Putin tegi timukas-tsaarist lugupeetud ja toreda valitseja

0

Ivan IV Julm, poja mõrvar.Kaks-kolm viimast nädalat räägib Venemaa ajakirjandus palju riigi jõhkrast ja verisest tsaarist Ivan Julmast, kellele on üks mälestussammas juba püstitatud ja teised on järge ootamas. Käib lausa võistlus, mis linn või piirkond saab järgmisena endale Ivan Julma monumendi.

Venemaad on ootamatult tabanud Ivan Julma maania. Seetõttu on paljud inimesed otse küsinud, kas Venemaa on hulluks läinud, et tõstab pjedestaalile oma ajaloo suuremaid mõrtsukaid.

Esimese linnana Venemaal saab Ivan Julma monumendiga uhkeldada Orjol, sest 14. oktoobril avati taoline skulptuur just seal. Kaheksa meetri kõrgune ausammas kujutab hobusel istuvat tsaari, kelle ühes käes on õigeusu rist ja teises paljastatud mõõk.

Seoses monumendi avamisega on suurt tähelepanu saanud ka Orjoli oblasti kuberner, kommunist Vadim Potomski, kes on esitanud mitu huvitavat mõtet. Nii on ta märkinud, et Orjoli linna asutanud Ivan Julm oli tsaar, kes suutis kõiki teisi riike panna Venemaaga arvestama.


"Ta tegi kõik selleks, et Venemaast saaks Venemaa. Ma suhtun suure lugupidamisega tugevatesse juhtidesse, sest ainult selline juht on võimeline riiki arendama," rääkis Potomski, kelle sõnul olid tugevad valitsejad ka Peeter I ja Stalin.

Ajaloolane Nikolai Svanidze on seetõttu väitnud, et monument Ivan Julmale püstitati tegelikult Stalini auks: "Öeldakse Groznõi, mõeldakse Stalin."

Pealegi oli ju Ivan Julm Stalini iidol, keda eeskujuks võtta ja jäljendada. Stalin redigeeris ajalooõpikuid, et Ivan Julm oleks nendes auväärselt esindatud. Pärast Stalini surma kadusid positiivsed arvamused tsaar Ivanist. Kuni praeguseni.

Ka Venemaa kultuuriminister Vladimir Medinski on öelnud välja oma arvamuse. Tema arvates polnud Ivan Julm pooltki nii julm kui tema kaasaegsed valitsejad Euroopas.

"Ivan Julma pole vaja võrrelda ema Teresa ega Mahatma Gandhiga, vaid tema kaasaegsetega, kes valitsesid tollal Prantsusmaal, Inglismaal, valgustatud Euroopas. Näiteks Charles IX tappis mõne päevaga Pariisis ja Prantsusmaa teistes suurlinnades 30 000 hugenotti," selgitas minister.

Opritšnina aastatel hukkus tsaari käsul vaid 3000­–7000 inimest. Kust Medinski võttis need numbrid, pole teada, sest ajaloolaste kinnitusel tappis Ivan Julm ainuüksi Novgorodis 4000–15 000 inimest.

Järgmisena oli plaanis Ivan Julma pronkskuju püstitada Aleksandrovi linnas, kuid 4. novembri avamispidu on teadmata ajaks edasi lükatud.

Kaasanisse, Kolomnasse ja isegi Moskvasse on samuti tahetud Ivan Julma ausammast. Tšetšeeni aktivistid pöördusid aga Ramzan Kadõrovi poole, et viimane lubaks ehitada vabariigi pealinna territooriumile kabeli Ivan Julma auks.

Tšetšeenid tahavad anda ühele tänavale Vladimir Putini nime ja avada sel tänaval Ivan Julmale mälestustahvli.

Pooldajad: tsaar Ivan tugevdas Vene riiki

Ivan Julma on nimetatud üheks väljapaistvamaks isikuks Venemaa ajaloos, kes võttis oma võimuajal vastu palju julgeid ja murrangulisi otsuseid, mille eesmärk oli Vene riigi tugevdamine.

Paljude, sealhulgas Orjoli linnaisade meelest on tsaar Ivanile palju liiga tehtud ja tema kohta valetatud, kujutades teda deemoni ja timukana. Ivan olevat olnud hoopis see tsaar, kes suutis kõik põlised vene alad koondada ühisvalitsemise alla ja näidata, et venelased on suur ja võimas rahvas.

