LOOTUSKIIR

0

NATO kindral ei pea sõda Venemaaga tõenäoliseks

Venemaa ohtlik tegevus Läänemere piirkonnas võib põhjustada intsidente, kuid ulatuslik sõda ei ole tõenäoline, ütles Vilniuses visiidil viibiv NATO kindral Salvatore Farina usutluses BNS-ile.

"Esialgu ei näe ma võimalust ulatuslikuks tavasõjaks NATO ja venemaa vahel," ütles liitlaste Brunssumi ühendväejuhatuse ülem Farina.

Kindral lisas, et venemaa ohtlik käitumine Läänemere piirkonnas "põhjustab varem või hiljem intsidente".

NATO-l ei ole kavas venemaa tegevust eskaleerida, kinnitas Farina. "Me ei soovi eskalatsiooni. Me kaitseme ja heidutame."

Read more ...

0

Poola tarkust on mõistlik kuulata ...

Poola välisminister: kui Moskva muudab suhtumist, siis asjaolud paranevad

Poola välisminister Witold Waszczykowski kritiseeris täna Lennart Meri konverentsil Euroopa suurriike, et need lahendavad probleemi mitte peamise allikaga tegeledes, vaid reageerides eraldi piirkondade muredele.

Tallinnas Lennart Meri konverentsil viibivate välispoliitika- ja julgeolekuspetsialistide hinnangul on NATO suutnud täita enamuse Walesi tippkohtumisel antud lubadustest ja kohustustest oma liikmesriikidele, eelkõige Balti riikidele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Balti riikide julgeolekut silmas pidades on selge, et teha tuleb enam, sest venemaa loob võimekust hoida Kaliningradi ja Peterburi kaudu lääneriike siit piirkonnast kriisi korral eemal.

Read more ...

0

Europarlamendi saadikud palusid Nord Streami projekt katkestada

Nord Stream 2 projekt on vastuolus ELi energialiidu eesmärkidega, kahjustab solidaarsust ELi liikmesriikide vahel ja seda tuleks kaaluda nii geopoliitilisest kui majanduslikust seisukohast, ütlesid saadikud eile toimunud arutelul kliima- ja energiavolinik Miguel Arias Cañetega.

Mitmed saadikud rõhutasid, et Nord Stream 2 ei aitaks kaasa energiavarustuse mitmekesistamisele, vaid suurendaks hoopis sõltuvust ühest tarnijast. Osa saadikuid leidis, et projekt ei ole õigustatud majanduslikult või kliimaeesmärkide seisukohast, vaid peegeldab geopoliitilisi motiive. Enamus sõna võtnud saadikuid palus Euroopa Komisjonil teha Nord Streami projektile lõpp niipea kui võimalik.

Volinik Cañete ütles arutelul, et projekt muudab tõenäoliselt praegust gaasituru ülesehitust ja Euroopa Komisjon on võtnud ühendust Saksamaa ametivõimudega selleks, et saada vajalikku teavet projekti hindamiseks. Cañete rõhutas, et ELi õigust tuleb rakendada ja järgida kõigis Nord Stream 2 projekti aspektides ja et kõik projektid peaksid olema kooskõlas energialiidu poliitikatega.

RahvusRinghääling


0

Trump tahab venemaaga suhteid parandada "jõupositsioonilt"

Donald TrumpUSA presidendikandidaadiks pürgiv vabariiklane Donald Trump ütles, et soovib USA välispoliitikalt "rooste" maha raputada ja keskenduda järeleandmatult sellele, mis on just nimelt Ühendriikidele parim. Venemaa ja Hiina puhul loodab ta suhteid parandada "jõupositsioonilt".

"Minu administratsiooni suur ja esmatähtis juhtmõte saab olema "Ameerika ennekõike"," alustas Trump oma kauaoodatud välispoliitikakõnet Washingtonis. Trump luges varem ette valmistatud teksti ette teleprompteri abil, mis on oma improvisatsioonilise stiili poolest tuntud miljardäri jaoks haruldane, vahendasid BNS, Reuters ja The Washington Post.

Ta lubas keskenduda USA uue välispoliitilise suuna arendamisele.

"On aeg raputada maha rooste Ameerika välispoliitikalt," lausus ta.

Read more ...

0

Vershbow: NATO ei tee Moskvaga koostööd, kuni Krimmi pole Ukrainale tagastatud

NATO liikmesriigid ei kavatse taastada koostööd Moskvaga, kuid konsulteerivad venemaa ja Ukrainaga ühiste lahenduste leidmiseks, ütles alliansi asepeasekretär Alexander Vershbow.

"Algul venemaa toetas neid (Helsingi lõppakti põhimõtteid), kuid täna, Krimmi annekteerimise ja sõjalise kallaletungiga Ida-Ukrainas on ta otsustanud neid rikkuda. NATO ei tee venemaaga koostööd, kuni see ei ole lahkunud Donbassist ja tagastanud Ukrainale Krimmi," ütles Vershbow neljapäeval Kiievis julgeolekufoorumil.

Vershbow kinnitas samuti, et juulis korraldatakse Varssavi tippkohtumise eel konsultatsioonid venemaa ja Ukrainaga, et leida ühiseid lahendusi.

Read more ...

