Mida näitab uue piirileppe ratifitseerimine?

0

Eesti riigi poolt näitab uue piirileppe ratifitseerimine praeguseks omaks võetud tingimustel seda, et Eesti riik tunnustab õigena keskerakondliku lähenemist Eesti riigi staatusele, mis on üks-ühene venemaa arusaamaga Eesti riigist - Eesti Vabariik pole iseseisvuse taastanud riik e. õigusjärglane 1940. aastani eksisteerinud Eesti Wabariigile vaid NSVL-ist taasiseseisvunud riik e. uus riik, milline sündis edgaripäeval 20.08.1991..

Kui aga Eesti Vabariik juhindub Tartu rahust kui Eesti-vene õiguspoliitiliste suhete alusest (nn riigi sünnitunnistusest), siis on uue piirilepingu sõlmimise/ratifitseerimise näol tegemist rahvuslike- ja riiklike huvide reetmisega, Vabadussõja tulemuste muutmisega ning ilmselgelt ka Põhiseaduse § 122 ja 123 esimese lause varjatud muutmisega.

Vene riigi poolt näitab uue piirilepingu ratifitseerimine:

A) juhul kui venemaa lähtub Eesti Vabariigi kontinuiteedist, et venemaa on säilitanud endise agressiivsuse ja soovib lihtsalt seadustada stalinliku agressiooni tulemusena enda kätte ebaseaduslikult haaratud Eesti Vabariigi alad.

B) juhul kui venemaa lähtub Eesti Vabariigist kui ENSV järeletulijast, siis näitab piirilepingu sõlmimine siiski seda, et venemaa soovib küll selgust kahe riigi vahelistes õigussuhetes, ent siiski kiidab venemaa samas heaks iseenda seadusevastased tegevused, millega Eesti administratiivalalt eraldati 1944. aasta augustis Eesti Petserimaa ja Ingerimaa koos Petseri linna ning Narva Jaanilinna nimelise linnaosaga. Toona teostatud toimingud olid seadusevastased ka NSVL-is kehtinud seadustega.

C) kui venemaa lähtub Eesti Vabariigist kui uuest riigist, milline iseseisvus NSVL-i küljest, siis on piirilepingu sõlmimine normaalne asjade kulg.

Esimene küsimus, miks peaks iga eestlase pähe tulema eeltoodu valguses on see, et eeltoodud a-b-c peab olema vastatud ja üks kord vaidluse alt välja langema. See saab aga välja langeda vaidluse alt siis, kui Eesti Vabariigi valitsus oma reaalpoliitikas asub ühesele positsioonile. Mitte ainult deklaratsioonides, vaid ka tegevustes.

Uue piirilepingu sõlmimine annab vastuseks C.

Aga kui juba vastus "C" on õige, siis oleks vaja rahva petmine lõpetada ning meil pole vaja jahuda Pätsu aegadest ja Vabadussõjast kui meie riigiga seotud sündmustest vaid jätta need ajalukku, võrdsena Liivi sõja, Madisepäeva lahingu ning Hansda Liiduga. Samas tõusetub siis ka täiesti õigustatud küsimus rahva jaoks - kui meil siiski on uus riik, siis me lisaks ajalooga leppimiseks peaksime mõtlema ka riikluse sümbolitele, sest praegused sümbolid, mis kuuluvad eelmise riigi juurde, tekitavad inimestes segadust.

Kuid eelkõige peavad oma sõna ütlema ikka alguses poliitikud oma reaalsete sammudega - kas kinnitatakse vastuse "C" õigsust faktiliselt piirilepingu sõlmimisega või valitakse KONTINUITEEDI ehk õigusjärgluse tõendamise tee ning venemaaga alustatakse läbirääkimisi paketis, kus piirilepingu sõlmimise eelduseks on kolm asjaolu:

1) venemaa poolne tunnustamine, et Eesti Vabariik on 1940. aastani eksisteerinud Eesti Wabariigi õigusjärglane

2) pooltevahelise komisjoni loomine, hindamaks ära varade väärtused, millised antakse venemaale (kui rahvareferendum Eestis annab õiguse territooriumi loovutamiseks venemaal ÕIGLASE HINNA EEST)

3) ühtse dokumendina kirjutatakse alla ning ratifitseeritakse Tartu rahulepingu muutmine JA venemaale jäetava vara eest hüvitise saamise kokkulepe.