Samas on ära unustatud, et põlisteks Vene aladeks nimetatud piirkonnad polnud alati sugugi venelaste alad ning võimu tugevdamine ja territooriumi laiendamine maksis elusid nii venelastele endile kui teistest rahvustest inimestele.

Vene impeeriumimeelne kirjanik Aleksandr Prohhanov oli Orjolis avatud mälestusmärgist vaimustuses, sest tema meelest oli just Ivan Julm see valitseja, kes pani aluse Venemaa võimsale ajaloole.

Ta on märkinud, et veel kümme aastat tagasi poleks Ivan Julma ülistamine või talle ausamba püstitamine kõne allagi tulnud.

"Groznõid vihati liberaalsetes ringkondades ja laimati ning välismaa historiograafid nimetasid teda saatana sünnitiseks," kirjutas Prohhanov.

Tõe huvides olgu öeldud, et juba üle kümne aasta tagasi oli tsaar Ivanile monumendi püstitamine ametlikult päevakorral vähemalt kolmes Venemaa linnas.

Moskva skulptor Andrei Kovaltšuk pakkus 2001. aastal Vologda linnavõimudele oma Ivan Julma skulptuuri, kuid selle püstitamisest siiski loobuti. Venemaa üks kuulsamaid skulptoreid Zurab Tsereteli tahtis 2005. aastal kinkida Ivani ausamba Ljubimi linnale, kuid linnajuhid ei võtnud pakkumist vastu. 2000. aastatel arutati mälestusmärgi püstitamist ka Aleksandrovi linnas, kuid ka seal ei saanud tollal sellest asja.

Kirjanik Irina Izmailova arvamus on ülimalt positiivne: "Ivan Groznõi tegi väga palju Venemaa heaks, laiendades ja tugevdades riiki ning moderniseerides armeed. Ta on seda väärt, et tema nimi oleks jäädvustatud."

Orjoli kuberneri Potomski arvates pole tõestatud, et Ivan tappis oma poja. "Kui keegi maailmas demonstreeriks ametlikku või poolametlikkugi dokumenti selle kohta, et ta oli lapsetapja ja tappis oma poja, siis satub see inimene Guinnessi rekordiraamatusse ja saab Nobeli auhinna," teatas Potomski.

Vastased: tsaar Ivan oli ilge mõrtsukas

Ivan Julm on tunnistatud üheks vastuolulisemaks valitsejaks Venemaa ajaloos, kuid tema valitsemisaja kohta on hulk dokumentaalset materjali. Kuigi viimastel nädalatel on Venemaa ajakirjanduses ülekaalus positiivsed arvamusartiklid Ivan Julmast, on avaldatud siiski ka vastupidiseid seisukohti. Palju on arutletud selle üle, kas Ivan Julm ikka väärib ausammast.

Ajalooprofessor Jevgeni Anissimov oli mälestussamba avamisest Orjolis šokeeritud ja üllatunud. "Panna üles monument Ivan Julmale on tõeline pühaduseteotus, kõigi mõeldavate eetiliste normide ja vene traditsioonide rikkumine," oli tema seisukoht.

Anissimov meenutas, et kui 1850. aastatel Aleksander II valitsemise ajal arutati ühiskondlike ja poliitiliste tegelaste kandidatuure, keda võiks kujutada ausambal "Tuhandeaastane Venemaa", siis oldi ühes asjas kindlalt ühel meelel: Ivan Julma isik ei tohi mingil kujul monumendil kajastuda, sest tema võimuloleku aeg oli Venemaale häbi ja õnnetus ja ta ise verejanuline mõrtsukas. Samal ajal võib monumendilt leida aga Ivan Julma esimese abikaasa.

"Venemaa ajaloos pole kunagi varem olnud nii jälki kurjategijat nagu esimene tsaar. Ja nii räägiti isevalitsuse tingimustes!" ütles Anissimov, kelle sõnul on isevalitsusaegsest kurikaelast saanud Putini Venemaal austatav ja positiivne ajalootegelane.

