LOOTUSKIIR

0

ÜRO peaassamblee komisjon mõistis hukka inimõigusrikkumised Krimmis

ÜRO peaassamblee inimõiguskomisjon mõistis teisipäeval hukka inimõigusrikkumised annekteeritud Krimmis ja nõudis venemaalt ÜRO vaatlejate lubamist okupeeritud Ukraina territooriumile.

Inimõiguskomisjon võttis Ukraina koostatud resolutsioonikavandi, mida toetasid USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia, vastu häältega 73 poolt ja 23 vastu, 76 liiget jäi erapooletuks.

Peaassamblee täiskogu hääletab resolutsiooni üle detsembris.

Venemaa on nimetanud resolutsiooni poliitiliselt motiveerituks. Vene välisministeeriumi ametnik Anatoli Viktorov kurtis, et ÜRO diplomaadid "raiskavad aega kasutute propagandabrošüüride arutamisele selle asemel, et pidada sisulist dialoogi inimõiguste edendamisega seotud poliitiliste küsimuste üle".

Read more ...

0

Saksamaal on kasvanud vastasseis Putini gaasijuhtmele

Läänemere põhja planeeritava gaasijuhtme Nord Stream 2 projekt on sattunud Saksamaal üha suurema kriitika alla.

North Stream kaks peaks valmima 2019. aasta lõpuks ja edastama maagaasi venemaalt Viiburist Saksamaale Greifswaldi. Bundestagi väliskomisjoni esimees, konservatiivide hulka kuuluv Norbert Röttgen heitis Saksa valitsusele ja seega ka liidukantsler Angela Merkelile Ida-Euroopa julgeolekumurede ignoreerimist.

«Valitsuse seisukoht, et Nord Stream 2-l pole erasektori projektina kuidagi poliitikaga seotud, on minu hinnangul vastuvõetamatu ja provokatiivne,» sõnas Röttgen FAZile.   

Poliitiku hinnangul mõjutab gaasijuhe Poola, Ukraina ja Baltimaade julgeolekuhuvisid.
«See võib viia edasisele eraldumiseni Euroopa Liidu sees. Venemaa tegevus Ida-Ukrainas ja tema sõjapidamine Süürias ei saa tagajärgedeta jääda. Me ei saa äri tõttu venemaaga rikkuda rahvusvahelist õigust,» ütles Röttgen.

Read more ...

0

Guardian: kas USA president läheks Eesti eest sõtta?

Briti ajaleht "The Guardian" nendib, et venemaa ja USA suhted on järjest jahenenud ning küsib, kas USA president läheks Eesti eest sõtta, kui venemaa peaks ründama.

"The Guardian" vaeb globaalset välispoliitilist olukorda läbi USA ja venemaa suhete prisma. Briti ajaleht tõdeb, et kahe suurriigi vahelised suhted on kogu külma sõja järgsest perioodist halvimad.

Ajaleht vahendab Suurbritannia välisministri Boris Johnsoni mõtet, et Süürias toimuv sunnib poliitikuid mõtlema sellele, millest nad on viimased 15 aastat püüdnud mitte mõelda: et Nõukogude Liidu järgne venemaa on otsustanud end taaskehtestada peamise globaalse jõuna ning Vladimir Putin kõrvaldab teelt kõik takistused ning võtab kasutusele kõik meetmed, mis selle saavutamiseks vajalikud on, kaasa arvatud jõukasutamine.

Venemaa mõistis Johnsoni sõnavõtu hukka kui katse keerutada üles venemaa-vastast hüsteeriat. Briti peaminister tõmbaski kohe toone maha ning viitas Johnsoni kogenematusele ja vähesele otsustusvõimele.

Read more ...

0

Hollande pole kindel, kas ta üldse soovib Putinit võõrustada

Prantsuse riigi viimane ametlik vappKremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et president Vladimir Putini kavas on endiselt käesoleval kuul Prantsusmaad külastada, kuigi tema kolleeg François Hollande märkis varem, et ei pruugi oma venemaa ametivenda üldse vastu võttagi.

"Putini Pariisi visiidi ettevalmistustööd jätkuvad," märkis Peskov ja lisas, et mingit uuemat ametlikku informatsiooni pole Moskvale visiidi ja Hollande'iga kohtumise asjus laekunud.

Lisaks kinnitas vene presidendi kõneisik, et jätkuvalt on kavandamisel ka järgmise Normandia formaadi - Ukraina, venemaa, Prantsusmaa ja Saksamaa - kohtumine Donbassi konflikti küsimuses, vahendasid Lenta, Reuters jt..

Read more ...

0

Venemaa rahvakunstnik Aleksandr Rozenbaum kutsus Baltimaade okupeerimise eest vabandama

 

Poeet, muusik ja helilooja, venemaa rahvakunstnik Aleksandr Rozenbaum ütles intervjuus ajalehele "Argumentõ i Faktõ", et venemaa peaks Baltimaade okupeerimist kahetsema ja selle eest vabandama.
 
