LOOTUSKIIR

0

Euroopa jalgpalliliidu UEFA ekspresident: jalgpalli MM tuleb Moskvalt ära võtta!

Sõbralikult nalja viskamas - presidendid Putin (VF) ja Blatter (FIFA)Euroopa jalgpalliliidu UEFA endist presidenti Lennart Johanssoni rahvusvahelise alaliidu FIFA kõrgete ametnike vahistamised ei üllata, vahendas RahvusRinghääling.

"Ma pole üllatunud," vahendas Reuters 85-aastase rootslase sõnu. "Blatter (FIFA president Sepp Blatter - toim.) teeb kõik selleks, et seekordsed valimised omal moel võita."

Johannsoni meelest tuleks 2018. aasta MM anda Venemaa asemel Inglismaale ning leida 2022. aasta MM-i korraldajaks määratud Katarile asendaja. "Inglismaal toimus MM 1966. aastal ja nad on väärt seda uuesti korraldama," leidis Johansson.

Read more ...

0

Kantsler Merkel saabus Moskvasse.

Merkel saabus täna Moskvasse, et osaleda venemaa poolt eelmise Saksa riigi üle saavutatud võidu 70. aastapäeva üritustel.

Peale omavahelist vestlust andsid naaberriike ebaseaduslikult okupeeriva venemaa juht Putin ja Saksa kantsler Merkel ühise pressikonverentsi rahvusvahelisele ja vene meediale.

Saksamaa liidukantsler ütles pressikonverentsil, et Krimmi annekteerimine paiskas Moskva ja lääne suhted tagasi.

"Krimmi kuritegelik annekteerimine, mis rikub rahvusvahelist õigust, ja Ida-Ukraina relvakonflikt rikkusid tugevasti meie suhteid," sõnas Merkel. Ta lisas samas, et ajalooline kogemus õpetab riike lahendama kriise, kui tõsised need ka poleks, rahumeelselt dialoogi abil.

Read more ...

0

DELFI: Soome valitsuses loodi Venemaa infosõja vastane löögigrupp

Soome meediagrupi Lännen Media teatel on Soome valitsuskantselei ja erinevate ministeeriumide ekspertidest koostatud kontaktgrupp, mis vahetab omavahel pidevalt informatsiooni ning mille eesmärk on saada võimalikult hea üldpilt Soome vastu suunatud informatsioonilisest mõjutamisest.

Soome valitsuse kommunikatsioonijuht ja julgeolekukomitee ekspertliige Markku Mantila kinnitas koostöö tegemist, vahendab ajaleht Kaleva.

„Jutt käib informatsioonivahetusest. Erinevad ministeeriumid oskavad teha ja tegelevad erinevate asjadega. Nii saame kommunikatsiooni- ja substantsoskused vajaduse korral kiiresti sama laua ümber koguda,“ ütles Mantila.

Ekspertide eesmärk on kavandada koos meetmeid, mille abil saab vale ja valelikku informatsiooni korrigeerida ja ümber lükata.

Read more ...

0

Venemaa ettevõtjate seas võtab maad sügav pessimism

Global Counseli koostatud analüüsi kohaselt valitseb Venemaa ettevõtjate hulgas sügav pessimism.

Venemaa ettevõtjate ärioptimismi näitaja ehk nn optimismi indeks on kukkunud miinusesse. Grant Thorntoni uuringu International Business Report andmeil oli Venemaal optimismi indeks tänavu I kvartalis - 6 protsenti. Kaks aastat tagasi oli see + 53 protsenti, nii et kukkumine on olnud väga suur, kirjutas Grant Thornton Rimessi juhtiv partner Mati Nõmmiste.

Ligi kaks kolmandikku Vene ettevõtjatest peab majanduslikku ebakindlust väga oluliseks arengu takistajaks ning halba ligipääsu rahastamisvõimalustele näeb suure probleemina 43 protsenti ettevõtjaist.

Vaid 2 protsenti usub, et suudab tänavu käivet kasvatada. Enamasti plaanitakse töötajate arvu vähendada ja näiteks ekspordi kasvatamisele loodab vaid 4 protsenti ettevõtjatest.

Read more ...

0

Bratislavas protestiti Venemaa agressiivse välispoliitika vastu

Slovakkia pealinnas Bratislavas tulid inimesed tänavatele, et protestida Venemaa agressiivse välispoliitika vastu.

Meeleavaldus korraldati Venemaa välisministri Sergei Lavrovi kahepäevase visiidi tõttu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

70 aastat tagasi vallutas punaarmee Bratislava sakslaste käest.

Välisministrite kohtumisel arutati Euroopat puudutavaid kiireloomulisi teemasid, sealhulgas olukorda Ukrainas.

Read more ...

0

Türgi välisminister: saadame Krimmi oma vaatlejad, sest krimmitatarlaste olukord on vastuvõetamatu

KrimmitatarlasedTürgi välisminister Mevlut Cavusoglu peab praegust olukorda Venemaa poolt annekteeritud Krimmi poolsaarel vastuvõetamatuks ning teatas, et Ankaral on kavas saata kohapeale "mitteametlikud vaatlejad", kes aitaksid koguda informatsiooni krimmitatarlaste õiguste rikkumise kohta.

"Krimmi rahvast, eriti krimmitatarlasi on hakatud rõhuma, ründama ja nende õigusi rikkuma. Meil on kavas saata Krimmi mitteametlik missioon, et jälgida sealseid inimõiguste rikkumisi," rääkis Cavusoglu Reutersi teatel Vilniuses toimunud pressikonverentsil.

Mitteametlike vaatlejate hulka hakkaksid Cavusoglu plaanide kohaselt kuuluma ettevõtjate ja ühiskondlike organisatsioonide esindajad, vahendas ITAR-TASS.

