Mineviku räige vari

1
0
1

Kremli režiim võib Eestist röövitud presidendi ametiketi panna väljanäitusele!

Moskva rašistlikul režiimil on plaan teadlikult alandada Eestit. Selline nõme ja inetu lugu võib tõesti aset leida Eestist röövitud presidendi ametiketi panemisega näitusele.

Selle asjaoluga rõhutab meid osaliselt okupeeriv idanaaber, et tema pärusmaaks oli, on ja jääb mõnitav suhtumine oma vägivaldse poliitika ohvritesse.

Teisalt muidugi võivad vene poliitikud sinisilmselt ja arusaamatuses pead raputada eeltoodud süüdistuste suhtes, sest venemaal valitseva doktriini kohaselt pole õigusjärgset Eesti Vabariiki (meie riiki) olemas. Mis iba need tšuudid seal teispool Pihkva järve ajavad oma järjepidevusega, seda vene poliitikud kuulma ega mõistma ei pea. Nende jaoks on on olemas vaid NSVL-ist eraldunud endine liiduvabariik, edgaripäeval (20. augustil 1991. a.) sündinud uus Eesti Vabariik, kes oma natslikus friikluses kasutavad ajaloolist vappi ja lippu, kuid ega hulludele ju seda keelata saa.

Eesti Vabariigi hambutu venemaa suunaline välispoliitika sisuliselt toetab vene valitsevat doktriini meie riigi suhtes. Eriti plaanitav Tartu rahulepingut muutev uus piirileping, mida ka Mihkelsoni-Paeda paktiks kutsutakse.

Loe edasi...

0

Inimõiguste kohus: Moskva teadis Beslani rünnaku kavandamisest

BeslanEuroopa Inimõiguste Kohus (EIK) otsustas neljapäeval, et venemaa peab maksma 2004. aasta septembri Beslani koolirünnaku ohvritele kokku 2,955 miljonit eurot.

Kohus ütles otsuses, et kuigi vene võimud olid saanud teavet, et Põhja-Osseetias kavandatakse terrorirünnakut ühele koolile, siis ei astutud piisavalt samme kava nurjamiseks ning Beslani koolis julgeolekut ei tugevdatud.

Oma tegevusega ei täitnud venemaa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit kaks, mis näeb ette õiguse elule, ning rikkus seadust, kui riigi julgeolekujõud lasid koolis käiku surmava jõu, ütles kohus.

Tšetšeeni mässulised jooksid 2004. aasta 1. septembril koolile tormi, millega algas pantvangikriis. Mässulised nõudsid vene sõdurite lahkumist Tšetšeeniast ning võtsid üle 1100 pantvangi, kaasa arvatud umbes 800 last.

Loe edasi...

0

SOOME 100 portaal: Talvesõda lõppes täna, 77 aastat tagasi

  •     13. märtsil möödub Talvesõja lõppemisest 77 aastat;

  •     Sõda algas 30. novembril 1939. aastal, kui Nõukogude liit alustas Soome idapiirilt laiaulatuslikku pealetungi.

  •     Talvesõja lõppemist tähistatakse igal aastal üle Soome.

Talvesõda - alla andvad venelasedMiks sõda algas?

Stalin ei suutnud unustada, et veidi rohkem kui paarkümmend aastat varem kuulus Soome Vene keisririigile. Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist näis olevat õige aeg Soome tagasi vallutada. Kui Teine maailmasõda oli alanud, Poola jagatud ning Baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud, esitas Nõukogude Liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväebaaside loomisega Soome aladel.

Seejärel alustati Nõukogude Liidus ägedat Soome-vastast kihutustööd. Nõukogude propaganda väitis isegi, et Soome kavatseb oma võimast idanaabrit rünnata. 1939. aasta novembris süüdistas NSV Liit Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. Tegelikult oli see piiritüli venelaste lavastatud. Soomlased soovisid küll juhtumit põhjalikult uurida, et leida süüdlased, kuid Nõukogude Liit ei olnud sellega nõus. NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ning alustas Soome vastu sõda. Rahvasteliit kuulutas Nõukogude Liidu sõjaalgatajaks ning heitis ta organisatsioonist välja.

Loe edasi...

0

Kommunistid mälestasid Moskvas Stalinit

Võib tunduda, et inimeste arv, kes läksid pühapäeval Kremli müüri äärde diktaator Jossif Stalini hauale lilli asetama, ei paista eriti suur. Kuid uuringud näitavad, et 46 protsenti venemaalastest kiidab Stalini ajaloolise rolli heaks ja see on kõige kõrgem näitaja viimase 70 aasta jooksul. Stalini surmast möödus pühapäeval 64 aastat.

Esimeseste seas pani Nõukogude Liidu kunagise juhi hauasambale lilli vene kommunistide liider Gennadi Zjuganov. Tema sõnul on Stalini majanduskogemus just praeguses kriisiolukorras eriti kasulik.

"Mõelge, Jossif Vissarionovitš Stalini 20 valitsemisaasta jooksul suurendas riik oma potentsiaali 70 korda, riigi majandusarengu tempod olid üle 16 protsendi, ajaloos pole midagi taolist olnud, Lenini-Stalini moderniseerimine ja Oktoobrirevolutsioon päästsid Vene riigi!," kuulutas Zjuganov.  

Kes peaks täna päästma Venemaa, seda kommunistid täpselt ei tea, kuid nend ehinnagul on selge, et praegusele võimule ei tasu loota.

Loe edasi...

0

Vene riigitelevisiooni märkused Ungari ülestõusu kohta vihastasid Budapesti

Budapest 1956 - purustatud vene tankid pealinna tänaval - hetk, kui venemaa õlemvõimu vastane ülestõus näis õnnestuvatBudapest kutsus täna välja riigis resideeruva Vene suursaadiku seoses Vene telesaates esinenud märkustega 1956. aasta Ungari ülestõusu aadressil.

