Kultuurist ja kombestikust

0

Sõber sõbra naha koorib!

22.02.17. täiendatud viidetega
* "Konservatiivne Rahvaerakond: korduvalt valetanud minister ei sobi ametisse!" (UuedUudised).
... Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsiooni hinnangul võiks haridusminister Mailis Reps tõsiselt kaaluda ametist tagasiastumist, sest on avalikkusele valetamisega korduvalt vahele jäänud...
* "Lühidalt - 02.11.2016" (BHR)
... KESKERAKOND: Me jätame Kremliga ukse avatuks Keskerakondlased Mailis Reps ja Marika Tuus-Laul raadiosaates "Vahetund Postimehega" rõhutasid kindlalt Keskerakonna sõnumit, et koostöökokkulepe E ...

 

Ütleb vanasõna, et pätt saab päti palga. Teine teemaga seostatav vanasõna viitab sõbrale, kes omasugusel naha koorib.

Eestis valitsusohje hoidev erakond on teatavasti kuritegudes süüdi mõistetud organisatsioon (s.o. kuritegelik organisatsioon), kellel on sõpruse ja infojagamise kokkulepe sõlmitud Putini võimutööriistaga - parteiga "Ühtne Venemaa".

Keegi vabas maailmas ei kahtle selles, et venemaa on kuritegelik riik, milline alatihti rikub rahvusvahelist õigust ja ahistab sõjaliselt oma naabreid, olles nimetatud tegude kui ka juhtimisstiili eripära tõttu määratletav fašistliku riigina. Venemaa on fašistliku (rašistliku) režiimiga kuritegelik riik, keda ÜRO on defineerinud agressor-riigina.

Kahe sõbra - venemaa ja Keskerakonna teed on ristunud vales ja pettuses seeläbi, et sedakorda on koti oma sõbrale pähe tõmmanud Kremli režiimi poolt kontrollitav meediakanal.

Read more ...

0

Eesti luure hoiatab siia saabuvaid Briti sõdureid vene armulõksude ja lavastatud kakluste eest

Venemaa võtab märtsi lõpus Eestisse paigutatavad Briti sõdurid sihikule, hoiatas Teabeameti juht Mikk Marran intervjuus ajalehele The Times. Eesmärk on diskrediteerida NATO idatiiba kindlustama saabuvat alliansi missiooni.

Marran ütles The Timesile, et „vastasmeeskonnalt“ on oodata armulõkse, lavastatud kõrtsikaklusi, et näidata Briti sõdureid kõrilõikajatena, ning salajasi katseid murda sisse sotsiaalmeediakontodesse, et leida informatsiooni väljapressimiseks.

Eesti ja Briti ametnikud on seda ohtu Marrani sõnul kuid arutanud, et valmistada 800 Eestisse paigutatavat Briti sõjaväelast ette külma sõja stiilis spioonimänge vältima.

Marran ütles The Timesile, et 4000 NATO sõduri paigutamine venemaa läänepiirile annab Moskvale ideaalse võimaluse luua väärmulje lääne agressioonist, levitades valeuudiseid Kremli-meelsete meediaväljaannete kaudu.

Read more ...

0

Tšehhi laskesuusatäht: venelased ähvardasid meie toidu sisse dopinguaineid panna

KoukolovaHochfilzenis jätkuval laskesuusatamise MMil pakub endiselt palju kõneainet venemaa koondise ümber puhkenud dopinguskandaal. Viimasena on sõna võtnud tšehhid, kelle teatel on neile ähvardatud dopinguaineid sisse sööta.

Kuigi venelasi on peamiselt kritiseerinud Prantsuse äss Martin Fourcade, ei anna venemaa koondise poolehoidjatele rahu, et ka Tšehhi laskesuusatajad on nende lemmikute aadressil sõna võtnud.

Tšehhitar Gabriela Koukalova väitis kohalikule meediale, et venemaa fännid on ähvardanud nende toidu sisse dopinguaineid panna.

"Sellepärast me ei julgegi süüa kingitud maiustusi, oleme äärmiselt ettevaatlikud," rääkis Koukalova ja lisas: "Iga kord, kui oma toast lahkun, kontrollin üle, kas uks sai lukku ja kas võtmed on ikka minu käes."

Read more ...

0

Ivan Makarov: vene inimese eestimeelsus Eestis on taunitav

Ivan MakarovAasta alguses hakkas Youtube'is laineid lööma kakskeelne lugu «Olen venelane». Hea kingitus kõigile, kes armastavad Eestit, rahvusest olenemata. Isegi riigikogust helistati autorile ja tänati. Kuid oli kohe karta, et heategu ei jää karistamata: kohalikud «Vene maailma» portaalid läksidki kihama, kirjutab kolumnist Ivan Makarov.

Ka Dimitri Klenski pühendas lihtsale Narva räpparile kolossaalse kirjutise «etniliselt muteerunud venelastest», kus «kahestunud isiksusega» vene poiss sai ikka täie rauaga. Impeeriumimeelselt seltskonnalt olekski veider oodata mingit muud reageeringut, kuid ka eestlastele kuuluv Delfi, üks loetavamaid venekeelseid portaale Eestis, avaldas sarnase sisuga artikli.

Selle autor Nika Kalantar «avastas» laulus sõnumi: need, kellele Eestis miski ei meeldi, peaksid lahkuma Venemaale. Ta tunnistab, et teda ärritas eriti see, et lugu… meeldis tema «eestlastest sõpradele». Kohe tuli meelde Stalini üks kuulsamaid fraase: «Mis meeldib meie vaenlastele, see on meile kahjulik.»

Autor arvab, et poisist tehakse «näidisvenelane», algab riigikogu-keskne «tsirkuse puudli tants» ning laulust saab propaganda instrument. Ja nende masendavate järelduste põhjuseks oli see, et noor vene inimene julges öelda: ma armastan Eestit.

Read more ...

0

Venemaal järjekordne massikaklus - kaklesid politseinikud.

