Venemaa harjutas Ukraina täieulatuslikku ründamist ja tuumasõda NATOga

0

Venemaa lõunaosas septembris toimunud õppusel Kavkaz 2016 harjutas venemaa Ukraina ründamist suurte jõududega. Õppuse osaks oli ka sõjapidamine NATO vastu, mille käigus venemaa oli valmis kasutama tuumarelvasid. Õppuste käigus harjutati ka Musta mere ja Taani väinade blokeerimist.

Tegelikult oli Kavkaz 2016 vaid üks osa enne ja peale seda toimunud õppuste ahelast, mille käigus harjutati Ukraina ründamise erinevaid elemente.

Ukraina portaalis Ukrinform tehti õppusest pikk ülevaade. Selle järgi oli õppustel alljärgnevad etapid.


1. Föderaalsete täitevvõimu asutuste ja sõjatööstuskompleksi ettevõtete valmisoleku kontroll. Mobilisatsiooni läbiviimine. Õppuse käigus mobiliseeriti 4000 reservisti ja neist moodustati territoriaalkaitse üksused.

2. Maaväe ja õhuväe grupi loomine Ukraina piiride lähedal ja Põhja-Kaukaasias. Selle koosseisu lisati üksuseid Lõuna sõjaväeringkonna 49. ja 58. armeest, samuti Lääne sõjaväeringkonna 1. tankiarmeest ja 20. armeest, samuti üksuseid venemaa kesksõjaväeringkonnast, õhudessantvägesid, eriüksuseid ja venemaa lõunaossa ümber paigutatud õhuväe üksuseid. Õppuses osalesid ka Musta mere laevastiku laevad, millele tulid appi laevad Balti ja Põhja laevastikest ja Kaspia flotillist. Selle grupi suuruseks oli kokku 120 000 meest.


Vene vägede liikumise katmiseks ja Ukraina vägede takistamiseks harjutati strateegiliste pommituslennukite ja ründelennukitega raketi - ja pommirünnakuid Ukraina ja tema liitlaste territoorimil. Samuti harjutati Musta mere ja Taani väinade blokeerimist.

Vägede tugevdamiseks toodi kõigepealt abiks spetsnazi eriüksuslased, sealhulgas Pihkvas asuva 2. spetsnazi brigaadi üksused, mis harjutasid luureülesandeid ja diversioonivastaseid ülesandeid.

Teise ešeloni moodustasid motolaskurid, tanki-, suurtüki- ja raketiväed. Neile lisandusid õhuväe üksused. Selle etapi käigus toimusid ka vene raudteevägede õppused.

Õppuse käigus tegid 1. tankiarmee üksused kuni 1700 km pikkuse rännaku neile tundmatule harjutusväljakule Lõuna-venemaal. Õppuse käigus ületati Doni jõgi ja haarati enda kätte sillapea Doni läänekaldal.

3. Operatsioonid Ukraina ründamiseks ja Krimmi kaitsmiseks.

4. Sõjategevuse laiendamine venemaa ja tema liitlaste poolt NATO lõunatiival Balkanil. Seda harjutatakse septembris ja oktoobris Serbias toimuvatel Serbia-venemaa-Valgevene ühisõppustel Slaavi vendlus 2016 ja vene-Serbia õppusel Bars 2016. vene ja Serbia piloodid lendavad segameeskondadena, harjutatakse õhuruumi kaitsmist ja õhulööke vaenlase maasihtmärkide pihta.

5. Vastase territooriumil olevate kõrge tähtsusega infrastruktuuriobjektide pihta raketi- ja tuumalöökide andmine, et hoida strateegilist initsiatiivi sõjas USA/NATOga ja sundida vastast alistuma venemaale soodsatel tingimustel.


Kavkaz 2016 valmistudes toimus augusti lõppus venemaal äkkõppus, mille käigus harjutati strateegiliste pommitajatega Tu-95MS Musta mere kohal tinglikku raketi- ja pommirünnakut, et blokeerida Musta mere väinad.

Kavkaz 2016 lõppfaasis lasti Põhja-venemaal asuvalt Plessetski kosmodroomilt edukalt tuumarakett Topol Kamtšatkal asuvale polügoonile.

22. septembril toimus kahe strateegilise pommitaja Tu-160 lend Koola poolsaarelt ümber Norra Põhjamerele, et harjutada vastase õhukaitsest ülesaamist, et seejärel anda tingilik pommi- ja raketilöök, et blokeerida Taani väinad. vene pommitajaid märgates saadeti neid tuvastama Suurbritannia hävitajad Typhoon. Lennukid lendasid Biskaia laheni, nende jälgimiseks saadeti õhku ka Prantsuse ja Hispaania hävitajad. Selle lennuga samal ajal toimus vene tuumavägede õppus venemaa Euroopa osas, kus harjutati tuumarelva kasutamist suuremahulise sõja olukorras.