Viimane probleem, mis ajalooliste sidemete tõttu krimmitatarlaste käekäigu pärast muretseva Türgi tähelepanu pälvis, oli krimmitatarlaste telekanali sulgemine. Välisministri sõnul võttis selles küsimuses Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ühendust ka Türgi riigipea Recep Tayyip Erdogan.

Read more ...

0

Venemaa autotööstus on kokku vajumas

Russian HummerZILPSA ja Mitsubishi peatavad Venemaal autotootmise, vahendab tänane auto24.ee "Automotive News Europe" uudist.

PSA kontserni ja Mitsubishi ühine tehas Venemaal Kalugas suleb ajutiselt oma uksed, seda tingituna Venemaa majandusolude jahenemisest. Seejuures kaotab oma töö kuni 100 ettevõtte töötajat.

Kalugas valmivad praegu muuhulgas Citroen C4 Sedan ja Peugeot 408, seda Venemaa turu jaoks.

Teistest autotootjatest on oma uksed Venemaal lõplikult kinni pannud Opel, tootmismahte on märgatavalt vähendanud aga Volkswagen. Tootmise on ajutiselt peatanud AvtoVAZ ja UAZ.

Read more ...

0

Analüütik: kas Venemaa ründab Eestit, Lätit ja Leedut?

Pärast Krimmi annekteerimist ja olukorra destabiliseerimist Ida-Ukrainas on Moskva ja lääne sõjaline konfrontatsioon Balti riikide pärast täiesti võimalik, leiab Fitchi makromajanduse uurimisgrupi Business Monitor International globaalpoliitiliste ja julgeolekuriskide hindamise osakonna juhataja Yoel Sano ning analüüsib, kuidas võiks see konflikt areneda ning mis oleks sellise sõja tulemus.

Yoel Sano sõnul vapustaks selline laiaulatuslik sõda Euroopas kogu maailma, ähvardades segi pöörata kogu külma sõja järgse maailmakorra isegi juhul, kui ei kasutata tuumarelva. Kui NATO ei suudaks Balti riike kaitsta või jääks Venemaale alla, destabiliseeriks see Aasiat ja Lähis-Ida, kuna tugevneksid kahtlused USA kui liitlase usaldusväärsuses. See looks palju ebastabiilsema, 1930. aastatele sarnaneva poliitilise kliima, vahendas Financial Times.

Ta peab väga kaheldavaks, et Venemaa soovib konflikti läänega ning seetõttu oleks igasugune Balti riikide vastane aktsioon tema poolt valearvestus. Võimalikud ettekäänded, mis võivad Venemaa agressiooni provotseerida, võivad aga olla ägedad kokkupõrked kohalike rahvuslaste ja etniliste venelaste vahel, venelasi alandavate seaduste kehtestamine, tulevahetus kahe riigi piirivalvurite vahel või Vene Ja NATO lennuväe konfrontatsioon õhuruumis Balti mere kohal.

"Ei ole teada, kas Venemaa potentsiaalne Balti riikide vastane tegevus võtaks sihikule kõik kolm riiki või ainult üks või kaks," märkis Sano.

Read more ...

0

Endine luureohvitser, kirjanik Suvorov: Putin lõhkus sõjajärgse tasakaalu, Venemaa variseb kokku

Venemaa kokkuvarisemine ei ole enam kaugel, sest agressiooniga Ukraina vastu lõhkus Vene president Vladimir Putin pärast Teist maailmasõda loodud tasakaalu, arvab kirjanik ja endine vene luureohvitser Viktor Suvorov.

Tulemus on ennustatav ning hästi määratletav ning see on Vene Föderatsiooni kokkuvarisemine, on Suvorov veendunud.

"Putin on avanud Pandora laeka," rääkis Suvorov. "Pärast Teist maailmasõda, pärast Nõukogude Liidu suurt võitu Teises maailmasõjas on igaüks mitteametlikult tunnistanud: sõbrad, ärme meenutame vana, ärme puutume piire, las kõik olla nii nagu on. Aga Putin murdis selle tasakaalu. Ning niipea, kui ta lõikas Krimmi Ukraina küljest – pole tähtis, kui hea või halb see on -, purustas ta tasakaalu ja see on hirmuäratav," vahendab Joinfo.com

Suvorov väidab, et Venemaal tuleb selle eest maksta lähimas tulevikus. "Soome ütleb: "Aga sa oled võtnud meie Viiburi." Sakslased ütlevad: "Sa ole võtnud Königsbergi (praegu Kaliningrad – toim) ning 1995. aastal, 20 aastat tagasi, pidid sa selle tagasi andma, nii et tee seda." Jaapan ja Hiina ja kes kõik veel," rääkis Suvorov.

Read more ...

0

Teadlane: Venemaa on langemas

Tuntud politoloog ning Harvardi Ülikooli professor Joseph Nye leidis BBC Raadio 4 antud intervjuus, et Venemaa tulevik on sünge, vahendab Business Insider.

Nye, kes on termini „pehme võim“ (soft power – ingl k) autor, võttis raadiosaates kõigest 30 sekundiga kokku, missugune olukord praegu Venemaal valitseb ning missuguseks võiks kujuneda tulevikuperspektiiv.

Nye väidab, et Venemaa on nõrk. „Venemaa majandus pole mitmekesine, kolmandiku riigi ekspordist moodustab energia. Venemaal on tõsine demograafiline probleem, rahvastik on vähenemas. Samuti on venelasel tervisega kehvad lood, keskmine Vene mees sureb umbes 61aastaselt. Lisaks sellele on Venemaal nõnda suur korruptsioon, et riik ei suuda end reformida. Seega ma arvan, et Venemaa on tõsiselt langemas,“ rääkis ta.

