Lätlased panid vene okupatsioonile hinnasildi külge

0

Sotsialistliku SDE ja liberaalsotsialistliku Reformierakonna valitsemise perioodil, kuhu on oma kahjuliku sõna lisanud ka end vasakpoolse parteina defineerinud ja Moskva režiimiga koostöölepingut omav Keskerakond, on Eesti Vabariik võtnud suuna sellise, et Eesti valitsemise valikuid teevad lisaks kodanikele ka võõrriikide kodanikud, migrandid ja lapsed, nii kodanike kui mittekodanike lapsed (põhjuseks meie kummaline, eripärane ja "progressiivne" valimisseadus) ning meid okupeerivale vene riigile soovitakse tasuta ära anda alad, mille vene riik on ebaseaduslikult enda kätte haaranud.

Sellega soovivad ülal nimetatud parteid sisuliselt muuta Põhiseadust, revideerida Vabadussõja tulemusi ning anda õigustuse (sisuliselt positiivse hinnangu) venemaa agressiivsele ning sõjakale käitumisele alates II Maailmasõja käivitamisega seonduvalt kuni selleni välja, et sellisel moel antakse õigustus venemaa agressiivse välispoliitika suundumusele, milline on ennast demonstreerinud viimasel paarikümnel aastal - alates Tšetšeenia elanikkonna  massihävitusest ja lõpetades venemaa taotluslike toimingutega hangunud konfliktide tekitamisel Ukraina, Moldova piirialadel või hübriidsõdadega Georgias ja Ukrainas.

Kui sõnades on meie valitsev vasakliberaalne poliitvõim veel endiselt venemaa suunas tõtt ütlemas, aeg-ajalt ka kulme kirpa ajamas ja näpuga vibutamas, siis tegudes otsitakse aktiivselt võimalusi alistumiseks venemaa survepoliitikale. Seda isegi siis, kui survet tegelikkuses ei eksisteeri.

Samal ajal kui Läti ja Leedu riik täidavad Balti riikide ühist kokkulepet venemaa poolt sooritatud kuritegude eest kahju väljaarvutamisega, on Eesti sellest kokkuleppest taganenud.


ELäti vappesti pole mitte ainult loobunud kahjude väljaarvutamisest, vaid on valmis ka loobuma osast territooriumist e. kinkima venemaale 5,2% riigi territooriumist, kuigi selleks puudub juriidiline nagu ka moraalne alus ja põhjendus. Eriti olukorras, kus vene riik ei tunnista isegi Eesti Vabariigialuseid e. õigusjärglust e. meie olemasolugi. Viimane asjaolu tekitab sootuks suurema juriidilise küsimuse - kellega venemaa lepingu sõlmib? Kas keskerakondliku III vabariigiga?

Erinevalt Eestist on teised Balti riigid oma kokkulepet täitnud ja tegelevad aktiivselt venemaa poolt tekitatud kahju kokkuarvamisega. Nii näiteks Läti on välja arvutanud, et tänase päeva € ekvivalenti arvestavalt on venemaa poolt Läti Vabariigile tekitatud kahju suuruseks 185 miljardit EUR'i.

Tõenäoliselt on Eesti kahju umbes samas suurusjärgus, millele aga peaks lisama ka okupeeritud alade (Eesti Ingerimaa, Jaanilinna ümbruse ning Setomaa koos Petseri linnaga) tingliku "hinde", millest tulenevalt võib eelnimetatud summa OLULISELT suureneda.

Urmas Paet ja Marko Mihkelsoni poolt aastaid-aastaid propageeritud uus ja mittevajalik piirileping kui tasuta väärtuste kinkimise venemaale teeks seega Eesti riigile suurt kahju.

Aga lätlastega on asi selge - au ja südametunnistus viis nad alustatud tee lõppu ja venemaaga kauplemise hind on välja arvutatud.
Kuigi ka lätlastel on oma valu - Abrene piirkond, mille nad, istudes sama probleemiga vastamisi kui meie oma Ida-Territooriumitega, juba andsid venemaale ära ja millist asjaolu nad nüüd kibedalt kahetsevad.

DELFI: Nõukogude Liit tekitas Lätile majanduskahju 185 miljardit eurot ja demograafilist kahju kümneid miljardeid

Nõukogude okupatsiooni [Nõukogude Liit e. NSVL oli venemaa õiguseellane, mis tähendab, et venemaa kannab NSVL'i õigusi ja kohustusi täies ulatuses ning kannab vastutust NSVL'i poolt korda saadetud tegude eest] ajal Läti majandusele tekitatud kahju on ligikaudu 185 miljardit eurot, teatas esmaspäeval spetsiaalselt nende numbrite kokkuarvutamiseks moodustatud komisjoni esimees Ruta Pazdere. Demograafilist kahju hinnatakse aga mõnele kümnele miljardile eurole ning umbes sama suureks ka keskkonnale tekitatud kahju.

Need faktid toodi välja raamutute „Läti tööstus enne ja pärast iseseisvuse taastamist“, „Nõukogude impeeriumi koloniaalpoliitika ja Läti koloniseerimine aastatel 1940-1990“ ning „Nõukogude Liidu Baltimaadele tekitatud kahju“ esitlemisel, vahendab Läti Delfi.

Komisjon loodi 11 aastat tagasi. 2009. aastal lõpetati selle finantseerimine ja töö lõpetas see 2014. aastal.

Komisjon töötas välja strateegilise plaani, mis sisaldab 40 töösuunda, mis on jagatud mitmeks suureks blokiks. Need on Läti majandusele tekitatud kahjud, demograafilised kahjud – inimesed, kes küüditati venemaale või põgenesid läände – okupatsiooni mõju kultuurile, religioonile ja loodusele ning kahjud, mille tekitasid Nõukogude sõjaväebaasid.

BHR/Delfi

Kliki ka nendele artiklitele:

* Okupatsiooni rehabiliteerimine ehk orwelliku maailma orjade vabariik
... e ja välisminister Marina Kaljuranna keeldumisest tegeleda Venemaalt okupatsioonikahjude nõudmise küsimusega. Ja seda hoolimata asjaolust, et 2004. aastal on Riigikogu vastava otsuse vastu võtnud ning ...
* Eesti riigi õiguslikust järjepidevusest lugu pidajad pidasid meeles Vabadussõjas võidelnuid!

... ldor Seeder: okupatsioonikahjude kompenseerimise nõudest loobumine oleks suur viga ... iigikogu otsusest tulenevalt kahjutasunõuetega tegelemist, sealhulgas Tartu Ülikooli varade ja presidendi  ...
* Helir-Valdor Seeder: okupatsioonikahjude kompenseerimise nõudest loobumine oleks suur viga

Jääb arusaamatuks, millise Eesti nimel räägivad poliitikud, kes soovitavad okupatsioonikahjude nõudest loobuda, kirjutab riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder (IRL). Eesti Riigikogu võttis 9.  ...