Ta sõbrad jälgist minevikust

0

Sotsialistliku Põhja-Korea sõjalisest võimsusest - sarkastiliselt ja tõeselt.

Põhja-Korea kommunistlik juht Kim Chŏng-un oma militaristide keskel õnnelikult naermasSamal ajal kui meie sotsiaaldemokraadid peavad poliitilisi võitlusi ning püüdlevad uuesti (peale sotsialistliku Eesti kokkukukkumist möödunud sajandil) õiglasema ja võrdseima ühiskonna - sotsialismi poole, on Põhja-Korea vasakpoolne tööpartei sotsialismi suutnud juba üles ehitada ning pürgib nüüd hoogsalt arenenud sotsialismi ja sealt edasi tõelise kommunismi suunas.

Sotsialism vajab aga jõulist kaitset teda hävitada püüdva NATO käsilaste, eelkõige USA ja Lõuna-Korea vastu.

Milline on maailma kõige õiglasema tööliste, talupoegade ja intelligentsi riigi - Korea Rahvademokraatliku Vabariigi sõjaline võimsus suure juhi Kim Chŏng-uni ning tema juhitava tööpartei all?

Tuleb siinjuures kohe ära märkida, et täpsed andmed selle kohta arusaadavatel põhjustel puuduvad. Küll aga eksisteerivad väidetavalt üsna ligilähedased andmed, millised on alljärgnevad.

Read more ...

0

Sotsiaalse võrdsuse kants on valmis USA-d ründama

Sotsialistlik tööliste ja talupoegade riik, maailma kõige progressiivsem ja õiglasem ühiskond on koondunud oma ennenägematult geniaalse juhi Kim Jong-un'i ümber tiheda rünnakrühmana ning on valmis igal ajahetkel ründama agressiivset kapitalistide kantsi USA-d!

Põhja-Korea on riik, kes järgib kindlalt sotsialistlikku joont, millest arenevad sotsiaaldemokraatiad veel alles und näevad. Põhja-Korea rahuarmastav rahvas on valmis koheselt alluma PARTEI kutsele ning karmilt ja surmavalt vastama igasugustele provokatsioonidele, millised leiavad aset tema piiride läheduses. Vajadusel ollakse valmis ründama USA-d ka tema mandril!

ERR: Põhja-Korea teatas, et on sõjaks USA-ga valmis

Põhja-Korea mõistis teisipäeval karmisõnaliselt hukka USA lennukikandja lähenemise Korea poolsaarele ja hoiatas, et on pingete edasise kasvamise puhul regioonis valmis sõjaks, edastas riiklik uudisteagentuur KCNA.

"See tõestab veel kord, et USA hoolimatu tegutsemine on jõudnud väga tõsisesse faasi," ütles Põhja-Korea välisministeeriumi eestkõneleja.

Read more ...

1
+1

Vasakpoolse majanduspoliitika tüüp-paradiis - Venetsueela aka Venezuela

Tänu Nõukogude Liidu (vene riigi sotsialismiaegne ametlik nimelühend) välisele edukusele ning gööbelsliku propagandamasina efektiivsusele XX sajandi keskel, hakkasid üle maailma nakkuslikult levima vasakpopulistlikud poliitilised liikumised. Eriti õppiva noorsoo seas. Igasugused sotsiaaldemokraatlikud- , sotsialistlikud-, kommunistlikud-, töölis- ja tööparteid saavutasid meeletu populaarsuse.

Nende vasakpoolsete poliitiliste parteide utsitamisel süttisid mässutuled koloniseeritud Aafrikas, mistõttu möödunud sajandi 60.-70. aastad sünnitasid palju iseseisvaid riike Aafrikasse, millised ... endaga hakkama ei saanud ja virelevad, peale valgete kolonistide lahkumist, tänaseni korratuses ning kaoses. Vasakpoolsuse šokist nad välja tulla ei suutnudki.

Euroopas sündisid samuti tohutu populaarsed vasakpoolsed tudengiliikumised, millised kutsusid esile massiliselt tudengimässe Portugalis, Pariisis, Bonnis ... Nad põletasid. lärmasid.lõhkusid, rahunesid, kuid ei unustanud oma vasakpoolseid eesmärke. XX sajandi lõpuks said need mässavad tudengid Euroopas suures osas, läbi erinevate parteide, reaalsete poliitiliste võimukangide juurde ja pöörasid Euroopa Liidu hea idee pekki. Tänane Euroopa Liit on manduv, sotsialistlikku dekadentsi vajuv, majanduslikult uppuv haige vanamees, kes omaaegsest Nõukogude Liidust eeskuju saades kangekaelse jonnakusega püüab uut inimest kasvatada ja Euroopa hiilgeajastust pärinevaid ühiskondlikke tavasid murda, toitudes samas oma (mittevasakpoolsete) esivanemate kogutud rasvast ja kuulsusest.