0

Pentagon: USA paigutab Ida-Euroopasse soomusbrigaadi

USA-l on vastuseks agressiivsele venemaale kavas suurendada vägede kohalolekut Ida-Euroopas ning alustada 2017. aastal soomusbrigaadi rotatsiooni, teatas Ühendriikide sõjavägi kolmapäeval,

USA relvajõudude kohalolek Euroopas kasvab sellega kolme täielikult mehitatud lahingbrigaadini, ütles USA Euroopa väejuhatus.

NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja (SACEUR) ametiaega lõpetav kindral Philip Breedlove ütles, et rotatsioonid "demonstreerivad meie tugevat ja tasakaalustatud lähenemist NATO liitlastele ja partneritele kindluse andmiseks olukorras, kus agressiivne venemaa on hakanud Ida-Euroopas ja mujal pead tõstma".

"Meie liitlased ja partnerid näevad rohkem võimekusi. Nad näevad oma riikides soomusbrigaadi sagedasemat kohalolekut, seejuures moodsama varustusega."

Read more ...

0

USA ei jäta agressiivset ja vallutushimulist putinlikku režiimi rahule!

USA: sanktsioonid kehtivad Krimmi tagastamiseni

Krimmi hõivamise eest venemaale kehtestatud USA sanktsioonid jäävad jõusse kuni poolsaar tagastatakse Ukrainale, seisab USA välisministeeriumi ametliku esindaja John Kirby avalduses, mis on tehtud 16. märtsil 2014 toimunud Krimmi referendumi teise aastapäeva puhul.

«Täna, mil Krimmis algab venemaa okupatsiooni kolmas aasta, kinnitame oma ustavust ühtsele iseseisvale Ukrainale. USA ei tunnista venemaa 16. märtsil 2014 korraldatud «rahvahääletust»,» seisab avalduses.

Read more ...

0

Putin andis käsu alustada Vene väegrupi väljaviimist Süüriast

Venemaa president Vladimir Putin andis esmaspäeval korralduse tuua kodumaale suurem osa vene väegrupist Süürias, kuna nende ülesanne riigis on täidetud. Samas ei maininud ta, millal peaks olema vägede väljaviimine lõpule viidud.

"Loodan, et tänane otsus on hea signaal kõigile vaenupooltele. Ma loodan, et see suurendab märkimisväärselt usaldust kõigi Süüria rahuprotsessi osapoolte vahel ja aitab kaasa Süüria küsimuse rahumeelsele lahendamisele," ütles Putin.

Presidendi sõnul algab vägede väljaviimine Süüriast teisipäeval. venemaa alustas Süürias õhurünnakuid president Bashar al-Assadi toetuseks mullu 30. septembril, vahendas BNS.

"Ülesanne, mis kaitseministeeriumile ja relvajõududele püstitati, on üldiselt täidetud. Seetõttu annan kaitseministrile käsu alustada alates homsest meie Süüria väegrupi põhiosa väljaviimist," lausus Putin kohtumisel välisminister Sergei Lavrovi ja kaitseminister Sergei Šoiguga.

Read more ...

0

Grigori Javlinski usub presidendivalimistel enda võitu Putini üle

JavlinskiVene opositsiooniliikumise Jabloko rajaja Grigori Javlinski kavatseb kandideerida 2018. aasta presidendivalmistel ning on kindel, et võidab need Vladimir Putini praegusele populaarsusele vaatamata.

Javlinski rääkis usutluses Interfaxile, et teda ei morjenda venemaalaste üle 80 protsendi suurune toetus ametis olevale presidendile Vladimir Putinile.

"Majanduslik olukord venemaal on minu hinnangul niivõrd halb, et ennetähtaegsed valimised võivad aasta pärast olla reaalsus. Putin tahabki ennetähtaegseid valimisi, et kasutada ära oma praegust populaarsust ja mitte oodata valimistega kuni olukord venemaal veelgi hullemaks läheb," märkis Javlinski.,

"Eelmisel aastal kukkus elanikkonna sissetulek 10 protsenti. Aga mis juhtub sel aastal? Aga aasta pärast? Ta (Putin) ei ole ju kunagi valimisi pidanud langustrendis, tõsises sotsiaalmajanduslikus kriisis. Tema (Putini) jaoks on see olukord arusaamatu. Olukord kujuneb veelgi keerulisemaks, kuid ma ei tahaks, et venemaa tõugatakse kaosesse," kinnitas Javlinski.

Read more ...

0

Venemaa väljaanne: Baltimaade vallutamine ei käi nii lihtsalt, kui arvatakse ning Venemaa agressiooni oht Baltimaade vastu on seega vähetõenäoline

Venemaa sõltumatus väljaandes Slon.ru analüüsis Boriss Sokolov pikemalt väidet, nagu jõuaksid Venemaa tankid maksimaalselt 60 tunniga Riia ja Tallinna tänavatele ning leidis, et nii lihtsalt need asjad ei käi ning Baltimaad on sõjategevuse korral Venemaa jaoks väiksusele vaatamata paras pähkel.

Nii Baltimaades kui ka Venemaal on elevust tekitanud RAND Corporationi analüüs, mille tulemus oli Baltimaade jaoks üsnagi pessimistlik. RAND-i hinnangul ei suuda NATO väed praegu täismastaabilise sõja korral lüüa Baltimaades tagasi Venemaa rünnakut ning ka Baltimaade enda väeüksused on väikesed ning väheliikuvad ning samuti puudub Baltimaadel soomusmanööver- ja arvestatav õhutõrjevõimekus. Seetõttu leidiski mõttekoda, et nende hinnangul kuluks Venemaa tankidel sõjategevuse algusest kuni Tallinna või Riia tänavatele jõudmiseni pelgalt kolm ööpäeva ehk 60 tundi.