Teema tõstatas intervjueerija Vladimir Polupanov, kes küsis, kas venemaa peaks mingite sündmuste, näiteks Baltimaade okupeerimise eest vabandama, vahendab NEWSru.com. Rozenbaum vastas: „Kahtlemata. Loomulikult oleme me Eesti, Läti ja Leedu okupandid. Aeg oli selline. Ja nii kujunes. Aga peab vabandama ja kahetsema.“
 
„Inimese tugevus on oskuses andestust paluda. Selles pole midagi hirmsat. Riigimehed tegid eelmisel sajandil kurja, sulgeme selle küsimuse riiklikul tasandil ja vabandame. Me pole ju tõeliselt kahetsenud isegi iseenda ees,“ lausus Rozenbaum.
Read more ...

0

Hodorkovski alustas venemaale uue presidendi otsinguid

Mihhail Hodorkovski avaldas mõned minutid tagasi oma Facebooki lehel teadaande „Avatud venemaa“ uue projekti käivitumise kohta. Projekti nimeks on „Putini asemel“ (Vmesto Putina) ja selle eesmärgiks on leida presidendiametisse sobivaid uusi nägusid, vahendas Äripäev.

 

„Seni keerlevad ekspertide ettepanekud sugugi mitte nii „uute nägude“ ümber. Kuid see on alles algus,“ kirjutas Hodorkovski.

 

Esialgu on välja käidud 14 nime, kelle seas on näiteks Jekaterinburgi linnapea Jevgeni Roizman, partei Jabloko asutaja Grigori Javlinski, Parnasi juht Mihhail Kasjanov, Boriss Jeltsini tütar Tatjana Jumaševa, Transparency Internationali asepresident Jelena Panfilova, endine rahandusminister Aleksei Kudrin.

Read more ...

0

Rootsi liitub Nord Stream 2 vastaste leeriga

Rootsi valitsus on jõudnud arusaamisele, et Vene-Saksa gaasijuhe Nord Stream 2 ei ole hea projekt, kuid samas napib vahendeid selle projekti elleviimise takistamiseks, selgitas välisminister Margot Wallström Rootsi parlamendile.
 
"Me ei arva, et see on hea projekt. See ei ole midagi, mille elluviimist me tahaksime, arvestades energialiitu ja julgeolekupoliitilisi seisukohti. Kuid küsimus on, kuidas me riigina saaksime seda takistada, kui see isegi ei läbi meie territooriumi," vahendas Wallströmi parlamendis lausutud sõnu Dagens Nyheter.
 
Wallströmi sõnul on Rootsi seisukoht Nord Stream 2 osas Balti riikidega sarnane. "Üldjoontes me jagame nende hinnangut projektile. Usume, et juba olemasolevate torujuhtmete potentsiaali tuleks maksimaalselt ära kasutada," rääkis ta Dagens Nyheterile. "On nähe julgeolekupoliitilisi tagajärgi. Mitte keegi ei ole selle projekti poolt. Aga tuleb vahet teha sellel, mida keegi sellest arvab ja millised on kellegi seaduslikud võimalused seda peatada."
 
Kristlike demokraatide ettepaneku, et gaasijuhtme ehitust saaks keelustada ÜRO põhikirjale viidates, lükkas Wallström tagasi. "Ei ÜRO põhikiri ega ka merealade kasutamise konventsioon anna Rootsile õigust keelata teist riiki väljaspool Rootsi piire sellist gaasijuhet ehitada," ütles ta.
Read more ...

0

Biden kõnes Baltimaade rahvastele: USA ei vea oma liitlasi alt

Ameerika Ühendriikide asepresident Joe Biden pidas täna Balti riikide presidentidega kohtumise raames Riias Läti rahvusraamatukogus ka Baltimaade rahvastele kõne, milles kinnitas, et USA ei vea oma liitlasi alt.
 
 
Läti ringhäälingu uudisteportaal LSM kirjutab, et Bideni kõne võeti kohapeal hästi vastu, ja seda mitte üksnes seetõttu, et Biden kiitis pikalt Balti riikide vaprust ja tõstis neid esile kui häid näiteid sellest, kuidas totalitaarsusest ja rõhumisest saab sündida demokraatia.
 
Peale selle kaitses Biden tugevalt nimelt ka NATO Artikkel 5-st kinni pidamist.
Read more ...

0

Eesti politsei pidas kinni Kremli propagandaportaali juhi Kornilovi

Moskva tulevikPõhja prefektuuri politseinikud pidasid eile kinni kaitsepolitsei aastaraamatus Kremli propaganda edendajaks nimetatud Aleksandr Kornilovi, kahtlustades teda maksukuriteos.
 
 
Põhja prefektuuri politseinikud teostasid prokuratuuri kinnitusel eile esimesi avalikke menetlustoiminguid mitme erineva juriidilise isiku juures seoses maksu- ja tolliameti esitatud kuriteoteatega, mille sisuks oli võimalik dokumentide võltsimine ning valeandmete esitamine maksuametile.
 
Hetkel on politsei kuriteos kahtlustatavatena pidanud kinni kolm inimest.
Read more ...

0

WADA raport kinnitas venemaa riikliku dopinguprogrammi olemasolu, ROK lubab kõige karmimaid sanktsioone

Maailma antidopingu (WADA) raport kinnitas varasemaid kahtlusi venemaa dopingukorruptsiooni osas.