Aasias toimusid samuti sotsialistlikud/kommunistlikud pöörded, millised aga 50 aastat hiljem on oma kaotust tunnistanud (näiteks punakhmeerid Kambodžas) või rühivad rohkemal-vähemal määral varjatud moel tagasi kunagi halvustatud juurte manu - traditsioonilise tootmise ning -inimkorralduse juurde. Mõned neist jätkavad küll vormiliselt sotsialismi ülesehitamist, kuid pole seda enam sisuliselt teps mitte (näiteks Hiina ja Vietnam).

Read more ...

0

Pekingi ja Taipei - valik, kus ühel pool on kasumid ja häbi, teisel pool on ainult eneseväärikus

Hiina mandriosas suutis vasakpopulistlik marksistlik liikumine - Hiina Kommunistlik Partei 1949. aastal, kodusõja käigus, saavutada sõjaline ülekaal Hiina Vabariigi valitsusjõudude üle. Loomulikult toimus see venemaa (toona NSVL-i nime kandnud riik) massiivse abiga. Hiina valitsusväed taandusid Taiwani saarele, kus ametlik Hiina Vabariik jätkab oma eksistentsi kuni tänase päevani. Reaalset võimu teostab Hiina riik siiski vaid selle suure saare - Taiwani saare  ning selle naabersaarekeste üle. Samal ajal Hiina Vabariigi mandriosas usurpeeris omale võimu hiina kommunistid, kes kuulutasid anastatud territooriumil välja ebaseadusliku Hiina Rahvavabariigi ja on nüüd mandriosas võimu teostanud varsti juba 70 aastat.

Nii nagu näeb ette rahvusvahelise õiguse ja eraõiguse nagu ka mõistetava õigluse püham ning oluliseim printsiip, et õigusvastase käitumisega ei saa luua uut õigust, nii ei saa kommunistide võim mandri hiinas olla midagi enamat kui vaid ajutine võim, mis on määratud varem või hiljem kokku kukkumisele. Seejärel tuleb seaduslikule võimujärjele tagasi taas Hiina seaduslik valitsus, kes hetkel Taiwanil asub.

Ka ÜRO tunnustas ametliku riigina Hiina Vabariiki e. Taiwani ainsa hiina rahva riigina kuni 1971. aastani, kuid siis venemaa juhtimisel eksisteerinud sotsialismi leeri riikide tugeval survel andis ÜRO järgi poliitilisele pingele ning hakkas ainsa Hiina riigina tunnustama kommunistliku Pekingi võimu, lükates Taiwanil asuva Hiina Vabariigi koos 23 miljoni elanikuga sisulisse poliitilisse isolatsiooni. Sellegipoolest tunnustab Taiwanil asuvat Hiina Vabariiki ametlikult 22 riiki maailmas. Ka USA-l ja Euroopa Liidul on Taiwaniga diplomaatilised suhted.

Read more ...

0

Hiina usurpaatorid vibutavad vihaselt USA poole rusikaid

Hiina Vabariigis puhkes 1927. aastal kodusõda kommunistide ja rahvuslaste vahel. Nii seda sõda ka hiina keeles nimetatakse - 国共内战; pinyin: Guó-Gòng Nèizhàn; otsetõlkes: rahvuslaste-kommunistide kodusõda.

Sõda läbis kaks suurt etappi (1927 - 1936 ja 1946 - 1950). Vahepalse kümne aasta jooksul vaenupooled ühendasid jõud, et sõdida välisvaenlasega II Maailmasõja sees - Jaapaniga.
Kodusõja teisel poolel said Hiina kommunistid erakordset ja tugevat tehnilist ja vajalikku ideoloogilist ning poliitilist abi venemaa käest (kandis toona nime Nõukogude Liit), milline asjaolu kokkuvõttes otsustas kodusõja saatuse. Hiina Vabariigi jõud suruti mandriosalt välja ning need kolisid kosumiseks Taiwani saarele, kus säilitati Hiina Vabariigi seaduslik võim.
Taiwanil istuvad nad ka täna ja ootavad oma aega, mil riigis seaduslik võim taastada saaks.

Kui Hiina mandriosas oli faktiline sõjategevus lõppenud, kuulutasid kommunistidest usurpaatorid nende poolt anastatud territooriumil välja nn Hiina Rahvavabariigi.
Ametlikult aga pole sõda Hiina Vabariigi ja kommunistidest usurpaatorite vahel lõppenud ega rahulepingut alla kirjutatud. Ka kuulus Taiwanil asuv ametlik Hiina Vabariik kuni 1971. aastani ÜRO koosseisu ja oli isegi alaline ÜRO Julgeolekunõukogu liige, kuni ta siis Hiina kommunsitliku režiimi ja teda jõuliselt toetanud venemaa (toona NSVL) survel sellest koosseisust eemaldati ning asendati kommunistliku Hiinaga.