Boriss Sokolov kutsub aga üles mitte hindama Venemaa armee võimekust uljaste filmikaadrite põhjal ning toob ära mitmed Venemaa armee puudused.

Esiteks logistika. Sokolovi hinnangul on Venemaa armee nõrkuseks logistika ehk edasiliikuvate vägede varustamine kõige vajaminevaga, mistõttu hüpoteetilise sõja puhul Baltimaadega näeme samuti sõjaväevooridest ummistunud maanteid, kus ei suudeta kinni pidada etteantud liikumistähtaegadest. Ehk teisisõnu näeme samasugust pilti, kui 2008. aastal Gruusias.

Read more ...

0

NATO asepeasekretär: roheliste mehikeste saabumisel järgneb vastupanu kõigilt alliansi vägedelt

NATO asepeasekretär Alexander Vershbow hoiatas, et eraldusmärkideta tankide või väikeste roheliste mehikeste saabumise korral, avaldab NATO kahtlemata viivitamatut vastupanu.

Allianss peab Varssavi tippkohtumise eel kaasajastama oma heidutusdoktriini. Tuleb anda mõista, et NATO piiride ületamine ei ole kunagi valikuvõimalus, sõnas Vershbow julgeolekukonverentsil Leedus.

"Kellelgi ei tohiks olla mingit kahtlust, et [piiride ületamisel] järgneb viivitamatu vastupanu ja seda ei osuta mitte ainult kohalikud väed, vaid Euroopa ja Põhja-Ameerika väed samuti," märkis Vershbow.

Asepeasekretäri sõnul teeb enim muret Venemaa ja selle jätkuv sõjategevus Ukraina territooriumil.

Read more ...

0

Venemaa rahandusminister soovitab valmistuda raskeks ajaks

Arvestades praegust naftahinda, ei ole sugugi välistatud, et keskmine barrelihind võib järgmisel aastal jääda maailmas 35-40 dollari tasemele, mille puhul Venemaa keskpank on öelnud, et pessimistliku stsenaariumi tõenäosus on kasvanud, ning rahandusminister Anton Siluanov soovitab valmistuda raskeks ajaks, kirjutab Moscow Times.

Sellisel juhul jääb Venemaa majandus teist aastat langusse, mis tuleb 2-3 protsenti. Töötus kasvab, palgad langevad, rubla devalveerub, inflatsioon tõuseb, baasinteress jääb kõrgeks ning see vähendab investeeringuid. Valitsus peab jätkuvalt kasutama reservfondi raha, mis kahaneb kiiresti.

Venemaa järgmise aasta eelarves on arvestatud keskmiseks barrelihinnaks 50 dollarit. Kuid rahandusministeerium on juba arvestanud, mis juhtub, kui barrelihind jääb 40 dollari tasemele. Sel juhul väheneksid eelarvetulud 1,6 triljoni rubla võrra, mis moodustab 2 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Eelarvepuudujääk kasvab 3 protsendilt 5,2 protsendile SKP-st ehk üle nelja triljoni rubla. Kui seda katta reservfondist, siis on see aasta lõpuks peaaegu tühi, kirjutab Vedomosti viitega rahandusministeeriumile.

Read more ...
0

Biden: USA ei tunnusta kunagi Krimmi annekteerimist

USA asepresident Joe Biden ütles täna kõnes Ukraina ülemraadale, et Ühendriigid ei tunnusta kunagi Krimmi annekteerimist venemaa poolt.

«Tahan öelda selgelt: Ühendriigid ei tunnusta kunagi Krimmi annekteerimise katseid,» ütles Biden.

Venemaa annekteeris Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare 2014. aasta märtsis. Sellele eelnes sõjaline operatsioon poolsaare okupeerimiseks pärast Ukraina venemeelse presidendi Viktor Janukovõtši tagandamist.

 Biden sõnas tänases kõnes veel, et peab viivitusi Minski lepete elluviimisel vastuvõetamatuks.

Read more ...
0

Venelased vaesuvad, jaekaubandus kukub

Kokkuvõte

  •     Venelased loobuvad raskustest üle saamiseks tarbekaupade ostmisest.
  •     Esmakordselt hakkab töötus Venemaa elanikele muret tekitama.
  •     Keskmine palk vähenes alates aasta algusest kümnendiku võrra.


Tänavu oktoobris vähenes Venemaa jaekaubandus elanike sissetulekute kokkukuivamise tõttu 11,7 protsenti, mis kujutab viimase 20 aasta suurimat langust, kirjutab RBK.

Oktoobris vähenes Venemaa elanike reaalpalk keskmiselt 10,9 protsenti, mis mõjub halvavalt nii  jaekaubandusele kuid ka mitmetele tööstusharudele, selgub Venemaa majandusarengu ministeeriumi aruandest.

Sissetulekute vähenemine suunab inimesed üha enam tarbimise asemel säästma, mis omakorda halvendab kaubanduse olukorda. Samal ajal, kui kaubandus kaotas keskmiselt 11,7 protsenti käibest, vähenes tarbekaupade ostmine veelgi kiiremine – 12,5 protsendi võrra, sest tarbekaupadest loobumine võimaldab vaesuvatel venelastel oma eluga toime tulla.

Read more ...
0

Türgi poolt alla tulistatud vene lennukist

Eile tulistasid türklased peale kümmet hoiatust alla vene sõjalennuki Su-24M1, mis rikkus Türgi õhupiiri.