Venemaal toimuvatest massikaklustest on teatud rakursis vaadates saanud naljanumber. Pole saladust selles, et sealne ühiskond on sedavõrd rikkis, et kaklused on igapäevane nähtus. Kakeldakse koolis, lasteaias, pulmas ja sünnipäeval. Kakeldakse siis, kui on põhjust ja siis kui seda pole. Mees peksab naist ja vastupidi. Kaklemine ja inimeste peksmine on muutunud tavapäraseks vene folkloori osaks ja nn "vene hinge" tunnuseks. Isegi vene vanasõna ütleb - kui peksab, siis armastab.

Kuid isegi venemaal pole tavapärane, et omavahel lähevad kaklema miilitsad e. need riigiametnikud, kes suhteliselt hiljuti hakkasid aunimetusena kandma politsei nimetust.
Tõsi on ju see, et kui kana pardiks nimetada ja pardi nokk ette kleepida, siis part ta ikkagi pole. Nii ka venemaa korruptsioonist läbi imbunud miilits/poolits, kes korrakaitsmisest vabal ajal ise korda rikub.

Aga teisest küljest - kui politseinikud tegelevad vabal ajal lihtsalt rahvaspordi etendamisega või siis sellega, mis neil rahvuslikus loomuses on, siis pole ju miskit katki? Või on katki lihtsalt see, et kohalik seadus ei tunnista rahvalikke tavasid või on rahvalikud tavad lootusetult maha jäänud normaalse maailma arusaamadest. Viimasel juhul on probleemiks pigem siis sealse ühiskonna üldine moraalne tase ja nn "lastetuba", mis lihtsalt pole normaalse maailma tasemele jõudnud.

On asjad nii või teisiti, kuid faktiks on see, et Omski oblasti Kalatšinski linnas toimus suurem politseinike kogunemine, kus asi meie mõistes käest ära läks.

Read more ...

0

Karmo Tüür: miks Lääs ja Venemaa üksteist ei mõista?

Kogu nn sotsialismileeri vastasseisus Läänele oli tubli annus näitlemist. Neid kes siiralt uskusid kommunismi-ideede realiseerimisse, oli alati vähe ja aja jooksul jäi veelgi vähemaks, kirjutab politoloog Karmo Tüür oma blogis.

Väga suurelt üldistades – mõlemal on oma nägemus n-ö õiglasest maailmakorraldusest, mis omavahel ei haaku. Selles nägemuses on ka teatud mängulisust, poosi kui soovite, kuid sellest pisut hiljem.

Venemaa on otsustanud näidata, et teda on ebaõiglaselt koheldud. Moskva on ilma jäetud õiguspärasest kohast otsustusprotsessides, mis peaks talle kui Nõukogude Liidu järglasele ja üleüldse suurriigile kuuluma. Et ta on ülekohtuselt kuulutatud kaotajaks nn külmas sõjas... kes andis Läänele sellise õiguse?

Lääs aga leiab, et külma sõja lõppemise järel lakkas vastaspool sisuliselt olemast ning Venemaa on vaid üks osa endisest idablokist. Jah, suur ja ressursirohke, kuid siiski vaid üks osa kokkukukkunud kolossist. Moskva katseid ennast taas suureks rääkida vaadatakse kerge kohmetunud hämminguga. Jõulisi valuvõtted enese taaskehtestamisel võetakse aga vastu mõistetava ärritusega – n-ö läänekeskses paradigmas ei peaks Venemaa niimoodi käituma.

Read more ...

0

Andrei Kuzitškin: tänan Mart Helmet minu artiklite promomise eest, kuid ma pole nii ärevil nagu tema

Andrei KuzitškinMöödunud nädalal tekitas kõvasti kära üks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhi Mart Helme sõnavõtt. Huvitav oli see, et Helme viitas oma väidete kinnitamiseks ka minu kirjutistele, kirjutab arvamusportaali kolumnist Andrei Kuzitškin.


Nimelt teatas Eesti poliitik, et tema andmetel elab Eestis umbes 5000 hästi välja õpetatud ja organiseeritud noort venelast, keda saab kiiresti mobiliseerida Eesti riigi vastu. «Nad osalevad mitmesugustes laskeklubides, paintball'i klubides, jahiseltsides ja muudes sellistes. Kellel on brigadirid, kes käivad harjutamas küll Männiku karjääris ja muudes kohtades ja kes on mobiliseeritavad Eesti riigi vastu väga lühikese ajaga,» kinnitas Mart Helme. Kapo pressiesindaja Harrys Puusepp kummutas kohe avalduse, andes teada, et «kaitsepolitsei ei kinnita selliseid väiteid».

Huvitav oli see, et Helme viitas oma väidete kinnitamiseks ka minu kirjutistele. Paraku ta aga ei täpsustanud, millal ma sellest kirjutanud olevat.

On ilmselge, et Kreml jälgib väga hoolikalt Eesti olukorda. Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu teatas 2016. aasta aprillis noorsoo sõjalis-patriootliku liikumise Junarmija loomisest. Seda rahastatakse riigikassast ning selle siht on noorte kasvatamine isamaatruuduse vaimus, et nad oleksid valmis kaitsma kodumaad vaenlaste eest.

Read more ...

0

Saksamaal vahistati Hispaania turiste peksnud 6 vene vutihuligaani

Saksamaal vahistati kuus Prantsusmaa lõunaosast saabunud vene huligaani pärast seda, kui nad peksid läbi Hispaania turistid, kellest üks sai tõsiseid vigastusi, teatas politsei reedel.

Kahtlustatavad vanuses 26-30 tegid Prantsuse sadamalinnast Marseille'st lahkumise järel Saksamaal Kölni linnas peatuse.

Saksa politsei sõnul käitusid mehed neljapäeval kahe Hispaania turisti ja nende giidi vastu "äärmiselt agressiivselt ja jõhkralt".

Venelased peksid ja lõid hispaanlasi, tekitades ühele neist raskeid vigastusi, teatas politsei, jättes avaldamata rünnaku põhjuse.

