LOOTUSKIIR

1
+1

Läti valitsus otsustas mitte toetada Ventspilsi sadama osalemist Nord Stream 2 gaasitoru ehitamises

Läti valitsus otsustas kinnisel istungil mitte toetada Ventspilsi sadama osalemist gaasitoru Nord Stream 2 rajamises.

Ministrite kabinet otsustas, et ei tasu toetada ühtki toimingut Läti territooriumil, kui need on seotud Nord Stream 2-ga või toetavad selle projekti elluviimist. Otsus võeti vastu, tuginedes kaitseministeeriumi ning keskkonna- ja regionaalarenguministeeriumi raportitele ning julgeolekuteenistuste soovitustele, vahendab Läti Delfi.

Valitsus kohustas rahandusministeeriumi, kommunikatsiooniministeeriumi, regionaalarenguministeeriumi ja rahandusministeeriumi tagama, et valitsuse esindajad Ventspilsi vabasadama juhatuses hääletaksid sadama igasuguse osaluse vastu Nord Stream 2 projektis.


0

Mõis venemaast: suurriigi allakäik võtab 30 aastat aega

Jüri MõisEttevõtja Jüri Mõis leiab, et venemaa on juba pikka aega olnud allakäigutrepil ning ühe suure riigi allakäik võtab aega ligi 30 aastat.

Mõis prognoosis Yana Toomi korraldatud aruteluringil, et pärast 2018. aasta jalgpalli MM-i ei soovi venemaaga enam ükski riik tegeleda.

Mõis välistas võimaluse, et ta ise venemaal veel kunagi äri ajaks, sest iga investeering aitab kaudselt sealset riigikorda ülal hoida.


0

Putin kohtus Moskvas Tillersoniga

USA välisministri Rex TillersonVene president Vladimir Putin kohtus kolmapäeval Moskvas USA välisministri Rex Tillersoniga, teatas Kreml.

Putin võõrustas Tillersoni ja vene välisministrit Sergei Lavrovi, sõnas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.

USA ja venemaa vahelised niigi jahedad suhted on halvenenud veelgi pärast arvatavat keemiarelvarünnakut Süürias eelmisel nädalal, millele järgnes USA raketirünnak Süüria valitsusvägede õhuväebaasi pihta. Moskva on Süüria presidendi Bashar al-Assadi režiimivägede suurim liitlane alates 2015. aasta lõpust.

«Võib öelda, et usalduse tase töötasandil, eriti sõjalises sektoris, ei ole paranenud, pigem kindlasti halvenenud,» ütles Putin usutluses telekanalile Mir.


0

Taani Kuningriik on Nord Stream 2 vastu

Erinevalt mitmetest asjasse puutuvatest vabariikidest, kes venelaste majandusrelva ehitamist toetavad, eksisteerivad kuningriigid, kes selle relva rajamisele ning venelaste kasutusse andmisele valjuhäälselt vastu hakkavad.
Varasemalt teatas Rootsi Kuningriik, et on Nord Stream 2 vastu julgeolekukaalutlustel. Nüüd on vastaste leeri astunud veel üks kuningriik - Taani Kuningriik.

ERR: Taani valitsuse plaan võib muuta oluliselt Nord Stream 2 projekti tulevikku

Taani valitsus näeb gaasitrassis Nord Stream 2 julgeolekuohtu ja tahab muuta seadust nii, et sellistest projektidest saaks keelduda ka välis- ja julgeolekupoliitilistel põhjendustel. Siiani on arvestatud vaid keskkonnaalaseid aspekte.

Ekspertide hinnangul võib taanlaste samm tuua muutusi kogu projekti arengus, vahendas "Aktuaalne kaamera".


0

EI vene gaasijuhtmele "Põhjavoolus 2"!

Europarlamendi liikmed kutsuvad EL-i takistama Nord Stream 2 ehitust

Euroopa Parlamendi vähemalt 65 liiget saatis Euroopa Ülemkogu alalisele eesistujale ja Euroopa Komisjoni presidendile pöördumise, milles kutsuvad peatama venemaa plaanitava gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitust.

"Meie, allakirjutanud Euroopa Parlamendi liikmed, rõhutame siinkohal oma tugevat vastuseisu Nord Stram 2-le ja kutsume Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Komisjoni võtma kiireloomulisi meetmeid, et seda kõrge riskiga projekti ei jätkataks," kirjutavad eurosaadikud oma kirjas Euroopa Ülemkogu esimehele Donald Tuskile ja Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile.

Pöördumine on saadetud lisaks ka Euroopa Liidu välispoliitika kõrgele esindajale Federica Mogherinile ja Euroopa Komisjoni energialiidu volinikule Maroš Šefčovičile ning kliimapoliitika ja energiavolinikule Miguel Arias Canetele.

Europarlamendi saadikute hinnangul on Nord Stream 2 rajamine vastuiolus nii Euroopa Liidu julgeoleku- kui ka kliimapoliitikaga. Lisaks kahjustab see ka Euroopa energialiitu. "Seetõttu ei ole see rangelt riikliku pädevuse küsimus, vaid teema, millel on kaugeleulatuvad üle-Euroopalised mõjud," rõhutavad saadikud.


