Kesksed müüdid

Vene imperialism oma tegevuste ja retoorikaga on kui peegel TAGURPIDIMAAILMA.
Venemaa poliitretoorika räägib ilusaid sõnu, kuid nende mõistmiseks on vaja teha alati tagurpidi tehe. Seda seepärast et enamus väiteid ja neid toetavaid loogikaid on sisuliselt vastupidised sellele, mida mõistab üks normaalne, haritud ja empaatiavõimeline õhtumaade kultuurikontekstis kasvanud kodanik.
Eeltoodu puudutab eelkõige rahvusvahelisi suhteid, suhtumisi väikerahvastesse, teistesse kultuuridesse ja inimestesse.
Kogu venemaa käitumist iseloomustab rašism, mille kohal lehhvib VENE MAAILMA ühendamise lipp.
Rašism (ka putinism, vene šovinism, vene fašism, našism) juhindub vene ruumi - kultuuri ja keele - ülemuslikkusest kõikide teiste keeruumide ja kultuuride suhtes.

1
+1

Andrus Villem: venelased – eestlaste ja lätlaste vaenlast otsivad sugulased

Mida aeg edasi, seda vähem räägitakse, kirjutatakse Venemaal kolmandast Roomast ja Kiievi-Venemaast. Teadus on arenenud ja põlvnemine DNA abil lihtsalt määratav. See on lükanud liikvele eelnevaist erinevad ideed ja jõud, kirjutab Andrus Villem.

Venemaa ideloogilised alused loksusid paika 600 aastat tagasi. Kindel raamistik tehti vene etnosele küll alles 300 aastat tagasi, Peeter I ajal. Tinglikult võiks rahvusliku omapära kujunemise algusajaks pidada Ivan I (Kalita) valitsemisaega, kui suurvürsti osav Kuldhordis sehkendamine muutis Moskva killustunud Ida-Euroopa regionaalseks keskuseks. Riigi pindlala ohjeldamatule kasvule pandi alus mitmete järgnevate põlvkondade kestel. Ka riikliku ideoloogia nurgakivid laoti sel ajal. Väljapaistvamateks müüriladujateks olid Ivan III ja Ivan IV (Grosnõi).

ene riikluse kujunemise üheks aluseks 15. sajandist tänaseni on postulaat, et Venemaad ümbritsevad alati vaenlased, kes mitte ei mõista kujuneva etnose maailmaajaloolist tähendust. Või siis, kui mõistvadki, siis tegutsevadki selle hävitamiseks.

Enne mongolite invasiooni, kui slaavi hõimude tuumikala paiknes praeguse Ukraina aladel, võideldi paljude idast ja lõunast pealetulevate rändrahvastega. Enamasti türgi keelkonda kuuluvate hõimudega.

Read more ...

0

Enamik venemaalastest arvab, et nende riik pole kunagi agressor olnud

Valdav osa ehk 85 protsenti venemaalastest leiab, et venemaa on rahvusvahelistest konfliktidest osa võtma sunnitud, mitte ei tee seda vabatahtlikult.

59 protsenti vastanutest leiab, et venemaa pole kunagi olnud agressor ega konfliktide algataja, 26 protsenti peab aga venemaad konfliktide ohvriks, kannatajaks pooleks, selgub Levada keskuse küsitlusest, vahendab UNIAN.

Kasvab ka nende venemaalaste osakaal, kes leiavad, et venemaal ei tasu pöörata tähelepanu lääne kriitikale. Nii mõtleb praegu üle kahe kolmandiku küsitletutest.
 
82 protsenti on veendunud lääneriikide venemaa suhtes aetava poliitika vaenulikkuses, mis ilmneb eelkõige sanktsioonides ja informatsioonisõjas.

Read more ...

0

Suur ja sümboolne oht on venemaa kohal

Venemaa on ilmalik riik, kus küll on ristiusku (õigeusu näol) tunnustama hakatud, kuid oma sotsialistlikust minevikust tulenevalt on endiselt riikliku usundi staatuses viisnurkne II Maailmasõda.

Vene inimese sisemises vaimsuses seisab II maailmasõda koos riiklike legendidega oluliselt pühamal ja kõrgemal kohal, kui miski muu venemaal.

See suur sõda on nii sisult kui riikliku kaitse tähenduses tõstetud klassikalise riigiusundi staatusse koos oma sümbolite, "ebajumalate" ning tollal reaalselt toimunud nagu ka väljamõeldud tegevuste ning kangelastega.

Vene riigi vaimse selgroo moodustab "suur usk võitmatusse venemaasse ja maailma päästjasse" koos üha enam jõudu koguva ning panslavismi vundamendil seisva "vene maailma" ideega.

Read more ...

0

Toomas Alatalu: miks tuleb president Putinile tänavune 9. mai teisiti kui tavaliselt?

Tõele au andes on idanaabri üliaktiivne juht ise see, tänu kellele on 9. mai sõjaväeparaadist Moskva Punasel väljakul saanud Venemaa taassündinud militarismi ja sõjakuse sümbol ning ühtaegu üritus, millele kohaleminekut või mitteminekut võetakse peremehe/naabrimehe ja tema poliitika austamisena või mitteaustamisena. Seda nii võimuladviku kui temasse uskuva massi poolt.

Antud vaimsuse eestvedajaks on Vladimir Putin, kes nõuab avalikult „Venemaa huvidega arvestamist“ ja neid ka ühepoolselt kehtestab. Kuna (NSVL) Venemaa ikkagi osales tänase maailmakorralduse ja rahvusvahelise suhtlemise õiguspõhimõtete kujundamises, siis püüavad paljud Lääne poliitikud Putini vallutuspoliitikat võtta jätkuvalt ajutiste kõrvalekaldumistena ehk stiilis "saab jõmpsikas vanemaks, võtab aru pähe".

Säärasel lähenemisel on oma loogika - ÜRO sündis kui võitjate looming ja nende hulka kuulus ka Hitleri endine kaasvõitleja, kellele tehti erand, kuna tema kanda oli sõja pearaskus. Võitjate otsusel tuli Hitleriga koos kaotanud riikidel läbi teha 10-aastane eneseparandamise aeg enne, kui nad ka ÜROsse pääsesid. NSV Liit, kus jätkuvalt õitses totalitarism, ei pidanud aga end muutma ja ei muutnud ka. Alles 1991. aastal avanes demokraatia uks Venemaal, kuid kümme aastat hiljem pääses taas võimule autoritaarsus ja agressiivsus ning muul maailmal on vaid üle jäänud vaadata, kuidas on toimunud rahva kaasaminek selle ürituse tähistamisega.

Read more ...

0

Putinistlik absurdiloogika e. järjekordne näide elust nn tagurpidimaailmas

Putin nimetas lääne reageerimist Krimmi ühendamisele Venemaaga ebaadekvaatseks

Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Krimmi oma koosseisu liites ei rikkunud Venemaa rahvusvahelise õiguse norme, lääne reaktsioon sellele sündmusele on aga "absoluutselt ebaadekvaatne".

Putin rääkis sellest intervjuus Saksa telekanalile ARD 13. novembril Vladivostokis, vahendas Interfaks.

"Kui me kuuleme pretensioone selles osas, et Venemaa rikkus rahvusvahelist õigust, siis ei kutsu see minus esile midagi peale imestuse. Ma olen sügavalt veendunud, et mingit rahvusvahelise õiguse rikkumist Venemaa toime ei pannud," ütles Vene liider.

Read more ...