«Me teeme selgeks, et ei salli kellegi alandavaid märkusi 1956. aasta ülestõusu ja selle kangelaste kohta,» teatas Ungari välisministeerium riiklikule uudisteagentuurile MTI.

Vene riigitelevisioonis nimetati ungarlaste ülestõusu Nõukogude Liidu ülemvõimu vastu märatsemiseks, mille käigus vabastati vanglast tuhandeid endisi natse.

Ungari tähistas pühapäeval 60 aasta möödumist ülestõusu algusest.

Loe edasi...

0

Bukarestis nõudsid meeleavaldajad Rumeenia taasühinemist Moldovaga

Suur-Rumeenia oleks täna ...Rohkem kui 2000 meeleavaldajat marssis laupäeval läbi Bukaresti, nõudes Rumeenia taasühinemist Moldovaga.

Meeleavaldajad lehvitasid praktiliselt ühesuguseid Rumeenia ja Moldova lippe ning skandeerisid «Bessaraabia on osa Rumeeniast».

Meeleavaldajate ja politsei vahel puhkesid kähmlused ning AP fotograaf nägi vähemalt kahe protestija vahistamist.

Bessaraabia läks 1918. aastal Rumeenia koosseisu ja oli seda kuni 1940. aastani, mil Nõukogude Liit selle territooriumi annekteeris ja moodustas Moldaavia NSV. Nõukogude Liidu lagunemisel kuulutas Moldova end 1991. aastal iseseisvaks.

Loe edasi...

0

Venemaast kui röövliriigist!

Nõukogude Liit [NL oli venemaa õiguseelne nimetus - BHR] röövis Talvesõja järel piirilt sadu soomlasi.
 
Nõukogude Liit röövis kohe pärast Talvesõda piirilt sadu soomlasi, kirjutas esmaspäeval põhjanaabrite ajaleht Savon Sanomat.
 
Informatsioon pärineb dotsent Juha Pohjoneni esmaspäeval avaldatavast teosest “Sõja ja rahu piiril – Vaherahu ohvrid 1940–1941″.
Loe edasi...

0

Viie riigi justiitsministrid tegid ühisavalduse: Nõukogude Liit ei suutnud inimhinge tappa

1941. aasta juuniküüditamise all kannatanud Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Ukraina justiitsministrid tegid ühisavalduse, milles taunisid seda, et Nõukogude Liidu õigusjärglane Venemaa Föderatsioon pole teinud midagi, et kunagisi kuritegusid mingilgi moel heastada. Postimees avaldab ühisavalduse.

«Juunis 75 aastat tagasi seisid kümned tuhanded süütud inimesed silmitsi kurjuse kehastusega ja kannatasid kirjeldamatu vägivalla all. Relvaga sundides aeti naised ja mehed, lapsed ja imikud loomavagunitesse ning saadeti teadmatusse. Nende kodu, vara ja kogu igapäevaelu jäi maha. Paljud imikud, lapsed ja vanemad inimesed hukkusid juba küüditamisvagunis teel Siberisse, väga suur hulk suri esimestel kuudel pärast saabumist külma või nälja tõttu.

Kommunistliku Nõukogude Liidu eesmärk polnud mitte ainult okupeerida ja annekteerida suveräänsed ja demokraatlikud riigid, vaid ka murda inimloomus ning kustutada inimeste mälestus oma vabast riigist. Kõigest hoolimata ei suutnud Nõukogude Liit inimhinge tappa. Need inimsusevastased kuriteod ei saanud võitu inimeste vabadusihast. Juuniküüditamine ja sellega seotud tapmised pole asi, mida heita minevikku või unustada.

Osa inimesi, kes 75 aastat tagasi perest lahutati ning saadeti Siberisse ja mujale kaugele Nõukogude Liitu, on tänini elavate kirjas. Nii nemad kui ka need, kes kaotasid kommunistlikke kuritegude all elu, väärivad mälestamist, õiglust ja nende vastu toime pandud jõhkrate kuritegude meelespidamist.

Loe edasi...

0

Lätlased panid vene okupatsioonile hinnasildi külge

Sotsialistliku SDE ja liberaalsotsialistliku Reformierakonna valitsemise perioodil, kuhu on oma kahjuliku sõna lisanud ka end vasakpoolse parteina defineerinud ja Moskva režiimiga koostöölepingut omav Keskerakond, on Eesti Vabariik võtnud suuna sellise, et Eesti valitsemise valikuid teevad lisaks kodanikele ka võõrriikide kodanikud, migrandid ja lapsed, nii kodanike kui mittekodanike lapsed (põhjuseks meie kummaline, eripärane ja "progressiivne" valimisseadus) ning meid okupeerivale vene riigile soovitakse tasuta ära anda alad, mille vene riik on ebaseaduslikult enda kätte haaranud.

Sellega soovivad ülal nimetatud parteid sisuliselt muuta Põhiseadust, revideerida Vabadussõja tulemusi ning anda õigustuse (sisuliselt positiivse hinnangu) venemaa agressiivsele ning sõjakale käitumisele alates II Maailmasõja käivitamisega seonduvalt kuni selleni välja, et sellisel moel antakse õigustus venemaa agressiivse välispoliitika suundumusele, milline on ennast demonstreerinud viimasel paarikümnel aastal - alates Tšetšeenia elanikkonna  massihävitusest ja lõpetades venemaa taotluslike toimingutega hangunud konfliktide tekitamisel Ukraina, Moldova piirialadel või hübriidsõdadega Georgias ja Ukrainas.

Kui sõnades on meie valitsev vasakliberaalne poliitvõim veel endiselt venemaa suunas tõtt ütlemas, aeg-ajalt ka kulme kirpa ajamas ja näpuga vibutamas, siis tegudes otsitakse aktiivselt võimalusi alistumiseks venemaa survepoliitikale. Seda isegi siis, kui survet tegelikkuses ei eksisteeri.