Kuivõrd rahvusvaheline õigus on äärmuseni konservatiivsete õigussuhete kogum, siis eelviidatud ebaõiglus, kommunistidest usurpaatorite kohatu toetamine on tekitanud palju paksu verd rahvusvahelises suhtluses. Hiina kommunistliku režiimi edule on aga kaasa aidanud selle riigi üha kasvav majanduslik ning sõjaline võimsus. Täpselt niisamuti ja sarnastel argumentidel "talub" rahvusvaheline üldsus ka venemaa kuritegelikku rahvusvahelist poliitikat.

Read more ...

0

Nevzorov: venemaa suudab iga inimese õnnetuks teha

Aleksandr NevzorovVenemaa kunagise skandaalse teleajakirjaniku, hilisema riigiduuma saadiku ja praeguse publitsisti Aleksandr Nevzorovi sõnul tegi Nõukogude Liidu lagunemisel Balti riikidesse jäänud venekeelne elanikkond oma valiku nendesse riikidesse elama jäädes ja see valik oli õige.

Kunagi Balti riikide iseseisvumise äge vastane olnud Nevzorov rääkis intervjuus ERR-i venekeelsele telekanalile ETV+, et Balti riikide venekeelne elanikkond oli valmis ära kannatama kõik ebamugavused seoses riigikeele omandamisega ja uude ühiskonda sisseelamisega.

"Nad ei haaranud tõrvikuid ja ei asunud ülestõusule, kui olukord oli "kuum". Ja las see venekeelse elanikkonna valik jääda nende valikuks, see on õige valik," leiab Nevzorov erinevalt oma varasematest seisukohtadest praegu.

"Sest venemaa suudab ju iga inimese õnnetuks teha. venemaa on harjunud sellega, et inimene on õnnetu ja see on inimese tavapärane seisund. venemaa on alati ohverdanud oma jaburale ideoloogiale sadu tuhandeid saatusi ja elusid," tõdes Nevzorov.

Read more ...

0

Põhja-Korea armeest

Põhja-Korea, ametliku nimetusega Korea Rahvademokraatlik Vabariik, on maailma kõige vasakpoolsema režiimiga riik. Terve riigi ideoloogia on formaalselt pühendatud tööliste ja talupoegade heaolule ning sellele, et näidata maailmale sotsiaalseima ühiskonna võitu mädaneva kapitalismi üle. Seda pürgimist riigiks, milline kõige enam hoolitseb lihtsa inimese eest, kaitseb kiivalt üks sotsialistliku suunitlusega partei - äärmusvasakpoolne Korea Tööpartei  ja tema "üliandekas ning geniaalne" juht, marssal Kim Jong-un.

Kim Jong-un juhib riiki ja parteid nagu tegi seda tema isa ja vanaisa - õilsa punaarmee abil. Armee ise on aga osa rahvast. Kim Jong-un, partei, rahvas ja armee on aga ühtne, mida kinnitab armee koosseis ja ülesehitus.

Et olla valmis kaitsma tööliste-talupoegade riiki nii päeval kui öösel, eelkõige salakavala ja sõnamurdliku USA ja tema sülekoera Lõuna-Korea vastu, on partei loonud armee, mis on tõeliselt üldrahvalik. Põhja-Korea kommunistliku armee suurus on suhtarvuna võttes maailma suurim. Põhja-Korea 24,5 miljonist inimesest on armee teenistuses igapäevaselt 1,1 miljonit inimest, milline moodustab 4,5 % riigi elanikkonnast.

Põhja-Koreas pole paramilitaarseid jõude a la "Kaitseliit", sest relvad on rangelt partei ja armee kontrolli all. Kuid selleks pole ka vajadust. Armeesse kutsutakse kutsealused, kes teenivad seejärel riiki sõjameestena, sõltuvalt väeliigist, 5-10 aastat.

Read more ...

0

Pildike vasakpoolsuse paradiisist

Põhja-Korea liider Kim Jong-un sai uue tiitli

Põhja-Korea parlament omistas riigijuht Kim Jong-unile uue ametinimetuse ning seega on noore diktaatori ametlik tiitel endisest veelgi pikem.

Eilsest saadik on Kim riigiasjade komisjoni esimees, vahendas Reuters.

Tegemist on institutsiooniga, mis hakkab uue konstitutsiooni kohaselt asendama siiamaani palju võimu omanud riigikaitsekomisjoni.

Read more ...

0

Fidel Castro ilmus üheksa kuu jooksul esimest korda avalikkuse ette

Kuuba kommunistliku revolutsiooni ikoon Fidel Castro ilmus eile esimest korda viimase üheksa kuu jooksul avalikkuse ette, ekspresident vestles koolilastega ja kritiseeris USA presidendi Barack Obama visiiti saareriiki.

Riigitelevisioonis näidati Castrot (89) istumas ja rääkimas lastega oma kunagisest kaasvõitlejast Vilma Espinist.

