Pettunud Ukraina kaalub tagasiminekut tuumariikide perre

0

Lääneriikide õhutusel ja venemaa toetusel loobus Ukraina iseseisvumise järel tuumarelvast. Aasta oli siis 1994.

Tuumarelvast loobumisega koos andsid lääneriigid ja venemaa nn Budapesti memorandumiga Ukraina riigile julgeoleku garantiid, mida koos pidid nad ka tagama, sealhulgas territoriaalse terviklikkuse garantii. Tegelikkus nende garantiide osas osutus teiseks. Möödus vaid 20 aastat ja venemaa tungis Ukrainale kallale, rebides ära tüki sellelt riigilt ning viis Ukraina sügavasse sisemisse kriisi.

Venemaa kehtiv sõjakontseptsioon (et sõda tuleb alati pidada vaenlase territooriumil, las siis nad tambivad oma struktuure) oli edukas venemaa jaoks. Vähemalt lühiajalises perspektiivis. Ukraina jaoks aga vastupidiselt on toimunu, territoriaalne kaotus ja lääneriikidelt saadava abi ebatõhusus venemaa agressiooni tõrjumisel, kutsunud esile pikema dilemma tuumavõimekuse taastamise teemal.

USA välispoliitikaprofessor globaalse geopoliitika ja julgeoleku alal Simon Serfaty ütles 2014. aastal vene-Ukraina kriisi kommenteerides, et: "Vene agressioonist Ukraina vastu võivad teised riigid õppida kaht asja. Esiteks. Kui sul on tuumarelv, ära loovuta seda. Teiseks, kui sul pole tuumarelva - hangi see."

Oma seisukoha võttis professor Serfaty kokku selliselt, et Ukraina oli heauskne ja lootis, et tuumarelvadest loobumine tõesti kohustab Venemaad hiljem millekski. Ukraina valitsus oleks pidanud meenutama, et ka 1944. aastal andsid USA, Inglismaa ja Venemaa Ukrainale lubadusi, et Ukrainast saab rahvademokraatia. Selle kinnituseks anti Nõukogude Ukrainale ka esindus ÜRO-s. Need olid aga paljad žestid. Mitte ükski tuumariik ei ole asunud okupeerima teist tuumariiki ja kui Ukrainal oleks tuumapomm,  oleks neil alles nii Krimm kui kontroll oma idapoolsete linnade Luhanski ning Donetski üle.

On selge, et tuumarelval kui tõhusal heidutusel on märkimisväärne mõju. See loomulikult ei tähenda, et seda relva peaks reaalselt kasutama. Ainuüksi tema olemasolu eeldataval agressiooni ohvril paneb agressori kaaluma, kas risk kallaletungiks on kallaletungijale ikka mõistlik?

Iidne tõde, et mõõk teeb mehed võrdseks, pole kusagile kadunud.

Nüüd on siis Ukraina nende vanade teadmiste ja isiklike valusate kogemuste tõttu taas kaalumisel, kas minna tagasi tuumariikide perre või mitte minna?

Ukraina parlamendile esitati Oleh Ljaško radikaalse partei parlamendirühma poolt seaduse eelnõu, milline avab perspektiivid Ukraina lahkumiseks tuumarelva leviku piiramise kokkuleppest. Põhjus selleks on ilmne ning venemaa süü totaalne. Lääneriigidki pole patuta. Eelnõu seletuskiri algab teesiga, et tänaseks päevaks on Ukraina ette kerkinud terav dilemma, kas saadakse täiendavad kompromissitud garantiid riigi julgeolekule või jääb üle vaid loobuda tuumavaba riigi staatusest.

Niisiis - 06.12.16 esitas Ljaško parlamendifraktsioon seadusandjale eelnõu "tunnistamaks jõu kaotanuks Ukraina seadus Ukraina ühinemisest 01. juuli 1968. a. tuumarelvade leviku piiramise kokkuleppega ning taastada Ukraina õigus tuumarelvade omamiseks".

Selge on see, et antud perspektiiv ei meeldi venemaale sugugi, kuid see ei meeldi ka lääneriikidele.

Kuna Ukraina valitsus teab väga selgelt, et vastava otsuse vastuvõtmisel parlamendi poolt halveneksid Ukraina ja lääneriikide suhted, mis omakorda mõjutaksid Ukraina integreerumise protsesse Euroliiduga, siis koheselt sisenes diskussiooni president Porošenko, kes teatas, et Ukrainal pole mitte mingeid aluseid selleks, et naasta tuumariikide perre.
 On selge, et Porošenko ja ta bloki seisukoht juhindub Ukraina püüdlustest saada Euroliidu liikmeks ja suuremat NATO tuge.

Olukord võib aga oluliselt muutuda Euroliidu enda sabasööva käitumise tõttu.

Euroopa Liidu vasakpoolse arutu ning ülevõlli võrdsus- (loe: homo), töö-, rahandus-, sotsiaal- ja migratsioonipoliitikaga koos tohutu survega loomulike kultuuritraditsioonide hävitamise suunas on viinud Euroopa Liidu lagunemiskursile koos perspektiiviga vajuda terrori, anarhia ning sotsiaalsete plahvatuste tsüklisse, võib viia Ukraina huvi kadumisele Euroliidu suunas ning tekkida võib täiesti uus Euroopa keskus Visegrádi grupi baasil.

Sellisel juhul kaotab oma juhtiva mõju Saksamaa ning Poola-Ukraina liin võib osutuda äärmiselt perspektiivikaks. Siis tulevad ka tuumarelvad. Hirmutuseks venemaale ja ehmatuseks praegustele tuumariikidele.

BHR

Kliki ka nenbdele artiklitele:

* Venemaa poolt vallutatud ja okupeeritud Krimmist saab peagi tuumarelvastuse platsdarm!
... gipea meenutas, et Ukraina loobus maailma suuruselt kolmandast tuumaarsenalist, saades vastu Budapesti memorandumi allkirjastanud riikide tagatised. «Mis me tegelikult saime? Venemaa heitis Ukrai ...
* Rašistliku venemaa taktika - tuumarelavad Euroopa suunale tagasi!

... stuti see samm Budapesti memorandumi abil 1994. aastal, kusjuures häbematult valetas venemaa kogu maailmale, et ta garanteerib ühtlasi koos teiste riikidega Ukraina territoriaalse terviklikkuse.  ...
* Venemaa on rikkunud kõikvõimalikke rahvusvahelisi kokkuleppeid, ka neid, millele ise on alla kirjutanud

... i viis oma väed Gruusiasse. Ta märkis, et Moskva on sisuliselt katki rebinud Budapesti memorandumi, mis tagas Ukraina tuumapotentsiaali loovutamise eest riigile territoriaalse terviklikkuse. ÕHTU ...
* EL-i mahitatud kultuuride konflikt: vaga vesi, sügav põhi

... aat soovib riigi liitumist islami pealetungivastase Visegrádi grupiga Austria parempoolse Vabaduspartei (FPÖ) presidendikandidaat Norbert Hofer teatas, et sooviks  ...