Read more ...

0

Stalin oli tark juht, arvavad venelased

Üle poole venelastest on seisukohal, et Nõukogude diktaator Jossif Stalin oli tark juht, näitavad sõltumatu arvamusuuringute keskuse Levada täna avaldatud küsitlustulemused.

Uuringu andmetel on 57 protsenti vastanuist täiesti või üldjoontes nõus väitega, et Stalin oli tark juht, kes tegi NSV Liidust võimsa ja rikka riigi.

Levada sõnul on tegemist tema selleteemalise küsitluse maksimumtulemusega, nelja aastaga on Stalini austajate hulk kasvanud kümne protsendi võrra.

Tervelt 71 protsenti venelastest leiab, et hoolimata Stalinile omistatud vigadest ja pattudest on kõige tähtsam, et ta juhtis Teises maailmasõjas meie rahva võidule.

Read more ...

0

Varas olla on uhke ja hää ... .

Varastele viitav numbrimärk osutus venemaal erakordselt populaarseks

Moskva oblastis muutus erakordselt populaarseks numbrimärkide sari, mille tähekombinatsioon viitab varastele, kirjutab Autonews.ru.

Nimelt anti ühes Moskva oblasti piirkonnas jagamiseks välja numbrimärgid В***ОР 777, neid endale soovijaid oli aga rohkem kui vabu numbreid.

Tähekombinatsioon ВОР tähendab vene keeles varast, 777 märgib aga nii õnnelikku numbrite kombinatsiooni kui ka viidet Moskva oblastile. 777 on ka võidukas kombinatsioon kasiino "ühekäelistel bandiitidel".

Read more ...

0

Taavi Minnik: Miks peaksime armastama või vihkama Venemaad?

Kahe aasta jooksul kui Venemaal elasin kuulsin Eesti ja Baltikumi teemal palju erinevaid küsimusi ja arutlusi. „Kuidas seal inimesed elavad? Kindlasti paremini kui siin...” „Aga kas seal vene keeles tohib ikka rääkida? Meil telekas hiljaaegu öeldi, et seal venelasi „solvatakse”.” „Teil marsivad tänavatel essesslased ning kusagil Bauskas püstitati neile isegi ausammas.”

Viimane kord kui olin Moskvas, siis tükkis mulle metroojaamas ligi tülikas rahvamalevlane ehk družinnik, kes tahtis teada, mis mu kohvrisisuks on ning kuhu ma sellise kohvriga reisida kavatsen. Vastasin, et Eestisse. Družinnik tegi suured silmad ja küsis: „Aga kas te Pribaltikas Venemaad kardate?" Meie lühike tutvus sellega lõppes. Teatasin, et kiirustan lennukile ja Pribaltikas Venemaad ei kardeta. Vestluspartner jäi turnikettide juurde edasi konutama.

Hirm ja austus

See on tegelikult iseenesest huvitav psühholoogiline nähtus, et vene kultuuris (mh. poliitilises) eeldatakse, et „hirm" ning „austus" on üks ja sama. Sellest omakorda kasvab välja tänast Venemaad ja selle juhte vaevav kompleks, et kuna venelasi ei „armastata" ja „austata", siis parim viis selle armastuse ja austuse saavutamiseks on hirm. Tänane Venemaa juhtkond näib kõigeti püüdlevat selles suunas, et Venemaad uuesti „kardetaks", et väriseksid naabrid ning kogu maailm, eesotsas läänega. Kardab - järelikult armastab. Selleks ka „sõjalised" pidevad musklipingutused naabrite piiridel ja tuumabluff ning agressiivne retoorika Venemaa juhtidelt (asepeaminister Rogozin ähvardab naaberriikidesse saabuda küll tankidel, küll pommitajatel).

Maailm on tegelikult iseenesest ebaõiglane paik. Aafrika kontinent on ju näiteks tohutu suur, selle pindala on kolm kord suurem kui Euroopal, rahvast on seal ka mitu korda rohkem. Kuid meile siin Euroopas reeglina nende probleemid korda ei lähe, kuna nad on majanduslikult vähearenenud ning meile nad midagi oma olemasoluga ei anna. „Elu" maailmas on -olgu see nii ebaõiglane kui mitte- koondunud läänemaailma ning euroopaliku tsivilisatsiooni ümber. Kas aafriklastel on kompleks, et neid kellekski ei peeta, et neid ei armastata, ei austata? Võibolla on. Kuid kas me muretseme selle pärast? Mitte eriti.

Read more ...

0

Leedule 12 punkti

Nõukogude sümboolikaga auto saadeti Leedu piirilt tagasi

Leedu piirivalvurid ei lasknud riiki sisse venemaa kodanikku, kelle auto küljes oli nähtaval kohal Nõukogude Liidu sümboolika.

Leedu võimude teatel saabus esmaspäeva pärastlõunal Panemunė piiriületuspunkti vene registreerimisnumbriga sõiduauto Volvo XC90. Kui roolis istunud 38-aastane venemaa kodanik piirivalvuritele dokumente ulatas, märkasid viimased, et auto pagasiruumi luugile oli kleebitud suur punane viisnurk, mille peal olid omakorda kujutatud sirp ja vasar, vahendas Leedu venekeelne Delfi.

Nõukogude ja Natsi-Saksamaa sümboolika avalik demonstreerimine on aga Leedu seaduste kohaselt keelatud ning seetõttu ütlesid piirivalvurid mehele, et sellise sõiduvahendiga paraku piiripunktist edasi ei pääse. Talle pakuti ka võimalust jätkata teekonda jalgsi või eemaldada autolt keelatud kleebis, kuid mees pööras auto ringi ning sõitis tagasi Kaliningradi oblastisse.

Read more ...
0

Kas eestlased või siiski venelased?

Kuidas sulatada kaks kogukonda üheks ühiskonnaks ja nõrgendada vene radikaalide mõju.

