Endine NATO kindral hoiatas uue pealetungi eest Ida-Ukrainas

0

Venemeelsed separatistid kavandavad lähikuudel uut rünnakut Ida-Ukrainas, hoiatas endine NATO liitlasvägede ülemjuhataja kindral Wesley Clark.

Kindral ütles mõttekoja Atlantic Council korraldatud vestlusel, et ta rääkis oma hiljutisel missioonil Ukrainas kohalike allikatega, kelle sõnul võib uus pealetung algada juba 12. aprillil, kõige tõenäolisemalt aga enne Teise maailmasõja võidupäeva 8. mail.

Venemaa ja Ukraina leppisid veebruaris kokku nn Minski relvarahus, kuid see on pidanud vaid kohati. Clark ütles, et tema visiidi ajal relvarahu üldiselt kehtis ja osa raskerelvastusest oli tagasitõmmatud.

Ta lisas, et samas toodi üle avatud piiri Venemaaga Ukrainasse täiendavat sõjavarustust.


Atlantic Council koostas veebruaris raporti, milles kutsus USA-d üles andma Ukrainale kaitserelvastust ja 3 miljardi dollari ulatuses abi kolme aasta jooksul. Üks raporti autoritest Jon Lodal, kes juhtis koos Clarkiga arutleu, ütles, et Washington on liiga aeglane sõjalise abi andmises ja see on suur oht.

Clark ütles, et Obama administratsioon saaks oma praeguse poliitika raames, mis keelab anda Ukrainale n-ö surmavat abi, astuda kaks kindlat sammu: jagada Ukrainaga oma luureandmeid ning valmistada ette abipakett, mis sisaldaks ka juba kongressi poolt heakskiidetud n-ö surmavat abi, ning hoiatada Venemaa presidenti Vladimir Putinit, et kui tulevad esimesed viited uute rünnakute kohta, saadetakse abipakett Ukrainasse.

"USA poliitikat ei saa muuta, kuid vähemalt võiks moodustada paketi ning kasutada seda tõkestamiseks. See mõte, et USA tuleb appi, oleks nagu adrenaliinisüst Ukraina relvajõududele," ütles Clark.

"Inimesed on igas mõttes väga teadlikud sellest, et nad võitlevad lahingut Lääne tsivilisatsiooni eest. Nad võitlevad meie eest," lisas Clark.

Kindral tõi välja seitse võtmevaldkonda, milles oleks Ukrainale kohest sõjalist abi vaja: strateegilised pildid ja teised elektroolised luureandmed, pika- ja lühimaa kaitserelvastuse süsteemid, taktikalise kommunikatsiooni vahendid, radarid, mis suudavad märgata pikamaa rakette, snaiprirelvad, moodsad luureandmete kogumise süsteemid ja mehitamata õhusõidukite vastased süsteemid.

Putini eesmärgid ulatuvad Ukrainast kaugemale

Clarki sõnul on Moskva eesmärk saada Ukraina taas enda "orbiidile". Ta ütles, et Venemaa eriväed on okupeerinud Donetski ja Luganski linnades hooneid.

Ta lisas, et Ukraina sõjavägi on pidanud rindejoonel võitlema Venemaa vägede, separatistide ja kõrgtehnoloogiliste relvade ja droonidega, millega isegi USA väed pole pidanud kokku puutuma.

Clark kirjeldas Putinit sõjaväelise komandörina, kuid samas ei tohiks tema sõnul Putini eesmärke vaid sõjaliste või geograafilistena vaadata. Tema sõnul soovib Putin kõigutada ka NATO kaitse all olevate Ida-Euroopa inimeste heaolu ja kindlust ning lüüa kiilu USA ja Euroopa liitlaste vahele ning Lääne liitlaste ja Ida-Euroopa vahele.

Kindral lisas, et Venemaa vastu on vaja ka sanktsioone.

Clark oli NATO liitlasvägede ülemjuhataja Euroopas aastatel 1997 kuni 2000.

RahvusRinghääling

Kliki ka nendele artiklitele

* Venelased sõidavad Ida-Ukrainasse "fašistlikku lurjust" peksma.
... vad sõtta õigluse eest - võitlusse fašistidega ning kaitsma venemaa piire nagu ka Vene Maailma pealetungiva lääne hüdra eest. Võitlejaid saadeti teele raudteejaamast nagu läheksid nad Suure Isamaasõ ...
* Lühidalt - 21.02.2015 (täiendatav)

... etatud separatistide pealetungi Debaltseve linnale, mida toetasid otseselt vene regulaarväed, seisab Valge Maja pressiteates. Bideni sõnul opereerivad venemaa regulaarväed Ukraina territooriumil, mis tähend ...
* Lühidalt - 13.02.2015 (täiendatav)

... eb vene parlamendisaadiku arvates toetada Ida-Ukraina mässuliste jõudude kõikvõimalikke pealetunge, keerata kinni Ukraina raha- ja gaasikraanid, jätta (hävitada) Ukraina armee ja lõpuks jätta Ukraina il ...