0

Ukraina nõuab ÜRO Rahvusvahelises Kohtus venemaa vastutuselevõtmist

Tegemist on ilmselgelt esmaste menetluslike abinõudega, kus Ukraina riik on alustanud venemaa vastu suunatud kohtuprotsessi vastavalt kehtivatele rahvusvahelise õiguse normidele.

On usutav, et tulemas on pikk ja mitme-etapiline kohtusaaga, kus esimese sammuna nõutakse ennetusmeetmete rakendamist eesmärgiga takistada protsesside eskaleerumist kuniks protsess käib.

Nagu kirjutab RahvusRinghääling - ennetusmeetmed, mida Ukraina nõuab venemaalt ÜRO Rahvusvahelises Kohtus (ICJ) venemaa vastutuselevõtmiseks terrorismi ja diskrimineerimise eest, aitavad kaitsta Ukraina tsiviilelanikkonda ja vältida olukorra edasist teravnemist, teatas Ukraina välisministeerium esmaspäeval.

"Ennetusmeetmed võimaldavad kohtul tõkestada olukorra halvenemine ja kõige tähtsamana kaitsta tsiviilelanikkonda asja arutamiseks vajaliku aja vältel... Nende rakendamine on eriti tähtis arvestades olukorra teravnemist Avdijivkas ja Krimmis," teatas ministeerium.


0

Sanktsioonide mõju venemaa majandusele on suurem, kui esmalt arvata võiks.

Venemaa jaoks on ülioluline nii sisemaise poliitinfo tarbija jaoks kui välismaise publikumi mõjutamiseks näidata, et vaba maailma poolt venemaa suhtes agressiivse ja sõjaka käitumise pärast kehtestatud sanktsioonide poliitika on liiva jooksnud. Mitte ainult liiva jooksnud, vaid ka suure kahju tekitanud mende sanktsioonidega kaasajooksjatele.

Nagu ikka on ka siin venemaa väited pooltõesed.

Euroopa Liidu nõrga ja ebakohase toetuspoliitika tõttu on tõesti „sunnitud kaasajooksikud“, eriti venemaaga piirnevates regioonides, saanud proportsionaalselt suuremat tagasilööki.

Aga jutt venemaa „vaprast sanktsioonide“ talumisest ei vasta teps tõele.


0

Venemaa marssis Nemtsovi tapmise mälestuseks

Moskvas meenutati pühapäeval mälestusmarsiga Boris Nemtsovi, kelle tapmisest möödub esmaspäeval kaks aastat. Marsil osalejad nõudsid, et võimud leiaksid ja karistaksid mitte ainult opositsioonipoliitiku tapjaid, vaid ka tapmise organiseerijaid ja tellijaid.

Boris Nemtsovi mälestusmarsist võttis osa umbes 10 000 inimest. Seda pole just väga palju kümnemiljonilise elanikkonnaga pealinna jaoks. Vahepeal tekkis tunne, et Nemtsovi portreid ja lippe oli rohkem kui osalejaid, samas aga on nüüdsete võimuvastaste jaoks saanud kahe aasta eest tapetud opositsioonipoliitikust tõeline ikoon, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Minu jaoks Nemtsov oli ja on isiksus suure tähega. Selliseks ta jääbki. Seetõttu on, mille nimel siia tulla. Ta oli tõesti liiga vaba inimene," kommenteeris moskvalane Juri.

"Meil on lapselapsed ja nende tuleviku nimel oleme me valmis välja minema ja Borisi mälestust austama. Väga kahju, et teda enam ei ole, aga tema ideed võidavad niikuinii," ütles moskvalanna Maria.


0

Liitlaste raskerelvastus jõudis Eestisse

Uue USA kompanii isikkoosseis ja üksuse rasketehnika, sealhulgas ka tankid, on jõudnud Eestisse.

1. jalaväebrigaadi pressiesindaja ütles BNS-ile, et USA kompanii rasketehnika, sealhulgas tankid ja jalaväe lahingumasinad, on jõudnud Eestisse ning esmaspäeva ennelõunal tegeletakse Tapa jaamas tehnika mahalaadimisega. Üksuse isikkoosseis jõudis Eestisse eelmise nädala reedel.

Praegu Tapal teeniv Ameerika 173. õhudessantbrigaadi kompanii suurune üksus lahkub Eestist veebruari teises pooles ning nende asemele tuleb 69. soomusrügemendi 1. pataljoni kompanii suurune üksus. Tegemist on soomusüksusega, mille relvastusse kuuluvad tankid Abrams ning jalaväe lahingumasinad Bradley.

69. soomusrügement kuulub Ameerika 4. jalaväediviisi 3. brigaadi lahingüksuse koosseisu, mis alates käesolevast aastast hakkab paiknema NATO idatiival.


0

Venemaa presidendiks pürgiv Navalnõi kiitis Eestit

NavalnõiVenemaa presidendiks kandideerida sooviv ja Vladimir Putini režiimiga teravas vastuolus olev opositsionäär Aleksei Navalnõi tõi Eesti läbipaistvust venemaale eeskujuks ning lubas, et presidendiks saades seisab samasuguste väärtuste eest.

„Kandideerin presidendivalimistel, et venemaal oleks riigi läbipaistvus vähemalt sama suur kui Eestis ning palk suuremgi,“ lõpetas Navalnõi oma tänase blogipostituse, kus analüüsis Toomas Hendrik Ilvese presidendiaja krediitkaardikasutamist, millest tegi loo telesaade „Pealtnägija“.

