Moodsad müüdid venemaalt!

0

Putini režiim kasutas ära Ukrainas 2013. aasta kriisist tulenevat majanduslikku-, sõjalist-  ja poliitilist nõrkust ja tungis 2014. aastal oma sugulasrahvale sõnamurdlikult kallale. Sõjalise interventsiooni tulemusena rebis Moskva režiim naaberriigi küljest ära ja annekteeris Ukranalt Krimmi poolsaare. Seejärel käivitas venemaa ka Ida-Ukraina segadused, et siduda Ukraina sõjajõud riigi idapiirkondadega ja minimaliseerida seeläbi võimalust Krimmi sõjaliseks tagastamiseks Ukrainale.

Eeltoodu on ühelt poolt alatu. Teiselt poolt aga ilmne ja järjekordne tõend agressiivse venemaa sõjalisest strateegiast, mis seisneb vastase sundimises sõdimisele oma enda territooriumil, kus ta käed on seotud oma rahva ja -vara hävitamise ohuga. Nimetatu omakorda aga piirab oluliselt sõjaliste vahendite kasutamist konfliktide lahendamisel.

Sama strateegiat kasutas venemaa ka Georgiasse tungimisel ja kasutaks ka teistes külmutatud konfliktitsoonides. Olgu nimetatuteks potentsiaalne Transnistria (Moldova ala) või ka näiteks Balti riigid.
Ikka lähtuks venemaa sellest, et "tampida ja lõhkuda" tuleb võõrast rahvast ja võõrast vara - venemaa piirid tuleb kinni hoida.

Kogu eelnevat tegevust saadab venemaa sobiva ning massiivse poliitmütoloogia ja -propagandaga, luues uusi ja täiendavaid müüte.


Uute müütide loomisel ei kasuta putinlik režiim pelgalt oma propagandamasinat vaid on haaranud sellesse poliitilisse tegevusse ka "sõltumatud" institutsioonid nagu näiteks kohtud.

Seepärast saadavad venemaa agressiivset sõjapoliitikat varjuna ka kummalised kohtuprotsessid. Kord röövitakse naaberriigist sõjaväelasi ja süüdistatakse neid absurdsete surmapattudes või siis vahistatakse okupeeritud territooriumitel naaberriigi kultuuritegelasi ja süüdistatuna venemaa reetmises või propagandas, mõistetakse aastateks vangilaagrisse.

Värske uudis kinnitab eeltoodut.

Nii kirjutab Delfi, et Moskva kohus kuulutas Maidani (nn Euromaidani - BHR) riigipöördeks, Baltimaadest olevat kohal olnud instruktorid ja snaiprid

Moskva Dorogomilovski kohus rahuldas Ukraina ülemraada endise liikme Volodõmõr Oliinõki taotluse ja tunnistas Ukraina 2014. aasta sündmused riigipöördeks.

Enne kohtuistungit võeti tarvitusele tugevdatud julgeolekumeetmed: politsei ja pristavid ei kaitsnud mitte ainult sissepääsu hoonesse, vaid ka korrusele, kus istung toimus. Ajakirjanikke kohtusaali ei lastud, nad jälgisid istungit ülekande vahendusel teises ruumis, vahendab RIA Novosti.

Istung algas hageja sõnavõtuga, kes tuletas meelde Ukraina endiste juhtide – endise presidendi Viktor Janukovõtši, endise peaministri Mõkola Azarovi ning siseministeeriumi, julgeolekuteenistuse (SBU) ja teiste ametkondade juhtide – ütlusi. Tunnistajate sõnul olid 2014. aasta talve sündmused Ukrainas riigipööre.

„USA saatkonnas tegutses Maidani staap,“ teatas Oliinõk.

Oliinõk loetles riigipöörde tunnuseid: administratiivhoonete hõivamine, ebaseaduslik muudatuste tegemine seadustesse protesteerijate poolt, riigi varasemate juhtide võimult kukutamine ja teised.

Kohtunik Anna Šipikova küsitles Ukraina endisi kõrgetasemelisi ametnikke, kes juhtisid presidendiadministratsiooni, peaprokuratuuri, siseministeeriumi ja SBU-d. Kõik nad teatasid, et hindavad Kiievis aset leidnud sündmusi ühemõtteliselt põhiseadusevastasteks ja riigipöördeks.

Tunnistajad väitsid, et Maidanil tegutsesid instruktorid Gruusiast, Balti riikidest ja Poolast. Ukraina tollase presidendiadministratsiooni juht Andri Kljujev teatas, et „snaiprid Maidanile organiseerisid teatud Gruusia esindajad, olid snaiprid Balti riikidest, me püüdsime selliseid kinni koos relvadega“.

BHR/Delfi

Kliki ka nendele artiklitele:

* Ukraina loodab järk-järgult NATO idatiivaga liituda
... vastas Putin. EL ei tunnusta Krimmi annekteeri ...
* Pettunud Ukraina kaalub tagasiminekut tuumariikide perre

... ki tuumariik ei ole asunud okupeerima teist tuumariiki ja kui Ukrainal oleks tuumapomm,  oleks neil alles nii Krimm kui kontroll oma idapoolsete linnade Luhanski ning Donetski üle. On selge, et  ...
* Putinit ärritab Leedu otsus vene põhiseaduskohtu liikmete suhtes

Vene president Vladimir Putin ärritus Leedu otsuse peale mitte lubada riiki vene põhiseaduskohtu kohtunikke, kes seadustasid Krimmi annekteerimise. Vene kohtunikud kavatsesid saabuda märtsis V ...