Le Peni suurim mõistetamatus - Krimmi küsimus.

1
+1

Marine Le PenLe Pen ja Krimmi küsimus

Prantsuse parempoolsete maailmavaadetega inimeste liider ja Rahvusrinde juht Le Pen on igati tasakaalukas ja karismaatiline. Tema poolt väljendatu on reeglina lihtsasti mõistetav ja arusaadav. Seepärast on tema erakond astunud viimastel aastatel ühelt võidult teisele ja erakonna kui ka tema enda populaarsus on jätkuvas kasvus. Samas on üks vektor tema poliitikas arusaamatu ja võib osutuda ka saatuslikuks veaks, mis võib mõjutada tema võimalusi riiki juhtima asuda. Selleks on rahvusvahelise õiguse valikuline eitamine.

Rahvusvahelise õiguse eitajast riigijuht muutub ise paariaks maailma üldsuse silmis nagu on olemas oht, et ta veab paariastaatusse ka oma riigi ja rahva. See on tõsine oht.

Teatavasti püsib maailmarahu peamiselt seetõttu, et rahvusvahelises õiguses eksisteerivad väga konkreetsed, staatilised ja konservatiivsed arusaamad, mis on segu kehtivast õigusest ja traditsioonidest e. pikaajaliselt välja kujunenud sõlmpunktidest, mida muuta ei tohiks. Tegemist on siinhulgas terve rea eriliste elementidega rahvusvahelises suhtluses, milliste juured püsivad iidsetes aegades, kui valitsejad, kuningad ja keisrid kokkuleppeid tegid.

Nagu aadlikele ja aumeestele kohane oli kindel tava see, et kui kokkulepe oli sõlmitud, siis seda sai muuta vaid uue kokkuleppega. Isegi sõjad lõpetati kokkuleppega, millega kaasnes tihti ka rahalise makse kohustus võitjalt kaotajale.

Nii näiteks lõppes Põhjasõda 18. sajandil Vene Keisririigi võiduga Rootsi Kuningriigi üle, mille tulemusena venelased vallutasid muu hulgas Balti regiooni. Sõja lõpus sõlmitud Uusikaupunki rahulepinguga sai vene keiser oma riigi külge ametlikult liita nii tänapäevased Ingerimaa, kui ka Eesti ja Läti alad. Kuid hoolimata sõjalisest võidust maksis vene keiser nende alade eest Rootsi kuningale ka hüvitist 2 miljoni riigitaalri ulatuses. See summa polnud teps väikene.

Õigussuhete subjektsusest

Õigussuhetesse astuvad alati subjektid. Olgu nendeks subjektideks e. isikuteks siis kas füüsilised-, juriidilised isikud või hoopistükkis rahvusvahelise õiguse subjektid riikide näol. Oluline on, et nende subjektide - ei inimeste omavahelistes suhetes ega riikide vahelistes suhetes pole kunagi võimalik mõista, veel vähem õigeks mõista üdini infantiilset suhtumist stiilis – ma sulle täna kingin midagi, kuid homme ma võtan kingituse tagasi, kas see sulle meeldib või mitte. Selline lähenemine lihtsalt ei tööta.

Ka tänapäeval on riikidevahelised kokkulepped, sealhulgas ka riikide territooriumid ja piirid üliolulised ning alati kokkulepetega fikseeritud, et ei oleks sõjatüli territooriumite pärast. Venemaa on selle õigussuhte valguses üks väga erandlik riik – ta ei tunnista kokkuleppeid. Isegi neid, millele ise on alla kirjutanud.

Seetõttu on venemaa eeldusliku partnerina ebausaldusväärne ja lapsik. Lapsikus tuleneb omakorda täiendavalt selle riigi arutust konfliktsusest ja sõjakusest. Sõjakus kasvab, mida tugevamalt venemaa end rahvusvahelisel areenil riigina tunnetab. See tuleb geneetilisest impeeriumiihalusest.

Venemaad iseloomustab seega viimased sada aastat see, et kui tema majanduslik ja sõjaline tugevus on piisav (vähemalt enda arvates), siis avaldub selle riigi poliitikas koheselt agressiivne sõjakuse säde ning soov muuta oma riigi piire naaberriikide arvelt. Selles mõttes on venemaa kui tüüpiline fašistliku ideoloogiaga riik, kes omab kolme fašismi põhitunnust - isikukultus, riigi militariseeritus ning agressiivne sõjaline välispoliitika.

See on ka põhjus, miks venemaad peab hoidma kogu aeg kui metsalist lühikese lõa otsas ja veelgi parem oleks tema püsiv tükeldamine väiksemateks riikideks. Siis kaob ära tema majanduslik ülemvõimu potentsiaal ning kaob ühtlasi ka tema agressiivne sõjakus naabrite suunal.

Le Pen ja Rahvusrinne

Le Pen tüüpilise prantsuse rahva esindajana ei tunneta oma rahvale ja riigile otsest ohtu venemaa suunalt ning üldise poliitilise kliima tervendamise huvides soovib vähendada venemaa suunalisi vastupingeid. Pealiskaudselt vaadatuna tundub see mõistetav. Paraku on viga eeltoodus, et Le Pen ei adu venemaa suhtes suuremat pilti ning astub seetõttu ämbrisse rahvusvahelise õiguse plaanilt.

Nagu öeldud on see konflikt sügavam ning Le Pen võib endale jalga tulistada tugevalt. Kusjuures edu korral valimistel võib ta oma lepliku suhtumisega venemaa agressiivsesse poliitikasse kiskuda Prantsusmaa ka poliitilisse isolatsiooni. See ei ole hea kellelegi kasulik, peale venemaa.