Türgi armee kinnitusel lähenesid piirile ning tungisid riigi õhuruumi kaks sõjalennukit, millele Türgi hävitajad tegid viie minuti jooksul kümme hoiatust. Seejärel lasti üks lennuk alla. Kui pikalt vene sõjalennukid Türgi territooriumil viibisid, pole hetkel teada.

Alla tulistatud lennuki mõlemad piloodid katapulteerusid. Üks neist aga hukkus, kui teda langevarjuga laskumise ajal maa pealt tulistati. Teine piloot pääses eluga. Hukkunud piloot langes mässuliste poolt kontrollitavale territooriumile. Mässulised saatsid välismeediasse video, milles näidatakse väidetavat pilooti, kes lebab maapinnal raskelt vigastatuna ja liikumatuna. Mässuliste esindaja sõnul on piloot surnud.

Lisaks eeltoodule hävitasid Süüria mässulised vene helikopteri, milline püüdis maanduda, et ära viia vene lennuki katapulteerunud piloot. Vene kopter sai tabamuse mässuliste käsutuses olnud raketisüsteemist TOW tulistatud raketiga hetk pärast seda, kui helikopter oli teinud hädamaandumise Süüria valitsusvägede kontrolli all oleval territooriumil Latakia provintsis, vahendas uudisteagentuur Reuters Süüria Inimõiguste Vaatlusorganisatsiooni teadet.

Read more ...
0

Asi kindel - IAAF viskas venemaa organisatsioonist välja!

Rahvusvaheline Kergejõustikuliit IAAF otsustas reede õhtul kindla häälteenamusega venemaa alaliidu organisatsioonist välja visata, mis tähendab, et praeguse hetke seisuga venemaa kergejõustiklased Rio de Janeiro olümpial võistelda ei saa. venemaa kergejõustikuliit pidas karistust liiga rangeks.

Venemaa vastus IAAFi otsusele: see karistus on liiga karm

«Minu arvates võttis IAAF vastu otsuse, mis oli liiga karm. Kuid see otsus on nüüd tehtud ning me peame üritame teha kõik, et olukord klaarida,» sõnas venemaa Kergejõustikuliidu juht Vadim Zelitšenok kohalikule kanalile R-Sport, vahendas ERRi spordiportaal.

Read more ...
0

Venemaad tabab liha-, piima- ja juustupuudus

Toidujagamine venemaal möödunud sajandi algusesJärgmisel aastal võib venemaal embargo tõttu puudu jääda oluline maht liha, piimatooteid ja juustu, vahendas newsru.com venemaa 2016. aasta eelarve projekti.

Üks põhjus on see, et osa tooteid tehakse välismaisest toorainest, mis on toodud riikidest, mille suhtes on venemaa kehtestanud põllumajandustoodete sisseveokeelu. Lisaks teatas põllumajanduse konjunktuuriinstituut septembris, et ei oota tänavu venemaal piimatoodangu kasvu. Instituut ennustas, et sektoris jätkub tootlikkuse kasv, aga lehmade arv väheneb.

Turul liigub võltskaup

Lisaks probleemidele tarnetega võivad tekkida probleemid kvaliteetse toodanguga, kuna rahandusministeeriumi hinnangul ei suuda venemaa analoogid asendada importkaupa.

Oktoobri alguses teatas Rosselhoznadzor, et 78,3 protsenti venemaa toorainest sisaldab loomse rasva asemel taimset. Järelevalveameti andmetel on selliste võltstoodete hulk Moskva piirkonnas 45 protsenti. Võltstoodete hulk piimaturul ulatub aga 25,3 protsendini.

Read more ...


Rahvusliku mõttelaadi toetuseks

BHR on tänulik toetuse eest!



Gallup

KUUKÜSITLUS: Millist erakonda sa toetaksid täna,kui oleksid Riigikogu valimised?
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
Total Votes:
First Vote:
Last Vote:
ISLAM
ISLAM
ja EESTI
ja EESTI
NAABRID
NAABRID
ja MAAILM
ja MAAILM

Prof. ULUOTSA kroonika

Kroonika, mille koostajaks oli professor Jüri Uluots, avaldati pärast Eesti puhastamist vene okupantidest 1941. a. ajalehes "Eesti Sõna" (23.12.1941).