Kas olla eestlased või siiski venelased? See on aktuaalne küsimus. Üsna suur osa venekeelseid elanikke ei taha tunnistada end eestlasteks, sest arvavad, et kõik eestlased on „Ameerika orjad” ja valitsus „Ameerika agent”. Kõige radikaalsemad ütlevad, et eestlased olevat ka fašistid.

See osa elanikkonnast on uhke, et nad on venelased ja ei kuulu meie ühiskonda. On ka selliseid, kes tahaksid küll olla ühiskonna täisliikmed, kuid kardavad, et nende sugulased ja sõbrad hakkavad neid selle arvamuse pärast vihkama. Tavaliselt on nad Eesti kodanikud, kuid valimistel ei käi.

Järgmine grupp on väiksem. Need inimesed küll peavad end eestlaseks (aga avalikult sellest eriti ei räägi) ja armastavad Eestit, aga toetavad peale kohalike mõnda välismaist liidrit (tavaliselt Putinit) ja tahaksid, et Eesti oleks Venemaa vastu sõbralikum. Need inimesed kindlasti käivad valimistel ja on tüüpilised Keskerakonna, harvem sotsiaaldemokraatide valijad.

Read more ...
0

Vene hokimängijate kombetus kutsus esile rahvusvahelise skandaali

Äsja lõppesid Tšehhis 2015. a. MM jäähokis, kus enesekindel vene hokimeeskond eeldas kuldmedali saamist. Paraku lõppes finaalmatš venelaste jaoks erakordselt suure, suisa ajaloolise hävinguga, sest rašistliku vabariigi hokikoondis sai hävitava 1:6 kaotuse kuningliku Kanada rahvuskoondise käest.

Selline kaotus oli loomulikult skandaalne ja võis solvata paljusid venelasi, kelle jaoks hoki on kõige olulisem rahvuslik spordiala. Pole saladust, et venelased peavad oma meeskonda vaieldamatult maailma parimaks, kuigi viimaste aastakümnete suurvõistlused seda teooriat ei kinnita.

Rahvusvaheline skandaal puhkes aga peale matši - autasustamise tseremoonia ajal.
On tava, komme ja reegel, et autasustamise ajal mängitakse autasustatavate riikide hümne ja ulatatakse kangelastele kätte medalid. Selle tseremoonia ajal austatakse võitjaid ning on mõeldamatu, et samal ajal tegeletakse millegi sellisega, millisega demonstreeritakse oma põlgust võitjate suhtes. Venelased said sellega hakkama.

Kogu saal austas venelasi hõbemedalite kätteandmisel nagu ka seda saatva stalinistliku hümni helisid. Seda hoolimata asjaolust, et selle hümni helide saatel on hukatud, represseeritud ja tapetud miljoneid inimesi.

Read more ...
0

Eestlased tahaksid, et meie riigil oleks tugevam sõjaline kaitse, siinsed venelased soovivad vastupidist - et meie riigi kaitse oleks nõrgem.

Kaks kolmandikku Eesti elanikest toetab NATO vägede kohaolekut, eestlaste ja mitte-eestlaste suhtumises on suur vahe

NATO vägede kohalolekut Eestis toetab Eesti elanikest enam kui kaks kolmandikku ja veerand on selle vastu, selgub kaitseministeeriumi tellitud Turu-uuringute aktsiaseltsi uuringust. Eestlaste toetus kaitsealliansi kohalolule on märgatavalt suurem kui mitte-eestlaste oma.

Eesti elanikest toetab NATO vägede kohalolekut kokku 68 protsenti, vastu sellele on 25 protsenti. Eestlaste hulgas on toetajaid 88 ja mitte-eestlaste hulgas 24 protsenti, NATO välisvägede kohaloleku vastu on aga 8 protsenti eestlastest ja 64 protsenti mitte-eestlastest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Selget seisukohta NATO välisvägede suhtes pole neljal protsendil eestlastest ja 12 protsendil mitte-eestlastest.

Read more ...
0

Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: eestlaste ja eestivenelaste väärtused erinevad oluliselt

Euroopa sotsiaaluuringu andmetel on eestlaste ja siinsete vene keelt emakeelena kõnelevate elanike hinnangute eristumine Euroopa suurim. Vaadeldud on etnilisi vähemusgruppe, kes moodustavad vähemalt viis protsenti riigi elanikkonnast.

Ootuspäraselt on väärtushierarhiad sarnasemad kultuuriliselt sarnastel gruppidel, nagu näiteks hispaanlastel ja katalaanidel ning ukrainlastel ja Ukraina venelastel, kelle väärtusstruktuurid kattuvad pea täiel määral, vahendab ERR-i uudisteportaal.

Huvitav on aga see, et kui lätlaste ja leedulaste väärtused on suhteliselt sarnased kohaliku venekeelse vähemusega, siis Eestis on eestikeelsete ja venekeelsete inimeste väärtused erinevamad kui näiteks Iisraelis elavate heebrea ja vene keele kõnelejate väärtused.

Read more ...
0

Eestivenelaste välimääraja

Artemi Troitski: Eesti riigi ja võimude peale solvunud venelastest on raske aru saada

Olen elanud Tallinnas kolm kuud, küllalt kaua, et jagada esimesi muljeid. Mitte reisi- või kultuurimuljeid – olen Eestis varem palju käinud –, vaid igapäevaseid olmemuljeid. Mõni asi mulle meeldib, mõni mitte, mõnest ei saa veel aru. Kõige huvitavamate ja vastuolulisemate tähelepanekute hulka kuuluvad siinse vene diasporaaga seotud tunded. Kuna minult küsitakse selle kohta päris sageli, siis olen valmis oma muljeid jagama. Mu muljed on muidugi küllalt pealiskaudsed ja mitte lõplikud, seepärast ärge liiga karmilt mu üle kohut mõistke!

Niisiis, Eestis kohatud venelased jaotaksin ma viide peamisse gruppi.