Tema hinnangul on Eesti ja venemaa põhimõtteline vahe selles, et esimeses tuuakse andmed avalikuks ning arutletakse nende üle, sest kehtib kodanike kontroll ja riik on läbipaistev, samas kui venemaal on kõik salajane ning mingeid skandaale ei saagi puhkeda. Ta tõi näiteks riigifirma Rosneftgaz, mis on Gazpromi ja Rosnefti valdusfirma ning mis ei avalda mingisuguseid andmeid, sest sai valitsuselt vastava eriloa.


0

May: Suurbritannia ja USA tulevad Eestile sõjalise sissetungi korral appi

Briti peaminister Theresa May kinnitas, et Suurbritannia tuleb appi NATO liitlastele nagu Eesti või Leedu, kui keegi peaks neid ründama. Sama teeb tema sõnul ka USA järgmine president Donald Trump.

May ütles Sky Newsile antud intervjuus ka seda, et Briti sõjaväelased osalevad Eestis sõjalistel õppustel, mis näitavad, kui "tõsiselt NATO oma kohustusi võtab", vahendas Independent.

"NATO artikkel 5 ütleb, et me läheme appi igale NATO riigile, kelle vastu toimub sõjaline tegevus," rääkis ta.

"Mõnikord inimesed arvavad, et Ameerika lähenemine NATO-sse muutub. Neist vestlustest, mida ma olen pidanud, ma arvan, et Ameerika on ka edaspidi täielikult NATO-le pühendunud nagu meiegi," lisas ta.


0

Vilnius: suhtlemises Venemaaga peab olema põhimõttekindel

Leedu suhtlus venemaaga peab olema põhimõttekindel, ütles Leedu välisminister Linas Linkevičius esmaspäeval.

Vene suursaadiku Leedus Aleksandr Udaltsovi tegi esmaspäeval pärast kohtumist seimi esimehe Viktoras Pranckietisega ettepaneku parandada vene-Leedu suhete õhkkonda.

"Parlamendiliikmete suhtlus on kiiduväärt asi. Küsimus on selles, mis on jutuks, aga protsess ise peab toimuma. Parlamendiliikmetel on vabadus arutleda, luua rühmi, kohtuda, kuid on väga tähtis, et see suhtlus oleks põhimõttekindel, et me ei räägiks mingilt kaitsepositsioonilt, justkui meil ei ole millagagi end kaitsta. See on väga tähtis," ütles Linkevičius

"Kõik sidemed on väärtuslikud siis, kui neil on aluseks ühised väärtused, siis toovad need kasu. Kaldun uskuma ja loodan, et see saab just nii olema," lisas välisminister.

0

Venemaa alustas vägede väljatoomist Süüriast

Venemaa teatas reedel, et on alustanud vägede Süüriast väljatoomist ja esimesena naaseb kodumaale merevägi.

"Vastavalt venemaa relvajõudude ülemjuhataja, president Vladimir Putini otsusele alustab venemaa kaitseministeerium relvajõudude vähendamist Süürias," ütles relvajõudude kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov reedel Reutersi teatel.

Gerassimovi sõnul naaseb Süüriast kõigepealt merevägi eesotsas Admiral Kuznetsovi lennukikandjaga, mis on paiknenud Süüria Vahemere ranniku juures.

Detsembris ütles Putin, et venemaa on Süüria opositsioonirühmituste ja valitsuse vahel sõlmitud relvarahuleppe alusel nõustunud oma sõjalist kohalolekut Süürias vähendama.

0

Agressiivne venemaa valmistub enese infoisolatsiooniks

Putini nõunik: venemaa peab olema valmis ülemaailmsest internetist väljalülitamiseks

Venemaa peab olema suhete halvenemise korral läänega valmis ülemaailmsest internetist väljalülitamiseks, teatas president Vladimir Putini interneti arengu alane nõunik German Klimenko intervjuus telekanalile RT.

„Meie maa peab olema valmis selleks, et ta lülitatakse ülemaailmsest internetist välja,“ ütles Klimenko RT-le, vahendab TASS.

Klimenko sõnul on olemas suur „tektooniliste nihete“ tõenäosus venemaa suhetes läänega halvemuse poole.
„Seetõttu seisab meil ees ülesanne – reguleerida interneti vene segment, et kaitsta end selliste stsenaariumide eest,“ ütles Klimenko.

0

"Äripäev" vahendab vene esipankuri südamelootust ja -ootust

Sberbanki juht ootab venemaale pöördelisi muutusi

Venemaa suurima panga Sberbanki juht German Gref ütles intervjuus ajalehele Vedomosti, et 2018. aasta tuleb venemaa jaoks pöördeline.

„See on valimisaasta, tuleb uus president, uus valitsus. Võetakse vastu meetmete kava, mis võimaldab jätkusuutlikku kasvu. Ja tulevad muutused,“ rääkis Gref.

Ta täpsustas, et ei ole kursis Vladmir Putini plaanidega osaleda järgmistel valimistel. Vastates küsimusele, kas tema hinnangul mõistab Putin kriisi sügavust ja muutuste vajadust, ütles Gref, et muidugi saab president hästi olukorrast aru.