Nye selgitas, et Putini tegevus Ukrainas, mis on kaasa toonud ulatuslikud sanktsioonid, lõikab Venemaa ära Lääne tehnoloogiatest, mida oleks hädasti vaja, et riiki arendada. Selle asemel muudab Putin Nye hinnangul Venemaad hoopis „Hiina bensiinijaamaks“. „Ma olen Venemaa tuleviku suhtes väga pessimistlik,“ lisas ta.

Read more ...

0

Võitu teises maailmasõjas tähistatakse Moskvas tänavu teisiti - Putini režiim on jäänud üksi

Toomas AlataluMõistagi on vanematel inimestel meeles 23. veebruari tähistamine Nõukogude armee aastapäevana ja paljudel teada seegi, et tänane Venemaa tähistab seda „isamaa kaitsjate päevana.“

Sedapuhku taas laiajooneliselt, sest kohe saab täis 70 aastat Teise maailmasõja lõpust, mille tähistamise sündmuste jada algas Venemaal veel 2 aastat tagasi. Sellesse kuulus ka president Putini 20.veebruari kõne sõjaveteranidele, milles jagus kiitust „tänaste sõjameeste oskusele võita ebastandardsetes olukordades“. Mis kõnes vihjamisi, oli kõigile näha järgmisel päeval Moskvas peetud anti-Madani marsil, kus osalesid „südame kutsel Donbassis sõdinud“ ja lehvisid Novorossija, ent ka Lõuna-Osseetia ja Abhaasia lipud.

Putin kordas kõnes ka kutset Moskvasse 9. mail, kus – Kremli nahaalsus teades võivad samuti marssida äsja sõjategevuses osalenud. Seni on Euroopa liidritest teatanud minekust Serbia president, ülejäänud tulijad on Aasiast ja Iisraelist. Huvitava tõdemusega esines Putini-Lukashenka 3.märtsi kohtumisel Valgevene president, kes sedastas, et endisest NSVList „ainult meie kaks“ valmistume tõemeeli pidustusteks".

See teadaolev minejate koosseis ja kandepinna vähenemine kinnitavad tõsiasja, et Kremli seekordne võidupeo kava ja lootused on esmakordselt põrkunud selgelt (vastu)sammudele ja protsessidele, mis lõpptulemusena viivad kohe kindlasti teise maailmasõja Ida-Euroopas kulgenud osa mitmete sündmuste ümberhindamisele. Seda on teinud isegi Lukashenka – 17. septembril 2014 jäi esmakordselt tähistamata „valgevenelaste taasühinemise päev“, ehkki oli tegu Stalini 1939.a. võidu ümmarguse daatumiga.

Read more ...

0

Eerik Niiles Kross: Kremlis võib toimuda võimuvõtukatse

Eerik KrossJulgeolekuekspert Eerik Niiles Kross (Reformierakond) annab ülevaate Vladimir Putini pildilt eemal olekuga seotud spekulatsioonidest. Ta lisab, et loomulikult võib kõik see olla külma sõja aegu meenutav konspiratsiooniteoreetikute luul, ent mööda ei tohiks selliste arengute võimalusest vaadata, isegi kui see on väike. Et midagi on Kremlis korrast ära, tundub olevat tõsi.

Kremlinoloogia on tänamatu töö, sest tõde üritatakse leida sageli teadavalt levitatava valeinfo, fabritseeritud kuulujuttude ja tsenseeritud teleuudiste kaudu. Küllalt lihtne on niiviisi kujutleda olematuid seoseid ja teha infomürast valejäreldusi.

Ometi soovitan kõigil vaatlejail väga tähelepanelikult jälgida praegu Moskvas toimuvat.

Kindalt teame, et sel nädalal ei ole president Putin avalikkuse ette ilmunud. Samuti jättis Putin ära visiidi Kasahstani, kus ta pidi kohtuma Nazarbajevi ja Lukašenkaga. Kremli kodulehel (ja Vene riiklikes telekanalites) väidetakse küll, et president kohtus teisipäeval Neenetsi ja kolmapäeval Karjala juhiga, ent mitmelt poolt on kinnitatud nagu oleks need kohtumised tegelikult aset leidnud eelmisel nädalal.

Read more ...
0

Euroopa Parlament nõudis oma resolutsioonis Eston Kohveri viivitamatut vabastamist

Euroopa Parlament võttis täna Strasbourgis vastu resolutsiooni, milles käsitletakse Venemaa viimase aja arenguid ning nõutakse Moskvas vangistatud Eston Kohveri vabastamist.

Resolutsioonis mõistab Euroopa Parlament hukka Eesti kaitsepolitsei ametniku Eston Kohveri röövimise Eesti territooriumilt ja Venemaale viimise ning nõuab Venemaa võimudelt Kohveri viivitamatut vabastamist ja Eestisse lubamist.

Samas resolutsioonis mõistis Euroopa Parlament tugevalt hukka Venemaa opositsiooniliidri Boris Nemtsovi tapmise, nimetades seda kõige märkimisväärsemaks poliitiliseks mõrvaks Venemaa lähiajaloos ning nõudis tema mõrva sõltumatut uurimist.

Europarlamendi liige Urmas Paet lisas, et europarlamendi liikmed avaldasid resolutsioonis muret ka inimõiguste jätkuva halvenemise üle Venemaal. "Mitmed Vene ajakirjanikud ja intellektuaalid on pidanud maksma väga kõrget hinda inimõiguste ja sõnavabaduse eest seismisel. EL peab leidma võimalusi, kuidas aktiivsemalt toetada Vene kodanikuühiskonda," ütles Paet.