Viimati näitas riigitelevisioon Castrot üheksa kuud tagasi rääkimas relvajõududes ja siseministeerium töötavate tsiviilisikutega.

Kuuba kommunistid eesotsas Fidel Castroga haarasid saareriigis võimu 1959. aastal. 2006. aastal andis Fidel tervislikel põhjustel võimu üle vennale Raúl Castrole.

Read more ...

0

Põhja-Korea elanikel tuleb kaaluda oma riigi kõige rasvasema toiduvaru nahkapistmist.

Vasakpoolsuse paradiisi, kõige kapitalismivaenulikumat ning USA vaenavat maailma progressiivseimat tööliste ja talupoegade riiki Põhja-Koread ähvardab uuesti näljahäda. Kui kõik ennustused tõele vastavad, siis ei jää sotsialistlike korealaste valikute hulka enam suuri alternatiive ja nad peaksid kaaluma oma riigi kõige rasvasema ja lihavama elusolendi nahkapistmist. Asjaolude sunnil on selleks olendiks riigi diktaatorlik juht - tööliste ning talupoegade riigi geniaalne liider, ammendamatu tarkus, suur päike ja juht Kim Jong-un.

Põhja-Korea riiklik ajaleht "Rodong Sinmun" avaldas artikli, milles hoiatab elanikke suurte saabuvate raskuste eest.

«Tee revolutsioonini on pikk ja vaevarikas,» seisab pöördumises. «Võimalik, et peame võtma ette kurnava marsi, mille käigus tuleb meil jälle taimejuuri närida.» Sõnakasutus viitab 1994. alanud näljahädale, mis vältas neli aastat ja nõudis ligi kolme miljoni põhjakorealase elu.

"Rodong Simmun" lisas, et rasked olud ei tohiks mõjutada truudust riigijuhile Kim Jong-unile. «Isegi kui me anname ära oma elu, peaksime näitama lojaalsust meie juhile Kim Jong-unile, kuni elupäevade lõpuni,» seisab lehes.

Read more ...

0

Vasakpoolsuse paradiis: Põhja-Korea

Põhja-Korea jalatsivabriku töölised ei lahku parteikongressi auks 70 päeva jooksul töölt

Pealinna Pyongyangi ühes jalatsivabrikus otsustasid töölised tähistada mais toimuvat parteikongressi plaani mitmekordse täitmise ja ületamisega - 70 päeva jooksul töökohast ei lahkuta.

Maikuusse planeeritud Korea Töölispartei kongress on suur asi, kuna seda pole korraldatud viimased 35 aastat. Viimati tuli see kokku tänase liidri vanaisa Kim Il-sungi ajal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Wonsani jalatsivabrik on otsustanud sel puhul töötada nii öösel kui päeval.

Read more ...

0

Tiibeti munk pani ennast protestiks põlema

Tiibeti munk pani end protestiks Hiina ülemvõimu vastu Tiibetis põlema ning suri, teatas täna Raadio Vaba Aasia.

Kalsang Wangdu süütas ennast Retsokha kloostri lähistel Sichuani provintsi Kardze prefektuuris, teatas raadio. Väidetavalt kutsus munk üles Tiibeti iseseisvusele ning suri põletushaavade tagajärjel teel haiglasse.

Tiibeti diasporaa sõnul on ennast viimase viie aasta jooksul süüdanud vähemalt 114 munka, kellest enamik on ka selle tagajärjel surnud. Raadio Vaba Aasia andmeil on alates 2009. aastast ennast protestiks süüdanud 144 tiibetlast. Hiina võimud intsidenti toimumist ei kinnitanud.

«Hetkel on stabiilsuse tagamise periood. Kui midagi sellist juhtuks, teeksime me selle avalikuks,» sõnas kohalik politseiohvitser.

Read more ...
0

Hiina soovitas Taiwanil loobuda „hallutsinatsioonidest“ iseseisvuse ümber

Taiwan peaks loobuma oma „hallutsinatsioonidest“, et sel on võimalik kunagi iseseisvuda, kuna igasugune samm selle poole on võrreldav „mürgitusega“, hoiatas (kommunistlik - BHR) Hiina pärast iseseisvusmeelse poliitiku võimuletulekut Taiwanil.

Tsai Ing-wen ja tema Demokraatliku Progressi Partei (DPP) võttis laupäevastel presidendi- ja parlamendivalimistel kindla võidu, mis võib aga viia olukorra destabiliseeriumiseni Hiinaga, kuna kommunistlik riik eitab ametliku nimega Hiina Vabariigi eksistentsi jätkumist.

Tsai kinnitas laupäeval, et soovib oma suure naabriga häid suhteid hoida, samal ajal kui Hiina Taiwani eriesindaja hoiatas, et Peking on vastu Taiwani püüdlustele iseseisvuda ning kavatseb kaitsta oma riigi suveräänsust.