0

Rootsi peaministri õnnitluskiri Trumpile on osaliselt salastatud

Rootsi ajaleht Aftonbladet avaldas õnnitluskirja, mille peaminister Stefan Löfven saatis USA presidendivalimised võitnud Donald Trumpile. Telefoni teel rääkisid Trump ja Löfven kolmapäeval.

Tähelepanuväärne on see, et kuigi valitsusametnikud lubasid ajalehel kirja koopiaga tutvuda, oli suur osa kirja sisust tsenseeritud ning seega jääb osa Löfveni sõnumist uuele USA presidendile avalikkuse jaoks saladuseks, vahendas The Local.

"Õnnitlen Teid Rootsi valitsuse poolt Ameerika Ühendriikide presidendiks valimise puhul," alustas Löfven kirja. "Rootsi väärtustab ulatuslikku koostööd meie riikide vahel. Meie pikaaegsed suhted said alguse kaua aega tagasi ning need põhinevad ühistel huvidel."

Kaks järgmist lõiku on aga ametnikud musta värvi alla peitnud ning järgmises loetavas lõigus kirjutab Rootsi peaminister juba järgnevat: "Ma loodan, et Rootsi ja Ameerika Ühendriigid saavad jätkata laialdaste ja põhjalike kahepoolsete suhete arendamist meie riikide vahel. Austusega, Stefan Löfven."

0

USA analüütik: Trump peab varsti otsustama, kas Balti riikide kaitsmine on väärt kolmandat maailmasõda

USA presidentide George W. Bushi ja Barack Obama administratsioonide liige olnud Paul D. Miller kirjutab ajakirjas Foreign Policy, et ennustas neli aastat tagasi ette venemaa sissetungi Ukrainasse ning nüüd ennustab ta, et Balti riigid on järgmised ning sellest saab USA presidendiks valitud Donald Trumpile üks esimesi ja suuremaid proovikive.

Milleri sõnul usub venemaa president Vladimir Putin, et hegemoonia lähivälismaa üle on vajalik venemaa julgeolekule tema usu tõttu venemaa riikluse ja ajaloolise saatuse kohta. Kremlit näib Milleri sõnul juhtivat veider segu vene natsionalismist, religioonist, saatusest ja messianismist. Selle narratiivi järgi on venemaa õigeuskliku kristluse kaitsja ning tema missioon on usku kaitsta ja levitada.

Miller kirjutab, et ratsionaalne venemaa ei näeks NATO ja Euroopa Liidu laienemist ohuna, sest see suurendaks tegelikult ka venemaa julgeolekut ja jõukust. Putini ja teiste venelaste jaoks, kes näevad maailma läbi vene religioosse natsionalismi prillide, on aga lääs loomupäraselt ohtlik degenereerumise ja globaliseerumise tõttu.

Sellest vaatepunktist ei ole NATO liberaalse korra heatahtlik tagaja Euroopas, vaid degenereerunud lääne vaenulik esindaja ja peamine takistus venemaa suureks saamise ees, kirjutab Miller. Seega nõuab Putini suur strateegia NATO lagundamist ning spetsiifilisemalt peab ta muutma vastastikuseid julgeolekugarantiisid ette nägeva artikli viis tähendusetuks.



Rahvusliku mõttelaadi toetuseks

BHR on tänulik toetuse eest!



Gallup

KUUKÜSITLUS: Millist erakonda sa toetaksid täna,kui oleksid Riigikogu valimised?
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
Total Votes:
First Vote:
Last Vote:
ISLAM
ISLAM
ja EESTI
ja EESTI
NAABRID
NAABRID
ja MAAILM
ja MAAILM

Prof. ULUOTSA kroonika

Kroonika, mille koostajaks oli professor Jüri Uluots, avaldati pärast Eesti puhastamist vene okupantidest 1941. a. ajalehes "Eesti Sõna" (23.12.1941).