Read more ...
0

Brittide poliitika sõltub sellest, kas võimu juures on konservatiivid või sotsiaaldemokraadid (leoboristid)

Toomas Alatalu Briti kaitseministri hoiatusest: Briti lõvi ei erutu kunagi juhuslikult+

Suurbritannia välispoliitikast rääkides tasub alati meeles pidada, et see on traditsioonide-põhine ehk – nagu seda on ka Venemaa välispoliitika. Pealegi on need kaks impeeriumit - vaatamata üldteada liitlusele kahes ilmasõjas – püüdnud ajaloos üks teist korduvalt üle mängida kõige erinevamates kohtades: Afganistanis (19. sajand - inglased tulid Indiast, venelased sisenesid põhjast), Taga-Kaukaasias (1918-21).

Mustal merel põrkuti kokku veel Krimmi sõjas (1853-56, mis teadu kulges ka Balti merel), uuesti 1918-21. Eks me kõik teame Briti laevastiku ilmumist Tallinna lahte 1919.a., pigem küll Loode-Venemaa valitsuse püstipanekuks, ent asi läks üle sujuvaks abiandmiseks Eesti Vabariigile. Ehk siis – London on varemgi meile appi tulnud. Meid ehk Eestimaa pinda, selle poliitikuid ja tegelinskeid kasutati ka kõikvõimalikeks salaoperatsioonideks teljel London-Moskva ja just Eesti oli ka brittide luure orbiidis pikalt pärast teist ilmasõda, kui siia saadeti üks Eesti patrioot teise järel teadmata, et MI8 juhtfiguur Kim Philby oli kõigest eelnevalt Moskvat informeerinud.

Teada on seegi, et punase Kremli ja tema tänase asukaga suhtlemisel on Suurbritannia (aga ka Saksamaa) puhul alati olnud selge vahe sõltuvalt sellest, kes parasjagu võimul Londonis (Berliinis) – konservatiivid või leiboristid (sotsiaaldemokraadid). Leiboristide võimuaega langes Balti riikide kulla üleandmine NSV Liidule 1967.a., mis tähendas Londoni ajutist mahaastumist rajalt, mida Washintoniga oli koos aetud (esimese) külma sõja puhkemisest saati. Tandem, mis lähtus Balti rahvaste õigusest saada tagasi oma koht maailma poliitilisel kaardil, taastus Thatcheri-Reagani ajal ja on sealtpeale toiminud Ida-Euroopa jaoks rahuldavalt.

Read more ...
0

Putinit alandati India visiidi ajal.

Sõjaka venemaa presidendi irvitavast vastuvõtust venemaa uue "strateegilise" partneri juures kirjutab tänane Delfi. Muuhulgas tuuakse seal esile asjaolu, et venemaa poliitikaga mittenõustuv India alandas venemaa vallutushimulist presidenti.

Vladimir Putin sõitis sel nädalal Indiasse, otsides võimalusi sanktsioonide mõju tasakaalustamiseks, kuid langes juba  äkkvisiidi esimestel hetkedel diplomaatilise alanduse ohvriks, kirjutab uudisteportaal Tsenzor.

Putin saabus Indiasse spetsiaalselt venemaa  presidendi jaoks ehitatud lennukiga, millelt maha astudes tervitas teda aga India peaminister Narendra Modi (kes valiti alles mõne päeva eest ajakirja Time lugejate poolt aasta inimeseks) asemel tema asetäitja.

Read more ...
0

Vene rubla kukkus dollari suhtes rekordmadalale

Vene rubla kurss dollari suhtes saavutas täna hommikul uue rekordmadala taseme ning languses on ka Vene aktsiaturuindeksid.

Nafta hinna järsk kukkumine on pannud Venemaa majanduse raskesse olukorda. Kuigi riigi keskpank on astunud samme rubla tugevdamiseks, ei ole need oluliselt aidanud, vahendasid Bloomberg ja Reuters.

Venemaa keskpank on keerulises olukorras, kuna ühelt poolt püütakse intresside tõstmisega piirata inflatsiooni ja tugevdada rublat. Teisalt mõjuvad intressitõusud halvasti majandusaktiivsusele, sest raskendavad ettevõtete olukorda.

Eile otsustas Venemaa Keskpank tõsta baasintressimäära ühe protsendipunkti võrra 10,5%-ni. Danske Banki ökonomist Lars Christensen kommenteeris, et edasised intressitõusud kahjustaks riigi majandust, kuid pole mingit kindlust, et need aitaksid rublat.

Read more ...
0

Mis võiks olla Putini järgmine samm?

Vene rubla on järsult kukkunud ning uue prognoosi järgi ootab Venemaad järgmisel aastal majanduslangus. Eksperdid üritavad aru saada, milline võiks sellises olukorras olla Putini järgmine samm.

„Kuigi majandus seisab ja selle väljavaated on järgmisel aastal nõrgad, pole see tingimata habras olukord. Reserve on piisavalt, võlatase on suhteliselt väike, töötuse määr ajalooliselt madal ning Venemaal ei ole tajuda pingeid ega paanikat,” ütles East Capitali peaökonomist Marcus Svedberg täna CNBC-le.

Ta lisas, et madalad naftahinnad ja nõrk rubla survestavad Putinit, kuid tagajärjed ei pruugi olla nii dramaatilised ja otsesed, kui arvatakse.

Esmaspäeval tegi rubla suurima päevase languse pärast 1998. aastat, kuna nafta hinnad kukkusid mitme aasta madalaimale tasemele. Täna hommikuks oli rubla langus peatunud, kuid see võttis uuesti suuna alla pärast Vene majandusministeeriumi teadet, et järgmisel aastal on oodata 1,2protsendilise SKT kasvu asemel hoopis 0,8protsendilist langust.

Read more ...


Rahvusliku mõttelaadi toetuseks

BHR on tänulik toetuse eest!