Sellegipoolest on Hiina valitsuse kontrolli alla olev meedia Tsai suhtes oluliselt vaoshoitum kui Chen Shui-biani, DPP eksjuhi vastu, märkides, et Tsai soovib säilitada rahu ja status quo jätkumist Hiinaga.

Read more ...
0

Hiina meedia hoiatab Taiwani iseseisvussammude eest

Kord VABA HIINA!Hiina riigimeedia hoiatas pärast Hiina ja Taiwani ajaloolist tippkohtumist täna Taipeid iseseisvumissammude eest.

Hiina presidendi Xi Jinpingi ja Taiwani riigipea Ma Ying-jeou kohtumine Singapuris oli sümboolne, sest tegemist oli esimese presidentide kohtumisega alates Taiwani lahkulöömisest kommunistliku Hiina võimu alt 1949. aastal.

Leppimiseks mõeldud kohtumine tõi aga esile Taiwani väina vastaspoolte vahel valitsevad pinged.

Hiina peab Taiwani endiselt osaks oma territooriumist ja hoiab ähvardusena valmis 1500 raketti, kui Taipei peaks tegema otsustava sammu ja end ametlikult iseseisvaks kuulutama.

Read more ...
0

Hiina kommunistidel uus eetikakoodeks.

Hiina kommunistid said uue käitumisjuhise, kus on keelatud õgimine, joomine ja golfi mängimine, vahendas oma lugejatele Delfi.ee

Kommunistliku partei keskkomitee kinnitas 88 miljonile parteliikmele kehtivad uue käitumiskoodeksi, mille järgi peavad kommunistid töötama omakasupüüdmatult ja vältima kohatuid seksuaalsuhteid.

Partei keskse võimuorgani poolt kinnitatud uued käitumisjuhised tõukuvad Hiina president Xi Jinpingi poolt elluviidavast korruptsioonivastase võitluse kampaaniast ja asendavad auklikud, 2010. aastast pärit vanad ettekirjutused, vahendab riiklik uudisteagentuur Xinhua.

Esimest korda pannakse keskne käitumisjuhis maksma absoluutselt iga kommunistliku partei liikme suhtes. Nende järgi peavad kommunistid tegema vahet oma erahuvide ja avalike huvide vahel, töötama omakasupüüdmatult, eelistama lihtsust ja vältima igasugust ekstravagantsust.

Read more ...
0

Vasakäärmusliku režiimiga Põhja-Koreas hukati kaitseminister

Sotsialistliku Korea liider töölis-talupoegade punaarmee pidustustel.Põhja-Koreas hukati nõupidamisel tukkuma jäänud kaitseminister, vahendas Postimees.

Lääne uudisteagentuuride teatel hukati Põhja-Koreas riigireetmises süüdi mõistetud kaitseminister  ja sõjaväe ülemjuhataja Hyon Yong-chol.

Hyoni hukkamine oli avalik ning ta lasti maha sadade inimeste silme ees.

Põhja-Korea meedia teatel oli kaitseminister süüdi riigireetmises, kuid Lõuna-Korea andmetel oli tegelikuks põhjuseks Hyoni tukkuma jäämine sõjaväelisel nõupidamisel, millel osales ka riigijuht Kim Jong-un. Kõrge sõjaväejuht solvas valel ajal magamisega Kimi.

Read more ...
0

Kas punahiina võiks korraldada Põhja-Koreast oma "Ida-Ukraina"?

Pealkirjas esitatud küsimus on retooriline ning lähtub teatud eeldustest.
Põhimõtteliselt aga vaadates Hiina reageeringuid seoses venemaa sammudega Ukrainas, oleks selle välistamine ilmselt ennatlik.

Hiinlastel on palju venemaaga sarnaseid huve ning poliitilisi käivitusmootoreid.
Ühelt poolt soov olla maailmavõim, teisalt iseseisvumisihaldusega siseprovintsid (Tiibet või Ida-Turkestanis elavad uiguurid), kus tuleb kohati tegutseda vägagi karme jõumeetodeid aeg-ajalt kasutades. Lisaks Hiina huvi Taivani liitmise vastu, kuigi olemuselt konservatiivse rahvusvahelise õiguse kaanoneid arvestades peaks eeldama vastupidist. Seda seetõttu, et Taivanil asuv Hiina Vabariik on tegelikkuses see "õige Hiina", mandrihiina vaid relvastatud mässu abil tekkinud poliitiline moodustis.
Niisamuti on Hiina oma kasvava majanduse ja elanikkonnaga väga huvitatud oma riigi füüsilisest paisumisest - geopoliitilises laienemisest. Selles osas vaatab Hiina armee kavalte pilusilmadega igas võimalikus suunas ning väheolilised pole siin hetkel veel venemaa kontrolli all olev Siber nagu ka näiteks "sotsialismiparadiis" Põhja-Korea, mille rahvas juba ammu vaatab Hiinat kui maailma kõige imelisemat maad. Eriti oluline on, et põhjakorealaased on ideoloogiliselt, läbi vasakpoolse riigiideoloogia, hiinale vägagi lähedased.