1030 - Jaroslavi sõjaretk eestlaste vastu ja Tartu vallutamine.
u. 1054 - Kiievi suurvürsti ja Novgorodi vürsti Izjaslavi väepealik Novgorodi possadnik Ostromir teostab sõjakäigu eestlaste kallale, saab aga lüüa.
1060 - Izjaslav korraldab retke "sosolite" vastu ja maksustab neid raskesti. "Sosolite" nimetus arvatakse käivat kas Sakala või Soontaga või siis ühe Väinajõe piirkonnas asuva läti-leedu hõimu kohta. Järgmisel aastal kihutavad "sosolid" maksuvõtjad minema.
1077 - Smolenski vürst Vladimir ja Novgorodi vürst Gleb sõdivad üheskoos "tšuudide" vastu.
12. saj. algus - Novgorodi vürsti Mstislavi retk "Otšela" vastu (vist Adsel Koiva jõel, eestlaste ja lätlaste piirimaal).
1113 - Mstislav korraldab vene allikate põhjal võiduka retke "tšuudide" vastu ja võitnud neid "Boru peal" (oletatavasti Irboska või Metsepole).
1116 - Mstislavi juhtimisel korraldavad novgorodlased ja pihkvalased sõjakäigu eestlaste vastu. 1. novembril langeb nende kätte Otepää linnus. Venelased laastavad lugematul hulgal külasid ja pöörduvad tagasi paljude vangidega.
1130 - Mstislav saadab oma pojad Vsevolodi, Izjaslavi ja Rostislavi Novgorodi, Poletski ja Smolenski venelastega eestlaste vastu rüüsteretkele maksude saamiseks. Tapetakse mehi, põletatakse elamuid, naised ja lapsed viiakse vangi.
1132 - Novgorodi Vsevolod teostab oma jõul, ilma vendade abita, sõjaretke eestlaste vastu, kuid saab 23. jaanuaril Vaigas (Põhja-Tartumaal) hävitavalt lüüa. "Juhtus hiigla pahandus ja mustus", jutustab vene kroonika, "palju paremaid Novgorodi mehi löödi maha."
1134 - Novgorodi Vsevolodi sõjakäik eestlaste vastu. 9. veebruaril vallutatakse Tartu.
1180 - Novgorodi Mstislavi laastamisretk lätlaste ja eestlaste piirivahelisele maa-alale Adseli. Kohalikud elanikud lahkuvad kodudest ja tõmbuvad kuni mereni.
1190 - Pihkvalased tapavad salga ranna-eestlasi, kes olid sõitnud mööda Narva jõge Peipsile.
1192 - Novgorodi vürst Jaroslav teostab novgorodlaste ja pihkvalastega taliretke eestlaste vastu. Vallutab Tartu.
1192 - Sama aasta suvel läkitab Jaroslav jõugu pihkvalasi Otepääd maha põletama.
1210 - Novgorodi vürsti Mstislav ja ta venna Pihkva vürsti Vladimiri sõjakäik märtsis eestlaste vastu Torma ja Ugandisse. Ugandlased on sunnitud kaheksapäevase piiramisel järel loovutama oma kindluse Otepääl, maksma tribuuti ja osa võtma vastu õigeusu.
1211 - Pihkva venelaste retk Soontagasse jaanuari esimesil päevil.
1212 - Jaanuaris või 5. veebruaril siirdub Novgorodi vürst Mstislav ühes oma venna Toropetsi vürsti Davidiga ja Pihkva vürsti Vsevolodiga 15 000 mehega läbi Põhja-Tartumaa ja Järvamaa kuni Varbola linnuseni Harjumaal, kusjuures Varbola hõbedaga enda piiramisest lahti ostis.
1216 - Pihkva vürst Vladimir tuleb sõjaretkega, vallutab Otepää ja hakkab ugandlastelt nõudma kõrgeid makse. Vägi rüüstab ja saagitseb ümbruskonnas. Venelaste vastu võitlemiseks sõlmivad ugandalsed liidu sakslastega.
1221 - Novgorodi vürsti väed rüüstavad tagasipöördumisel Liivist Ugandit.
1223 - Novgorodi vürst Jaroslav, ta vend Suzdali suurvürst Georgi, Pihkva vürst Vladimir ja teised vene vürstid tulevad 20 000-mehelise sõjaväega liitlastena Eestisse, kuid hakkavad seejuures siin ise maad laastama.
1234 - Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda.
1241 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutab sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitab selle ja laseb vangilangenud vadjalased ja eestlased üles puua.
1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Sakslastega koos sõdivad eestlased, keda venelaste käe läbi palju langeb.
1248-1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutab ühes Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile.
1253 - Novgorodlased ja karjalased laastavad maa-ala lääne pool Narva jõge.
1262 - Venelaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudeta vallutada kindlust, kuid linn võetakse ära ja "palju tapeti selle linna rahvast; ja teisi võeti elusalt ja teisi põletati tulega, ja võeti nende naised ja lapsed; ja võeti ka vara ilma arvuta ja saaki".
1267 - Venelaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. Laastatakse laialt maad.
1268 - Jaanuaris tuleb mitu vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud eestlasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing venelaste ja sakslaste-eestlaste vahel. Venelased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dovmont rüüstab tagasiteel Virumaad.
1342 - Vürst Juri Vitovtovit?i sõjakäik Vastseliina. Kallaletungijad lüüakse sakslaste poolt ränkade kaotustega tagasi.
1343 - Mais tungivad pihkvalased oma vürsti Ivani, Irboska vürsti Ostapi ja possadnik Volod?a juhatusel 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Viie päeva pärast pöörduvad nad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani.
1371 - Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliina. Pihkvalased põletavad Kirumpää ja tapavad kõik kohalikud elanikud.
1406 - Pihkva vürstide Danilo ja Juri sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni.
1407 - 29. juunil tungivad pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöörduvad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1480 - Pihkva-Moskva vägede ühine retk Tartu piirkonda, kuni Emajõe liinini, kus vallutatakse Kastre kants.