Samal ajal kui Läti ja Leedu riik täidavad Balti riikide ühist kokkulepet venemaa poolt sooritatud kuritegude eest kahju väljaarvutamisega, on Eesti sellest kokkuleppest taganenud.

Loe edasi...

0

Poola mäluinstituudi juhi sõnul tuleb maha võtta üle 500 nõukogude monumendi

Poola rahvusliku mäluinstituudi (IPN) teatel sümboliseerivad nõukogude mälestusmärgid kommunistliku süsteemi valitsemist Poola üle ja need tuleb maha võtta. Jutt käib enam kui 500 monumendist.

„Nende säilimine on alates 1990. aastate algusest Poolas toimunud muudatuste lõpule viimatuse tagajärg. See oli saatuslik viga, mis on paljude aastate jooksul valanud õli tulle meie riigi vastu suunatud propagandale ja provokatsioonidele,“ ütles IPN-i juht Łukasz Kamiński väljaande Onet vahendusel.

Kamiński räägib enam kui 500 Nõukogude Liidule „tänuavalduseks“ püsitatud monumendist. Märkimisväärse osa neist püstitas punaarmee ning need ei ole poolakate spontaanse tegevuse tagajärg. Poolas on lisaks sellele ka mitmeid mälestusmärke, mille all on langenud Nõukogude sõdurite säilmed – neid ei kavatseta likvideerida.

„Meile on selge, et venemaa hakkab protesteerima,“ sõnas Kamiński.

Loe edasi...

0

Venemaa poliitilised ohvrid väärivad rõhutamist!

Urmas ReinsaluEhitame kommunismiohvrite memoriaali mälestusmärgi ka langenud vabadusvõitlejaile mõeldes

Täna Eesti vabadusvõitleja Jüri Kuke (1. mai 1940 Pärnu – 27. märts 1981 Vologda) surma-aastapäeval,  tähistatakse mitteametliku tähtpäevana langenud vabadusvõitleja päeva. Tartus toimuvale langenud vabadusvõitlejate päeva konverentsi ettekandes ütles justiitsminister Urmas Reinsalu, et kommunismiohvrite memoriaal ja ohvitseride mälestusmärk rajatakse ka okupatsiooni vältel  võidelnud ja hukkunud vabadusvõitlejatele mõeldes.

„Kõik ohvrid, kes kannatasid kommunismikuritegude tõttu, väärivad meie poolset mäletamist ja meelespidamist. Vajame praegu rohkem kui ohutumatel aegadel koondumist põhimõtete ümber ja eitavat suhtumist konjunkturistlikku kohanemispoliitikasse. Kohanemispoliitika lõpptee tähendab sisuliselt minevikus toimunud kollaboratsiooni ja okupatsiooni tolereerimist,“ ütles justiitsminister.

Reinsalu sõnul tuleb nendele püüetele, mis avalikult või möödaminnes hindavad ümber põhimõttelise tähtsusega küsimusi, sealhulgas poliitilise lähiajalooga seotud küsimusi, enamat tähelepanu pöörata. „See on ohtlik mõttekäik, mis hakkab kahjustama meie rahvuslikku eneseteadvust olulisel määral tulevikus. Nii ongi mõeldav, et justiitsroimar Vallimäe, tundes ennast ohutult,  mõnitab vabadusvõitleja Niklust ja teotab siitilmast lahkunud ohvreid,“ lisas Reinsalu.

Loe edasi...

0

Operatsioon «Murdlaine» kui Nõukogude Liidu logistika tippteos

1949. aasta märtsikuus viidi Eestist, Lätist ja Leedust Siberisse asumisele 95 000 inimest, neist 22 000 Eestist. Küüditamisotsus tuli Nõukogude Liidu tippjuhtkonnalt ning kandis nime «Operatsioon Priboi» ehk «Murdlaine».

Inimõiguste instituudi teatel hakati nimekirju neist, kelle lojaalsuses võimule kaheldi («rahvavaenlased» või «natsionalistid» või kes olid maaomanikud ehk «kulakud»), koostama juba aastaid varem. Eestis vastutasid operatsiooni läbiviimise eest peamiselt julgeolekuministeerium ja siseministeerium.

Mõned päevad enne 25. märtsi kutsuti kokku rahvakaitsepataljonid, mujalt Nõukogude Liidust toodi juurde lisavägesid. Kogu operatsiooni hoiti ka nende eest saladuses – siiatoodutele öeldi, et abi on vaja bandiitide või metsavendadega võitlemiseks, levitati infot suurest kevadisest sõjaväeõppusest. Küüditamise operatiivgrupid koosnesid keskmiselt ühest-kahest operatiivtöötajast, kahest-kolmest sõdurist ning kahest-kolmest rahvakaitsepataljoni võitlejast ja aktivistist.

Kokku oli ligi 23 000 operatsioonis kaasalööjat, valmis oli üle 3000 veoauto, 19 rongi kokku rohkem kui tuhande vaguniga, saartelt toodi inimesi laevadega, mida valvasid sõjatraalerid. Küüditamisele määratud inimeste nimekirjas oli ligi 9000 perekonda ehk üle 32 000 inimese. Ja need on ainult Eesti kohta käivad arvud.

Loe edasi...
0

Riias toimus taas leegionäride marss

Täna toimus Riias iga-aastane leegionäride marss. Läti kaitsepolitsei ülem tõdes eile, et leegionäride mälestuspäeval püsib Riias mitmesuguste provokatsioonide oht ning tänavune aasta ei ole selle suhtes erand. Kuigi teatavaid etteasteid vastaste poolt oli, siis mingit tõsisemat intsidenti siiski ei toimunud.