WADA määratud kolmeliikmelise sõltumatu komisjoni juht Richard McLaren esitles pressikonverentsil Torontos raporti tulemusi, mis venemaa spordiüldsust kindlasti ei rõõmusta. Raporti kohaselt tegi Moskva antidopingulabor koostööd võimudega ja tegutses venemaa sportlaste kaitseks, mitte sõltumatu antidopingu agentuurina.

Read more ...

0

Allikad: Kanada saadab Lätisse pataljoni suuruse üksuse

Kanada kinnitas, et saadab osana NATO heidutusmeetmest venemaa võimaliku agressiooni vastu Ida-Euroopasse pataljoni suuruse üksuse.

"Kanada teenib kui üks neljast juhtivast NATO heidutusjõust Ida-Euroopas," vahendas The Wall Street Journal Kanada kaitseministri Harjit Sajjani sõnu.

NATO kiitis veebruaris heaks üksuste saatmise Balti riikidesse ja Poolasse. USA, Suurbritannia ja Saksamaa on juba nõustunud juhtima kolme pataljoni, kuid NATO-l oli raskusi leidmaks riiki, kes juhiks neljandat pataljoni, sest Norra ja Taani keeldusid sellest.

Sajjan kinnitas telefoniintervjuus, et Kanada on nõus juhtima neljandat pataljoni.

Read more ...

0

Toomas Alatalu: Peterburi foorum – Kremli propaganda ja tegelik seis

Euroopa liidrid käisid Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil selleks, et õhutada Venemaad tegema Ukrainas esimest sammu, kuid õiges suunas, kirjutab poliitikavaatleja Toomas Alatalu oma analüüsis.

Jätkuv kriis ja sõda väsitavad kõiki. Nagu ka nendega kaasnev valetamine või – pehmemalt öeldes – lõputu hämamine. Kuid siiski on on Moskva ja Lääs pärast Krimmi okupeerimist ja Ida-Ukrainas algatatud kodusõda teineteisest vaid mööda rääkinud.
 
Mullu septembris, kui Venemaa alustas Süürias sõdimist ka kohapeal, tekkis lootus, et ehk ühine vastane – keda tuli küll paljude „omade“ hulgast välja selekteerida – toob suurvõimud kokkuleppele seal ja ehk seejärel mujalgi. Süüria kõneluste laialijooksmise järel aprillis sai selgeks, et „leppimine läbi Süüria“ ei tööta ja siis pandi kokkuleppele jõudmise lootused 16.-18. juunil toimunud Peterburi rahvusvahelisele majandusfoorumile (SPIEF). Täpsemalt selle juubelikogunemisele – üritus toimus 20. korda ja andis Putinile hea võimaluse meenutada, et kogunemise algataja oli toonane Peterburi linnapea Anatoli Sobtšak.
 
SPIEFi on algusest peale peetud Läänemere piirkonna Davoseks (päris Davos asub Šveitsis ja seal arutatakse iga aasta algul maailma majanduse arengut). Võib väita, et asupaigast tulenevalt on just poliitikud SPIEFile eriti oodatud, paraku on neid Kremli poliitika tõttu viimasel ajal vähe kohale ilmunud.
Read more ...
0

Peterburis avati Mannerheimi mälestustahvel

Venemaal Peterburis avati neljapäeval mälestustahvel kunagisele tsaariarmee kindralleitnandile ja Soome marssalile ning presidendile Carl Gustaf Emil Mannerheimile.

Mälestustahvel asub Zahharjevskaja tänaval praeguse sõjaväe insenertehnililise instituudi hoonel. Tsaariajal paiknes samas hoones Mannerheimi väeosa kirik, vahendasid RIA Novosti ja Meduza.

Mälestustahvli avamistseremooniast võtsid osa presidendi administratsiooni ülem Sergei Ivanov ja kultuuriminister Vladimir Medinski. (Fotosid tseremooniast saab vaadata SIIN.)

Mannerheimi suhtutakse venemaal vastuoluliselt - ühest küljest peetakse teda mainekaks tsaariarmee ohvitseriks, teisalt aga riigijuhiks, kes oli Teise maailmasõja päevil Natsi-Saksamaa liitlaseks. Mälestustahvli vastu protesteerisid peamiselt venemaa Kommunistliku Partei poliitikud.

Read more ...
0

Saksamaa meedia: ROK võib olümpiamängudelt eemale jätta terve venemaa delegatsiooni

Saksamaa väljaanne Spiegel teatas eile, et kui Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) koguneb 21. juunil, võetakse arutlusele ka võimalus jätta Rio olümpiamängudest eemale mitte ainult venemaa kergejõustiklased, vaid terve delegatsioon.

Lõppeval nädalal teatas Rahvusvaheline Kergejõustikuliit (IAAF), et nad ei luba dopinguskandaali sattunud venemaa kergejõustiklasi Rio olümpiamängudele. Nüüd võib aga sama saatus tabada ka teisi venemaa sportlasi, sest Spiegeli info järgi koguneb ROK teisipäeval ja arutab, kas keeldu laiendada tervele delegatsioonile.

Read more ...
0

Portugal võttis vahi alla arvatava topeltagendi

Portugali võimud teatasid kolmapäeval, et võtsid vahi alla luureteenistuse ametniku, keda kahtlustatakse topeltagendiks olemises ja saladuste müümises venemaale.