1030 - Jaroslavi sõjaretk eestlaste vastu ja Tartu vallutamine.
u. 1054 - Kiievi suurvürsti ja Novgorodi vürsti Izjaslavi väepealik Novgorodi possadnik Ostromir teostab sõjakäigu eestlaste kallale, saab aga lüüa.
1060 - Izjaslav korraldab retke "sosolite" vastu ja maksustab neid raskesti. "Sosolite" nimetus arvatakse käivat kas Sakala või Soontaga või siis ühe Väinajõe piirkonnas asuva läti-leedu hõimu kohta. Järgmisel aastal kihutavad "sosolid" maksuvõtjad minema.
1077 - Smolenski vürst Vladimir ja Novgorodi vürst Gleb sõdivad üheskoos "tšuudide" vastu.
12. saj. algus - Novgorodi vürsti Mstislavi retk "Otšela" vastu (vist Adsel Koiva jõel, eestlaste ja lätlaste piirimaal).
1113 - Mstislav korraldab vene allikate põhjal võiduka retke "tšuudide" vastu ja võitnud neid "Boru peal" (oletatavasti Irboska või Metsepole).
1116 - Mstislavi juhtimisel korraldavad novgorodlased ja pihkvalased sõjakäigu eestlaste vastu. 1. novembril langeb nende kätte Otepää linnus. Venelased laastavad lugematul hulgal külasid ja pöörduvad tagasi paljude vangidega.
1130 - Mstislav saadab oma pojad Vsevolodi, Izjaslavi ja Rostislavi Novgorodi, Poletski ja Smolenski venelastega eestlaste vastu rüüsteretkele maksude saamiseks. Tapetakse mehi, põletatakse elamuid, naised ja lapsed viiakse vangi.
1132 - Novgorodi Vsevolod teostab oma jõul, ilma vendade abita, sõjaretke eestlaste vastu, kuid saab 23. jaanuaril Vaigas (Põhja-Tartumaal) hävitavalt lüüa. "Juhtus hiigla pahandus ja mustus", jutustab vene kroonika, "palju paremaid Novgorodi mehi löödi maha."
1134 - Novgorodi Vsevolodi sõjakäik eestlaste vastu. 9. veebruaril vallutatakse Tartu.
1180 - Novgorodi Mstislavi laastamisretk lätlaste ja eestlaste piirivahelisele maa-alale Adseli. Kohalikud elanikud lahkuvad kodudest ja tõmbuvad kuni mereni.
1190 - Pihkvalased tapavad salga ranna-eestlasi, kes olid sõitnud mööda Narva jõge Peipsile.
1192 - Novgorodi vürst Jaroslav teostab novgorodlaste ja pihkvalastega taliretke eestlaste vastu. Vallutab Tartu.
1192 - Sama aasta suvel läkitab Jaroslav jõugu pihkvalasi Otepääd maha põletama.
1210 - Novgorodi vürsti Mstislav ja ta venna Pihkva vürsti Vladimiri sõjakäik märtsis eestlaste vastu Torma ja Ugandisse. Ugandlased on sunnitud kaheksapäevase piiramisel järel loovutama oma kindluse Otepääl, maksma tribuuti ja osa võtma vastu õigeusu.
1211 - Pihkva venelaste retk Soontagasse jaanuari esimesil päevil.
1212 - Jaanuaris või 5. veebruaril siirdub Novgorodi vürst Mstislav ühes oma venna Toropetsi vürsti Davidiga ja Pihkva vürsti Vsevolodiga 15 000 mehega läbi Põhja-Tartumaa ja Järvamaa kuni Varbola linnuseni Harjumaal, kusjuures Varbola hõbedaga enda piiramisest lahti ostis.
1216 - Pihkva vürst Vladimir tuleb sõjaretkega, vallutab Otepää ja hakkab ugandlastelt nõudma kõrgeid makse. Vägi rüüstab ja saagitseb ümbruskonnas. Venelaste vastu võitlemiseks sõlmivad ugandalsed liidu sakslastega.
1221 - Novgorodi vürsti väed rüüstavad tagasipöördumisel Liivist Ugandit.
1223 - Novgorodi vürst Jaroslav, ta vend Suzdali suurvürst Georgi, Pihkva vürst Vladimir ja teised vene vürstid tulevad 20 000-mehelise sõjaväega liitlastena Eestisse, kuid hakkavad seejuures siin ise maad laastama.
1234 - Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda.
1241 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutab sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitab selle ja laseb vangilangenud vadjalased ja eestlased üles puua.
1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Sakslastega koos sõdivad eestlased, keda venelaste käe läbi palju langeb.
1248-1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutab ühes Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile.
1253 - Novgorodlased ja karjalased laastavad maa-ala lääne pool Narva jõge.
1262 - Venelaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudeta vallutada kindlust, kuid linn võetakse ära ja "palju tapeti selle linna rahvast; ja teisi võeti elusalt ja teisi põletati tulega, ja võeti nende naised ja lapsed; ja võeti ka vara ilma arvuta ja saaki".
1267 - Venelaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. Laastatakse laialt maad.
1268 - Jaanuaris tuleb mitu vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud eestlasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing venelaste ja sakslaste-eestlaste vahel. Venelased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dovmont rüüstab tagasiteel Virumaad.
1342 - Vürst Juri Vitovtovit?i sõjakäik Vastseliina. Kallaletungijad lüüakse sakslaste poolt ränkade kaotustega tagasi.
1343 - Mais tungivad pihkvalased oma vürsti Ivani, Irboska vürsti Ostapi ja possadnik Volod?a juhatusel 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Viie päeva pärast pöörduvad nad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani.
1371 - Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliina. Pihkvalased põletavad Kirumpää ja tapavad kõik kohalikud elanikud.
1406 - Pihkva vürstide Danilo ja Juri sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni.
1407 - 29. juunil tungivad pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöörduvad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1480 - Pihkva-Moskva vägede ühine retk Tartu piirkonda, kuni Emajõe liinini, kus vallutatakse Kastre kants.