Gallup

KUUKÜSITLUS: Millist erakonda sa toetaksid täna,kui oleksid Riigikogu valimised?
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
Total Votes:
First Vote:
Last Vote:
ISLAM
ISLAM
ja EESTI
ja EESTI
NAABRID
NAABRID
ja MAAILM
ja MAAILM

Prof. ULUOTSA kroonika

Kroonika, mille koostajaks oli professor Jüri Uluots, avaldati pärast Eesti puhastamist vene okupantidest 1941. a. ajalehes "Eesti Sõna" (23.12.1941).

1030 - Jaroslavi sõjaretk eestlaste vastu ja Tartu vallutamine.
u. 1054 - Kiievi suurvürsti ja Novgorodi vürsti Izjaslavi väepealik Novgorodi possadnik Ostromir teostab sõjakäigu eestlaste kallale, saab aga lüüa.
1060 - Izjaslav korraldab retke "sosolite" vastu ja maksustab neid raskesti. "Sosolite" nimetus arvatakse käivat kas Sakala või Soontaga või siis ühe Väinajõe piirkonnas asuva läti-leedu hõimu kohta. Järgmisel aastal kihutavad "sosolid" maksuvõtjad minema.
1077 - Smolenski vürst Vladimir ja Novgorodi vürst Gleb sõdivad üheskoos "tšuudide" vastu.
12. saj. algus - Novgorodi vürsti Mstislavi retk "Otšela" vastu (vist Adsel Koiva jõel, eestlaste ja lätlaste piirimaal).
1113 - Mstislav korraldab vene allikate põhjal võiduka retke "tšuudide" vastu ja võitnud neid "Boru peal" (oletatavasti Irboska või Metsepole).
1116 - Mstislavi juhtimisel korraldavad novgorodlased ja pihkvalased sõjakäigu eestlaste vastu. 1. novembril langeb nende kätte Otepää linnus. Venelased laastavad lugematul hulgal külasid ja pöörduvad tagasi paljude vangidega.
1130 - Mstislav saadab oma pojad Vsevolodi, Izjaslavi ja Rostislavi Novgorodi, Poletski ja Smolenski venelastega eestlaste vastu rüüsteretkele maksude saamiseks. Tapetakse mehi, põletatakse elamuid, naised ja lapsed viiakse vangi.
1132 - Novgorodi Vsevolod teostab oma jõul, ilma vendade abita, sõjaretke eestlaste vastu, kuid saab 23. jaanuaril Vaigas (Põhja-Tartumaal) hävitavalt lüüa. "Juhtus hiigla pahandus ja mustus", jutustab vene kroonika, "palju paremaid Novgorodi mehi löödi maha."
1134 - Novgorodi Vsevolodi sõjakäik eestlaste vastu. 9. veebruaril vallutatakse Tartu.
1180 - Novgorodi Mstislavi laastamisretk lätlaste ja eestlaste piirivahelisele maa-alale Adseli. Kohalikud elanikud lahkuvad kodudest ja tõmbuvad kuni mereni.
1190 - Pihkvalased tapavad salga ranna-eestlasi, kes olid sõitnud mööda Narva jõge Peipsile.
1192 - Novgorodi vürst Jaroslav teostab novgorodlaste ja pihkvalastega taliretke eestlaste vastu. Vallutab Tartu.
1192 - Sama aasta suvel läkitab Jaroslav jõugu pihkvalasi Otepääd maha põletama.
1210 - Novgorodi vürsti Mstislav ja ta venna Pihkva vürsti Vladimiri sõjakäik märtsis eestlaste vastu Torma ja Ugandisse. Ugandlased on sunnitud kaheksapäevase piiramisel järel loovutama oma kindluse Otepääl, maksma tribuuti ja osa võtma vastu õigeusu.
1211 - Pihkva venelaste retk Soontagasse jaanuari esimesil päevil.
1212 - Jaanuaris või 5. veebruaril siirdub Novgorodi vürst Mstislav ühes oma venna Toropetsi vürsti Davidiga ja Pihkva vürsti Vsevolodiga 15 000 mehega läbi Põhja-Tartumaa ja Järvamaa kuni Varbola linnuseni Harjumaal, kusjuures Varbola hõbedaga enda piiramisest lahti ostis.
1216 - Pihkva vürst Vladimir tuleb sõjaretkega, vallutab Otepää ja hakkab ugandlastelt nõudma kõrgeid makse. Vägi rüüstab ja saagitseb ümbruskonnas. Venelaste vastu võitlemiseks sõlmivad ugandalsed liidu sakslastega.
1221 - Novgorodi vürsti väed rüüstavad tagasipöördumisel Liivist Ugandit.
1223 - Novgorodi vürst Jaroslav, ta vend Suzdali suurvürst Georgi, Pihkva vürst Vladimir ja teised vene vürstid tulevad 20 000-mehelise sõjaväega liitlastena Eestisse, kuid hakkavad seejuures siin ise maad laastama.
1234 - Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda.
1241 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutab sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitab selle ja laseb vangilangenud vadjalased ja eestlased üles puua.
1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Sakslastega koos sõdivad eestlased, keda venelaste käe läbi palju langeb.
1248-1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutab ühes Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile.
1253 - Novgorodlased ja karjalased laastavad maa-ala lääne pool Narva jõge.
1262 - Venelaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudeta vallutada kindlust, kuid linn võetakse ära ja "palju tapeti selle linna rahvast; ja teisi võeti elusalt ja teisi põletati tulega, ja võeti nende naised ja lapsed; ja võeti ka vara ilma arvuta ja saaki".
1267 - Venelaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. Laastatakse laialt maad.
1268 - Jaanuaris tuleb mitu vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud eestlasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing venelaste ja sakslaste-eestlaste vahel. Venelased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dovmont rüüstab tagasiteel Virumaad.
1342 - Vürst Juri Vitovtovit?i sõjakäik Vastseliina. Kallaletungijad lüüakse sakslaste poolt ränkade kaotustega tagasi.
1343 - Mais tungivad pihkvalased oma vürsti Ivani, Irboska vürsti Ostapi ja possadnik Volod?a juhatusel 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Viie päeva pärast pöörduvad nad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani.
1371 - Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliina. Pihkvalased põletavad Kirumpää ja tapavad kõik kohalikud elanikud.