Riia vanalinnas kogunes kolmapäeva hommikul mõnisada peamiselt eakat inimest Jaani kiriku juurde Läti leegionäride mälestusrongkäigule, mis suundus Vabadussamba poole, vahendasid BNS, LETA ja Delfi.

Paljud neist tulid lillede ja plakatitega, mõned kandsid Eesti, Läti ja Leedu lippe. Üritusel osalesid Rahvuslaste Ühenduse seimiliikmed Imants Parādnieks ja Einārs Cilinskis.

Rongkäiguga kavatses liituda seltskond ingliskeelsete plakatitega "Ei natsismile ja kommunismile!". Võimuesindajate poolt peeti kinni väidetavalt provokatsiooni kavandanud ja varem Kremli meediakanali Russia Today heaks töötamisega tähelepanu pälvinud Briti ajakirjanik Graham Phillips. Enne oli Phillipsil muuhulgas sõnavahetus üritusel viibinud Eesti rahvasaadiku Jaak Madisoniga [kus provokaatorist kremli propagandist end kontrollida ei suutnud ning politsei poolt ära viidi - BHR].

Loe edasi...
0

Pärast II maailmasõda mõrvati Tšehhoslovakkias tuhandeid sakslasi

Vene "vabastaajad-peigmehed"Täna mälestati Tšehhimaal Ústí nad Labemi linnas seal 70 aastat tagasi mõrvatud tuhandeid sudeedisakslasi.

31. juulil 1945 plahvatas Ústí nad Labemis laskemoonaladu. See sündmus sai tuhandetele linnas elanud sudeedisakslastele surmaotsuseks, vahendas thelocal.de.

II maailmasõda oli äsja lõppenud ja Tšehhoslovakkia oli alustanud riigis elanud rohkem kui 2 miljoni sudeedisakslase väljasaatmist. Plahvatuse järel levisid kiiresti kuulujutud, et selle korraldasid sakslased.

Järgnev oli massimõrv.

Etnilised sakslased olid kohustatud kandma valget käesidet, mille järgi nad olid kergesti äratuntavad, ning 31. juuli pärastlõunal tapeti halastamatult saksa mehi, naisi ja lapsi.

Loe edasi...
0

Briti jurist: Putin tellis Litvinenko mõrva

TulevikVenemaa president Vladimir Putin isiklikult tellis Aleksandr Litvinenko mõrva, väitis jurist Ben Emmerson uurimise lõppsõnas.

Litvinenko perekonna jurist Emmerson ütles, et venemaa riigi vastutus on tõestatud, vahendas BBC.

43-aastane Litvinenko jõi surmavat annust radioaktiivset polooniumi sisaldanud teed, kui kohtus kahtlusaluste Dmitri Kovtuni ja Andrei Lugovoiga 2006. aastal Londonis.

Emmerson väitis, et Kreml soovis Litvinenko surma ja andis ka mürgi, mida tema tapmiseks kasutati.

Loe edasi...
0

Massimõrvasid harrastanud venemaa kaitseb massimõrvasid ellu viinud sugulasrahva riiki

Srebrenica massimõrva genotsiidiks kuulutamine lükkus edasi Venemaa vetoga ähvardamise tõttu

ÜRO julgeolekunõukogu lükkas edasi hääletuse Srebrenica massimõrva genotsiidiks kuulutamise üle, sest Venemaa ähvardas selle vetostada isegi pärast seda, kui Serbia peaminister leppimisele üles kutsus.

Hääletus 8000 moslemi mehe ja poisi 1995. aastal Bosnia serblaste poolt tapmise hukkamõistmiseks lükati edasi kolmapäevale, vahendab AFP.

15-liikmeline julgeolekunõukogu lootis massimõrva ametlikult genotsiidiks kuulutada enne laupäeval toimuvaid massimõrva 20. aastapäevale pühendatud mälestusüritusi Bosnia ja Hertsegoviinas.

Loe edasi...
0

Paavst nimetas kolm XX sajandi genotsiidi ja kolm süüdlast

Paavst Franciscus oma kõnes märkis, et XX sajandi esimese genotsiidi pani toime Osmanite impeerium 1915. a.

Kirikupea mõistis nimetatud kuriteo karmilt hukka, märkides muuhulgas, et teised genotsiidid pani toime natsionaalsotsialistlik Saksamaa holokausti läbi ning kolmas ebainimlik õudustegu viidi ellu venemaal stalinliku režiimi ajal.

Siinjuures on oluline, et XX sajandi kolme kõige räigema inimsusevastase teo elluviijatest on kaks lakanud olemast (Osmanite impeerium ja natsionaalsotsialistlik Saksamaa) ilma õigusjärgluseta e. nende tegude eest vastutust kandva riigita, kuid kolmas kurjategija eksisteerib tänaselgi päeval ja viib jätkuvalt ellu oma kuritegelikku poliitikat.

Osmanite impeerium (eksisteeris 1299 - 1923), kes viis oma riigi territooriumil ellu armeenlaste genotsiidi (1915 - 1917), hävitati ja lakkas seega olemast kemalistlikus revolutsioonis (nimetatakse ka iseseisvussõjaks), kus Türgi Rahvuslik Liikumine Kemal Atatürgi juhtimisel hävitas Otomanide impeeriumi ja kuulutas välja täiesti uue riigi - Türgi Vabariigi (1923 - ...). Osmanite impeeriumi varemetelt tõusnud Türgi Vabariik on armeenlaste tapmise hukka mõistnud nagu igasuguse sõjakuriteo. Samas on tänase Türgi Vabariigi ametlik positsioon selles, et vabariiki ei saa süüdistada armeenlaste genotsiidis. See seisukoht on rahvusvahelise õiguse lähtepunktist õige.

Loe edasi...


Rahvusliku mõttelaadi toetuseks

BHR on tänulik toetuse eest!