Eesti Kirjanike Liidu liikmele Mihhail Vellerile kuuluvad sõnad: "Säilinud on palju autentseid kirjalikke allikaid, mis usaldusväärselt rääkisid tema ebatavalistest sadistlikest ja jõhkratest kalduvustest, koletutest piinamis- ja tapmisviisidest, mida said tema eluajal tunda mitu tuhat inimest.

Ka õigeusu kirik ei tahtnud midagi kuulda sadade munkade ja metropoliidi piinajast ja tapjast. See tähendab, et ta tekitas nii palju kurja, et nüüdset monumenti tuleks pidada ajalooliseks kaasuseks, mille on esile kutsunud poliitiliselt puudulik arusaamine."

Filmilavastaja Pavel Lungin on aga segaduses: "Tekib küsimus, kas Venemaa on mõistuse kaotanud. Miks viis sajandit hiljem tahetakse ülistada kurjategijat?"

Ajakirjanik Vitali Portnikov on veendunud, et Orjoli linna püstitatud Ivan Julma monumendi taga on tegelikult Vladimir Putin, mitte kohalik kuberner. "Putin ei valinud Groznõid välja juhuslikult.

Sel moel valmistab ta rahvast ette katsumusteks, sõjalisteks konfliktideks ja tugevdab inimestes viha, vaenulikkust ja tigedust," kirjutas Portnikov, kelle arvates on Orjoli monumendi püstitamise põhieesmärk süvendada riigialamates ideed valitseja eksimatusest.

Ka välismaal on märgatud muutusi Venemaa monumendipoliitikas. Näiteks Hispaania ajaleht El Mundo kirjutas, et Venemaa austab veriste kätega tsaare ja julmad valitsejad on muudetud lugupeetavateks. Süddeutsche Zeitung teatas oma pealkirjas, et "Venemaa püstitab ausambaid diktaatoritele".

Mitu "suurkuju" väärib samuti mälestusmärki

Ajendatuna Ivan Julma ausambast on Venemaa ajakirjanikud, blogijad, kommenteerijad pakkunud välja veel mitut kuulsust, kellele tasuks monument püstitada või kelle monumentide arvu suurendada. On ka põhjendatud, miks neile peaks ausamba kinkima. Monumente vääriksid näiteks:

Georges d’Anthes – et ta tappis küll Puškini, kuid ei tapnud Gogolit.

Andrei Tšikatilo – et ta mõrvas küll kümneid naisi, kuid ei puudutanud lapsi.

Rappija Jack – et ta hukkas prostituute, kuid korralikke daame ei puutunud.

Pol Poth – et ta ei tapnud ühtki juuti.

Anders Breivik – et ta tegutses kindlaks määratud maa-alal.

Beria, Ježov ja Jagoda – et nad surid märtrisurma.

Jossif Stalin – et ta hukutas miljoneid inimesi, kuid ei teinud liiga ühelegi kaelkirjakule.

Alternatiivne mitteametlik monument

Nädala eest kerkis Venemaale juba teine Ivan Julma monument, mis on aga mitteametlik ja millele pikka iga ei ennustatud. Nimelt püstitas kohalik kunstnik Vladislav Gultjajev Kani jõe kaldale Kanski linna Krasnojarski krais verega määrdunud puidust teiba .

Kunstnik nimetas oma taiest alternatiivseks ausambaks diktaatorile, kellelt võttis teatepulga oma rahvaga võitlemisel üle keisrinna Anna Ivanovna (Anna Joannovna) ja seejärel Jossif Stalin.

Kunstniku ja ka paljude blogijate sõnul kujutab Gultjajevi kompositsioon ajaloolist tõde tõepärasemalt ja see on meenutus aegadest, kui tapeti lihtsalt niisama ja lõbu pärast. Gultjajev rõhutas, et Ivan Julmale monumentide püstitamisega kiidame me vaikides heaks repressioonid, piinamised ja hukkamised.

Üks Venemaa suuremaid mõrvareid ja vägistajaid

Ivan IV (pildil, ka Ivan Vassiljevitš, Ivan Julm, Ivan Groznõi, vanas eestikeelses kirjaviisis Joann, 1530–1584) oli 37 aastat Venemaa tsaar.

Ta oli Vene ehk Moskva tsaaririigi esimene tsaar. Ta võitis sõja Kaasani ja Astrahani khaaniriigi vastu ning allutas Moskvale suured territooriumid. Tema ajal leidis aset ka Liivi sõda (1558–1583), sest maanappuses vaevlev Ivan otsustas alistada endale Liivimaa, kuid seda ta endale siiski ei saanud.