1481 - Lõuna-Eesti rüüstamine venelaste poolt. Seekordne pealetung toimub veebruaris Moskva-Pihkva-Novgorodi ühendatud vägede poolt mitmest kohast, kusjuures venelaste kätte langevad muuseas Viljandi linn, Tarvastu, Karksi ja Ruhja. Laialdased maa-alad laastatakse ja rüüstatakse, raskesti kannatada saab Tartu piiskopkond. Okupeeritud maa-ala terroriseeritakse rängasti, et ka sel murda vastupanu.
16. saj. algus - Liivimaa allikais hakkab Vene (eriti XVI sajandi algusest peale) esinema julma vaenlasena, kel pole mingisugust halastust; venelasi mainitakse põlisvaenlastena.
1501 - Venelased tungivad röövides ja rüüstates Lõuna- ja Kirde-Eesti aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas mainib 40 000 tapetut ja vangivõetut. Teine vägi, kus palju tatarlasi, tungib Viru- ja Harjumaale. Väel on kaasas koerad, et eestlasi metsadest üles otsida.
1502 - Venelaste retk Tartu piiskopkonda.
1558-1582 - Vene-Liivi sõda.
1558 - Jaanuari lõpul tungib Vene sõjavägi Tartu piiskopkonda. Pealetungid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungivad sisse ka Vene abiväed Vilaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Vaenlase lahkumise järele läbi Järva- ja Virumaa üle Narva jõe laastatakse kogu Ida-Eesti, raskesti kannatada saavad Vastseliina, Rõngu, Rannu, Kongota, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa, Jõhvi jm. Külad, talud ja elamud põletatakse või rüüstatakse paljaks, maa upub ebainimlikesse tapmistesse. "Ja mis vaenlane vilja ja loomi mitte ei saanud ära viia, selle hävitas ta ja ajas palju loomi küünidesse ja pani küünid siis põlema ja põletas ühes loomadega ära." 11. mail vallutatakse Narva linn. Suvel 1558 toimub uus vaenlase pealetung 60 000 - 80 000-mehelise väega. Vallutatakse Vastseliina (30. juunil), Kirumpää, Tartu (18. juulil) ja Tartu piiskopkond ning naabruses olevad alad. Süstemaatilised rüüsteretked esialgu Kesk-Eestisse, hiljem ka Alulinna ja Gulbene piirkonda.
1559 - Venelaste rüüsteretked Alulinna ja Vilaka aladele.
1560 - Venelaste rüüstamise all kannatavad Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritavad venelased 40 000 ja 12 000-mehelise sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. Pärast Viljandi langemist arendavad venelased oma rüüsteretki laias sõõris Võnnuni, Pärnuni ja Läänemaale. Rüüstamise kõrval harrastatakse väga laialt talupoegade vägivaldset äraviimist.
1570 1570 - Hertsog Magnus hakkab suure Vene sõjaväega piirama Tallinna. Hiljem tuleb piirajaile lisa. "16. oktoobril tuli veel suur jagu Vene väge, keda oprit?nikuteks nimetati, ja see mässas ja möllas hullemini ja palju hirmsamini kui endised, tappes, röövides ja põletades, ja tapsid halastamata maha palju inimesi aadlist ja lihtrahvast, kes tühjas Kiviloo lossis Harjumaal varjul olid ja endistest venelastest olid puutumata jäänud. Ja läksid Tallinna alla Telliskopli leeri ja raiusid selle toreda metsa seal maha ja rikkusid ära." Piiramine jääb aga tulemusteta ja venelased lahkuvad Tallinna alt 16. märtsil 1571.
1573 - Venelased tulevad suurel hulgal Narva kaudu Eestimaale ja vallutavad Paide linnuse. Pärast Paide vallutamist venelaste 16 000-meheline sõjavägi siirdub vallutama Läänemaad, saab aga Koluvere all rootslastelt põhjalikult lüüa.
1574 - Venelaste rüüsteretk Põhja-Eestisse. "Aastal 1574, taevaminemise päeval, tungis kümme tuhat venelast ja tatarlast Harjumaale ja Tallinna alla, kus nad kõik külad, mis Tallinna ümber veel alles olid, maha põletasid, ja said suure osa röövitaud karja, mis aadlikud, kodanikud ja talupojad sõjameestelt Rakvere piiramisel olid ostnud ja omandanud, jälle kätte ja ajasid ära ja võtsid ka palju inimesi vangi. Selsamal suvel mässasid ja möllasid venelased ja tatarlased päeval ja ööl vahet pidamata Harjumaal ja Tallinna all ja tapsid inimesi öö aegu nende elumajades, aedades ja küünides ja viisid talupoegade lehmad ja voorimesete hobused linna alt karjamaalt ära."
1575 - Venelased vallutavad Pärnu
1575 - Venelaste rüüsteretk Loode-Eestisse. "Siis läksid venelased ja tatarlased esmalt Läänemaale Haapsalusse ja laastasid tee peal hirmsasti kõike Padise maad ühes Padise ja Keila rannaga, lõid inimesi maha ja viisid neid palju vangis ära. Ja ehk küll venelane ennegi sagedasti neist paigust oli üle käinud, ei olnud ta seda siiski iial nii hirmsasti teinud kui seekord. Selsamal korral laastasid venelased ja tatarlased Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala maid ühes Saare, Vormsi, Hiiu, Muhu ja Noarootsi saartega, välja arvatud Kuressaare maakond, üsna haledal kombel ja röövisid aina hobuseid ja inimesi; härgadest ja lehmadest nad suurt ei küsinud, sest et neid mitte nii ruttu ei saanud kaasa võtta."
1576 - Venelased rüüstavad Tallinna ümbrust: "Juulikuus, algusest lõpuni, olid venelased ja tatarlased Paidest ja Padisest Tallinna all rüüstamas ja langesid sagedasti kodanikkude hoostele, sulastele ja tüdrukutele peale, kui need heinal käisid, ja viisid Tallinna ümbert palju vaeseid talupoegi ära vangi ühes naiste ja lastega. Siis oli kodanikkudel ja talupoegadel palju nuttu ja kaebamist."
1577 - Tallinna ebaõnnestunud piiramine Johann IV poolt.