1406 - Pihkva vürstide Danilo ja Juri sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni.
1407 - 29. juunil tungivad pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöörduvad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1480 - Pihkva-Moskva vägede ühine retk Tartu piirkonda, kuni Emajõe liinini, kus vallutatakse Kastre kants.
1481 - Lõuna-Eesti rüüstamine venelaste poolt. Seekordne pealetung toimub veebruaris Moskva-Pihkva-Novgorodi ühendatud vägede poolt mitmest kohast, kusjuures venelaste kätte langevad muuseas Viljandi linn, Tarvastu, Karksi ja Ruhja. Laialdased maa-alad laastatakse ja rüüstatakse, raskesti kannatada saab Tartu piiskopkond. Okupeeritud maa-ala terroriseeritakse rängasti, et ka sel murda vastupanu.
16. saj. algus - Liivimaa allikais hakkab Vene (eriti XVI sajandi algusest peale) esinema julma vaenlasena, kel pole mingisugust halastust; venelasi mainitakse põlisvaenlastena.
1501 - Venelased tungivad röövides ja rüüstates Lõuna- ja Kirde-Eesti aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas mainib 40 000 tapetut ja vangivõetut. Teine vägi, kus palju tatarlasi, tungib Viru- ja Harjumaale. Väel on kaasas koerad, et eestlasi metsadest üles otsida.
1502 - Venelaste retk Tartu piiskopkonda.
1558-1582 - Vene-Liivi sõda.
1558 - Jaanuari lõpul tungib Vene sõjavägi Tartu piiskopkonda. Pealetungid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungivad sisse ka Vene abiväed Vilaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Vaenlase lahkumise järele läbi Järva- ja Virumaa üle Narva jõe laastatakse kogu Ida-Eesti, raskesti kannatada saavad Vastseliina, Rõngu, Rannu, Kongota, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa, Jõhvi jm. Külad, talud ja elamud põletatakse või rüüstatakse paljaks, maa upub ebainimlikesse tapmistesse. "Ja mis vaenlane vilja ja loomi mitte ei saanud ära viia, selle hävitas ta ja ajas palju loomi küünidesse ja pani küünid siis põlema ja põletas ühes loomadega ära." 11. mail vallutatakse Narva linn. Suvel 1558 toimub uus vaenlase pealetung 60 000 - 80 000-mehelise väega. Vallutatakse Vastseliina (30. juunil), Kirumpää, Tartu (18. juulil) ja Tartu piiskopkond ning naabruses olevad alad. Süstemaatilised rüüsteretked esialgu Kesk-Eestisse, hiljem ka Alulinna ja Gulbene piirkonda.
1559 - Venelaste rüüsteretked Alulinna ja Vilaka aladele.
1560 - Venelaste rüüstamise all kannatavad Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritavad venelased 40 000 ja 12 000-mehelise sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. Pärast Viljandi langemist arendavad venelased oma rüüsteretki laias sõõris Võnnuni, Pärnuni ja Läänemaale. Rüüstamise kõrval harrastatakse väga laialt talupoegade vägivaldset äraviimist.
1570 1570 - Hertsog Magnus hakkab suure Vene sõjaväega piirama Tallinna. Hiljem tuleb piirajaile lisa. "16. oktoobril tuli veel suur jagu Vene väge, keda oprit?nikuteks nimetati, ja see mässas ja möllas hullemini ja palju hirmsamini kui endised, tappes, röövides ja põletades, ja tapsid halastamata maha palju inimesi aadlist ja lihtrahvast, kes tühjas Kiviloo lossis Harjumaal varjul olid ja endistest venelastest olid puutumata jäänud. Ja läksid Tallinna alla Telliskopli leeri ja raiusid selle toreda metsa seal maha ja rikkusid ära." Piiramine jääb aga tulemusteta ja venelased lahkuvad Tallinna alt 16. märtsil 1571.
1573 - Venelased tulevad suurel hulgal Narva kaudu Eestimaale ja vallutavad Paide linnuse. Pärast Paide vallutamist venelaste 16 000-meheline sõjavägi siirdub vallutama Läänemaad, saab aga Koluvere all rootslastelt põhjalikult lüüa.
1574 - Venelaste rüüsteretk Põhja-Eestisse. "Aastal 1574, taevaminemise päeval, tungis kümme tuhat venelast ja tatarlast Harjumaale ja Tallinna alla, kus nad kõik külad, mis Tallinna ümber veel alles olid, maha põletasid, ja said suure osa röövitaud karja, mis aadlikud, kodanikud ja talupojad sõjameestelt Rakvere piiramisel olid ostnud ja omandanud, jälle kätte ja ajasid ära ja võtsid ka palju inimesi vangi. Selsamal suvel mässasid ja möllasid venelased ja tatarlased päeval ja ööl vahet pidamata Harjumaal ja Tallinna all ja tapsid inimesi öö aegu nende elumajades, aedades ja küünides ja viisid talupoegade lehmad ja voorimesete hobused linna alt karjamaalt ära."
1575 - Venelased vallutavad Pärnu
1575 - Venelaste rüüsteretk Loode-Eestisse. "Siis läksid venelased ja tatarlased esmalt Läänemaale Haapsalusse ja laastasid tee peal hirmsasti kõike Padise maad ühes Padise ja Keila rannaga, lõid inimesi maha ja viisid neid palju vangis ära. Ja ehk küll venelane ennegi sagedasti neist paigust oli üle käinud, ei olnud ta seda siiski iial nii hirmsasti teinud kui seekord. Selsamal korral laastasid venelased ja tatarlased Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala maid ühes Saare, Vormsi, Hiiu, Muhu ja Noarootsi saartega, välja arvatud Kuressaare maakond, üsna haledal kombel ja röövisid aina hobuseid ja inimesi; härgadest ja lehmadest nad suurt ei küsinud, sest et neid mitte nii ruttu ei saanud kaasa võtta."
1576 - Venelased rüüstavad Tallinna ümbrust: "Juulikuus, algusest lõpuni, olid venelased ja tatarlased Paidest ja Padisest Tallinna all rüüstamas ja langesid sagedasti kodanikkude hoostele, sulastele ja tüdrukutele peale, kui need heinal käisid, ja viisid Tallinna ümbert palju vaeseid talupoegi ära vangi ühes naiste ja lastega. Siis oli kodanikkudel ja talupoegadel palju nuttu ja kaebamist."