Lissaboni kohus otsustas, et 21. mail Roomas kinni peetud ja seejärel Itaalia poolt välja antud Frederico Carvalho Gil tuleks võtta vahi alla. Gil peeti Roomas kinni seetõttu, et teda kahtlustati vene kodanikule salastatud dokumentide üleandmises.

57-aastast Gili kahtlustatakse spionaažis, riigisaladuste müümises, korruptsioonis ja rahapesus.

Mõned kõnealustest dokumentidest väidetavalt sisaldavad salastatud teavet Euroopa julgeoleku- ja NATO operatsioonidest. Portugal on nii Euroopa Liidu kui ka NATO liikmesriik.

Read more ...
0

Raport peab vajalikuks brigaadi paigutamist igasse Balti riiki

Riigikogu riigikaitsekomisjoni koostatud raport NATO heidutusest peab muu hulgas keskpikas perspektiivis vajalikuks liitlaste kuni brigaadisuuruse lahinguvõimelise üksuse paigutamist igasse Balti riiki.

Riigikogus arutab kolmapäeval olulise tähtsusega riikliku küsimusena raportit «NATO heidutus Läänemere piirkonnas, hetkeseis ja perspektiivid».

Riigikaitsekomisjoni koostatud raport nendib, et viimastel aastatel pingestunud julgeolekukeskkond NATO idanaabruses on pikaajalise iseloomuga ning seetõttu peab NATO kollektiivkaitse tõhustamiseks panustama pikaajalistesse lahendustesse.

Raporti koostajate hinnangul vajab NATO heidutus ja liikmesriikide kaitse reaalset tugevdamist ning NATO heidutuse põhimõtted vajavad ajakohastamist. Tagamaks alliansi kollektiivkaitse ning võimearenduste jätkusuutlikkuse, peavad NATO Euroopa liitlased senisest enam panustama kaitsekoostöösse.

Read more ...
0

USA saadab Ida-Euroopasse tankibrigaadi 2017. aasta algul

USA Euroopa vägede ülemjuhataja Ben Hodges ütles usutluses Ukraina ajalehele Hromadske, et Ameerika Ühendriigid paigutavad Ida-Euroopasse järgmise aasta veebruari alguses tankibrigaadi.

Hodges kinnitas usutluses, et 4000 sõdurit paigutatakse Poolasse, Balti riikidesse, Rumeeniasse ja Bulgaariasse. „USA sõjavägi on valmis oma liitlasi allianssi idatiival abistama,“ kinnitas Hogdes.

Ta peab tõenäoliseks, et venemaa püüab rikkuda nii Euroopa Liidu kui ka NATO ühtsust just selles regioonis. Ühtlasi kutsus väejuhataja venemaad üles leidma võimalusi pingete leevendamiseks.

Read more ...


Rahvusliku mõttelaadi toetuseks

BHR on tänulik toetuse eest!



Gallup

KUUKÜSITLUS: Millist erakonda sa toetaksid täna,kui oleksid Riigikogu valimised?
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
Total Votes:
First Vote:
Last Vote:
ISLAM
ISLAM
ja EESTI
ja EESTI
NAABRID
NAABRID
ja MAAILM
ja MAAILM

Prof. ULUOTSA kroonika

Kroonika, mille koostajaks oli professor Jüri Uluots, avaldati pärast Eesti puhastamist vene okupantidest 1941. a. ajalehes "Eesti Sõna" (23.12.1941).

