Viie riigi justiitsministrid tegid ühisavalduse: Nõukogude Liit ei suutnud inimhinge tappa

0

1941. aasta juuniküüditamise all kannatanud Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Ukraina justiitsministrid tegid ühisavalduse, milles taunisid seda, et Nõukogude Liidu õigusjärglane Venemaa Föderatsioon pole teinud midagi, et kunagisi kuritegusid mingilgi moel heastada. Postimees avaldab ühisavalduse.

«Juunis 75 aastat tagasi seisid kümned tuhanded süütud inimesed silmitsi kurjuse kehastusega ja kannatasid kirjeldamatu vägivalla all. Relvaga sundides aeti naised ja mehed, lapsed ja imikud loomavagunitesse ning saadeti teadmatusse. Nende kodu, vara ja kogu igapäevaelu jäi maha. Paljud imikud, lapsed ja vanemad inimesed hukkusid juba küüditamisvagunis teel Siberisse, väga suur hulk suri esimestel kuudel pärast saabumist külma või nälja tõttu.

Kommunistliku Nõukogude Liidu eesmärk polnud mitte ainult okupeerida ja annekteerida suveräänsed ja demokraatlikud riigid, vaid ka murda inimloomus ning kustutada inimeste mälestus oma vabast riigist. Kõigest hoolimata ei suutnud Nõukogude Liit inimhinge tappa. Need inimsusevastased kuriteod ei saanud võitu inimeste vabadusihast. Juuniküüditamine ja sellega seotud tapmised pole asi, mida heita minevikku või unustada.

Osa inimesi, kes 75 aastat tagasi perest lahutati ning saadeti Siberisse ja mujale kaugele Nõukogude Liitu, on tänini elavate kirjas. Nii nemad kui ka need, kes kaotasid kommunistlikke kuritegude all elu, väärivad mälestamist, õiglust ja nende vastu toime pandud jõhkrate kuritegude meelespidamist.


Nõukogude Liidu õigusjärglane Venemaa Föderatsioon pole teinud midagi, et neid kuritegusid mingilgi moel heastada. Selle asemel on neid kuritegusid eitatud, ülistatud sovetiminevikku ja tollaseid valitsejaid ning taaselustatud toonast sümboolikat.

Ühisavaldusele alla kirjutanud viis justiitsministrit tunnevad uhkust nende julgete inimeste üle, kes pidid läbi elama kirjeldamatud kannatused, kannatama vägivalda ja hukkuma. Me mälestame meie seast lahkunuid ja mõistame kindlameelselt igaveseks hukka need ja teised kuriteod, mille totalitaarsed režiimid argpükslikult toime panid.

Urmas Reinsalu – Eesti Vabariigi justiitsminister
Dzintars Rasnačs – Läti Vabariigi justiitsminister
Juozas Bernatonis – Leedu Vabariigi justiitsminister
Zbigniew Ziobro – Poola Vabariigi justiitsminister
Pavlo Petrenko – Ukraina justiitsminister»