Gallup

KUUKÜSITLUS: Millist erakonda sa toetaksid täna,kui oleksid Riigikogu valimised?
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
Total Votes:
First Vote:
Last Vote:
ISLAM
ISLAM
ja EESTI
ja EESTI
NAABRID
NAABRID
ja MAAILM
ja MAAILM

Prof. ULUOTSA kroonika

Kroonika, mille koostajaks oli professor Jüri Uluots, avaldati pärast Eesti puhastamist vene okupantidest 1941. a. ajalehes "Eesti Sõna" (23.12.1941).

1030 - Jaroslavi sõjaretk eestlaste vastu ja Tartu vallutamine.
u. 1054 - Kiievi suurvürsti ja Novgorodi vürsti Izjaslavi väepealik Novgorodi possadnik Ostromir teostab sõjakäigu eestlaste kallale, saab aga lüüa.
1060 - Izjaslav korraldab retke "sosolite" vastu ja maksustab neid raskesti. "Sosolite" nimetus arvatakse käivat kas Sakala või Soontaga või siis ühe Väinajõe piirkonnas asuva läti-leedu hõimu kohta. Järgmisel aastal kihutavad "sosolid" maksuvõtjad minema.
1077 - Smolenski vürst Vladimir ja Novgorodi vürst Gleb sõdivad üheskoos "tšuudide" vastu.
12. saj. algus - Novgorodi vürsti Mstislavi retk "Otšela" vastu (vist Adsel Koiva jõel, eestlaste ja lätlaste piirimaal).
1113 - Mstislav korraldab vene allikate põhjal võiduka retke "tšuudide" vastu ja võitnud neid "Boru peal" (oletatavasti Irboska või Metsepole).
1116 - Mstislavi juhtimisel korraldavad novgorodlased ja pihkvalased sõjakäigu eestlaste vastu. 1. novembril langeb nende kätte Otepää linnus. Venelased laastavad lugematul hulgal külasid ja pöörduvad tagasi paljude vangidega.
1130 - Mstislav saadab oma pojad Vsevolodi, Izjaslavi ja Rostislavi Novgorodi, Poletski ja Smolenski venelastega eestlaste vastu rüüsteretkele maksude saamiseks. Tapetakse mehi, põletatakse elamuid, naised ja lapsed viiakse vangi.
1132 - Novgorodi Vsevolod teostab oma jõul, ilma vendade abita, sõjaretke eestlaste vastu, kuid saab 23. jaanuaril Vaigas (Põhja-Tartumaal) hävitavalt lüüa. "Juhtus hiigla pahandus ja mustus", jutustab vene kroonika, "palju paremaid Novgorodi mehi löödi maha."
1134 - Novgorodi Vsevolodi sõjakäik eestlaste vastu. 9. veebruaril vallutatakse Tartu.
1180 - Novgorodi Mstislavi laastamisretk lätlaste ja eestlaste piirivahelisele maa-alale Adseli. Kohalikud elanikud lahkuvad kodudest ja tõmbuvad kuni mereni.
1190 - Pihkvalased tapavad salga ranna-eestlasi, kes olid sõitnud mööda Narva jõge Peipsile.
1192 - Novgorodi vürst Jaroslav teostab novgorodlaste ja pihkvalastega taliretke eestlaste vastu. Vallutab Tartu.
1192 - Sama aasta suvel läkitab Jaroslav jõugu pihkvalasi Otepääd maha põletama.
1210 - Novgorodi vürsti Mstislav ja ta venna Pihkva vürsti Vladimiri sõjakäik märtsis eestlaste vastu Torma ja Ugandisse. Ugandlased on sunnitud kaheksapäevase piiramisel järel loovutama oma kindluse Otepääl, maksma tribuuti ja osa võtma vastu õigeusu.
1211 - Pihkva venelaste retk Soontagasse jaanuari esimesil päevil.
1212 - Jaanuaris või 5. veebruaril siirdub Novgorodi vürst Mstislav ühes oma venna Toropetsi vürsti Davidiga ja Pihkva vürsti Vsevolodiga 15 000 mehega läbi Põhja-Tartumaa ja Järvamaa kuni Varbola linnuseni Harjumaal, kusjuures Varbola hõbedaga enda piiramisest lahti ostis.
1216 - Pihkva vürst Vladimir tuleb sõjaretkega, vallutab Otepää ja hakkab ugandlastelt nõudma kõrgeid makse. Vägi rüüstab ja saagitseb ümbruskonnas. Venelaste vastu võitlemiseks sõlmivad ugandalsed liidu sakslastega.
1221 - Novgorodi vürsti väed rüüstavad tagasipöördumisel Liivist Ugandit.
1223 - Novgorodi vürst Jaroslav, ta vend Suzdali suurvürst Georgi, Pihkva vürst Vladimir ja teised vene vürstid tulevad 20 000-mehelise sõjaväega liitlastena Eestisse, kuid hakkavad seejuures siin ise maad laastama.
1234 - Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda.
1241 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutab sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitab selle ja laseb vangilangenud vadjalased ja eestlased üles puua.
1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Sakslastega koos sõdivad eestlased, keda venelaste käe läbi palju langeb.
1248-1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutab ühes Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile.
1253 - Novgorodlased ja karjalased laastavad maa-ala lääne pool Narva jõge.
1262 - Venelaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudeta vallutada kindlust, kuid linn võetakse ära ja "palju tapeti selle linna rahvast; ja teisi võeti elusalt ja teisi põletati tulega, ja võeti nende naised ja lapsed; ja võeti ka vara ilma arvuta ja saaki".
1267 - Venelaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. Laastatakse laialt maad.
1268 - Jaanuaris tuleb mitu vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud eestlasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing venelaste ja sakslaste-eestlaste vahel. Venelased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dovmont rüüstab tagasiteel Virumaad.
1342 - Vürst Juri Vitovtovit?i sõjakäik Vastseliina. Kallaletungijad lüüakse sakslaste poolt ränkade kaotustega tagasi.
1343 - Mais tungivad pihkvalased oma vürsti Ivani, Irboska vürsti Ostapi ja possadnik Volod?a juhatusel 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Viie päeva pärast pöörduvad nad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani.
1371 - Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliina. Pihkvalased põletavad Kirumpää ja tapavad kõik kohalikud elanikud.