1030 - Jaroslavi sõjaretk eestlaste vastu ja Tartu vallutamine.
u. 1054 - Kiievi suurvürsti ja Novgorodi vürsti Izjaslavi väepealik Novgorodi possadnik Ostromir teostab sõjakäigu eestlaste kallale, saab aga lüüa.
1060 - Izjaslav korraldab retke "sosolite" vastu ja maksustab neid raskesti. "Sosolite" nimetus arvatakse käivat kas Sakala või Soontaga või siis ühe Väinajõe piirkonnas asuva läti-leedu hõimu kohta. Järgmisel aastal kihutavad "sosolid" maksuvõtjad minema.
1077 - Smolenski vürst Vladimir ja Novgorodi vürst Gleb sõdivad üheskoos "tšuudide" vastu.
12. saj. algus - Novgorodi vürsti Mstislavi retk "Otšela" vastu (vist Adsel Koiva jõel, eestlaste ja lätlaste piirimaal).
1113 - Mstislav korraldab vene allikate põhjal võiduka retke "tšuudide" vastu ja võitnud neid "Boru peal" (oletatavasti Irboska või Metsepole).
1116 - Mstislavi juhtimisel korraldavad novgorodlased ja pihkvalased sõjakäigu eestlaste vastu. 1. novembril langeb nende kätte Otepää linnus. Venelased laastavad lugematul hulgal külasid ja pöörduvad tagasi paljude vangidega.
1130 - Mstislav saadab oma pojad Vsevolodi, Izjaslavi ja Rostislavi Novgorodi, Poletski ja Smolenski venelastega eestlaste vastu rüüsteretkele maksude saamiseks. Tapetakse mehi, põletatakse elamuid, naised ja lapsed viiakse vangi.
1132 - Novgorodi Vsevolod teostab oma jõul, ilma vendade abita, sõjaretke eestlaste vastu, kuid saab 23. jaanuaril Vaigas (Põhja-Tartumaal) hävitavalt lüüa. "Juhtus hiigla pahandus ja mustus", jutustab vene kroonika, "palju paremaid Novgorodi mehi löödi maha."
1134 - Novgorodi Vsevolodi sõjakäik eestlaste vastu. 9. veebruaril vallutatakse Tartu.
1180 - Novgorodi Mstislavi laastamisretk lätlaste ja eestlaste piirivahelisele maa-alale Adseli. Kohalikud elanikud lahkuvad kodudest ja tõmbuvad kuni mereni.
1190 - Pihkvalased tapavad salga ranna-eestlasi, kes olid sõitnud mööda Narva jõge Peipsile.
1192 - Novgorodi vürst Jaroslav teostab novgorodlaste ja pihkvalastega taliretke eestlaste vastu. Vallutab Tartu.
1192 - Sama aasta suvel läkitab Jaroslav jõugu pihkvalasi Otepääd maha põletama.
1210 - Novgorodi vürsti Mstislav ja ta venna Pihkva vürsti Vladimiri sõjakäik märtsis eestlaste vastu Torma ja Ugandisse. Ugandlased on sunnitud kaheksapäevase piiramisel järel loovutama oma kindluse Otepääl, maksma tribuuti ja osa võtma vastu õigeusu.
1211 - Pihkva venelaste retk Soontagasse jaanuari esimesil päevil.
1212 - Jaanuaris või 5. veebruaril siirdub Novgorodi vürst Mstislav ühes oma venna Toropetsi vürsti Davidiga ja Pihkva vürsti Vsevolodiga 15 000 mehega läbi Põhja-Tartumaa ja Järvamaa kuni Varbola linnuseni Harjumaal, kusjuures Varbola hõbedaga enda piiramisest lahti ostis.
1216 - Pihkva vürst Vladimir tuleb sõjaretkega, vallutab Otepää ja hakkab ugandlastelt nõudma kõrgeid makse. Vägi rüüstab ja saagitseb ümbruskonnas. Venelaste vastu võitlemiseks sõlmivad ugandalsed liidu sakslastega.
1221 - Novgorodi vürsti väed rüüstavad tagasipöördumisel Liivist Ugandit.
1223 - Novgorodi vürst Jaroslav, ta vend Suzdali suurvürst Georgi, Pihkva vürst Vladimir ja teised vene vürstid tulevad 20 000-mehelise sõjaväega liitlastena Eestisse, kuid hakkavad seejuures siin ise maad laastama.
1234 - Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda.
1241 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutab sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitab selle ja laseb vangilangenud vadjalased ja eestlased üles puua.
1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Sakslastega koos sõdivad eestlased, keda venelaste käe läbi palju langeb.
1248-1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutab ühes Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile.
1253 - Novgorodlased ja karjalased laastavad maa-ala lääne pool Narva jõge.
1262 - Venelaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudeta vallutada kindlust, kuid linn võetakse ära ja "palju tapeti selle linna rahvast; ja teisi võeti elusalt ja teisi põletati tulega, ja võeti nende naised ja lapsed; ja võeti ka vara ilma arvuta ja saaki".
1267 - Venelaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. Laastatakse laialt maad.
1268 - Jaanuaris tuleb mitu vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud eestlasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing venelaste ja sakslaste-eestlaste vahel. Venelased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dovmont rüüstab tagasiteel Virumaad.
1342 - Vürst Juri Vitovtovit?i sõjakäik Vastseliina. Kallaletungijad lüüakse sakslaste poolt ränkade kaotustega tagasi.
1343 - Mais tungivad pihkvalased oma vürsti Ivani, Irboska vürsti Ostapi ja possadnik Volod?a juhatusel 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Viie päeva pärast pöörduvad nad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani.
1371 - Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliina. Pihkvalased põletavad Kirumpää ja tapavad kõik kohalikud elanikud.
1406 - Pihkva vürstide Danilo ja Juri sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni.
1407 - 29. juunil tungivad pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöörduvad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1480 - Pihkva-Moskva vägede ühine retk Tartu piirkonda, kuni Emajõe liinini, kus vallutatakse Kastre kants.
