Lukašenka mängud ehk miks avas Valgevene president Venemaa kõhualuse läänele?

0

Lääneriikide kodanikele väikese viisavabaduse andmine on järjekordne samm Valgevene juhi Aljaksandr Lukašenka geopoliitilistes mängudes.

Valgevene presidendi Aljaksandr Lukašenka hiljutine otsus, et 80 riigi kodanikelt ei nõuta riiki sisenemiseks enam viisat, sai aasta alguse uudispõua taustal mõneks ajaks suurimaks uudiseks. Tundus mõistetamatu, miks otsustas batka teha kingituse just USA-le ja Euroopale, kes kehtestasid Venemaa-vastased sanktsioonid ja jätkavad neid. Kas ta ei mõista, kuidas Moskvas sellesse suhtutakse?

Värske viisavabadus on muidugi üsna piiratud. Ilma viisata saab praegu Valgevenesse ainult ühest piiripunktist: Minski lennujaamast. Ja viisavabalt tohib riigis olla ainult viis päeva. Ent nagu iga muu asja puhul, mida batka ette võtab, on žest konkreetsest sisust tähtsam.

Neile, kes enam-vähem mõistavad Valgevene juhi iseloomu, paistab viisanõude tühistamine sedamoodi, nagu oleks Valgevene režiim jälle oma välispoliitika suunda muutnud. Tuleb välja, et mida rohkem integreerub Valgevene koos Venemaa, Kasahstani, Armeenia ja Kõrgõzstaniga tolliliitu, seda tugevamaks muutub Lukašenka soov demonstreerida, et peale tolliliidu on maailmas muudki tähtsat. Näiteks suhted lääneriikidega.

Venemaa tupikus viisakõnelused

2009. aastal üllatas president Dmitri Medvedev Venemaa ja Euroopa Liidu tippkohtumise ajal Euroopa Komisjoni eesistujat José Barrosot ettepanekuga minna üle viisavabale suhtlusele nii Venemaa kui ka Euroopa kodanike jaoks. Midagi selleks ka tehti. Allkirjastati viisarežiimi leevendamise kokkulepe, kuid tegelikult mingit progressi ikkagi ei tulnud. Nüüdseks on selge, et edasiminekut ei tasugi oodata, vähemalt lähiaastatel küll mitte. Viisavabaduse küsimus on euroliidu ja Venemaa päevakorrast maha võetud.

Suur riik – ja Venemaa peab end selleks – ei saa säärastes küsimustes minna ühepoolsele järeleandmisele. Vähemalt nii arvatakse Moskvas. Miks peaks ometi tühistama viisanõude neile, kes ei tühista seda meile? Aga batka arvab teisiti.

Viisavabaduse kehtestamise otsuses on spetsiaalne märge, et vabadus ei laiene neile, kes lendavad Minskisse Venemaalt või Minskist Venemaale. See peaks Moskvat rahustama. Kui halvad välismaalased saabuvadki meie juurde, siis meie kaudu nad teie juurde ikka ei satu.

Aga mis segab eestlast, sakslast või ameeriklast lendamast Minskisse, istumast seal autosse ja Venemaale sõitmast? Arusaadav, et niisuguseid seaduserikkujaid ei hakka olema palju, kui üldse. aga väike risk jääb ja sellele on vaja kuidagi reageerida. Kehtestada Venemaa-Valgevene piiril kontroll? See tähendaks, et tuleb peatada kõik nähtavad kahe maa integreerumise märgid. Moskvas ei olda selleks ilmselgelt valmis. Niisiis tulebki teha nägu, et midagi pole juhtunud.

Batka viisažest lähtub rahulolematusest sellega, kuidas toimib Euraasia majandusühendus. Valgevene juhi hinnangul ei saa tema maa sellest mingit kasu. Vastupidi, pigem kannab kahju. Euraasia majandusühendus on alati välja näinud nii, nagu proovitaks pehmel kombel Valgevenet ja Venemaad liita. Aga kõik jutud ühistest vaimsetest juurtest, ühisest ajaloost ja muust sellisest on jätnud Lukašenka ükskõikseks.

Valgevene võit

Lukašenka motiiv on puhtalt praktiline. Venemaa ja lääne sanktsioonisõda, samuti Venemaa ja Ukraina majandussuhete sisuline katkemine mõjub negatiivselt kõigile selle vastasseisu osapooltele. Võitjaks on osutunud üksnes Valgevene. See riik on värav, mille kaudu pääsevad Venemaa turule nii Ukraina kui ka lääneriikide kaubad. Värav on osutunud nii laiaks, et vahepeal kaalus Vene toll suisa Smolenski oblastisse kontrollpunktide püstitamist.

Aeg-ajalt satuvad piirangute alla koguni ehtsad Valgevene toiduained, mis osutuvad Venemaa omadest odavamateks ja kvaliteetsemateks. Tuleb välja, et samal ajal kui Venemaa kehtestab nn antisanktsioone ning kulutab raha Euroopa toidu asendamisele ja omaenda agrokompleksi turgutamisele, pole Valgevene üksnes värav salakaubale, vaid Venemaa tootjate konkurent.

Veelgi mastaapsem vaidlus käib Moskva ja Minski vahel gaasi- ja naftatarnete küsimuses. Minsk pole nõus selle võlasummaga, mida Venemaa temalt gaasi ja nafta eest nõuab. Moskva katkestas uuest aastast tarned Valgevene rafineerimistehastele. Batka ei jätnud vastamata ja seadis 1. veebruarist sisse uued, kõrgemad tariifid Vene nafta transiidile läbi Valgevene territooriumi.

Nende majanduslike vaidluste taustal mõjub Minski teadaanne 80 riigi kodanikele viisavabaduse kehtestamisest kui järjekordne meeldetuletus Moskvale: „Meil on peale teie teisigi, kellega sõbrustada.” Säärase sõprussantaažiga tegeleb batka juba üle 20 aasta. Vähemalt võime seekord rääkida ka täiesti positiivsetest tulemustest Euroopa Liidu kodanike jaoks.

Anton Aleksejev, ERR-i Moskva korrespondent
Allikas: EPL

Kliki ka nendele artiklitele:

* Kas tõesti Jalta 2.0?
... as ja Lääne-Valgevenes, poolakate enamusega asustatud Saksamaa alade liitmine Poolaga – Gdanski, Sileesia, Breslau ja Stettini piirkonnad – ning Ida-Preisimaa lõunapoolsest osast Masuuriast Kaliningradi oblas ...
* Venemaal uuriti inimeste suhtumist SRÜ riikidesse

... rad postsovetlikus ruumis on ootusepäraselt Valgevene ja Kasahstan. Nende riikide kauaaegsed liidrid on venelaste silmis ka kõige usaldusväärsemad, vahendas "Aktuaalne kaamera". "Usaldusväärsuse tase  ...
* Venemaa, Valgevene ja Serbia korraldavad ühisõppuse «Slaavi vendlus»

... tikaõppus toimub 2. novembrist 15. novembrini Belgradi lähedal ning selles osalevad vene, Valgevene ja Serbia allüksused. «Rahvusvahelises õppuses «Slaavi vendlus» osaleb venemaa poolt rohkem kui  ...