlastest mehitatud relvajõud. Vene sotsiaaldemokraatidest kommunistidel oli kombeks kasutada oma vastaste vastu ideoloogiliselt meelestatud rahvuskaaslasi, et ärgitada rahvast vennatapusõjale ning levitada sellisel teel revolutsiooni vaimu. Narva lahingus osalesid näiteks sellised eestlastest punakomandörid nagu Jaan Sihverja Eduard Teiter.

Punaarmee vastas seisis aga Eesti värske rahvaväe üksused (ca 1000 meest) ja saksa regulaarväed (ca 1800 meest).

28.11.1918. a. varahommikul alustasid punased Narva marulist pommitamist suurtükkidest. Narva Jaanilinna osa (Narva jõe idakalda asundus) oli punaste poolt hõivatud. Nüüd, suurtükiväe tule taustal liikusid punaste relvajõud üle Narva jõe läänekaldale ja püüdsid linnakeskust haarata nii lõunast.

Eesti-Saksa väed pidasid esialgu tugevasti vastu. Mitmed rünnakud löödi tagasi ja punased kandsid raskeid kaotusi. Joala lahinguväljal kaotasid näiteks eesti-saksa ühisjõud langenute ja haavatutena 12 meest (langesid 1 eestlane ja 2 sakslast, 9 said haavata), kui samal ajal punased kaotasid 124 meest.

Koos lahinguga Narva suunas paiskasid punased maale ka mereväe dessandi, mis ähvardas meie vägede tagalat.

Päeva lõpuks oli näha, et lahinguõnn hakkab kalduma ülekaalukate punaste jõudude poole, punaste dessant on tagalasse suundumas ning Saksa väejuhatus andis oma vägedele korralduse taandumislahingusse astuda.

Seejärel andis ka meie vägede komandör - kindralmajor Aleksander Tõnisson Eesti üksustele taganemiskäsu.

Narva langes. Järgmisel päeval kuulutasid vasakpoolsed Narvas välja kommunistliku venemaa vasallriigi - Eesti Töörahva Kommuuni.

Vabadussõda oli alanud.

Kliki ka nendele artiklitele:

* 130 aastat admiral Salza sünnist
...  olid Vene sõjaväes lasti maha. Nüüd tuli Hermann Salza tagasi Eestisse ja astus vabatahtlikult Kaitseliitu. Eestis oli koheselt vallandumas sõda - Vabadussõda. Vabadussõja teenete eest autasustati teda  ...
* Täna, 95 aastat tagasi astus jõusse Tartu rahuleping Eesti Wabariigi ja venemaa vahel

...  Vabadussõda. Viimane akord selles palas löödi ent siiski täna 95. a. tagasi., kui Tartu rahulepingu ratifitseerimiskirjad teineteisele üle anti...
* Karl Vaino pojapoeg tõsteti diktaator Putini administratsiooni uueks ülemaks

Kui Eesti sotsiaaldemokraatliku liikumise liidri, Eesti riigi vaenlasest ja riigikukutajast Töörahva Kommuuni juhi Jaan Anvelti lapselaps Andres Anvelt jätkab oma vanaisa ideede levitamist edukalt tä ...