Valgevenest ja venest

0

Viimasel ajal on vene ametlik meedia materdanud tõsiselt Valgevene liidrit Lukašenka't (võimu juures alates aastast 1994).
Asi on aeg-ajalt läinud inetuks, sest seoses venelaste ideoloogilise sõjaga Lukašenka vastu on infosõja piigid korduvalt ja korduvalt tabanud ka Valgevene riiklust ja valgevene rahvast. Kohati on emotsioonid keenud üle mõistlikkuse piiri.

Infosõda, mis sai alguse kahe riigi poliitilise eliidi omavahelisest nääklusest on tasapisi üle kasvanud ideoloogiliseks sõjaks kahe riigi (ka rahva) vahel. Õli valab siinjuures tulle kohalik meedia nii ühel- kui teiselpool "rindejoont". Arvestama peab siinjuures seda, et vene meedia on täielikult Kremli kontrolli all ning telejaamade juhtkonnal pole iseseisvat otsustamisõigust eetri sisu osas vaid tuleb juhinduda riigi poliitilise juhtkonna diktaadist telesaadete eetrisse paiskamisel. Samasugune kontroll toimub ka Valgevenes.

Venemaa poliitiline seisukoht on siin üsna lihtne - Lukašenka on reetur.
Juhtides Liitriigi (formaalselt 1997. aastal asutatud vene-Valgevene konföderatsioon, mis ongi jäänud hetkel vaid formaalseks moodustiseks ilma tegeliku sisuta) Valgevene osa, on Lukašenka reetnud kõik olulised kokkulepped venemaaga. Ta nuiab vaid venemaalt raha ja odavat toorainet, kuid vastu ei anna sisuliselt midagi. Ta ei toeta venemaa välispoliitikat (näiteks Georgia provintside Abhaasia ja L.Osseetia tunnustamise osas), suhtleb aktiivselt venemaa (hetkel) õelaima vaenlase - Saakašvili'ga, annab varjupaika kukutatud diktaatoritele (liigselt USA ees "lömitanud" Kõrgõzstan'i president Kurmanbek Bakijev), suhtleb aktiivselt terroristidega (Tšetšeenide eksiilvalitsuse liige Zakajev) jne ... jne.
Ja meedia? Valgevene meedia õhutavat venevastaseid meeleolusid valgevene rahva seas.

Lukašenka omalt poolt süüdistab venemaad laimamises, tema kui riigijuhi autoriteedi õõnestamises, soovis Valgevenest teha partneri asemel vasalli jms. Ka süüdistab Valgevene liider venemaad selles, et see ei arvesta seda tohutut panust, mida Valgevene on varasemalt teinud venemaa toetuseks nagu ka seda jätkuvat geopoliitilist- ning sõjalist panust, millest tulenevalt on Valgevene ainuke reaalne kaitsekilp venemaale lääne suunal.
Ja meedia? Vene meedia õhutavat Valgevenevastaseid meeleolusid vene rahva seas.

Vene-Valgevene suhete pikantseim pool on aga asjaolu, et venemaal pole sisulist alternatiivi.


Kuigi vene poliitiline retoorika soovib avalikult, et Lakašenka annaks venemaa nõuetele järgi ning vastasel juhul ei soovi teda näha Valgevene eesotsas, on asi hoopis keerulisem.
Ühelt poolt rõhub venemaa sellele, et kaks rahvast, noorem vend valgevene- ja vanem vend vene-, on väga lähedased sugulasrahvad, kus pole võimalik eraldada ema ega isa. Kahel rahval on ühine ajalugu ja minevik, kus riiki juhtiva isiku osa pole niivõrd tähtis kui tõdemus, et kumbki riik ei saa ilma teiseta olla - tulevik saab olla vaid üks ja ühises riigis.

Teisalt aga teab venemaa, et Lukašenka - misiganes erimeelsused neil on poliitilisel tasandil, mees on sisemiselt venemaa liitlane ning on seda alati olnud.