1. Kaasatud

Enamik minu tuttavaid kuulub sellesse kategooriasse. Nad elavad Eestis nagu oma kodumaal, räägivad eesti keelt, lahendavad probleeme, tunnevad ennast normaalselt. Üht osa huvitab poliitika, teist osa mitte. Venemaa praegusesse olukorda suhtuvad samuti erinevalt: kes kriitiliselt, kes neutraalselt, mõni peab Putinit isegi adekvaatseks liidriks.

Read more ...


Rahvusliku mõttelaadi toetuseks

BHR on tänulik toetuse eest!



Gallup

KUUKÜSITLUS: Millist erakonda sa toetaksid täna,kui oleksid Riigikogu valimised?
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
Total Votes:
First Vote:
Last Vote:
ISLAM
ISLAM
ja EESTI
ja EESTI
NAABRID
NAABRID
ja MAAILM
ja MAAILM

Prof. ULUOTSA kroonika

Kroonika, mille koostajaks oli professor Jüri Uluots, avaldati pärast Eesti puhastamist vene okupantidest 1941. a. ajalehes "Eesti Sõna" (23.12.1941).

1030 - Jaroslavi sõjaretk eestlaste vastu ja Tartu vallutamine.
u. 1054 - Kiievi suurvürsti ja Novgorodi vürsti Izjaslavi väepealik Novgorodi possadnik Ostromir teostab sõjakäigu eestlaste kallale, saab aga lüüa.
1060 - Izjaslav korraldab retke "sosolite" vastu ja maksustab neid raskesti. "Sosolite" nimetus arvatakse käivat kas Sakala või Soontaga või siis ühe Väinajõe piirkonnas asuva läti-leedu hõimu kohta. Järgmisel aastal kihutavad "sosolid" maksuvõtjad minema.
1077 - Smolenski vürst Vladimir ja Novgorodi vürst Gleb sõdivad üheskoos "tšuudide" vastu.
12. saj. algus - Novgorodi vürsti Mstislavi retk "Otšela" vastu (vist Adsel Koiva jõel, eestlaste ja lätlaste piirimaal).
1113 - Mstislav korraldab vene allikate põhjal võiduka retke "tšuudide" vastu ja võitnud neid "Boru peal" (oletatavasti Irboska või Metsepole).
1116 - Mstislavi juhtimisel korraldavad novgorodlased ja pihkvalased sõjakäigu eestlaste vastu. 1. novembril langeb nende kätte Otepää linnus. Venelased laastavad lugematul hulgal külasid ja pöörduvad tagasi paljude vangidega.
1130 - Mstislav saadab oma pojad Vsevolodi, Izjaslavi ja Rostislavi Novgorodi, Poletski ja Smolenski venelastega eestlaste vastu rüüsteretkele maksude saamiseks. Tapetakse mehi, põletatakse elamuid, naised ja lapsed viiakse vangi.
1132 - Novgorodi Vsevolod teostab oma jõul, ilma vendade abita, sõjaretke eestlaste vastu, kuid saab 23. jaanuaril Vaigas (Põhja-Tartumaal) hävitavalt lüüa. "Juhtus hiigla pahandus ja mustus", jutustab vene kroonika, "palju paremaid Novgorodi mehi löödi maha."
1134 - Novgorodi Vsevolodi sõjakäik eestlaste vastu. 9. veebruaril vallutatakse Tartu.
1180 - Novgorodi Mstislavi laastamisretk lätlaste ja eestlaste piirivahelisele maa-alale Adseli. Kohalikud elanikud lahkuvad kodudest ja tõmbuvad kuni mereni.
1190 - Pihkvalased tapavad salga ranna-eestlasi, kes olid sõitnud mööda Narva jõge Peipsile.
1192 - Novgorodi vürst Jaroslav teostab novgorodlaste ja pihkvalastega taliretke eestlaste vastu. Vallutab Tartu.
1192 - Sama aasta suvel läkitab Jaroslav jõugu pihkvalasi Otepääd maha põletama.
1210 - Novgorodi vürsti Mstislav ja ta venna Pihkva vürsti Vladimiri sõjakäik märtsis eestlaste vastu Torma ja Ugandisse. Ugandlased on sunnitud kaheksapäevase piiramisel järel loovutama oma kindluse Otepääl, maksma tribuuti ja osa võtma vastu õigeusu.
1211 - Pihkva venelaste retk Soontagasse jaanuari esimesil päevil.
1212 - Jaanuaris või 5. veebruaril siirdub Novgorodi vürst Mstislav ühes oma venna Toropetsi vürsti Davidiga ja Pihkva vürsti Vsevolodiga 15 000 mehega läbi Põhja-Tartumaa ja Järvamaa kuni Varbola linnuseni Harjumaal, kusjuures Varbola hõbedaga enda piiramisest lahti ostis.
1216 - Pihkva vürst Vladimir tuleb sõjaretkega, vallutab Otepää ja hakkab ugandlastelt nõudma kõrgeid makse. Vägi rüüstab ja saagitseb ümbruskonnas. Venelaste vastu võitlemiseks sõlmivad ugandalsed liidu sakslastega.
1221 - Novgorodi vürsti väed rüüstavad tagasipöördumisel Liivist Ugandit.
1223 - Novgorodi vürst Jaroslav, ta vend Suzdali suurvürst Georgi, Pihkva vürst Vladimir ja teised vene vürstid tulevad 20 000-mehelise sõjaväega liitlastena Eestisse, kuid hakkavad seejuures siin ise maad laastama.
1234 - Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda.
1241 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutab sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitab selle ja laseb vangilangenud vadjalased ja eestlased üles puua.
1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Sakslastega koos sõdivad eestlased, keda venelaste käe läbi palju langeb.
1248-1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutab ühes Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile.
1253 - Novgorodlased ja karjalased laastavad maa-ala lääne pool Narva jõge.
1262 - Venelaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudeta vallutada kindlust, kuid linn võetakse ära ja "palju tapeti selle linna rahvast; ja teisi võeti elusalt ja teisi põletati tulega, ja võeti nende naised ja lapsed; ja võeti ka vara ilma arvuta ja saaki".
1267 - Venelaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. Laastatakse laialt maad.
1268 - Jaanuaris tuleb mitu vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud eestlasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing venelaste ja sakslaste-eestlaste vahel. Venelased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dovmont rüüstab tagasiteel Virumaad.
1342 - Vürst Juri Vitovtovit?i sõjakäik Vastseliina. Kallaletungijad lüüakse sakslaste poolt ränkade kaotustega tagasi.