Rahvusvahelise õiguse plaanis tuleb aga nõustuda nii ÜRO kui ka rahvusvahelise kogukonna seisukohaga, et venemaa on teostanud agressiooni Ukraina vastu, okupeerinud osaliselt Ukraina territooriumi, inkorporeerinud osa Ukraina territooriumist oma riigi külge ja peab samas ka agressiivset hübriidsõda Ukraina keskvõimu vastu Ida-Ukraina territooriumil.

Le Pen oma vene-Ukraina poliitikas on aga sõnaselgelt asunud toetama Kremli agressiooni sõltumatu Ukraina riigi vastu.

Postimehe valest

Küll aga on vale Postimehe väide, et "Le Pen sai «autasuks» Putini toetamise eest vene riigipangalt mitme miljoni euro suuruse laenu".

Postimehe avaldustesse ja tema KUKU-raadio poliitikagurudesse tuleb alati suhtuda väga suure ettevaatusega. Nad on teadlikult valinud kultuurmarksismi suuna, tatsates Euroliidus valitseva vasakliberaalse politikaanlusega ühte jalga, püüdes paaniliselt pesta tavainimese ajukäärusid siledaks. Ikka selleks, et juurtetu ja mõtlemisvõimetu inimeksistentsi vorm õhtumaades enamlevinud inimliigiks saaks ning õpitud abituse ühiskond koos Euroföderatiivss unitaarriigiga eksisteerima saaks.

Tegelik tõde Le Peni krediidi saamise loos seisneb selles, et vene riigipangaga pole üldse tegu. Teiseks peab teadma Rahvusrinde krediteerimise algpõhjusi ehk, et eelmisel valimisperioodil vajas Le Peni Rahvusrinne rahalist toetust valimistsükli edukaks läbimiseks. Ta pöördus mitmete Prantsusmaa pankade poole, kes aga võtsid sisse poliitilise ringkaitse ja lihtsalt ei andnud Le Peni erakonnale rahalist tuge nii nagu nad tegid seda teiste poliitiliste liikumiste toetamisel. Tegemist on klassikalise "euroopaliku" poliitilise käitumisega, kus teatud laadi "äärmuslaste" ette veeretatakse kõikvõimalikke takistusi, et takistada neil poliitilist edu saavutamast. Tihti kasutatakse ka ebaausat vastutegevust, laimamist ning ebaeetilisi kokkuleppeid.

Kuid venemaa kommertspangad teadsid olukorda ning pöördusid ise Le Peni poole ja pakkusid talle kampaania rahastamist, seadmata siinjuures mingeid poliitilisi eeltingimusi. Muidugi ei saa välistada, et venemaa nn kommertspangad oma ettepaneku tegemisel ei saanud suuniseid Kremlist. Siiski pole see piisav alus Le Peni süüdistamiseks justkui oleks nüüd tegemist Kremli agendiga. See süüdistus on ilmselgelt ülevõlli süüdistus.
Tahan siinjuures lisada, et pankur, kes Le Penile krediiti andis, vahistati selle eest.

Teisalt aga tuleb muidugi tunnistada, et Le Peni suhtumine Kremli agressiivsesse tegevusse on muutunud peale raha saamist vene kommertspankadelt oluliselt leplikumaks. Seda aspekti saab vaadata nii inimlikust lähtepositsioonist, aga ka kui poliitilist kättemaksu Prantsuse peavoolupoliitikale (sealhulgas selles sisalduvale venemaa vaenulikkusele) selle eest, et riik ja tema mainstriim poliit-klikk ründab Le Peni üha alatumate võtetega, sealhulgas ka krediidi saamisele takistuste seadmise teel.

Lõpetuseks aga tuleb siiski tunnistada, et kogu positiivsuse juures, mida Le Peni Rahvusrinne evib, suhtumine Krimmi küsimusse on siiski ilmselt taunitav, kuigi demokraatlikke printsiipe järgivalt aktsepteeritav.

Paul Puustusmaa

* Loe siit - Venemaal vahistati Le Peni parteile laenu andnud pankur

Kliki ka nendele artiklitele:

* Jaak Madison: parempoolsuse ja konservatismi tõus Euroopas on paratamatu
... ase USA president on Trump, Suurbritannia otsustab järgida rahva tahet ning lahkuda Euroopa Liidust, Prantsusmaal võib saada presidendiks Marine Le Pen ja Saksamaal kogub toetust Alternative für Deutsc ...
* Lühidalt - 27.11.2016 (täiendatav)

... tu kindlaks teise vooru pääsejaks aprillis ja mais peetavatel presidendivalimistel. Seal tuleb tal ilmselt kokku minna parempoolse Rahvusrinde (FN) kandidaadi Marine Le Peniga. Ametisolev sotsialistist pres ...
* Le Pen lubas rahvahääletust Prantsusmaa EL-i liikmesuse üle

Prantsuse Rahvusrinde liider Marine Le Pen lubas laupäeval, et kui ta järgmise aasta kevadel presidendiks valitakse, korraldab ta rahvahääletuse Prantsusmaa Euroopa Liidu liikmesuse üle.    ...
* Philippe Legrain: kolm teed Euroopa lagunemiseni

Väga võimalik, et Prantsusmaa Rahvusrinde juhil Marine Le Penil on ükskord ometi õigus. Ühendkuningriigi otsust Euroopa Liidust lahkuda on ta nimetanud Euroopa kõige olulisemaks poliitiliseks sündmuseks pär ...