1481 - Lõuna-Eesti rüüstamine venelaste poolt. Seekordne pealetung toimub veebruaris Moskva-Pihkva-Novgorodi ühendatud vägede poolt mitmest kohast, kusjuures venelaste kätte langevad muuseas Viljandi linn, Tarvastu, Karksi ja Ruhja. Laialdased maa-alad laastatakse ja rüüstatakse, raskesti kannatada saab Tartu piiskopkond. Okupeeritud maa-ala terroriseeritakse rängasti, et ka sel murda vastupanu.
16. saj. algus - Liivimaa allikais hakkab Vene (eriti XVI sajandi algusest peale) esinema julma vaenlasena, kel pole mingisugust halastust; venelasi mainitakse põlisvaenlastena.
1501 - Venelased tungivad röövides ja rüüstates Lõuna- ja Kirde-Eesti aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas mainib 40 000 tapetut ja vangivõetut. Teine vägi, kus palju tatarlasi, tungib Viru- ja Harjumaale. Väel on kaasas koerad, et eestlasi metsadest üles otsida.
1502 - Venelaste retk Tartu piiskopkonda.
1558-1582 - Vene-Liivi sõda.
1558 - Jaanuari lõpul tungib Vene sõjavägi Tartu piiskopkonda. Pealetungid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungivad sisse ka Vene abiväed Vilaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Vaenlase lahkumise järele läbi Järva- ja Virumaa üle Narva jõe laastatakse kogu Ida-Eesti, raskesti kannatada saavad Vastseliina, Rõngu, Rannu, Kongota, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa, Jõhvi jm. Külad, talud ja elamud põletatakse või rüüstatakse paljaks, maa upub ebainimlikesse tapmistesse. "Ja mis vaenlane vilja ja loomi mitte ei saanud ära viia, selle hävitas ta ja ajas palju loomi küünidesse ja pani küünid siis põlema ja põletas ühes loomadega ära." 11. mail vallutatakse Narva linn. Suvel 1558 toimub uus vaenlase pealetung 60 000 - 80 000-mehelise väega. Vallutatakse Vastseliina (30. juunil), Kirumpää, Tartu (18. juulil) ja Tartu piiskopkond ning naabruses olevad alad. Süstemaatilised rüüsteretked esialgu Kesk-Eestisse, hiljem ka Alulinna ja Gulbene piirkonda.
1559 - Venelaste rüüsteretked Alulinna ja Vilaka aladele.
1560 - Venelaste rüüstamise all kannatavad Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritavad venelased 40 000 ja 12 000-mehelise sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. Pärast Viljandi langemist arendavad venelased oma rüüsteretki laias sõõris Võnnuni, Pärnuni ja Läänemaale. Rüüstamise kõrval harrastatakse väga laialt talupoegade vägivaldset äraviimist.
1570 1570 - Hertsog Magnus hakkab suure Vene sõjaväega piirama Tallinna. Hiljem tuleb piirajaile lisa. "16. oktoobril tuli veel suur jagu Vene väge, keda oprit?nikuteks nimetati, ja see mässas ja möllas hullemini ja palju hirmsamini kui endised, tappes, röövides ja põletades, ja tapsid halastamata maha palju inimesi aadlist ja lihtrahvast, kes tühjas Kiviloo lossis Harjumaal varjul olid ja endistest venelastest olid puutumata jäänud. Ja läksid Tallinna alla Telliskopli leeri ja raiusid selle toreda metsa seal maha ja rikkusid ära." Piiramine jääb aga tulemusteta ja venelased lahkuvad Tallinna alt 16. märtsil 1571.
1573 - Venelased tulevad suurel hulgal Narva kaudu Eestimaale ja vallutavad Paide linnuse. Pärast Paide vallutamist venelaste 16 000-meheline sõjavägi siirdub vallutama Läänemaad, saab aga Koluvere all rootslastelt põhjalikult lüüa.
1574 - Venelaste rüüsteretk Põhja-Eestisse. "Aastal 1574, taevaminemise päeval, tungis kümme tuhat venelast ja tatarlast Harjumaale ja Tallinna alla, kus nad kõik külad, mis Tallinna ümber veel alles olid, maha põletasid, ja said suure osa röövitaud karja, mis aadlikud, kodanikud ja talupojad sõjameestelt Rakvere piiramisel olid ostnud ja omandanud, jälle kätte ja ajasid ära ja võtsid ka palju inimesi vangi. Selsamal suvel mässasid ja möllasid venelased ja tatarlased päeval ja ööl vahet pidamata Harjumaal ja Tallinna all ja tapsid inimesi öö aegu nende elumajades, aedades ja küünides ja viisid talupoegade lehmad ja voorimesete hobused linna alt karjamaalt ära."
1575 - Venelased vallutavad Pärnu
1575 - Venelaste rüüsteretk Loode-Eestisse. "Siis läksid venelased ja tatarlased esmalt Läänemaale Haapsalusse ja laastasid tee peal hirmsasti kõike Padise maad ühes Padise ja Keila rannaga, lõid inimesi maha ja viisid neid palju vangis ära. Ja ehk küll venelane ennegi sagedasti neist paigust oli üle käinud, ei olnud ta seda siiski iial nii hirmsasti teinud kui seekord. Selsamal korral laastasid venelased ja tatarlased Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala maid ühes Saare, Vormsi, Hiiu, Muhu ja Noarootsi saartega, välja arvatud Kuressaare maakond, üsna haledal kombel ja röövisid aina hobuseid ja inimesi; härgadest ja lehmadest nad suurt ei küsinud, sest et neid mitte nii ruttu ei saanud kaasa võtta."
1576 - Venelased rüüstavad Tallinna ümbrust: "Juulikuus, algusest lõpuni, olid venelased ja tatarlased Paidest ja Padisest Tallinna all rüüstamas ja langesid sagedasti kodanikkude hoostele, sulastele ja tüdrukutele peale, kui need heinal käisid, ja viisid Tallinna ümbert palju vaeseid talupoegi ära vangi ühes naiste ja lastega. Siis oli kodanikkudel ja talupoegadel palju nuttu ja kaebamist."
1577 - Tallinna ebaõnnestunud piiramine Johann IV poolt.