1343 - Mais tungivad pihkvalased oma vürsti Ivani, Irboska vürsti Ostapi ja possadnik Volod?a juhatusel 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Viie päeva pärast pöörduvad nad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani.
1371 - Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliina. Pihkvalased põletavad Kirumpää ja tapavad kõik kohalikud elanikud.
1406 - Pihkva vürstide Danilo ja Juri sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni.
1407 - 29. juunil tungivad pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöörduvad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1480 - Pihkva-Moskva vägede ühine retk Tartu piirkonda, kuni Emajõe liinini, kus vallutatakse Kastre kants.
1481 - Lõuna-Eesti rüüstamine venelaste poolt. Seekordne pealetung toimub veebruaris Moskva-Pihkva-Novgorodi ühendatud vägede poolt mitmest kohast, kusjuures venelaste kätte langevad muuseas Viljandi linn, Tarvastu, Karksi ja Ruhja. Laialdased maa-alad laastatakse ja rüüstatakse, raskesti kannatada saab Tartu piiskopkond. Okupeeritud maa-ala terroriseeritakse rängasti, et ka sel murda vastupanu.
16. saj. algus - Liivimaa allikais hakkab Vene (eriti XVI sajandi algusest peale) esinema julma vaenlasena, kel pole mingisugust halastust; venelasi mainitakse põlisvaenlastena.
1501 - Venelased tungivad röövides ja rüüstates Lõuna- ja Kirde-Eesti aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas mainib 40 000 tapetut ja vangivõetut. Teine vägi, kus palju tatarlasi, tungib Viru- ja Harjumaale. Väel on kaasas koerad, et eestlasi metsadest üles otsida.
1502 - Venelaste retk Tartu piiskopkonda.
1558-1582 - Vene-Liivi sõda.
1558 - Jaanuari lõpul tungib Vene sõjavägi Tartu piiskopkonda. Pealetungid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungivad sisse ka Vene abiväed Vilaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Vaenlase lahkumise järele läbi Järva- ja Virumaa üle Narva jõe laastatakse kogu Ida-Eesti, raskesti kannatada saavad Vastseliina, Rõngu, Rannu, Kongota, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa, Jõhvi jm. Külad, talud ja elamud põletatakse või rüüstatakse paljaks, maa upub ebainimlikesse tapmistesse. "Ja mis vaenlane vilja ja loomi mitte ei saanud ära viia, selle hävitas ta ja ajas palju loomi küünidesse ja pani küünid siis põlema ja põletas ühes loomadega ära." 11. mail vallutatakse Narva linn. Suvel 1558 toimub uus vaenlase pealetung 60 000 - 80 000-mehelise väega. Vallutatakse Vastseliina (30. juunil), Kirumpää, Tartu (18. juulil) ja Tartu piiskopkond ning naabruses olevad alad. Süstemaatilised rüüsteretked esialgu Kesk-Eestisse, hiljem ka Alulinna ja Gulbene piirkonda.
1559 - Venelaste rüüsteretked Alulinna ja Vilaka aladele.
1560 - Venelaste rüüstamise all kannatavad Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritavad venelased 40 000 ja 12 000-mehelise sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. Pärast Viljandi langemist arendavad venelased oma rüüsteretki laias sõõris Võnnuni, Pärnuni ja Läänemaale. Rüüstamise kõrval harrastatakse väga laialt talupoegade vägivaldset äraviimist.
1570 1570 - Hertsog Magnus hakkab suure Vene sõjaväega piirama Tallinna. Hiljem tuleb piirajaile lisa. "16. oktoobril tuli veel suur jagu Vene väge, keda oprit?nikuteks nimetati, ja see mässas ja möllas hullemini ja palju hirmsamini kui endised, tappes, röövides ja põletades, ja tapsid halastamata maha palju inimesi aadlist ja lihtrahvast, kes tühjas Kiviloo lossis Harjumaal varjul olid ja endistest venelastest olid puutumata jäänud. Ja läksid Tallinna alla Telliskopli leeri ja raiusid selle toreda metsa seal maha ja rikkusid ära." Piiramine jääb aga tulemusteta ja venelased lahkuvad Tallinna alt 16. märtsil 1571.
1573 - Venelased tulevad suurel hulgal Narva kaudu Eestimaale ja vallutavad Paide linnuse. Pärast Paide vallutamist venelaste 16 000-meheline sõjavägi siirdub vallutama Läänemaad, saab aga Koluvere all rootslastelt põhjalikult lüüa.
1574 - Venelaste rüüsteretk Põhja-Eestisse. "Aastal 1574, taevaminemise päeval, tungis kümme tuhat venelast ja tatarlast Harjumaale ja Tallinna alla, kus nad kõik külad, mis Tallinna ümber veel alles olid, maha põletasid, ja said suure osa röövitaud karja, mis aadlikud, kodanikud ja talupojad sõjameestelt Rakvere piiramisel olid ostnud ja omandanud, jälle kätte ja ajasid ära ja võtsid ka palju inimesi vangi. Selsamal suvel mässasid ja möllasid venelased ja tatarlased päeval ja ööl vahet pidamata Harjumaal ja Tallinna all ja tapsid inimesi öö aegu nende elumajades, aedades ja küünides ja viisid talupoegade lehmad ja voorimesete hobused linna alt karjamaalt ära."
1575 - Venelased vallutavad Pärnu
1575 - Venelaste rüüsteretk Loode-Eestisse. "Siis läksid venelased ja tatarlased esmalt Läänemaale Haapsalusse ja laastasid tee peal hirmsasti kõike Padise maad ühes Padise ja Keila rannaga, lõid inimesi maha ja viisid neid palju vangis ära. Ja ehk küll venelane ennegi sagedasti neist paigust oli üle käinud, ei olnud ta seda siiski iial nii hirmsasti teinud kui seekord. Selsamal korral laastasid venelased ja tatarlased Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala maid ühes Saare, Vormsi, Hiiu, Muhu ja Noarootsi saartega, välja arvatud Kuressaare maakond, üsna haledal kombel ja röövisid aina hobuseid ja inimesi; härgadest ja lehmadest nad suurt ei küsinud, sest et neid mitte nii ruttu ei saanud kaasa võtta."