1406 - Pihkva vürstide Danilo ja Juri sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni.
1407 - 29. juunil tungivad pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöörduvad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1480 - Pihkva-Moskva vägede ühine retk Tartu piirkonda, kuni Emajõe liinini, kus vallutatakse Kastre kants.
1481 - Lõuna-Eesti rüüstamine venelaste poolt. Seekordne pealetung toimub veebruaris Moskva-Pihkva-Novgorodi ühendatud vägede poolt mitmest kohast, kusjuures venelaste kätte langevad muuseas Viljandi linn, Tarvastu, Karksi ja Ruhja. Laialdased maa-alad laastatakse ja rüüstatakse, raskesti kannatada saab Tartu piiskopkond. Okupeeritud maa-ala terroriseeritakse rängasti, et ka sel murda vastupanu.
16. saj. algus - Liivimaa allikais hakkab Vene (eriti XVI sajandi algusest peale) esinema julma vaenlasena, kel pole mingisugust halastust; venelasi mainitakse põlisvaenlastena.
1501 - Venelased tungivad röövides ja rüüstates Lõuna- ja Kirde-Eesti aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas mainib 40 000 tapetut ja vangivõetut. Teine vägi, kus palju tatarlasi, tungib Viru- ja Harjumaale. Väel on kaasas koerad, et eestlasi metsadest üles otsida.
1502 - Venelaste retk Tartu piiskopkonda.
1558-1582 - Vene-Liivi sõda.
1558 - Jaanuari lõpul tungib Vene sõjavägi Tartu piiskopkonda. Pealetungid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungivad sisse ka Vene abiväed Vilaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Vaenlase lahkumise järele läbi Järva- ja Virumaa üle Narva jõe laastatakse kogu Ida-Eesti, raskesti kannatada saavad Vastseliina, Rõngu, Rannu, Kongota, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa, Jõhvi jm. Külad, talud ja elamud põletatakse või rüüstatakse paljaks, maa upub ebainimlikesse tapmistesse. "Ja mis vaenlane vilja ja loomi mitte ei saanud ära viia, selle hävitas ta ja ajas palju loomi küünidesse ja pani küünid siis põlema ja põletas ühes loomadega ära." 11. mail vallutatakse Narva linn. Suvel 1558 toimub uus vaenlase pealetung 60 000 - 80 000-mehelise väega. Vallutatakse Vastseliina (30. juunil), Kirumpää, Tartu (18. juulil) ja Tartu piiskopkond ning naabruses olevad alad. Süstemaatilised rüüsteretked esialgu Kesk-Eestisse, hiljem ka Alulinna ja Gulbene piirkonda.
1559 - Venelaste rüüsteretked Alulinna ja Vilaka aladele.
1560 - Venelaste rüüstamise all kannatavad Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritavad venelased 40 000 ja 12 000-mehelise sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. Pärast Viljandi langemist arendavad venelased oma rüüsteretki laias sõõris Võnnuni, Pärnuni ja Läänemaale. Rüüstamise kõrval harrastatakse väga laialt talupoegade vägivaldset äraviimist.
1570 1570 - Hertsog Magnus hakkab suure Vene sõjaväega piirama Tallinna. Hiljem tuleb piirajaile lisa. "16. oktoobril tuli veel suur jagu Vene väge, keda oprit?nikuteks nimetati, ja see mässas ja möllas hullemini ja palju hirmsamini kui endised, tappes, röövides ja põletades, ja tapsid halastamata maha palju inimesi aadlist ja lihtrahvast, kes tühjas Kiviloo lossis Harjumaal varjul olid ja endistest venelastest olid puutumata jäänud. Ja läksid Tallinna alla Telliskopli leeri ja raiusid selle toreda metsa seal maha ja rikkusid ära." Piiramine jääb aga tulemusteta ja venelased lahkuvad Tallinna alt 16. märtsil 1571.
1573 - Venelased tulevad suurel hulgal Narva kaudu Eestimaale ja vallutavad Paide linnuse. Pärast Paide vallutamist venelaste 16 000-meheline sõjavägi siirdub vallutama Läänemaad, saab aga Koluvere all rootslastelt põhjalikult lüüa.
1574 - Venelaste rüüsteretk Põhja-Eestisse. "Aastal 1574, taevaminemise päeval, tungis kümme tuhat venelast ja tatarlast Harjumaale ja Tallinna alla, kus nad kõik külad, mis Tallinna ümber veel alles olid, maha põletasid, ja said suure osa röövitaud karja, mis aadlikud, kodanikud ja talupojad sõjameestelt Rakvere piiramisel olid ostnud ja omandanud, jälle kätte ja ajasid ära ja võtsid ka palju inimesi vangi. Selsamal suvel mässasid ja möllasid venelased ja tatarlased päeval ja ööl vahet pidamata Harjumaal ja Tallinna all ja tapsid inimesi öö aegu nende elumajades, aedades ja küünides ja viisid talupoegade lehmad ja voorimesete hobused linna alt karjamaalt ära."
1575 - Venelased vallutavad Pärnu
1575 - Venelaste rüüsteretk Loode-Eestisse. "Siis läksid venelased ja tatarlased esmalt Läänemaale Haapsalusse ja laastasid tee peal hirmsasti kõike Padise maad ühes Padise ja Keila rannaga, lõid inimesi maha ja viisid neid palju vangis ära. Ja ehk küll venelane ennegi sagedasti neist paigust oli üle käinud, ei olnud ta seda siiski iial nii hirmsasti teinud kui seekord. Selsamal korral laastasid venelased ja tatarlased Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala maid ühes Saare, Vormsi, Hiiu, Muhu ja Noarootsi saartega, välja arvatud Kuressaare maakond, üsna haledal kombel ja röövisid aina hobuseid ja inimesi; härgadest ja lehmadest nad suurt ei küsinud, sest et neid mitte nii ruttu ei saanud kaasa võtta."
1576 - Venelased rüüstavad Tallinna ümbrust: "Juulikuus, algusest lõpuni, olid venelased ja tatarlased Paidest ja Padisest Tallinna all rüüstamas ja langesid sagedasti kodanikkude hoostele, sulastele ja tüdrukutele peale, kui need heinal käisid, ja viisid Tallinna ümbert palju vaeseid talupoegi ära vangi ühes naiste ja lastega. Siis oli kodanikkudel ja talupoegadel palju nuttu ja kaebamist."