Juba eeltoodud teguritele juures peab rõhutama sotsialistliku riigi-ideoloogiat, mis on tugevalt segunenud traditsioonilise konfutsianismiga. Viimatinimetatu poliitiline olemus seisneb tugevas võimupüramiidis, kus RIIK on perekond eesotsas perekonnapeaga, keda kuulatakase, austatakse ja armastatakse ülima sügavusega.

Read more ...

Rahvusliku mõttelaadi toetuseks

BHR on tänulik toetuse eest!



Gallup

KUUKÜSITLUS: Millist erakonda sa toetaksid täna,kui oleksid Riigikogu valimised?
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
Total Votes:
First Vote:
Last Vote:
ISLAM
ISLAM
ja EESTI
ja EESTI
NAABRID
NAABRID
ja MAAILM
ja MAAILM

Prof. ULUOTSA kroonika

Kroonika, mille koostajaks oli professor Jüri Uluots, avaldati pärast Eesti puhastamist vene okupantidest 1941. a. ajalehes "Eesti Sõna" (23.12.1941).

1030 - Jaroslavi sõjaretk eestlaste vastu ja Tartu vallutamine.
u. 1054 - Kiievi suurvürsti ja Novgorodi vürsti Izjaslavi väepealik Novgorodi possadnik Ostromir teostab sõjakäigu eestlaste kallale, saab aga lüüa.
1060 - Izjaslav korraldab retke "sosolite" vastu ja maksustab neid raskesti. "Sosolite" nimetus arvatakse käivat kas Sakala või Soontaga või siis ühe Väinajõe piirkonnas asuva läti-leedu hõimu kohta. Järgmisel aastal kihutavad "sosolid" maksuvõtjad minema.
1077 - Smolenski vürst Vladimir ja Novgorodi vürst Gleb sõdivad üheskoos "tšuudide" vastu.
12. saj. algus - Novgorodi vürsti Mstislavi retk "Otšela" vastu (vist Adsel Koiva jõel, eestlaste ja lätlaste piirimaal).
1113 - Mstislav korraldab vene allikate põhjal võiduka retke "tšuudide" vastu ja võitnud neid "Boru peal" (oletatavasti Irboska või Metsepole).
1116 - Mstislavi juhtimisel korraldavad novgorodlased ja pihkvalased sõjakäigu eestlaste vastu. 1. novembril langeb nende kätte Otepää linnus. Venelased laastavad lugematul hulgal külasid ja pöörduvad tagasi paljude vangidega.
1130 - Mstislav saadab oma pojad Vsevolodi, Izjaslavi ja Rostislavi Novgorodi, Poletski ja Smolenski venelastega eestlaste vastu rüüsteretkele maksude saamiseks. Tapetakse mehi, põletatakse elamuid, naised ja lapsed viiakse vangi.
1132 - Novgorodi Vsevolod teostab oma jõul, ilma vendade abita, sõjaretke eestlaste vastu, kuid saab 23. jaanuaril Vaigas (Põhja-Tartumaal) hävitavalt lüüa. "Juhtus hiigla pahandus ja mustus", jutustab vene kroonika, "palju paremaid Novgorodi mehi löödi maha."
1134 - Novgorodi Vsevolodi sõjakäik eestlaste vastu. 9. veebruaril vallutatakse Tartu.
1180 - Novgorodi Mstislavi laastamisretk lätlaste ja eestlaste piirivahelisele maa-alale Adseli. Kohalikud elanikud lahkuvad kodudest ja tõmbuvad kuni mereni.
1190 - Pihkvalased tapavad salga ranna-eestlasi, kes olid sõitnud mööda Narva jõge Peipsile.
1192 - Novgorodi vürst Jaroslav teostab novgorodlaste ja pihkvalastega taliretke eestlaste vastu. Vallutab Tartu.
1192 - Sama aasta suvel läkitab Jaroslav jõugu pihkvalasi Otepääd maha põletama.
1210 - Novgorodi vürsti Mstislav ja ta venna Pihkva vürsti Vladimiri sõjakäik märtsis eestlaste vastu Torma ja Ugandisse. Ugandlased on sunnitud kaheksapäevase piiramisel järel loovutama oma kindluse Otepääl, maksma tribuuti ja osa võtma vastu õigeusu.
1211 - Pihkva venelaste retk Soontagasse jaanuari esimesil päevil.
1212 - Jaanuaris või 5. veebruaril siirdub Novgorodi vürst Mstislav ühes oma venna Toropetsi vürsti Davidiga ja Pihkva vürsti Vsevolodiga 15 000 mehega läbi Põhja-Tartumaa ja Järvamaa kuni Varbola linnuseni Harjumaal, kusjuures Varbola hõbedaga enda piiramisest lahti ostis.
1216 - Pihkva vürst Vladimir tuleb sõjaretkega, vallutab Otepää ja hakkab ugandlastelt nõudma kõrgeid makse. Vägi rüüstab ja saagitseb ümbruskonnas. Venelaste vastu võitlemiseks sõlmivad ugandalsed liidu sakslastega.
1221 - Novgorodi vürsti väed rüüstavad tagasipöördumisel Liivist Ugandit.
1223 - Novgorodi vürst Jaroslav, ta vend Suzdali suurvürst Georgi, Pihkva vürst Vladimir ja teised vene vürstid tulevad 20 000-mehelise sõjaväega liitlastena Eestisse, kuid hakkavad seejuures siin ise maad laastama.