1579 - Venelaste ja tatarlaste jõukude korduvaid rüüsteretki Eestisse. "Tatarlased heitsid leeri Uuemõisa juures, 6 penikoormat Tallinnast, ja rüüstasid hirmsal kombel seal maapaigas ja ka tervel Harjumaal tappes ja röövides, lõid vanad surnuks ja viisid noored kaasa.
Mitte kaua pärast seda, kui see tatarlaste salk Harjust ja Läänest ära Riia stifti oli läinud, ja vaesed talupojad, kes metsades, soodes ja rabades peidus olid olnud, nüüd jälle koju olid tulnud, tuleb teine salk venelasi ja tatarlasi, sedasama teed Rakverest, jälle peale, kes jälle talupoegadele ja nende naistele ja lastele, kes endisest tatari salgast veel olid üle jäänud, armutult peale langeb ja nad kinni võtab. Siis oli Harjumaal häda häda peale".
1656-1658 - Rootsi-Vene sõda; venelased tungivad Eestisse. Rüüstatakse maa idaosasid, Tartu- ja Võrumaad, riivates ka Valga-, Pärnu- ja Virumaad. Tartu kapituleerub ja jääb Vene valdusse kuni 1661. a.
1700-1721 - Põhja sõda
1700 - Venelaste esimesed rüüstesalgad tungivad septembrikuus Alutagusesse. Algul Narva piiramine venelaste poolt. Narva lahing 19. novembril.
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda. Talupojad korraldavad enesekaitse salku.
1702 - Põhjalik rüüstamine pärast Hummuli lahingut Pärnumaal, Tartumaal ja Mõniste piirkonnas: "Põletati maani maha kõik kirikud, enam kui 100 mõisa ja 1000 küla. Inimeste kallal tarvitasid nad igasugu vägivalda - nad tapsid ilma vahet tegemata mehi, naisi ja lapsi või viisid nad vangis minema. Suurimaks õnnetuseks laadisid tatarlased mitusada last vankritele ja viisid nad kaasa, et neid orjadeks müüa."
1703 - Tsaar Peeter I väejuhi ?eremetjevi rüüsteretk läbi Eesti; rüüstetegevusest jäävad enamvähem puudutamata ainult Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa kesk- ja põhjapoolsed alad ja saared, seega vähemviljakad maaosad. Vangistatakse palju eesti talupoegi, eriti arvukalt lapsi, saates neid Ukrainasse: "Ei ole võimalik kirjeldada suurt kahju ja viletsust, mida kirjeldatud rüüsteretk põhjustas. Põletati ära mitte ainult palju ilusaid kirikuid, väikesi linnu, mõisu ja kuni 1500 küla, vaid ka 1000 koormat osalt jahvatatud, osalt jahvatamata vilja. Ka võttis vaenlane kaasa hulk vaske ja tina majatarvete ja kirikukellade näol. Samuti ajas ta oma maale kuni 1000 veist, ja mida ta kaasa võtta ei saanud, nagu sigu ja hanesid, need ajas ta kokku küünidesse ja tallidesse ja põletas ühes nendega. Vaenlane tappis palju inimesi ja küüditas oma maale suure hulga noori lapsi."
1703/04 - Venelaste korduvad rüüsteretked Narva ümbruskonda.
1704 - Venelaste rüüsteretk Tartumaale: "1704. a. jaanuaris tungisid venelased piki Peipsi järve Torma, süütasid külad põlema ja võtsid kaasa palju inimesi alasti ja näljastena. Kes tugeva külma käes hukkusid või enam edasi minna ei suutnud, need uputati Peipsi järvel jää alla."
1704 - Tartu alistub 13. juulil Vene piiramisväele. Venelased ei täida kapitulatsioonitingimusi ega lase Tartu garnisonil siirduda Tallinna, nagu kokku lepitud.
1704 - Narva vallutamine venelaste poolt. Vallutamisele järgnes linna rüüstamine vene sõdurite poolt tsaar Peetri enda juhiste kohaselt. "Ka surnud, olgu kõrgest või madalast soost, kisti välja haudadest ja visati jõkke. Kurb ja kole vaatepilt oli, kuidas haiges, kes majades, kindlusvallidel ja mujal lamasid, hunnikusse vankritele laoti ja Narva joast alla kallati, kus nad kaebliku kisaga hukkusid. Sellele õnnetusele oli võrdne asjaolu, et Narva elanikelt kõik lapsed 6-14. a. vanuses ära võeti, et neid Venemaale orjadeks viia."
1707 - Vene ratsaväe suurem rüüsteretk Põhja-Tartumaale, Põltsamaa, Puka, Sangaste ja Karula suunas. Põletatakse uuesti Valga.
1708 - Vene väe uus suur rüüsteretk Liivimaale. Valgamaa laastatakse metsikult. Talud ja mõisad põletatakse. Vili põldudel tallatakse ja niidetakse maha.
1708 - Narva ja Tartu kodanikkond viiakse Venemaale sundasumisele. Paljud surevad. Osa pääseb tagasi viis aastat hiljem. Tartu linn hävitatakse. Jäävad rüüstatud kujul ainult üksikud ehitused.
1709 - Pärnu vallutatakse venelaste poolt.
1710 - Tallinn kapituleerub venelastele.
1710-1918 - Eesti tegelik kuulumine Vene all.
1917 - Vene sõjaväed omavolitsevad ja rüüstavad Eestis.
1918 - Vene punavägi hakkab novembrikuus tungima Eestisse. Järgnevad veresaunad Rakveres, Tartus ja mujal.
1924 - Piiritagant organiseeritakse Eestis mässukatse 1. detsembril.
1939 - Vene surub Eestile peale vägivaldse "abistamispakti". Vene väed asuvad baasidesse. Venelased rikuvad pakti tingimusi.
1940 - Vene vägi asub 17. juunil Eestisse. 21. juunil teostab vene vägi Eestis riigipöörde.
1944 - Vene vägi tungib 2. veebruaril üle Narva jõe. Algavad lahingud Eesti pärast, mis lõppevad sügisel kogu Eesti langemisega venelaste kätte.
1944 - 20... - Inkorporeeris vene riik (NSVL) ebaseaduslikult nii oma kehtivate seaduste tähenduses, Eesti seaduste tähenduses kui ka rahvusvahelise õiguse tähenduses Eesti riigile ja -rahvale kuuluvad alad Ingerimaal ja Setomaal (ca 5,2% meie riigi territooriumist), Sealhulgas Narva linnaosa Jaanilinna ning Petseri maakonna keskuse, Petseri linna enda külge ning hoiab nimetatud alasid ebaseaduslikult enda valduses ka käesoleval ajal.

