Merkel ja kindral Hodges hoiatavad Euroopat Venemaa rünnaku eest

0

Kas tõesti ähvardab Euroopat Venemaa uus invasioon? Asjade niisugust käiku peavad täna võimalikuks nii Saksamaa liidukantsler Angela Merkel kui ka USA maavägede ülemjuhataja Euroopas kindral Ben Hodges. Viimane ei välistanud ajalehele The Times antud intervjuus, et Vene väed tungivad ühte Balti riiki.

Lääneriikide suhted Venemaaga on viimastel aastatel kiiresti halvenenud. Venemaa on Gruusia ja Ida-Ukraina ründamisega, Krimmi annekteerimisega ning sekkumisega Süürias suutnud ikka ja jälle läänt ebameeldivalt üllatada.

Venemaa tegevust hinnati valesti

USA Euroopa maavägede ülemjuhataja kindral Ben Hodges oli sunnitud intervjuus Inglise päevalehele The Times tunnistama, et USA sõjaline ja poliitiline juhtkond on möödunud aastatel Venemaa tegevust mitu korda valesti hinnanud.


Ainuke vahend Venemaa püsikurjuse vastu on selle riigi tükeldamine väiksemateks iseseisvateks riigikesteks.USA tähelepanu oli keskendunud konfliktidele Afganistanis ja Iraagis ning hoiatusi Venemaa sekkumisplaanidest ei võetud piisavalt tõsiselt.

"Me tahtsime tõesti uskuda, et Venemaast saab meie partner. Siit ka põhjus, miks USA kõik soomukid ja tankid kodumaale saatis. 300 000 sõdurist jäi järele 30 000 ning ka merevägi ja õhujõud tõmmati samas proportsioonis koomale," arutles kindral Hodges.

Olime minevikus liialt optimistlikud, tõdes USA kindral. Seetõttu vähendati ka neid kaastöölisi, kes oskavad vene keelt. Asemele võeti inimesed, kes valdavad araabia ja puštu keelt, sest fookuses olid Iraak ja Afganistan. "Nõnda kaotasime kahjuks Venemaa silmist," lisas Hodges.

Tänaseks on jõutud olukorda, kus kindral Hodges ei välista enam võimalust, et Venemaa tungib ühte Balti riiki, kuigi Eesti, Läti ja Leedu on kõik NATO liikmesriigid. Kui Vene invasioon peaks tõesti aset leidma, siis toimub see tõenäoliselt humanitaaroperatsiooni sildi all.

Kui Hodges ja teised USA kindralid on ka varem viidanud jõuliselt Vene sõjalisele ohule, siis tavaliselt rahuliku Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli värske seisukohavõtt kinnitab, et õhus on tõepoolest varasemast enam pingeid ja ärevust.

Merkel rääkis kristlike demokraatide noorteorganisatsioonile Paderbornis, et Saksamaal tuleb välisohu kasvu pärast suurendada kaitsekulutusi seniselt 1,2 protsendilt 2 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Kui tänavu kulutab Saksamaa riigikaitsele 34,3 miljardit eurot, siis 2 protsendi puhul oleks see summa üle 20 miljardi euro suurem.

Saksamaa suurendab kaitsekulutusi

"21. sajandil ei aidata meid enam nii palju kui 20.sajandil," põhjendas Merkel vajadust suurendada kaitsekulutusi. Ta viitas USA presidendile Barack Obamale, kes oli talle öelnud, et olukord, kus USA kaitsekulutused on 3,4 protsenti ja tema lähedase NATO liitlase Saksamaa omad vaid 1,2 protsenti SKTst, ei saa jätkuda.

Merkel rõhutas, et tihedad sidemed USAga on nii Saksamaa kui ka Euroopa huvides. Ta lisas, et tahab häid suhteid ka Venemaaga, kuid seejuures ei tohi üle parda heita seni kehtinud printsiipe nagu näiteks riikide territoriaalse terviklikkuse austamine.

Sellega viitas Saksamaa liidukantsler ühemõtteliselt Venemaa interventsioonile Ukrainas ja sellega kaasnenud Krimmi annekteerimisele. "Muidu jõuab homme järjekord mõne teise riigini," lisas Merkel.

Venemaa ja USA suhted on praegu väga pingelised ja olukord muutub järjest ohtlikumaks," nentis telekanali ZDF saates "Berlin direkt" ka Saksamaa valitsuse Saksa-Vene koostöö koordinaator Gernot Erler.

Erlerile teeb praegu eriti muret Venemaa ja USA kasvav vastaseis Süürias. Kuna Venemaa on partnerina ettearvamatu, siis ei saa enam välistada USA ja Venemaa sõjalist kokkupõrget, hoiatas Erler, keda peetakse Saksamaal üheks paremaks Venemaa tundjaks.

Olukorra pingestumise eest vastutab tema arvates eelkõige Venemaa, kes arendab Süürias topeltstrateegiat. Ühelt poolt signaliseerib Moskva valmisolekut läbirääkimisteks, kuid teiselt poolt jätkavad Vene õhujõud rünnakuid Süürias.

See muudab Venemaa partnerina ettearvamatuks ning kõik märgid viitavad sellele, et Venemaa juhtkond juhindub vastasseisule suunatud poliitilisest strateegiast.

Vladimir Putin süüdistas Clintonit agressiivsuses

Ameeriklased valivad kolme nädala pärast endale uue presidendi.

Ootamatult ebadiplomaatiliselt sekkus sealsesse valimiskampaaniasse Venemaa president Vladimir Putin, kes pärast Indias Goas lõppenud tärkava majandusega riikide (BRICS) tippkohtumist ütles ajakirjanikele, et proua Hillary Clinton on valinud Venemaa suhtes agressiivse retoorika ja agressiivse positsiooni.

Härra Donald Trump seevastu aga kutsub koostööle ning seda vähemalt võitluses terrorismiga.

Putin tunnistas samas, et seda, mis saab pärast valimisi, meie ju koos teiega veel täpselt ei tea.

"Ei tea, kas presidendikandidaat Trump realiseerib oma kavatsused ning kui kaugele läheb ta meiega koostöö suunas. Samuti ei tea me, kas proua Clinton realiseerib presidendiks saamisel oma ähvardused ja jäiga retoorika Venemaa suhtes.

Võib-olla ka tema korrigeerib oma positsiooni. Kõik see on meile veel teadmata," arutles Venemaa president.

Õhtuleht
Aadu Hiietamm


Kliki ka nendele artikliteel:

* Guardian: kas USA president läheks Eesti eest sõtta?
... samuti sekkub venemaa nii küberkuritegevusse kui ka ÜRO-sse, kus Moskva on nõudnud kohest Aleppo pommitamise lõpetamist. "The Guardian" kirjutab Balti riikide kohta: tuumavõimekusega rakettide toi ...
* III konventsionaalse maailmasõja eest hoiatavad juba paljud

... lennukeid mitte ainult Rootsile ja Baltimaadele, vaid taas ka Ameerikale. Kui lüüa lahti mõni idanaabri ajaleht, siis tundub, et kolm ...
* Putini ultimaatum

... lennukeid mitte ainult Rootsile ja Baltimaadele, vaid taas ka Ameerikale. Kui lüüa lahti mõni idanaabri ajaleht, siis tundub, et kolmas maailmasõda käib juba täie hooga. Izvestija pealkirjad räägivad ise ...