1234 - Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda.
1241 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutab sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitab selle ja laseb vangilangenud vadjalased ja eestlased üles puua.
1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Sakslastega koos sõdivad eestlased, keda venelaste käe läbi palju langeb.
1248-1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutab ühes Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile.
1253 - Novgorodlased ja karjalased laastavad maa-ala lääne pool Narva jõge.
1262 - Venelaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudeta vallutada kindlust, kuid linn võetakse ära ja "palju tapeti selle linna rahvast; ja teisi võeti elusalt ja teisi põletati tulega, ja võeti nende naised ja lapsed; ja võeti ka vara ilma arvuta ja saaki".
1267 - Venelaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. Laastatakse laialt maad.
1268 - Jaanuaris tuleb mitu vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud eestlasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing venelaste ja sakslaste-eestlaste vahel. Venelased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dovmont rüüstab tagasiteel Virumaad.
1342 - Vürst Juri Vitovtovit?i sõjakäik Vastseliina. Kallaletungijad lüüakse sakslaste poolt ränkade kaotustega tagasi.
1343 - Mais tungivad pihkvalased oma vürsti Ivani, Irboska vürsti Ostapi ja possadnik Volod?a juhatusel 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Viie päeva pärast pöörduvad nad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani.
1371 - Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliina. Pihkvalased põletavad Kirumpää ja tapavad kõik kohalikud elanikud.
1406 - Pihkva vürstide Danilo ja Juri sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni.
1407 - 29. juunil tungivad pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöörduvad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1480 - Pihkva-Moskva vägede ühine retk Tartu piirkonda, kuni Emajõe liinini, kus vallutatakse Kastre kants.
1481 - Lõuna-Eesti rüüstamine venelaste poolt. Seekordne pealetung toimub veebruaris Moskva-Pihkva-Novgorodi ühendatud vägede poolt mitmest kohast, kusjuures venelaste kätte langevad muuseas Viljandi linn, Tarvastu, Karksi ja Ruhja. Laialdased maa-alad laastatakse ja rüüstatakse, raskesti kannatada saab Tartu piiskopkond. Okupeeritud maa-ala terroriseeritakse rängasti, et ka sel murda vastupanu.
16. saj. algus - Liivimaa allikais hakkab Vene (eriti XVI sajandi algusest peale) esinema julma vaenlasena, kel pole mingisugust halastust; venelasi mainitakse põlisvaenlastena.
1501 - Venelased tungivad röövides ja rüüstates Lõuna- ja Kirde-Eesti aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas mainib 40 000 tapetut ja vangivõetut. Teine vägi, kus palju tatarlasi, tungib Viru- ja Harjumaale. Väel on kaasas koerad, et eestlasi metsadest üles otsida.
1502 - Venelaste retk Tartu piiskopkonda.
1558-1582 - Vene-Liivi sõda.
1558 - Jaanuari lõpul tungib Vene sõjavägi Tartu piiskopkonda. Pealetungid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungivad sisse ka Vene abiväed Vilaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Vaenlase lahkumise järele läbi Järva- ja Virumaa üle Narva jõe laastatakse kogu Ida-Eesti, raskesti kannatada saavad Vastseliina, Rõngu, Rannu, Kongota, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa, Jõhvi jm. Külad, talud ja elamud põletatakse või rüüstatakse paljaks, maa upub ebainimlikesse tapmistesse. "Ja mis vaenlane vilja ja loomi mitte ei saanud ära viia, selle hävitas ta ja ajas palju loomi küünidesse ja pani küünid siis põlema ja põletas ühes loomadega ära." 11. mail vallutatakse Narva linn. Suvel 1558 toimub uus vaenlase pealetung 60 000 - 80 000-mehelise väega. Vallutatakse Vastseliina (30. juunil), Kirumpää, Tartu (18. juulil) ja Tartu piiskopkond ning naabruses olevad alad. Süstemaatilised rüüsteretked esialgu Kesk-Eestisse, hiljem ka Alulinna ja Gulbene piirkonda.
1559 - Venelaste rüüsteretked Alulinna ja Vilaka aladele.