1481 - Lõuna-Eesti rüüstamine venelaste poolt. Seekordne pealetung toimub veebruaris Moskva-Pihkva-Novgorodi ühendatud vägede poolt mitmest kohast, kusjuures venelaste kätte langevad muuseas Viljandi linn, Tarvastu, Karksi ja Ruhja. Laialdased maa-alad laastatakse ja rüüstatakse, raskesti kannatada saab Tartu piiskopkond. Okupeeritud maa-ala terroriseeritakse rängasti, et ka sel murda vastupanu.
16. saj. algus - Liivimaa allikais hakkab Vene (eriti XVI sajandi algusest peale) esinema julma vaenlasena, kel pole mingisugust halastust; venelasi mainitakse põlisvaenlastena.
1501 - Venelased tungivad röövides ja rüüstates Lõuna- ja Kirde-Eesti aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas mainib 40 000 tapetut ja vangivõetut. Teine vägi, kus palju tatarlasi, tungib Viru- ja Harjumaale. Väel on kaasas koerad, et eestlasi metsadest üles otsida.
1502 - Venelaste retk Tartu piiskopkonda.
1558-1582 - Vene-Liivi sõda.
1558 - Jaanuari lõpul tungib Vene sõjavägi Tartu piiskopkonda. Pealetungid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungivad sisse ka Vene abiväed Vilaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Vaenlase lahkumise järele läbi Järva- ja Virumaa üle Narva jõe laastatakse kogu Ida-Eesti, raskesti kannatada saavad Vastseliina, Rõngu, Rannu, Kongota, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa, Jõhvi jm. Külad, talud ja elamud põletatakse või rüüstatakse paljaks, maa upub ebainimlikesse tapmistesse. "Ja mis vaenlane vilja ja loomi mitte ei saanud ära viia, selle hävitas ta ja ajas palju loomi küünidesse ja pani küünid siis põlema ja põletas ühes loomadega ära." 11. mail vallutatakse Narva linn. Suvel 1558 toimub uus vaenlase pealetung 60 000 - 80 000-mehelise väega. Vallutatakse Vastseliina (30. juunil), Kirumpää, Tartu (18. juulil) ja Tartu piiskopkond ning naabruses olevad alad. Süstemaatilised rüüsteretked esialgu Kesk-Eestisse, hiljem ka Alulinna ja Gulbene piirkonda.
1559 - Venelaste rüüsteretked Alulinna ja Vilaka aladele.
1560 - Venelaste rüüstamise all kannatavad Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritavad venelased 40 000 ja 12 000-mehelise sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. Pärast Viljandi langemist arendavad venelased oma rüüsteretki laias sõõris Võnnuni, Pärnuni ja Läänemaale. Rüüstamise kõrval harrastatakse väga laialt talupoegade vägivaldset äraviimist.
1570 1570 - Hertsog Magnus hakkab suure Vene sõjaväega piirama Tallinna. Hiljem tuleb piirajaile lisa. "16. oktoobril tuli veel suur jagu Vene väge, keda oprit?nikuteks nimetati, ja see mässas ja möllas hullemini ja palju hirmsamini kui endised, tappes, röövides ja põletades, ja tapsid halastamata maha palju inimesi aadlist ja lihtrahvast, kes tühjas Kiviloo lossis Harjumaal varjul olid ja endistest venelastest olid puutumata jäänud. Ja läksid Tallinna alla Telliskopli leeri ja raiusid selle toreda metsa seal maha ja rikkusid ära." Piiramine jääb aga tulemusteta ja venelased lahkuvad Tallinna alt 16. märtsil 1571.
1573 - Venelased tulevad suurel hulgal Narva kaudu Eestimaale ja vallutavad Paide linnuse. Pärast Paide vallutamist venelaste 16 000-meheline sõjavägi siirdub vallutama Läänemaad, saab aga Koluvere all rootslastelt põhjalikult lüüa.
1574 - Venelaste rüüsteretk Põhja-Eestisse. "Aastal 1574, taevaminemise päeval, tungis kümme tuhat venelast ja tatarlast Harjumaale ja Tallinna alla, kus nad kõik külad, mis Tallinna ümber veel alles olid, maha põletasid, ja said suure osa röövitaud karja, mis aadlikud, kodanikud ja talupojad sõjameestelt Rakvere piiramisel olid ostnud ja omandanud, jälle kätte ja ajasid ära ja võtsid ka palju inimesi vangi. Selsamal suvel mässasid ja möllasid venelased ja tatarlased päeval ja ööl vahet pidamata Harjumaal ja Tallinna all ja tapsid inimesi öö aegu nende elumajades, aedades ja küünides ja viisid talupoegade lehmad ja voorimesete hobused linna alt karjamaalt ära."
1575 - Venelased vallutavad Pärnu
1575 - Venelaste rüüsteretk Loode-Eestisse. "Siis läksid venelased ja tatarlased esmalt Läänemaale Haapsalusse ja laastasid tee peal hirmsasti kõike Padise maad ühes Padise ja Keila rannaga, lõid inimesi maha ja viisid neid palju vangis ära. Ja ehk küll venelane ennegi sagedasti neist paigust oli üle käinud, ei olnud ta seda siiski iial nii hirmsasti teinud kui seekord. Selsamal korral laastasid venelased ja tatarlased Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala maid ühes Saare, Vormsi, Hiiu, Muhu ja Noarootsi saartega, välja arvatud Kuressaare maakond, üsna haledal kombel ja röövisid aina hobuseid ja inimesi; härgadest ja lehmadest nad suurt ei küsinud, sest et neid mitte nii ruttu ei saanud kaasa võtta."
1576 - Venelased rüüstavad Tallinna ümbrust: "Juulikuus, algusest lõpuni, olid venelased ja tatarlased Paidest ja Padisest Tallinna all rüüstamas ja langesid sagedasti kodanikkude hoostele, sulastele ja tüdrukutele peale, kui need heinal käisid, ja viisid Tallinna ümbert palju vaeseid talupoegi ära vangi ühes naiste ja lastega. Siis oli kodanikkudel ja talupoegadel palju nuttu ja kaebamist."
1577 - Tallinna ebaõnnestunud piiramine Johann IV poolt.