*****************

2007 aprill - vene impeeriumimeelsed koos pättidega korraldasid suurpogrommi Eesti Vabariigi pealinnas

KUNINGLIKUD UUDISED

The best Governments of the World have been composed of Monarchy, Aristocracy, and Democracy. -- Algernon Sidney --

  • Kuningriiklane Kalle Kulbok: riigikogu vajab isepäiseid naljamehi
    1
    +1

    ... Kalle Kulbok märgib, et tema silmis on kuningriiklus tõsine asi. Neis riikides, mis on veel kuningriigid, on demokraatia märksa stabiilsem.
    „Mõned asjad on neis riikides paigas teiste tavade ja reeglite järgi. Meil kipub kogu võim sõltuma üksteisest ja kauplemisoskusest. Kuningriik riigikorraldusena on minu arvates parem kui vabariik. Mõtlen seda tüüpi arenenud kuningriike, nagu on tänapäeval Põhjamaades. Sestap kannan endiselt kuningriiklase märki ja kirjutan oma nime juurde emeriitkuningriiklane.”...

    Tänapäeva tuima ja pragmaatilise poliitilise maastiku taustal tundub veider, et 1992. aasta riigikogu valimistel said kuningriiklased 7,12% hääli ja parlamendis kaheksa kohta.

    Oli see nali, mis ootamatul kombel tõsiasjaks sai? Kuidas see juhtus ja miks lõppes? Mida kuningriiklastelt tänapäeval õppida? LP suhtles endiste silmapaistvate rojalistide Kalle Kulboki, Kirill Teiteri, Tõnu Kõrda ja Priit Aimlaga ning pani nende mõtted kirja.

    Kindlasti oleks ka praegu Toompeal vaja kuningriiklaste moodi seltskonda, kes sõltumatu jõuna ilmselged jaburused välja naeraks. Nii mõnigi praegune poliitik on seda vajadust kinnitanud, mainib omaaegne esikuningriiklane Kalle Kulbok.

    „Kuningriiklased ilmusid poliitikasse 1989. aastal, kui asutati Eesti Rojalistlik Partei. Osaliselt selleks, et parodeerida kõikvõimalike väikeste n-ö taskuparteide teket. Mõtlesime, et miks mitte teha väikses Eestis kuningriiklusel põhinev väikepartei, mis kasutab poliitiliste relvadena eeskätt paroodiat ja huumorit,” meenutab Kulbok.

    in Kuninglikud UUDISED "Liivi Kroon"
  • Krahvinna Sophie külastab Eestit!
    0

    Wessexi Krahvinna külastab 2. ja 3. mail Eestit.

    Tema Kuninglik Kõrgus Wessexi Krahvinna
    kohtub Eestis president Kersti Kaljulaidi ning peaminister Jüri Ratasega. Samuti kohtub ta gaidide ja skautidega ning külastab lasteaeda, kus käivad erivajadustega lapsed.

    Olles Suurbritannia jalaväe rügemendi 5 Rifles aukolonel külastab ta selle rügemendi sõdureid, kes teenivad Tapal NATO lahingugrupi koosseisus.

    Wessexi Krahvinna on täiskoormusega töötav kuningliku perekonna liige. Igal aastal külastab ta sadu koole, ülikoole, sõjaväebaase ja heategevusorganisatsioone, et nende tegevusest rohkem teada saada ning nende tööd esile tuua. Oluliseks teemaks on tema jaoks võimaluste loomine noortele ja erivajadustega inimestele.

    in Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
Kõik kuninglikud uudised

Viimased kommentaarid

A.Rand
Tere Holger!

Hetkel on BHR veelahkmel, kus tuleb vastu võtta otsus edasise jätkamise osas või võt...
holger kaljulaid
Tervist hr Rand!
Kas Te peate puhkepausi ( nt seoses veebilehe X aastapäevaga )
või on juhtunud mi...
timur
aga uusasunduste tegemisel naiste jalaste kodudest väljaviskamisega oled päri kulla autor ?
meenuta...