1577 - Tallinna ebaõnnestunud piiramine Johann IV poolt.
1579 - Venelaste ja tatarlaste jõukude korduvaid rüüsteretki Eestisse. "Tatarlased heitsid leeri Uuemõisa juures, 6 penikoormat Tallinnast, ja rüüstasid hirmsal kombel seal maapaigas ja ka tervel Harjumaal tappes ja röövides, lõid vanad surnuks ja viisid noored kaasa.
Mitte kaua pärast seda, kui see tatarlaste salk Harjust ja Läänest ära Riia stifti oli läinud, ja vaesed talupojad, kes metsades, soodes ja rabades peidus olid olnud, nüüd jälle koju olid tulnud, tuleb teine salk venelasi ja tatarlasi, sedasama teed Rakverest, jälle peale, kes jälle talupoegadele ja nende naistele ja lastele, kes endisest tatari salgast veel olid üle jäänud, armutult peale langeb ja nad kinni võtab. Siis oli Harjumaal häda häda peale".
1656-1658 - Rootsi-Vene sõda; venelased tungivad Eestisse. Rüüstatakse maa idaosasid, Tartu- ja Võrumaad, riivates ka Valga-, Pärnu- ja Virumaad. Tartu kapituleerub ja jääb Vene valdusse kuni 1661. a.
1700-1721 - Põhja sõda
1700 - Venelaste esimesed rüüstesalgad tungivad septembrikuus Alutagusesse. Algul Narva piiramine venelaste poolt. Narva lahing 19. novembril.
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda. Talupojad korraldavad enesekaitse salku.
1702 - Põhjalik rüüstamine pärast Hummuli lahingut Pärnumaal, Tartumaal ja Mõniste piirkonnas: "Põletati maani maha kõik kirikud, enam kui 100 mõisa ja 1000 küla. Inimeste kallal tarvitasid nad igasugu vägivalda - nad tapsid ilma vahet tegemata mehi, naisi ja lapsi või viisid nad vangis minema. Suurimaks õnnetuseks laadisid tatarlased mitusada last vankritele ja viisid nad kaasa, et neid orjadeks müüa."
1703 - Tsaar Peeter I väejuhi ?eremetjevi rüüsteretk läbi Eesti; rüüstetegevusest jäävad enamvähem puudutamata ainult Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa kesk- ja põhjapoolsed alad ja saared, seega vähemviljakad maaosad. Vangistatakse palju eesti talupoegi, eriti arvukalt lapsi, saates neid Ukrainasse: "Ei ole võimalik kirjeldada suurt kahju ja viletsust, mida kirjeldatud rüüsteretk põhjustas. Põletati ära mitte ainult palju ilusaid kirikuid, väikesi linnu, mõisu ja kuni 1500 küla, vaid ka 1000 koormat osalt jahvatatud, osalt jahvatamata vilja. Ka võttis vaenlane kaasa hulk vaske ja tina majatarvete ja kirikukellade näol. Samuti ajas ta oma maale kuni 1000 veist, ja mida ta kaasa võtta ei saanud, nagu sigu ja hanesid, need ajas ta kokku küünidesse ja tallidesse ja põletas ühes nendega. Vaenlane tappis palju inimesi ja küüditas oma maale suure hulga noori lapsi."
1703/04 - Venelaste korduvad rüüsteretked Narva ümbruskonda.
1704 - Venelaste rüüsteretk Tartumaale: "1704. a. jaanuaris tungisid venelased piki Peipsi järve Torma, süütasid külad põlema ja võtsid kaasa palju inimesi alasti ja näljastena. Kes tugeva külma käes hukkusid või enam edasi minna ei suutnud, need uputati Peipsi järvel jää alla."
1704 - Tartu alistub 13. juulil Vene piiramisväele. Venelased ei täida kapitulatsioonitingimusi ega lase Tartu garnisonil siirduda Tallinna, nagu kokku lepitud.
1704 - Narva vallutamine venelaste poolt. Vallutamisele järgnes linna rüüstamine vene sõdurite poolt tsaar Peetri enda juhiste kohaselt. "Ka surnud, olgu kõrgest või madalast soost, kisti välja haudadest ja visati jõkke. Kurb ja kole vaatepilt oli, kuidas haiges, kes majades, kindlusvallidel ja mujal lamasid, hunnikusse vankritele laoti ja Narva joast alla kallati, kus nad kaebliku kisaga hukkusid. Sellele õnnetusele oli võrdne asjaolu, et Narva elanikelt kõik lapsed 6-14. a. vanuses ära võeti, et neid Venemaale orjadeks viia."
1707 - Vene ratsaväe suurem rüüsteretk Põhja-Tartumaale, Põltsamaa, Puka, Sangaste ja Karula suunas. Põletatakse uuesti Valga.
1708 - Vene väe uus suur rüüsteretk Liivimaale. Valgamaa laastatakse metsikult. Talud ja mõisad põletatakse. Vili põldudel tallatakse ja niidetakse maha.
1708 - Narva ja Tartu kodanikkond viiakse Venemaale sundasumisele. Paljud surevad. Osa pääseb tagasi viis aastat hiljem. Tartu linn hävitatakse. Jäävad rüüstatud kujul ainult üksikud ehitused.
1709 - Pärnu vallutatakse venelaste poolt.
1710 - Tallinn kapituleerub venelastele.
1710-1918 - Eesti tegelik kuulumine Vene all.
1917 - Vene sõjaväed omavolitsevad ja rüüstavad Eestis.
1918 - Vene punavägi hakkab novembrikuus tungima Eestisse. Järgnevad veresaunad Rakveres, Tartus ja mujal.
1924 - Piiritagant organiseeritakse Eestis mässukatse 1. detsembril.
1939 - Vene surub Eestile peale vägivaldse "abistamispakti". Vene väed asuvad baasidesse. Venelased rikuvad pakti tingimusi.
1940 - Vene vägi asub 17. juunil Eestisse. 21. juunil teostab vene vägi Eestis riigipöörde.
1944 - Vene vägi tungib 2. veebruaril üle Narva jõe. Algavad lahingud Eesti pärast, mis lõppevad sügisel kogu Eesti langemisega venelaste kätte.
1944 - 20... - Inkorporeeris vene riik (NSVL) ebaseaduslikult nii oma kehtivate seaduste tähenduses, Eesti seaduste tähenduses kui ka rahvusvahelise õiguse tähenduses Eesti riigile ja -rahvale kuuluvad alad Ingerimaal ja Setomaal (ca 5,2% meie riigi territooriumist), Sealhulgas Narva linnaosa Jaanilinna ning Petseri maakonna keskuse, Petseri linna enda külge ning hoiab nimetatud alasid ebaseaduslikult enda valduses ka käesoleval ajal.