1579 - Venelaste ja tatarlaste jõukude korduvaid rüüsteretki Eestisse. "Tatarlased heitsid leeri Uuemõisa juures, 6 penikoormat Tallinnast, ja rüüstasid hirmsal kombel seal maapaigas ja ka tervel Harjumaal tappes ja röövides, lõid vanad surnuks ja viisid noored kaasa.
Mitte kaua pärast seda, kui see tatarlaste salk Harjust ja Läänest ära Riia stifti oli läinud, ja vaesed talupojad, kes metsades, soodes ja rabades peidus olid olnud, nüüd jälle koju olid tulnud, tuleb teine salk venelasi ja tatarlasi, sedasama teed Rakverest, jälle peale, kes jälle talupoegadele ja nende naistele ja lastele, kes endisest tatari salgast veel olid üle jäänud, armutult peale langeb ja nad kinni võtab. Siis oli Harjumaal häda häda peale".
1656-1658 - Rootsi-Vene sõda; venelased tungivad Eestisse. Rüüstatakse maa idaosasid, Tartu- ja Võrumaad, riivates ka Valga-, Pärnu- ja Virumaad. Tartu kapituleerub ja jääb Vene valdusse kuni 1661. a.
1700-1721 - Põhja sõda
1700 - Venelaste esimesed rüüstesalgad tungivad septembrikuus Alutagusesse. Algul Narva piiramine venelaste poolt. Narva lahing 19. novembril.
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda. Talupojad korraldavad enesekaitse salku.
1702 - Põhjalik rüüstamine pärast Hummuli lahingut Pärnumaal, Tartumaal ja Mõniste piirkonnas: "Põletati maani maha kõik kirikud, enam kui 100 mõisa ja 1000 küla. Inimeste kallal tarvitasid nad igasugu vägivalda - nad tapsid ilma vahet tegemata mehi, naisi ja lapsi või viisid nad vangis minema. Suurimaks õnnetuseks laadisid tatarlased mitusada last vankritele ja viisid nad kaasa, et neid orjadeks müüa."
1703 - Tsaar Peeter I väejuhi ?eremetjevi rüüsteretk läbi Eesti; rüüstetegevusest jäävad enamvähem puudutamata ainult Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa kesk- ja põhjapoolsed alad ja saared, seega vähemviljakad maaosad. Vangistatakse palju eesti talupoegi, eriti arvukalt lapsi, saates neid Ukrainasse: "Ei ole võimalik kirjeldada suurt kahju ja viletsust, mida kirjeldatud rüüsteretk põhjustas. Põletati ära mitte ainult palju ilusaid kirikuid, väikesi linnu, mõisu ja kuni 1500 küla, vaid ka 1000 koormat osalt jahvatatud, osalt jahvatamata vilja. Ka võttis vaenlane kaasa hulk vaske ja tina majatarvete ja kirikukellade näol. Samuti ajas ta oma maale kuni 1000 veist, ja mida ta kaasa võtta ei saanud, nagu sigu ja hanesid, need ajas ta kokku küünidesse ja tallidesse ja põletas ühes nendega. Vaenlane tappis palju inimesi ja küüditas oma maale suure hulga noori lapsi."
1703/04 - Venelaste korduvad rüüsteretked Narva ümbruskonda.
1704 - Venelaste rüüsteretk Tartumaale: "1704. a. jaanuaris tungisid venelased piki Peipsi järve Torma, süütasid külad põlema ja võtsid kaasa palju inimesi alasti ja näljastena. Kes tugeva külma käes hukkusid või enam edasi minna ei suutnud, need uputati Peipsi järvel jää alla."
1704 - Tartu alistub 13. juulil Vene piiramisväele. Venelased ei täida kapitulatsioonitingimusi ega lase Tartu garnisonil siirduda Tallinna, nagu kokku lepitud.
1704 - Narva vallutamine venelaste poolt. Vallutamisele järgnes linna rüüstamine vene sõdurite poolt tsaar Peetri enda juhiste kohaselt. "Ka surnud, olgu kõrgest või madalast soost, kisti välja haudadest ja visati jõkke. Kurb ja kole vaatepilt oli, kuidas haiges, kes majades, kindlusvallidel ja mujal lamasid, hunnikusse vankritele laoti ja Narva joast alla kallati, kus nad kaebliku kisaga hukkusid. Sellele õnnetusele oli võrdne asjaolu, et Narva elanikelt kõik lapsed 6-14. a. vanuses ära võeti, et neid Venemaale orjadeks viia."
1707 - Vene ratsaväe suurem rüüsteretk Põhja-Tartumaale, Põltsamaa, Puka, Sangaste ja Karula suunas. Põletatakse uuesti Valga.
1708 - Vene väe uus suur rüüsteretk Liivimaale. Valgamaa laastatakse metsikult. Talud ja mõisad põletatakse. Vili põldudel tallatakse ja niidetakse maha.
1708 - Narva ja Tartu kodanikkond viiakse Venemaale sundasumisele. Paljud surevad. Osa pääseb tagasi viis aastat hiljem. Tartu linn hävitatakse. Jäävad rüüstatud kujul ainult üksikud ehitused.
1709 - Pärnu vallutatakse venelaste poolt.
1710 - Tallinn kapituleerub venelastele.
1710-1918 - Eesti tegelik kuulumine Vene all.
1917 - Vene sõjaväed omavolitsevad ja rüüstavad Eestis.
1918 - Vene punavägi hakkab novembrikuus tungima Eestisse. Järgnevad veresaunad Rakveres, Tartus ja mujal.
1924 - Piiritagant organiseeritakse Eestis mässukatse 1. detsembril.
1939 - Vene surub Eestile peale vägivaldse "abistamispakti". Vene väed asuvad baasidesse. Venelased rikuvad pakti tingimusi.
1940 - Vene vägi asub 17. juunil Eestisse. 21. juunil teostab vene vägi Eestis riigipöörde.
1944 - Vene vägi tungib 2. veebruaril üle Narva jõe. Algavad lahingud Eesti pärast, mis lõppevad sügisel kogu Eesti langemisega venelaste kätte.
1944 - 20... - Inkorporeeris vene riik (NSVL) ebaseaduslikult nii oma kehtivate seaduste tähenduses, Eesti seaduste tähenduses kui ka rahvusvahelise õiguse tähenduses Eesti riigile ja -rahvale kuuluvad alad Ingerimaal ja Setomaal (ca 5,2% meie riigi territooriumist), Sealhulgas Narva linnaosa Jaanilinna ning Petseri maakonna keskuse, Petseri linna enda külge ning hoiab nimetatud alasid ebaseaduslikult enda valduses ka käesoleval ajal.