1577 - Tallinna ebaõnnestunud piiramine Johann IV poolt.
1579 - Venelaste ja tatarlaste jõukude korduvaid rüüsteretki Eestisse. "Tatarlased heitsid leeri Uuemõisa juures, 6 penikoormat Tallinnast, ja rüüstasid hirmsal kombel seal maapaigas ja ka tervel Harjumaal tappes ja röövides, lõid vanad surnuks ja viisid noored kaasa.
Mitte kaua pärast seda, kui see tatarlaste salk Harjust ja Läänest ära Riia stifti oli läinud, ja vaesed talupojad, kes metsades, soodes ja rabades peidus olid olnud, nüüd jälle koju olid tulnud, tuleb teine salk venelasi ja tatarlasi, sedasama teed Rakverest, jälle peale, kes jälle talupoegadele ja nende naistele ja lastele, kes endisest tatari salgast veel olid üle jäänud, armutult peale langeb ja nad kinni võtab. Siis oli Harjumaal häda häda peale".
1656-1658 - Rootsi-Vene sõda; venelased tungivad Eestisse. Rüüstatakse maa idaosasid, Tartu- ja Võrumaad, riivates ka Valga-, Pärnu- ja Virumaad. Tartu kapituleerub ja jääb Vene valdusse kuni 1661. a.
1700-1721 - Põhja sõda
1700 - Venelaste esimesed rüüstesalgad tungivad septembrikuus Alutagusesse. Algul Narva piiramine venelaste poolt. Narva lahing 19. novembril.
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda. Talupojad korraldavad enesekaitse salku.
1702 - Põhjalik rüüstamine pärast Hummuli lahingut Pärnumaal, Tartumaal ja Mõniste piirkonnas: "Põletati maani maha kõik kirikud, enam kui 100 mõisa ja 1000 küla. Inimeste kallal tarvitasid nad igasugu vägivalda - nad tapsid ilma vahet tegemata mehi, naisi ja lapsi või viisid nad vangis minema. Suurimaks õnnetuseks laadisid tatarlased mitusada last vankritele ja viisid nad kaasa, et neid orjadeks müüa."
1703 - Tsaar Peeter I väejuhi ?eremetjevi rüüsteretk läbi Eesti; rüüstetegevusest jäävad enamvähem puudutamata ainult Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa kesk- ja põhjapoolsed alad ja saared, seega vähemviljakad maaosad. Vangistatakse palju eesti talupoegi, eriti arvukalt lapsi, saates neid Ukrainasse: "Ei ole võimalik kirjeldada suurt kahju ja viletsust, mida kirjeldatud rüüsteretk põhjustas. Põletati ära mitte ainult palju ilusaid kirikuid, väikesi linnu, mõisu ja kuni 1500 küla, vaid ka 1000 koormat osalt jahvatatud, osalt jahvatamata vilja. Ka võttis vaenlane kaasa hulk vaske ja tina majatarvete ja kirikukellade näol. Samuti ajas ta oma maale kuni 1000 veist, ja mida ta kaasa võtta ei saanud, nagu sigu ja hanesid, need ajas ta kokku küünidesse ja tallidesse ja põletas ühes nendega. Vaenlane tappis palju inimesi ja küüditas oma maale suure hulga noori lapsi."
1703/04 - Venelaste korduvad rüüsteretked Narva ümbruskonda.
1704 - Venelaste rüüsteretk Tartumaale: "1704. a. jaanuaris tungisid venelased piki Peipsi järve Torma, süütasid külad põlema ja võtsid kaasa palju inimesi alasti ja näljastena. Kes tugeva külma käes hukkusid või enam edasi minna ei suutnud, need uputati Peipsi järvel jää alla."
1704 - Tartu alistub 13. juulil Vene piiramisväele. Venelased ei täida kapitulatsioonitingimusi ega lase Tartu garnisonil siirduda Tallinna, nagu kokku lepitud.
1704 - Narva vallutamine venelaste poolt. Vallutamisele järgnes linna rüüstamine vene sõdurite poolt tsaar Peetri enda juhiste kohaselt. "Ka surnud, olgu kõrgest või madalast soost, kisti välja haudadest ja visati jõkke. Kurb ja kole vaatepilt oli, kuidas haiges, kes majades, kindlusvallidel ja mujal lamasid, hunnikusse vankritele laoti ja Narva joast alla kallati, kus nad kaebliku kisaga hukkusid. Sellele õnnetusele oli võrdne asjaolu, et Narva elanikelt kõik lapsed 6-14. a. vanuses ära võeti, et neid Venemaale orjadeks viia."
1707 - Vene ratsaväe suurem rüüsteretk Põhja-Tartumaale, Põltsamaa, Puka, Sangaste ja Karula suunas. Põletatakse uuesti Valga.
1708 - Vene väe uus suur rüüsteretk Liivimaale. Valgamaa laastatakse metsikult. Talud ja mõisad põletatakse. Vili põldudel tallatakse ja niidetakse maha.
1708 - Narva ja Tartu kodanikkond viiakse Venemaale sundasumisele. Paljud surevad. Osa pääseb tagasi viis aastat hiljem. Tartu linn hävitatakse. Jäävad rüüstatud kujul ainult üksikud ehitused.
1709 - Pärnu vallutatakse venelaste poolt.
1710 - Tallinn kapituleerub venelastele.
1710-1918 - Eesti tegelik kuulumine Vene all.
1917 - Vene sõjaväed omavolitsevad ja rüüstavad Eestis.
1918 - Vene punavägi hakkab novembrikuus tungima Eestisse. Järgnevad veresaunad Rakveres, Tartus ja mujal.
1924 - Piiritagant organiseeritakse Eestis mässukatse 1. detsembril.
1939 - Vene surub Eestile peale vägivaldse "abistamispakti". Vene väed asuvad baasidesse. Venelased rikuvad pakti tingimusi.
1940 - Vene vägi asub 17. juunil Eestisse. 21. juunil teostab vene vägi Eestis riigipöörde.
1944 - Vene vägi tungib 2. veebruaril üle Narva jõe. Algavad lahingud Eesti pärast, mis lõppevad sügisel kogu Eesti langemisega venelaste kätte.
1944 - 20... - Inkorporeeris vene riik (NSVL) ebaseaduslikult nii oma kehtivate seaduste tähenduses, Eesti seaduste tähenduses kui ka rahvusvahelise õiguse tähenduses Eesti riigile ja -rahvale kuuluvad alad Ingerimaal ja Setomaal (ca 5,2% meie riigi territooriumist), Sealhulgas Narva linnaosa Jaanilinna ning Petseri maakonna keskuse, Petseri linna enda külge ning hoiab nimetatud alasid ebaseaduslikult enda valduses ka käesoleval ajal.