1576 - Venelased rüüstavad Tallinna ümbrust: "Juulikuus, algusest lõpuni, olid venelased ja tatarlased Paidest ja Padisest Tallinna all rüüstamas ja langesid sagedasti kodanikkude hoostele, sulastele ja tüdrukutele peale, kui need heinal käisid, ja viisid Tallinna ümbert palju vaeseid talupoegi ära vangi ühes naiste ja lastega. Siis oli kodanikkudel ja talupoegadel palju nuttu ja kaebamist."
1577 - Tallinna ebaõnnestunud piiramine Johann IV poolt.
1579 - Venelaste ja tatarlaste jõukude korduvaid rüüsteretki Eestisse. "Tatarlased heitsid leeri Uuemõisa juures, 6 penikoormat Tallinnast, ja rüüstasid hirmsal kombel seal maapaigas ja ka tervel Harjumaal tappes ja röövides, lõid vanad surnuks ja viisid noored kaasa.
Mitte kaua pärast seda, kui see tatarlaste salk Harjust ja Läänest ära Riia stifti oli läinud, ja vaesed talupojad, kes metsades, soodes ja rabades peidus olid olnud, nüüd jälle koju olid tulnud, tuleb teine salk venelasi ja tatarlasi, sedasama teed Rakverest, jälle peale, kes jälle talupoegadele ja nende naistele ja lastele, kes endisest tatari salgast veel olid üle jäänud, armutult peale langeb ja nad kinni võtab. Siis oli Harjumaal häda häda peale".
1656-1658 - Rootsi-Vene sõda; venelased tungivad Eestisse. Rüüstatakse maa idaosasid, Tartu- ja Võrumaad, riivates ka Valga-, Pärnu- ja Virumaad. Tartu kapituleerub ja jääb Vene valdusse kuni 1661. a.
1700-1721 - Põhja sõda
1700 - Venelaste esimesed rüüstesalgad tungivad septembrikuus Alutagusesse. Algul Narva piiramine venelaste poolt. Narva lahing 19. novembril.
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda. Talupojad korraldavad enesekaitse salku.
1702 - Põhjalik rüüstamine pärast Hummuli lahingut Pärnumaal, Tartumaal ja Mõniste piirkonnas: "Põletati maani maha kõik kirikud, enam kui 100 mõisa ja 1000 küla. Inimeste kallal tarvitasid nad igasugu vägivalda - nad tapsid ilma vahet tegemata mehi, naisi ja lapsi või viisid nad vangis minema. Suurimaks õnnetuseks laadisid tatarlased mitusada last vankritele ja viisid nad kaasa, et neid orjadeks müüa."
1703 - Tsaar Peeter I väejuhi ?eremetjevi rüüsteretk läbi Eesti; rüüstetegevusest jäävad enamvähem puudutamata ainult Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa kesk- ja põhjapoolsed alad ja saared, seega vähemviljakad maaosad. Vangistatakse palju eesti talupoegi, eriti arvukalt lapsi, saates neid Ukrainasse: "Ei ole võimalik kirjeldada suurt kahju ja viletsust, mida kirjeldatud rüüsteretk põhjustas. Põletati ära mitte ainult palju ilusaid kirikuid, väikesi linnu, mõisu ja kuni 1500 küla, vaid ka 1000 koormat osalt jahvatatud, osalt jahvatamata vilja. Ka võttis vaenlane kaasa hulk vaske ja tina majatarvete ja kirikukellade näol. Samuti ajas ta oma maale kuni 1000 veist, ja mida ta kaasa võtta ei saanud, nagu sigu ja hanesid, need ajas ta kokku küünidesse ja tallidesse ja põletas ühes nendega. Vaenlane tappis palju inimesi ja küüditas oma maale suure hulga noori lapsi."
1703/04 - Venelaste korduvad rüüsteretked Narva ümbruskonda.
1704 - Venelaste rüüsteretk Tartumaale: "1704. a. jaanuaris tungisid venelased piki Peipsi järve Torma, süütasid külad põlema ja võtsid kaasa palju inimesi alasti ja näljastena. Kes tugeva külma käes hukkusid või enam edasi minna ei suutnud, need uputati Peipsi järvel jää alla."
1704 - Tartu alistub 13. juulil Vene piiramisväele. Venelased ei täida kapitulatsioonitingimusi ega lase Tartu garnisonil siirduda Tallinna, nagu kokku lepitud.
1704 - Narva vallutamine venelaste poolt. Vallutamisele järgnes linna rüüstamine vene sõdurite poolt tsaar Peetri enda juhiste kohaselt. "Ka surnud, olgu kõrgest või madalast soost, kisti välja haudadest ja visati jõkke. Kurb ja kole vaatepilt oli, kuidas haiges, kes majades, kindlusvallidel ja mujal lamasid, hunnikusse vankritele laoti ja Narva joast alla kallati, kus nad kaebliku kisaga hukkusid. Sellele õnnetusele oli võrdne asjaolu, et Narva elanikelt kõik lapsed 6-14. a. vanuses ära võeti, et neid Venemaale orjadeks viia."
1707 - Vene ratsaväe suurem rüüsteretk Põhja-Tartumaale, Põltsamaa, Puka, Sangaste ja Karula suunas. Põletatakse uuesti Valga.
1708 - Vene väe uus suur rüüsteretk Liivimaale. Valgamaa laastatakse metsikult. Talud ja mõisad põletatakse. Vili põldudel tallatakse ja niidetakse maha.
1708 - Narva ja Tartu kodanikkond viiakse Venemaale sundasumisele. Paljud surevad. Osa pääseb tagasi viis aastat hiljem. Tartu linn hävitatakse. Jäävad rüüstatud kujul ainult üksikud ehitused.
1709 - Pärnu vallutatakse venelaste poolt.
1710 - Tallinn kapituleerub venelastele.
1710-1918 - Eesti tegelik kuulumine Vene all.
1917 - Vene sõjaväed omavolitsevad ja rüüstavad Eestis.
1918 - Vene punavägi hakkab novembrikuus tungima Eestisse. Järgnevad veresaunad Rakveres, Tartus ja mujal.
1924 - Piiritagant organiseeritakse Eestis mässukatse 1. detsembril.
1939 - Vene surub Eestile peale vägivaldse "abistamispakti". Vene väed asuvad baasidesse. Venelased rikuvad pakti tingimusi.
1940 - Vene vägi asub 17. juunil Eestisse. 21. juunil teostab vene vägi Eestis riigipöörde.
1944 - Vene vägi tungib 2. veebruaril üle Narva jõe. Algavad lahingud Eesti pärast, mis lõppevad sügisel kogu Eesti langemisega venelaste kätte.
1944 - 20... - Inkorporeeris vene riik (NSVL) ebaseaduslikult nii oma kehtivate seaduste tähenduses, Eesti seaduste tähenduses kui ka rahvusvahelise õiguse tähenduses Eesti riigile ja -rahvale kuuluvad alad Ingerimaal ja Setomaal (ca 5,2% meie riigi territooriumist), Sealhulgas Narva linnaosa Jaanilinna ning Petseri maakonna keskuse, Petseri linna enda külge ning hoiab nimetatud alasid ebaseaduslikult enda valduses ka käesoleval ajal.

