Müüdid minevikust

Tänane vene riik sündis 1917. a. revolutsioonitules. Seega vene riigi tekke eelduseks oli eelmise riigi "tapmine" nende vahendite ja võimaluste abil, millised olid kaugel misiganes seaduslikkusest või inimlikkusest.
Selleks, et kaitsta oma räpast minevikku, milline käsitleb nii riigi sündi kui sellega kaasnevat, on venemaal võlja mõeldud tohutult legende ja müüte. Osad neist peavad varjama riigi tekke kuritegelikke aluseid, teine osa müüte ja legende peavad varjama vene riigi sünni taga seisvate poliitiliste- ning sõjalistejuhtfiguuride kuritegelikku minevikku, kolmas osa peab näitama tohutut rahva tahet, mis justkui olevat soovinud selle uue riigi teket ... .
Absoluutne enamus neist legendidest ja müütidest, millistest paljud on ka "ajaloo faktoloogiasse" suisa vene riiklikudoktriinina valatud, on tugevasti moonutatud ja kaetud pooltõdede ning halltoonide looriga.
Siin me neist ka räägime ...

Venemaa moodsat mütoloogiat leiab muuhulgas ka BHR vanemast portaalist:  Müüdid minevikust (kliki)

0

Putin tegi timukas-tsaarist lugupeetud ja toreda valitseja

Ivan IV Julm, poja mõrvar.Kaks-kolm viimast nädalat räägib Venemaa ajakirjandus palju riigi jõhkrast ja verisest tsaarist Ivan Julmast, kellele on üks mälestussammas juba püstitatud ja teised on järge ootamas. Käib lausa võistlus, mis linn või piirkond saab järgmisena endale Ivan Julma monumendi.

Venemaad on ootamatult tabanud Ivan Julma maania. Seetõttu on paljud inimesed otse küsinud, kas Venemaa on hulluks läinud, et tõstab pjedestaalile oma ajaloo suuremaid mõrtsukaid.

Esimese linnana Venemaal saab Ivan Julma monumendiga uhkeldada Orjol, sest 14. oktoobril avati taoline skulptuur just seal. Kaheksa meetri kõrgune ausammas kujutab hobusel istuvat tsaari, kelle ühes käes on õigeusu rist ja teises paljastatud mõõk.

Seoses monumendi avamisega on suurt tähelepanu saanud ka Orjoli oblasti kuberner, kommunist Vadim Potomski, kes on esitanud mitu huvitavat mõtet. Nii on ta märkinud, et Orjoli linna asutanud Ivan Julm oli tsaar, kes suutis kõiki teisi riike panna Venemaaga arvestama.


0

Vene sõjafilm «28 panfilovlast» üritab ajalugu uuesti kirjutada

Venemaa uus sõjafilm «Двадцать восемь панфиловцев» (28 panfilovlast) räägib Moskva kaitsmisest Teise maailmasõja ajal 1941. aastal. Nõukogude ajaloolaste andmetel kõik 28 meest hukkusid kangelaslikult Moskva kaitselahingus, kuid suutsid hävitada 18 Saksa tanki. Hilisemate uuringute kohaselt on kuus selles lahingus osalenud meest seni elus, kaasa arvatud üks, kes anti 1947. aastal riigireetmise eest kohtu alla.

Välismeedia teatel kasutab Venemaa president seda filmi oma propaganda eesmärkidel, et venelased oma riigi üle veelgi suuremat uhkust tunneksid ja teised riigid ei unustaks, millist rolli mängis Nõukogude Liidu Punaarmee saksa anastajate hävitamisel.

Venemaa kanal Rossija 1 näitas, kuidas Venemaa president Putin vaatab seda filmi koos Kasahstani presidendi Nurzultan Nazarbajeviga. Lääne kriitikud nägid selles sõnumit, et Venemaa hoiab sooje suhteid endise nõukogude liiduvabariigi Kasahstaniga.

Film «28 panfilovlast» põhineb ajaloolistel faktidel, kuid mitte tõel. Ajalooallikate teatel hukkusid kõik võitlejad, kaasa arvatud neid juhtinud kindralmajor Ivan Panfilov, Moskvat kaitstes. Enamik selle laskurdiviisi võitlejaid oli pärit Kasahstanist ja Kõrgõsztanist, kuna diviis asutati 1941.aastal Almatõs.


0

Mida venelased tegelikult mõtlevad?

Kui paljud Lääne inimesed peavad venelasi ajupestuks ja propagandast mõjutatuks, siis venelased ise on asjadest teistsugusel arvamusel, kirjutab Financial Times.

Põhjalikus artiklis kirjeldab väljaanne erineva kogemuse ja päritoluga venelaste suhtumist Venemaa ajaloolisse rolli, nõukogude okupatsiooni ja poliitilistesse liidritesse.

Ühe näitena räägib loos venelasest tudeng Vera Lapina, kelle elektriinsenerist vanaisa kolis Tallinnasse 1970ndatel. Lapina sõnul kolis vanaisa Eestisse täis entusiasmi ja soovi aidata seda riiki arendada. "Aga nüüd on neist saanud okupandid," nendib Lapina. Ta meenutab, et tema vanaisa õppis eesti keelt, kuigi see oli raske, ja vanaema oli euroopalikku Tallinna tõeliselt armunud. Nüüd aga pole sellistest positiivsetest tunnetest enam suurt midagi alles jäänud.

Teine tudeng, Alexandra Kondusova, kes õpib Peterburis majandust, ütleb, et Balti riigid on lihtsalt tänamatud. "Balti riikides oli väga vähe tööstust enne nõukogude aega," kinnitab ta. "Meie andsime neile kõik, aga nüüd nad eitavad seda."


0

Gorbatšovi tegi Putini psühhoanalüüsi.

Probleemiks olevat enesejumalikustamine.

Netiportaali Gazeta.ru andmetel avaldas Gorbatšov arvamust Putinist eile Moskvas oma uut raamatut «Posle Kremlja» (Pärast Kremlit) tutvustades. See raamat koosneb peamiselt Gorbatšovi enda varem avaldatud artiklitest, esseedest ja intervjuudest.

Raamatus on muu hulgas Putinile pühendatud terve peatükk. Väidetavalt kohtus Gorbatšov varasemalt Putiniga regulaarselt, kuid nüüd on viimasest kohtumisest möödas pool aastat, refereerib Postimees.

Perestroika ja glasnosti «isa» tunnistas, et soovib endiselt Putiniga vestelda, kui presidendi nõunike kinnitusel on riigipea äärmiselt hõivatud.


0

Putin: Venemaa jääb alati hoidma püha tõde võidu kohta Suures Isamaasõjas

Vene Föderatsioon jääb alati hoidma püha tõde võidu kohta Suures Isamaasõjas, mis saavutati miljonite ohvrite ja kohutavate kannatuste hinnaga, ega luba planeedil rahu säilitanud kangelaste unarusse jätmist, ütles Venemaa president Vladimir Putin reedel Moskva Punasel väljakul toimunud võiduparaadil.

„Võit sepitseti eesliinil ja tagalas, see saavutati partisanisalkades ja põranda all. Seda tõid lähemale blokeeritud Leningradi mehisus, Sevastopoli kaitsnute vaprus, tuhande võitleja sangarlikkus, kes seisid vankumatult oma piiridel. Karmides lahingutes Moskva ja Stalingradi all, Kurski kaarel ja Dnepril määrati kogu Teise maailmasõja tulemus,“ ütles Putin.

Putin kuulutas, et Nõukogude rahva raudne tahe, tema kartmatus ja kindlus päästsid Euroopa orjusest.