1579 - Venelaste ja tatarlaste jõukude korduvaid rüüsteretki Eestisse. "Tatarlased heitsid leeri Uuemõisa juures, 6 penikoormat Tallinnast, ja rüüstasid hirmsal kombel seal maapaigas ja ka tervel Harjumaal tappes ja röövides, lõid vanad surnuks ja viisid noored kaasa.
Mitte kaua pärast seda, kui see tatarlaste salk Harjust ja Läänest ära Riia stifti oli läinud, ja vaesed talupojad, kes metsades, soodes ja rabades peidus olid olnud, nüüd jälle koju olid tulnud, tuleb teine salk venelasi ja tatarlasi, sedasama teed Rakverest, jälle peale, kes jälle talupoegadele ja nende naistele ja lastele, kes endisest tatari salgast veel olid üle jäänud, armutult peale langeb ja nad kinni võtab. Siis oli Harjumaal häda häda peale".
1656-1658 - Rootsi-Vene sõda; venelased tungivad Eestisse. Rüüstatakse maa idaosasid, Tartu- ja Võrumaad, riivates ka Valga-, Pärnu- ja Virumaad. Tartu kapituleerub ja jääb Vene valdusse kuni 1661. a.
1700-1721 - Põhja sõda
1700 - Venelaste esimesed rüüstesalgad tungivad septembrikuus Alutagusesse. Algul Narva piiramine venelaste poolt. Narva lahing 19. novembril.
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda. Talupojad korraldavad enesekaitse salku.
1702 - Põhjalik rüüstamine pärast Hummuli lahingut Pärnumaal, Tartumaal ja Mõniste piirkonnas: "Põletati maani maha kõik kirikud, enam kui 100 mõisa ja 1000 küla. Inimeste kallal tarvitasid nad igasugu vägivalda - nad tapsid ilma vahet tegemata mehi, naisi ja lapsi või viisid nad vangis minema. Suurimaks õnnetuseks laadisid tatarlased mitusada last vankritele ja viisid nad kaasa, et neid orjadeks müüa."
1703 - Tsaar Peeter I väejuhi ?eremetjevi rüüsteretk läbi Eesti; rüüstetegevusest jäävad enamvähem puudutamata ainult Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa kesk- ja põhjapoolsed alad ja saared, seega vähemviljakad maaosad. Vangistatakse palju eesti talupoegi, eriti arvukalt lapsi, saates neid Ukrainasse: "Ei ole võimalik kirjeldada suurt kahju ja viletsust, mida kirjeldatud rüüsteretk põhjustas. Põletati ära mitte ainult palju ilusaid kirikuid, väikesi linnu, mõisu ja kuni 1500 küla, vaid ka 1000 koormat osalt jahvatatud, osalt jahvatamata vilja. Ka võttis vaenlane kaasa hulk vaske ja tina majatarvete ja kirikukellade näol. Samuti ajas ta oma maale kuni 1000 veist, ja mida ta kaasa võtta ei saanud, nagu sigu ja hanesid, need ajas ta kokku küünidesse ja tallidesse ja põletas ühes nendega. Vaenlane tappis palju inimesi ja küüditas oma maale suure hulga noori lapsi."
1703/04 - Venelaste korduvad rüüsteretked Narva ümbruskonda.
1704 - Venelaste rüüsteretk Tartumaale: "1704. a. jaanuaris tungisid venelased piki Peipsi järve Torma, süütasid külad põlema ja võtsid kaasa palju inimesi alasti ja näljastena. Kes tugeva külma käes hukkusid või enam edasi minna ei suutnud, need uputati Peipsi järvel jää alla."
1704 - Tartu alistub 13. juulil Vene piiramisväele. Venelased ei täida kapitulatsioonitingimusi ega lase Tartu garnisonil siirduda Tallinna, nagu kokku lepitud.
1704 - Narva vallutamine venelaste poolt. Vallutamisele järgnes linna rüüstamine vene sõdurite poolt tsaar Peetri enda juhiste kohaselt. "Ka surnud, olgu kõrgest või madalast soost, kisti välja haudadest ja visati jõkke. Kurb ja kole vaatepilt oli, kuidas haiges, kes majades, kindlusvallidel ja mujal lamasid, hunnikusse vankritele laoti ja Narva joast alla kallati, kus nad kaebliku kisaga hukkusid. Sellele õnnetusele oli võrdne asjaolu, et Narva elanikelt kõik lapsed 6-14. a. vanuses ära võeti, et neid Venemaale orjadeks viia."
1707 - Vene ratsaväe suurem rüüsteretk Põhja-Tartumaale, Põltsamaa, Puka, Sangaste ja Karula suunas. Põletatakse uuesti Valga.
1708 - Vene väe uus suur rüüsteretk Liivimaale. Valgamaa laastatakse metsikult. Talud ja mõisad põletatakse. Vili põldudel tallatakse ja niidetakse maha.
1708 - Narva ja Tartu kodanikkond viiakse Venemaale sundasumisele. Paljud surevad. Osa pääseb tagasi viis aastat hiljem. Tartu linn hävitatakse. Jäävad rüüstatud kujul ainult üksikud ehitused.
1709 - Pärnu vallutatakse venelaste poolt.
1710 - Tallinn kapituleerub venelastele.
1710-1918 - Eesti tegelik kuulumine Vene all.
1917 - Vene sõjaväed omavolitsevad ja rüüstavad Eestis.
1918 - Vene punavägi hakkab novembrikuus tungima Eestisse. Järgnevad veresaunad Rakveres, Tartus ja mujal.
1924 - Piiritagant organiseeritakse Eestis mässukatse 1. detsembril.
1939 - Vene surub Eestile peale vägivaldse "abistamispakti". Vene väed asuvad baasidesse. Venelased rikuvad pakti tingimusi.
1940 - Vene vägi asub 17. juunil Eestisse. 21. juunil teostab vene vägi Eestis riigipöörde.
1944 - Vene vägi tungib 2. veebruaril üle Narva jõe. Algavad lahingud Eesti pärast, mis lõppevad sügisel kogu Eesti langemisega venelaste kätte.
1944 - 20... - Inkorporeeris vene riik (NSVL) ebaseaduslikult nii oma kehtivate seaduste tähenduses, Eesti seaduste tähenduses kui ka rahvusvahelise õiguse tähenduses Eesti riigile ja -rahvale kuuluvad alad Ingerimaal ja Setomaal (ca 5,2% meie riigi territooriumist), Sealhulgas Narva linnaosa Jaanilinna ning Petseri maakonna keskuse, Petseri linna enda külge ning hoiab nimetatud alasid ebaseaduslikult enda valduses ka käesoleval ajal.