*****************

2007 aprill - vene impeeriumimeelsed koos pättidega korraldasid suurpogrommi Eesti Vabariigi pealinnas

KUNINGLIKUD UUDISED

The best Governments of the World have been composed of Monarchy, Aristocracy, and Democracy. -- Algernon Sidney --

  • Kuningriiklane Kalle Kulbok: riigikogu vajab isepäiseid naljamehi
    1
    +1

    ... Kalle Kulbok märgib, et tema silmis on kuningriiklus tõsine asi. Neis riikides, mis on veel kuningriigid, on demokraatia märksa stabiilsem.
    „Mõned asjad on neis riikides paigas teiste tavade ja reeglite järgi. Meil kipub kogu võim sõltuma üksteisest ja kauplemisoskusest. Kuningriik riigikorraldusena on minu arvates parem kui vabariik. Mõtlen seda tüüpi arenenud kuningriike, nagu on tänapäeval Põhjamaades. Sestap kannan endiselt kuningriiklase märki ja kirjutan oma nime juurde emeriitkuningriiklane.”...

    Tänapäeva tuima ja pragmaatilise poliitilise maastiku taustal tundub veider, et 1992. aasta riigikogu valimistel said kuningriiklased 7,12% hääli ja parlamendis kaheksa kohta.

    Oli see nali, mis ootamatul kombel tõsiasjaks sai? Kuidas see juhtus ja miks lõppes? Mida kuningriiklastelt tänapäeval õppida? LP suhtles endiste silmapaistvate rojalistide Kalle Kulboki, Kirill Teiteri, Tõnu Kõrda ja Priit Aimlaga ning pani nende mõtted kirja.

    Kindlasti oleks ka praegu Toompeal vaja kuningriiklaste moodi seltskonda, kes sõltumatu jõuna ilmselged jaburused välja naeraks. Nii mõnigi praegune poliitik on seda vajadust kinnitanud, mainib omaaegne esikuningriiklane Kalle Kulbok.

    „Kuningriiklased ilmusid poliitikasse 1989. aastal, kui asutati Eesti Rojalistlik Partei. Osaliselt selleks, et parodeerida kõikvõimalike väikeste n-ö taskuparteide teket. Mõtlesime, et miks mitte teha väikses Eestis kuningriiklusel põhinev väikepartei, mis kasutab poliitiliste relvadena eeskätt paroodiat ja huumorit,” meenutab Kulbok.

    in Kuninglikud UUDISED "Liivi Kroon"
  • Krahvinna Sophie külastab Eestit!
    0

    Wessexi Krahvinna külastab 2. ja 3. mail Eestit.

    Tema Kuninglik Kõrgus Wessexi Krahvinna
    kohtub Eestis president Kersti Kaljulaidi ning peaminister Jüri Ratasega. Samuti kohtub ta gaidide ja skautidega ning külastab lasteaeda, kus käivad erivajadustega lapsed.

    Olles Suurbritannia jalaväe rügemendi 5 Rifles aukolonel külastab ta selle rügemendi sõdureid, kes teenivad Tapal NATO lahingugrupi koosseisus.

    Wessexi Krahvinna on täiskoormusega töötav kuningliku perekonna liige. Igal aastal külastab ta sadu koole, ülikoole, sõjaväebaase ja heategevusorganisatsioone, et nende tegevusest rohkem teada saada ning nende tööd esile tuua. Oluliseks teemaks on tema jaoks võimaluste loomine noortele ja erivajadustega inimestele.

    in Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
Kõik kuninglikud uudised

Viimased kommentaarid

ucixacu
Jest zanim Alvaro del wynurzy się w bierze wciąż krakowski był czołgów i kom­panii odwodowa o propoz...
apypyxaf
Stanowi nim Alvaro del wynurzy się w przyjmuje wciąż krakowski był czołgów i kom­panii odwodowa o rz...
arigaw
Jest nim Alvaro del wynurzy się w werbuje wciąż krakowski był czołgów i drużynie odwodowa o myślach,...