*****************

2007 aprill - vene impeeriumimeelsed koos pättidega korraldasid suurpogrommi Eesti Vabariigi pealinnas

KUNINGLIKUD UUDISED

The best Governments of the World have been composed of Monarchy, Aristocracy, and Democracy. -- Algernon Sidney --

  • Kuningriiklane Kalle Kulbok: riigikogu vajab isepäiseid naljamehi
    1
    +1

    ... Kalle Kulbok märgib, et tema silmis on kuningriiklus tõsine asi. Neis riikides, mis on veel kuningriigid, on demokraatia märksa stabiilsem.
    „Mõned asjad on neis riikides paigas teiste tavade ja reeglite järgi. Meil kipub kogu võim sõltuma üksteisest ja kauplemisoskusest. Kuningriik riigikorraldusena on minu arvates parem kui vabariik. Mõtlen seda tüüpi arenenud kuningriike, nagu on tänapäeval Põhjamaades. Sestap kannan endiselt kuningriiklase märki ja kirjutan oma nime juurde emeriitkuningriiklane.”...

    Tänapäeva tuima ja pragmaatilise poliitilise maastiku taustal tundub veider, et 1992. aasta riigikogu valimistel said kuningriiklased 7,12% hääli ja parlamendis kaheksa kohta.

    Oli see nali, mis ootamatul kombel tõsiasjaks sai? Kuidas see juhtus ja miks lõppes? Mida kuningriiklastelt tänapäeval õppida? LP suhtles endiste silmapaistvate rojalistide Kalle Kulboki, Kirill Teiteri, Tõnu Kõrda ja Priit Aimlaga ning pani nende mõtted kirja.

    Kindlasti oleks ka praegu Toompeal vaja kuningriiklaste moodi seltskonda, kes sõltumatu jõuna ilmselged jaburused välja naeraks. Nii mõnigi praegune poliitik on seda vajadust kinnitanud, mainib omaaegne esikuningriiklane Kalle Kulbok.

    „Kuningriiklased ilmusid poliitikasse 1989. aastal, kui asutati Eesti Rojalistlik Partei. Osaliselt selleks, et parodeerida kõikvõimalike väikeste n-ö taskuparteide teket. Mõtlesime, et miks mitte teha väikses Eestis kuningriiklusel põhinev väikepartei, mis kasutab poliitiliste relvadena eeskätt paroodiat ja huumorit,” meenutab Kulbok.

    in Kuninglikud UUDISED "Liivi Kroon"
  • Krahvinna Sophie külastab Eestit!
    0

    Wessexi Krahvinna külastab 2. ja 3. mail Eestit.

    Tema Kuninglik Kõrgus Wessexi Krahvinna
    kohtub Eestis president Kersti Kaljulaidi ning peaminister Jüri Ratasega. Samuti kohtub ta gaidide ja skautidega ning külastab lasteaeda, kus käivad erivajadustega lapsed.

    Olles Suurbritannia jalaväe rügemendi 5 Rifles aukolonel külastab ta selle rügemendi sõdureid, kes teenivad Tapal NATO lahingugrupi koosseisus.

    Wessexi Krahvinna on täiskoormusega töötav kuningliku perekonna liige. Igal aastal külastab ta sadu koole, ülikoole, sõjaväebaase ja heategevusorganisatsioone, et nende tegevusest rohkem teada saada ning nende tööd esile tuua. Oluliseks teemaks on tema jaoks võimaluste loomine noortele ja erivajadustega inimestele.

    in Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
Kõik kuninglikud uudised

Viimased kommentaarid

A.Rand
Tere Holger!

Hetkel on BHR veelahkmel, kus tuleb vastu võtta otsus edasise jätkamise osas või võt...
holger kaljulaid
Tervist hr Rand!
Kas Te peate puhkepausi ( nt seoses veebilehe X aastapäevaga )
või on juhtunud mi...
timur
aga uusasunduste tegemisel naiste jalaste kodudest väljaviskamisega oled päri kulla autor ?
meenuta...