Venemaa teab ka seda, et kui tõepoolest leiaksid Valgevenes aset vabad valimised, siis on õhus tõsine oht, et võimule tuleb opositsioon. Opositsiooni juhtivate figuuride seas pole mitte kedagi, kes toetaks Valgevene tugevamat lõimumist venemaaga. Otse vastupidi, opositsiooni suund on teada - tee Euroopasse, eemale venemaa sõltuvusest.

Analüütikute poolt kardetakse ka Ukraina stsenaariumi (poliitiline killustatus) kordumist sellisel juhul, kuid siin tuleb seni veel arvestada asjaoluga, et erinevalt Ukrainast, kus oranži revolutsiooni järel kehtestati riigis parlamentaarne vabariik, on Valgevene konstitutsiooni kohaselt riigis valitsemas presidentaalne riigikord, mis killustatust ohjes hoiab.

Grigori Kostusev: võimulle tulels jätan vene keele ilma riigikeele staatusest

Valgevenes toimuvad 19. detsembris 2010. a. järjekordsed presidendi valimised. Kuigi keegi eriti ei usu nende valimiste demokraatliku sisu sisse, on siiski sedakorda opositsioon ennast kandidaatide kaudu üles seadnud.

Üks opositsiooni kandidaate on Valgevene Rahvarinde kandidaat - esimehe asetäitja Grigori Kostusev.

Kostusev on avalikult lubanud, et kui ta võimule pääseb, siis võtab ta vene keelelt ära riigikeele staatuse. Ta lubas tagasi pöörduda 1994. aasta konstitutsiooni juurde, kus oli sätestatud ainsa riigikeelena valgevene keel.

Opositsiooni liider on seisukohal, et Valgevene riik peab tagasi pöörduma oma rahvuslike sümbolite manu, mis tähendab muuhulgas ka esialgse riigivapi  ja -lipu taaskehtestamist. Teatavasti eksisteerisid Valgevene riigi sümbolitena (1991 - 1995) enne Lukašenka võimuletulekut lipuna rahvuslik valge-puna-valge kangas ning vapiks oli XIV sajandist pärinev suurvürstiriigi vapp, nn "Pagonja" ("Герб Пагоня"). Valgevene oli XIII - XVI sajandini Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi - teatud ka kui Leedu Suurvürstiriik - osastisvürstiriik. Lukašenka kehtestas oma dekreediga peale võimuletulekut riigile taas nõukogudeaegsed sümbolid nii vapi kui ka lipu näol. Tõsi - ilma sirbi ja vasarata.
 

Kliki ka nendele aartiklitele:

* Lühidalt - 23.09.10
... lennukitüüpidele MIG. Äsja teatati Valgevenest, et sealgi toimus täna katastroof MIG hävitajaga. Sedakorda lõpetas oma eksistentsi uuemat tüüpi MIG-29. bresti oblastis toimunud lennuõnnetuse läbi hukkusid ...
* Putin tahab Lukašenkat tappa

... Vladimir Putin valmistab ette Valgevene presidendi Aljaksandr Lukašenka tapmist. On selge, et ei Venemaa föderaalse julgeolekuteenistus FSB ega Valgevene KGB videot oma toodanguks ei tunnista, kirjutab ...
* Kas vene-Valgevene infosõda on alanud?
Saakašvili: vaenulik poliitika võib viia Venemaa olemasolu unustamiseni, kommenteeris tänane Delfi Georgia juhi teleesinemist Valgevene riiklikus telekanalis. Georgia president Mihheil Saakašvili esines ...
* Valgevenel tuleb Moskvale järeleandmisi teha

Kuigi Valgevenel tuleb paratamatult Venemaale järeleandmisi teha, ei õnnestu Moskval naaberriiki oma marionetiks muuta, arvab tuntud valgevene
politoloog Vladimir Matskevitš. Matskevitš ütles ERR-i venekeelsele ...