*****************

2007 aprill - vene impeeriumimeelsed koos pättidega korraldasid suurpogrommi Eesti Vabariigi pealinnas

KUNINGLIKUD UUDISED

The best Governments of the World have been composed of Monarchy, Aristocracy, and Democracy. -- Algernon Sidney --

  • Kuningriiklane Kalle Kulbok: riigikogu vajab isepäiseid naljamehi
    1
    +1

    ... Kalle Kulbok märgib, et tema silmis on kuningriiklus tõsine asi. Neis riikides, mis on veel kuningriigid, on demokraatia märksa stabiilsem.
    „Mõned asjad on neis riikides paigas teiste tavade ja reeglite järgi. Meil kipub kogu võim sõltuma üksteisest ja kauplemisoskusest. Kuningriik riigikorraldusena on minu arvates parem kui vabariik. Mõtlen seda tüüpi arenenud kuningriike, nagu on tänapäeval Põhjamaades. Sestap kannan endiselt kuningriiklase märki ja kirjutan oma nime juurde emeriitkuningriiklane.”...

    Tänapäeva tuima ja pragmaatilise poliitilise maastiku taustal tundub veider, et 1992. aasta riigikogu valimistel said kuningriiklased 7,12% hääli ja parlamendis kaheksa kohta.

    Oli see nali, mis ootamatul kombel tõsiasjaks sai? Kuidas see juhtus ja miks lõppes? Mida kuningriiklastelt tänapäeval õppida? LP suhtles endiste silmapaistvate rojalistide Kalle Kulboki, Kirill Teiteri, Tõnu Kõrda ja Priit Aimlaga ning pani nende mõtted kirja.

    Kindlasti oleks ka praegu Toompeal vaja kuningriiklaste moodi seltskonda, kes sõltumatu jõuna ilmselged jaburused välja naeraks. Nii mõnigi praegune poliitik on seda vajadust kinnitanud, mainib omaaegne esikuningriiklane Kalle Kulbok.

    „Kuningriiklased ilmusid poliitikasse 1989. aastal, kui asutati Eesti Rojalistlik Partei. Osaliselt selleks, et parodeerida kõikvõimalike väikeste n-ö taskuparteide teket. Mõtlesime, et miks mitte teha väikses Eestis kuningriiklusel põhinev väikepartei, mis kasutab poliitiliste relvadena eeskätt paroodiat ja huumorit,” meenutab Kulbok.

    in Kuninglikud UUDISED "Liivi Kroon"
  • Krahvinna Sophie külastab Eestit!
    0

    Wessexi Krahvinna külastab 2. ja 3. mail Eestit.

    Tema Kuninglik Kõrgus Wessexi Krahvinna
    kohtub Eestis president Kersti Kaljulaidi ning peaminister Jüri Ratasega. Samuti kohtub ta gaidide ja skautidega ning külastab lasteaeda, kus käivad erivajadustega lapsed.

    Olles Suurbritannia jalaväe rügemendi 5 Rifles aukolonel külastab ta selle rügemendi sõdureid, kes teenivad Tapal NATO lahingugrupi koosseisus.

    Wessexi Krahvinna on täiskoormusega töötav kuningliku perekonna liige. Igal aastal külastab ta sadu koole, ülikoole, sõjaväebaase ja heategevusorganisatsioone, et nende tegevusest rohkem teada saada ning nende tööd esile tuua. Oluliseks teemaks on tema jaoks võimaluste loomine noortele ja erivajadustega inimestele.

    in Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
Kõik kuninglikud uudised

Viimased kommentaarid

A.Rand
Tere Holger!

Hetkel on BHR veelahkmel, kus tuleb vastu võtta otsus edasise jätkamise osas või võt...
holger kaljulaid
Tervist hr Rand!
Kas Te peate puhkepausi ( nt seoses veebilehe X aastapäevaga )
või on juhtunud mi...
timur
aga uusasunduste tegemisel naiste jalaste kodudest väljaviskamisega oled päri kulla autor ?
meenuta...