*****************

2007 aprill - vene impeeriumimeelsed koos pättidega korraldasid suurpogrommi Eesti Vabariigi pealinnas

KUNINGLIKUD UUDISED

The best Governments of the World have been composed of Monarchy, Aristocracy, and Democracy. -- Algernon Sidney --

  • Kuningriiklane Kalle Kulbok: riigikogu vajab isepäiseid naljamehi
    1
    +1

    ... Kalle Kulbok märgib, et tema silmis on kuningriiklus tõsine asi. Neis riikides, mis on veel kuningriigid, on demokraatia märksa stabiilsem.
    „Mõned asjad on neis riikides paigas teiste tavade ja reeglite järgi. Meil kipub kogu võim sõltuma üksteisest ja kauplemisoskusest. Kuningriik riigikorraldusena on minu arvates parem kui vabariik. Mõtlen seda tüüpi arenenud kuningriike, nagu on tänapäeval Põhjamaades. Sestap kannan endiselt kuningriiklase märki ja kirjutan oma nime juurde emeriitkuningriiklane.”...

    Tänapäeva tuima ja pragmaatilise poliitilise maastiku taustal tundub veider, et 1992. aasta riigikogu valimistel said kuningriiklased 7,12% hääli ja parlamendis kaheksa kohta.

    Oli see nali, mis ootamatul kombel tõsiasjaks sai? Kuidas see juhtus ja miks lõppes? Mida kuningriiklastelt tänapäeval õppida? LP suhtles endiste silmapaistvate rojalistide Kalle Kulboki, Kirill Teiteri, Tõnu Kõrda ja Priit Aimlaga ning pani nende mõtted kirja.

    Kindlasti oleks ka praegu Toompeal vaja kuningriiklaste moodi seltskonda, kes sõltumatu jõuna ilmselged jaburused välja naeraks. Nii mõnigi praegune poliitik on seda vajadust kinnitanud, mainib omaaegne esikuningriiklane Kalle Kulbok.

    „Kuningriiklased ilmusid poliitikasse 1989. aastal, kui asutati Eesti Rojalistlik Partei. Osaliselt selleks, et parodeerida kõikvõimalike väikeste n-ö taskuparteide teket. Mõtlesime, et miks mitte teha väikses Eestis kuningriiklusel põhinev väikepartei, mis kasutab poliitiliste relvadena eeskätt paroodiat ja huumorit,” meenutab Kulbok.

    in Kuninglikud UUDISED "Liivi Kroon"
  • Krahvinna Sophie külastab Eestit!
    0

    Wessexi Krahvinna külastab 2. ja 3. mail Eestit.

    Tema Kuninglik Kõrgus Wessexi Krahvinna
    kohtub Eestis president Kersti Kaljulaidi ning peaminister Jüri Ratasega. Samuti kohtub ta gaidide ja skautidega ning külastab lasteaeda, kus käivad erivajadustega lapsed.

    Olles Suurbritannia jalaväe rügemendi 5 Rifles aukolonel külastab ta selle rügemendi sõdureid, kes teenivad Tapal NATO lahingugrupi koosseisus.

    Wessexi Krahvinna on täiskoormusega töötav kuningliku perekonna liige. Igal aastal külastab ta sadu koole, ülikoole, sõjaväebaase ja heategevusorganisatsioone, et nende tegevusest rohkem teada saada ning nende tööd esile tuua. Oluliseks teemaks on tema jaoks võimaluste loomine noortele ja erivajadustega inimestele.

    in Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
Kõik kuninglikud uudised

Viimased kommentaarid

A.Rand
Tere Holger!

Hetkel on BHR veelahkmel, kus tuleb vastu võtta otsus edasise jätkamise osas või võt...
holger kaljulaid
Tervist hr Rand!
Kas Te peate puhkepausi ( nt seoses veebilehe X aastapäevaga )
või on juhtunud mi...
timur
aga uusasunduste tegemisel naiste jalaste kodudest väljaviskamisega oled päri kulla autor ?
meenuta...