Tsaari sisepoliitika tuntum reform oli opritšnina. Sellega kaasnesid massilised hukkamised ja ka ebasoosingusse sattumised.

Ivan Julma peetakse Venemaa tsaaridest üheks verisemaks – seetõttu ka selline hüüdnimi, mis pandi talle küll juba pärast surma. Ivani ajal voolasid Venemaal verejõed ja pandi toime jubedaid repressioone, sealhulgas mitte ainult lihtrahva, vaid ka kõrgklassi kallal.

Nii on teada, et tsaar isiklikult hukkas 1567. aastal ühe oma lähikondse, bojaar Ivan Fjodorov-Tšeljadnini, keda ta kahtlustas endavastases vandenõus ja kavatsuses ise troonile asuda.

Ivan Julm käskis bojaaril tsaaririided selga panna, pani ta troonile istuma ja kummardudes tema kohale lõikas noaga temalt südame välja. Laip visati sõnnikuhunnikusse, kus selle kodutud koerad tükkideks rebisid.

Kuid sellega Ivan ei piirdunud. Pärast bojaari tapmist alustas tsaar ka Fjodorovi sugulaste, sulaste ja teenrite hävitamist: neid põletati, uputati, raiuti tükkideks, tapeti mõõgaga jne.

Tapetute naisi ja lapsi lubas tsaar oma lähikondsetel enne tapmist vägistada ja nende kallal muid jõhkrusi korda saata. Fjodorovi talupoegade naised käskis ta alasti kiskuda ja saatis nad siis paljalt metsa, kus juba ootasid ees tapjate ja vägistajate salgad.

Ivan Julm mõtles välja piinamis- ja tapmisviise ja nautis seda, kui elusaid inimesi keedeti katlas, lasti püssirohuga õhku, neid küpsetati aeglasel tulel, kisti nahk maha, torgati teibaid rindu jne.

Et surevate inimeste kannatusi veelgi suurendada, vägistasid tsaari käsilased hukatavate silme all nende naisi, tütreid ja emasid. Ka tsaar Ivan oli kuulu järgi võimas vägistaja: ta kiitles, et vägistas tuhat tüdrukut.

Ivani valitsusaeg lõppes täieliku läbikukkumisega nii sõjalises, poliitilises kui ka majanduslikus mõttes.

Senini tugev ja õitsev riik muutus tühermaaks: näiteks nüüdki leiavad arheoloogid Venemaa loodeosast hulgaliselt Ivan Julma ajal hävitatud, maha põletatud ja tühjaks jäänud külasid.

Ajaloolased on rõhutanud, et Ivan Julm polnud haige inimene ega hullumeelne, sest ta sai väga hästi aru, mida teeb ja korda saadab.

Aeg-ajalt olevat ta küll hakanud kartma jumalikku karistust, misjärel oli mõnda aega oma patte kahetsenud, kuid seejärel jätkanud uuesti tapmiste ja vägistamistega. Kõige selle tõttu oleks ta ideaalne klient Haagi kohtus, on räägitud Venemaa ajakirjanduses.

Allan Espenberg
Õhtuleht


Kliki ka nendele artiklitele:

* Andrus Villem: venelased – eestlaste ja lätlaste vaenlast otsivad sugulased
... dlala ohjeldamatule kasvule pandi alus mitmete järgnevate põlvkondade kestel. Ka riikliku ideoloogia nurgakivid laoti sel ajal. Väljapaistvamateks müüriladujateks olid Ivan III ja Ivan IV (Grosnõi).  ...
* "20 Eesti tähtsamat lahingut"

... ühtlasi vanim teadaolev riigilipp maailmas. Kui Vene valitseja Ivan IV Julma väed kuudepikkuse asjata piiramise järel 16. märtsil 1571. aastal Tallinna müüride alt lahkusid, helistati kirikukellasid ja ...
* Androgüünne Venemaa

... 16-aastane Ivan IV, kellel ka endal olid tatari juured ja kes Glinskite suguvõsa kaudu pärines Sartakist. Just see oli põhjus, miks Ivan Julm otsustati kroonida tsaariks. Sakraalse Politeya otsingud on ...