Ilma märtsipommitamiseta oleks Tallinn palju rikkam

0

Estonia varemed, märts 1944Täna möödub 73 aastat traagilisest Tallinna märtsipommitamisest, mille käigus hävis osa Tallinna vanalinnast, peaaegu 1/3 toonasest elamufondist ja hukkus ca 800 tallinlast.

Venemaa ründas ilma mingisuguse vajaduseta kahe suure lainega Tallinna.
Esimeses rünnakulaines osales ca 300 vene pommitajat, kes tehes ära oma surmalennu suundusid tagasi baasidesse võtmaks peale uut laadungit. Nende soov oli naasta ja teostada seejärel lõplik rünnak Tallinnale.

Kui see oleks õnnestunud, siis oleks ilmselt Tallinn purustatud täielikult ja linnast oleks saanud samasugune varemete väli kui nende poolt varasemalt hävitatud kaunis barokne Narva.

Soomlased hoidsid ära suurema häda.

Soomlased ootasid oma kättemaksutundi Helsingi eest ja kui nad said teada, et Tallinnat pommitati ning venelaste lennukid läksid kaitseta tagasi uut pommilaadungit võtma, siis nad ründasid neid.
Rünnaku tulemusena suur osa vene lennukitest hävitati ja venelaste jätkurünnaku intensiivsus suruti maha. Selle tulemuseks oli omakorda see, et venelaste järgmine rünnakulaine oli kordades väiksem ja nõrgem.

Teises rünnakulaines tuli Tallinna peale tagasi vaid ca 60 pommitajat ja nende poolt tekitatud kahju oli oluliselt väiksem.

On selge, et vene riigi poolt teostatud terrorirünnak näitas suhtumist. Venemaa ei vaadanud Eesti poole kui oma liitlase või oma riigi osa poole. Ta vaatas Eestit kui vaenlast, mis tuleks maatasa pommitada. Narva, Tallinn, Tartu... .

Õnnestus neil see, mis õnnestus. Oli õnne, oli vastupanu, olid soomlased ning venelastel ei õnnestunud teha seda, mida plaanisid. Kuid haavad on püsinud tänaseni. Vähe on Tallinnas põlislinlasi, keda need õudsad märtsipäevad poleks puudutanud - kaotati omakseid, kaotati vara.

Viimased märtsipommitamise jäljed likvideeriti Tallinnas möödunud sajandi 70.-l.
Iseseisvuse taastamise järel avati aastateks uuesti ka Harju tänava üks külgedest, et näidata rahvale ja maailmale seda, mida venelased teinud olid. Tõsi - tänaseks on Savisaare valitsuse poolt see varemeteväli varjatud liuväljaga. Ent ka see liuväli on sõjaarm neile, kes ajalugu teavad.

Linnapea Taavi Aas

«Teise maailmasõja ja tollase pommitamise armid on siiani meie linnapildis nähtavad. Tallinna vanalinn on üks meie suurimaid varandusi linnana ja ilma tollase pommitamiseta oleks meie linn palju rikkam,» ütles Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas.

«See kurb tähtpäev tuletab meile meelde, et rahu pole alati enesestmõistetav ja sõda pole vaid sõdurite asi, vaid paraku kannatavad seal tsiviilelanikud vähemalt sama palju. Ja kahjuks pole mujal maailmas sõjakoledused kaugeltki minevikku jäänud. Seepärast hindame meie praegust julgeolekut ja ärme unusta sõjast saadud kogemusi. See on mäletamise ja mälestamise, mitte süüdistamise päev,» rääkis Aas.

9. – 10. märtsil toimunud Nõukogude lennuväe rünnak tõi endaga kaasa enneolematuid purustusi, muutes jäädavalt linna nägu. Hävis kolmandik Eesti pealinnast ning hukkus vähemalt 554 inimest.

Tallinna linnavalitsus on rajanud Harju tänava varemete kohale haljasala ning taastanud ajaloolise Trepi tänava koos selle lõpus asuva Nõelasilma väravaga, mis on kujundatud mälestusmärgiks 9. märtsil 1944 toimunud pommitamise ohvritele. Harju tänav on aga rekonstrueeritud ühetasandiliseks jalakäijate alaks.

Allikas: BHR/PM

Kliki ka nendele artiklitele:

* Eesti välisluure pretsedenditu avalik ohuhinnang: Venemaa sõjalise jõu kasutamist Balti riikide vastu ei saa välistada
... utvustas raportit ja vastas küsimustele. ”Esitluse kokkulangevus märtsipommitamise aastapäevaga on juhuslik. Siit ei maksa mingit vandenõud otsida,“ märkis Marran raporti esitluse alguses. Tänane ve ...
* Täna mälestatakse märtsipommitamise ohvreid

...  sooritatud pommirünnakus heideti linnale umbes 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, vahendasid ERRi teleuudised. Märtsipommitamise peamiseks sihtmärgiks oli ...
* Märtsipommitamise aastapäeva meenutatakse ajalookonverentsi ja teatrietendusega

... tegevuses ja tegelikkus aastal 1944»), Kaitseministeeriumi nõunik Taavet Liias («Märtsipommitamine ühe osana 1944.aasta lahingutest») ja Narva muuseumi direktor Andres Toode («Arhitektuurimälestiste kahjude ...

POSTIMEES: Soomlaste tekitatud kaos hoidis ära suure pommituslaine Tallinnale