Ants Laaneots: ees on karmid ajad

See ei ole stsenaarium, vaid strateegiliste õppuste Kavkaz 2016 reaalne kirjeldus. Õppusi on kirjeldanud ka teised allikad ja üldiselt langevad stsenaariumid kokku. Venemaa valmistub palavikuliselt suuremastaabiliseks sõjaks, milles ollakse valmis kasutama ka tuumarelvi. Sõjale ja "venemaa huvide" kaitsele on suunatud juba hüsteeriliseks muutunud vene siseriiklik propaganda. Eesmärgiks on lõplikult zombistada elanikkond, nagu seda tehti Stalini ajastul. Juulis 2016 suurendas Putin oma dekreediga vene relvajõude 1 885 231 inimeseni, neist üks miljon on sõjaväelased. vene armee on nüüd suuruselt teisel kohal maailmas pärast Hiinat (kaks miljonit meest) ja suurem kui USA-l (1,4 miljonit).

Toimuvad lõputud õppused operatiiv- ja strateegilisel tasandil, kus harjutatakse väeliikide ja suurte väekoondiste koostööd pealetungi ja kaitselahingutes. Korrastatakse riigi mobilisatsioonisüsteemi. Käib palavilikuline sõjaväe ümberrelvastamine kaasaegse relvastusega.

Kaitseminister Šoigu teatas septembris, et relvajõud on käesoleva aasta lõpuks 50 protsendi ulatuses relvastatud ja varustatud uue relvastuse, tehnika ja varustusega. vene sõjatööstus töötab täie pingega. Putin seadis eesmärgi saavutada 2020 aastaks relvajõudude 80 protsendiline (raketivägedes 100 protsendiline) varustatus kaasaegse relvastuse ja tehnikaga. Toimub uute operatiiv- ja strateegilise tasandi juhtimispunktide ehitamine, uute raketisüsteemide ("Jars", "Bulava", "Kalibr" jne) relvastusse võtmine.

Tsiviilkaitse raames valmistatakse praktiliselt kõikides linnades ette varjendeid elanikkonnale ja varusid kriisi olukorraks. Ajaleht "Nezavissimaja Gazeta" raporteeris 30.09.2016, et "Moskva on sõjaks valmis". Kogu pealinna elanikkonnale on sõja korraks varjendid (eelkõige ilmselt metroo näol) ja muu vajalik ette valmistatud. Putin vahetab energiliselt sõjaväe juhtkonda, määrates ametisse noori Tšetšeenias, Ukrainas ja Süürias sõjakogemused omandanud ja end hästi näidanud kindraleid.

Putini suur viha on praegu suunatud eelkõige Ukrainale kui kaasajal venemaa jaoks kõige ohtlikumale vastasele, kes lammutas diktaatori unistuse impeeriumi taastamisest. Vähegi sobival momendil ta ründab Ukrainat uuesti. NATO puudutamisest ta esialgu hoidub, ootab ära presidendi valimiste tulemused USA-s, ehkki teab, et Lääne-Euroopa on sõjaliselt impotentne ja nõrk vastane. Putin loodab, et USA presidendiks saab Trump oma ebakompetentsuse ja Euroopast kaugenemise poliitikaga. Ülimalt ohtlikuks NATO-le ja meile muutub Putin siis, kui see tõesti juhtub ning kui ta viib lõpule relvajõudude reformi, ehk nelja-viie aasta pärast.

Balti riikidel on hullumeelsus peita jaanalinnu kombel pea liiva sisse ja loota, et meiega midagi ei juhtu. Peame väga energiliselt jätkama nii oma kaitsevõime arendamist kui ka valjusti rääkima NATO ja EL tasandil vene ohust ning nõudma nende kaitsevõime kiiret suurendamist.

On vaja, et Eestis oleks võimalikult suur NATO kontingent, ehk vähemalt alaliselt siin paiknev lahinguvõimeline NATO pataljoni lahingugrupp ja eelpositsioneerimislaod brigaadi lahingugrupile. NATO Air Policing Balti riikides tuleb reorganiseerida õhukaitseks, koos alalise hävitajate baseerumisega Ämaris ja vähemalt keskmaa õhukaitse vahenditega Eestis.

On viimane aeg kasutada ära liitlased ja hakata looma rannakaitset, mis puudub täielikult. Meil pole merel isegi korralikku seiresüsteemi, oleme "pimedad" nagu sündinud kassipojad. Ellu tuleb äratada ka täna praktiliselt puuduv tsiviilkaitse. Ees on karmid ajad.

Vahur Koorits
Delfi


Kliki ka nendele artiklitele:

* Moskvas esitleti raportit NATO kohta: allianss on agressiivne ja see nõuab vastumeetmeid
... ide oma naabritega. Venemaa on ainuke Euroopa riik, kes muuhulgas ei tunnista õigusjärgse Eesti Vabariigi eksisteerimist. Ometigi süüdistab sõjakas venemaa agressiivsuses kõiki teisi, alates naabri ...
* Lühidalt - 20.09.2016 (täiendatav)

Venemaa vaesub kiirenevas tempos. Räigelt agressiivne ning sõjakas välispoliitika ja toorainele, eelkõige naftale-gaasile ülesehitatud majandusmudel õgivad vene riiki. Poliitiline anoreksia po ...
* Putini režiim organiseerib separatistide ülemaailmset konverentsi.

... On selge, et venemaa kurjusest, õelusest ja sõjakast tigedusest ei ole võimalik lahti saada ilma venemaa tükeldamiseta. See ...