*****************

2007 aprill - vene impeeriumimeelsed koos pättidega korraldasid suurpogrommi Eesti Vabariigi pealinnas

KUNINGLIKUD UUDISED

The best Governments of the World have been composed of Monarchy, Aristocracy, and Democracy. -- Algernon Sidney --

  • Kuningriiklane Kalle Kulbok: riigikogu vajab isepäiseid naljamehi
    1
    +1

    ... Kalle Kulbok märgib, et tema silmis on kuningriiklus tõsine asi. Neis riikides, mis on veel kuningriigid, on demokraatia märksa stabiilsem.
    „Mõned asjad on neis riikides paigas teiste tavade ja reeglite järgi. Meil kipub kogu võim sõltuma üksteisest ja kauplemisoskusest. Kuningriik riigikorraldusena on minu arvates parem kui vabariik. Mõtlen seda tüüpi arenenud kuningriike, nagu on tänapäeval Põhjamaades. Sestap kannan endiselt kuningriiklase märki ja kirjutan oma nime juurde emeriitkuningriiklane.”...

    Tänapäeva tuima ja pragmaatilise poliitilise maastiku taustal tundub veider, et 1992. aasta riigikogu valimistel said kuningriiklased 7,12% hääli ja parlamendis kaheksa kohta.

    Oli see nali, mis ootamatul kombel tõsiasjaks sai? Kuidas see juhtus ja miks lõppes? Mida kuningriiklastelt tänapäeval õppida? LP suhtles endiste silmapaistvate rojalistide Kalle Kulboki, Kirill Teiteri, Tõnu Kõrda ja Priit Aimlaga ning pani nende mõtted kirja.

    Kindlasti oleks ka praegu Toompeal vaja kuningriiklaste moodi seltskonda, kes sõltumatu jõuna ilmselged jaburused välja naeraks. Nii mõnigi praegune poliitik on seda vajadust kinnitanud, mainib omaaegne esikuningriiklane Kalle Kulbok.

    „Kuningriiklased ilmusid poliitikasse 1989. aastal, kui asutati Eesti Rojalistlik Partei. Osaliselt selleks, et parodeerida kõikvõimalike väikeste n-ö taskuparteide teket. Mõtlesime, et miks mitte teha väikses Eestis kuningriiklusel põhinev väikepartei, mis kasutab poliitiliste relvadena eeskätt paroodiat ja huumorit,” meenutab Kulbok.

    kategoorias Kuninglikud UUDISED "Liivi Kroon"
  • Krahvinna Sophie külastab Eestit!
    0

    Wessexi Krahvinna külastab 2. ja 3. mail Eestit.

    Tema Kuninglik Kõrgus Wessexi Krahvinna
    kohtub Eestis president Kersti Kaljulaidi ning peaminister Jüri Ratasega. Samuti kohtub ta gaidide ja skautidega ning külastab lasteaeda, kus käivad erivajadustega lapsed.

    Olles Suurbritannia jalaväe rügemendi 5 Rifles aukolonel külastab ta selle rügemendi sõdureid, kes teenivad Tapal NATO lahingugrupi koosseisus.

    Wessexi Krahvinna on täiskoormusega töötav kuningliku perekonna liige. Igal aastal külastab ta sadu koole, ülikoole, sõjaväebaase ja heategevusorganisatsioone, et nende tegevusest rohkem teada saada ning nende tööd esile tuua. Oluliseks teemaks on tema jaoks võimaluste loomine noortele ja erivajadustega inimestele.

    kategoorias Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
Kõik kuninglikud uudised

Viimased kommentaarid

A.Rand
Tere Holger!

Hetkel on BHR veelahkmel, kus tuleb vastu võtta otsus edasise jätkamise osas või võt...
holger kaljulaid
Tervist hr Rand!
Kas Te peate puhkepausi ( nt seoses veebilehe X aastapäevaga )
või on juhtunud mi...
timur
aga uusasunduste tegemisel naiste jalaste kodudest väljaviskamisega oled päri kulla autor ?
meenuta...