1560 - Venelaste rüüstamise all kannatavad Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritavad venelased 40 000 ja 12 000-mehelise sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. Pärast Viljandi langemist arendavad venelased oma rüüsteretki laias sõõris Võnnuni, Pärnuni ja Läänemaale. Rüüstamise kõrval harrastatakse väga laialt talupoegade vägivaldset äraviimist.
1570 1570 - Hertsog Magnus hakkab suure Vene sõjaväega piirama Tallinna. Hiljem tuleb piirajaile lisa. "16. oktoobril tuli veel suur jagu Vene väge, keda oprit?nikuteks nimetati, ja see mässas ja möllas hullemini ja palju hirmsamini kui endised, tappes, röövides ja põletades, ja tapsid halastamata maha palju inimesi aadlist ja lihtrahvast, kes tühjas Kiviloo lossis Harjumaal varjul olid ja endistest venelastest olid puutumata jäänud. Ja läksid Tallinna alla Telliskopli leeri ja raiusid selle toreda metsa seal maha ja rikkusid ära." Piiramine jääb aga tulemusteta ja venelased lahkuvad Tallinna alt 16. märtsil 1571.
1573 - Venelased tulevad suurel hulgal Narva kaudu Eestimaale ja vallutavad Paide linnuse. Pärast Paide vallutamist venelaste 16 000-meheline sõjavägi siirdub vallutama Läänemaad, saab aga Koluvere all rootslastelt põhjalikult lüüa.
1574 - Venelaste rüüsteretk Põhja-Eestisse. "Aastal 1574, taevaminemise päeval, tungis kümme tuhat venelast ja tatarlast Harjumaale ja Tallinna alla, kus nad kõik külad, mis Tallinna ümber veel alles olid, maha põletasid, ja said suure osa röövitaud karja, mis aadlikud, kodanikud ja talupojad sõjameestelt Rakvere piiramisel olid ostnud ja omandanud, jälle kätte ja ajasid ära ja võtsid ka palju inimesi vangi. Selsamal suvel mässasid ja möllasid venelased ja tatarlased päeval ja ööl vahet pidamata Harjumaal ja Tallinna all ja tapsid inimesi öö aegu nende elumajades, aedades ja küünides ja viisid talupoegade lehmad ja voorimesete hobused linna alt karjamaalt ära."
1575 - Venelased vallutavad Pärnu
1575 - Venelaste rüüsteretk Loode-Eestisse. "Siis läksid venelased ja tatarlased esmalt Läänemaale Haapsalusse ja laastasid tee peal hirmsasti kõike Padise maad ühes Padise ja Keila rannaga, lõid inimesi maha ja viisid neid palju vangis ära. Ja ehk küll venelane ennegi sagedasti neist paigust oli üle käinud, ei olnud ta seda siiski iial nii hirmsasti teinud kui seekord. Selsamal korral laastasid venelased ja tatarlased Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala maid ühes Saare, Vormsi, Hiiu, Muhu ja Noarootsi saartega, välja arvatud Kuressaare maakond, üsna haledal kombel ja röövisid aina hobuseid ja inimesi; härgadest ja lehmadest nad suurt ei küsinud, sest et neid mitte nii ruttu ei saanud kaasa võtta."
1576 - Venelased rüüstavad Tallinna ümbrust: "Juulikuus, algusest lõpuni, olid venelased ja tatarlased Paidest ja Padisest Tallinna all rüüstamas ja langesid sagedasti kodanikkude hoostele, sulastele ja tüdrukutele peale, kui need heinal käisid, ja viisid Tallinna ümbert palju vaeseid talupoegi ära vangi ühes naiste ja lastega. Siis oli kodanikkudel ja talupoegadel palju nuttu ja kaebamist."
1577 - Tallinna ebaõnnestunud piiramine Johann IV poolt.
1579 - Venelaste ja tatarlaste jõukude korduvaid rüüsteretki Eestisse. "Tatarlased heitsid leeri Uuemõisa juures, 6 penikoormat Tallinnast, ja rüüstasid hirmsal kombel seal maapaigas ja ka tervel Harjumaal tappes ja röövides, lõid vanad surnuks ja viisid noored kaasa.
Mitte kaua pärast seda, kui see tatarlaste salk Harjust ja Läänest ära Riia stifti oli läinud, ja vaesed talupojad, kes metsades, soodes ja rabades peidus olid olnud, nüüd jälle koju olid tulnud, tuleb teine salk venelasi ja tatarlasi, sedasama teed Rakverest, jälle peale, kes jälle talupoegadele ja nende naistele ja lastele, kes endisest tatari salgast veel olid üle jäänud, armutult peale langeb ja nad kinni võtab. Siis oli Harjumaal häda häda peale".
1656-1658 - Rootsi-Vene sõda; venelased tungivad Eestisse. Rüüstatakse maa idaosasid, Tartu- ja Võrumaad, riivates ka Valga-, Pärnu- ja Virumaad. Tartu kapituleerub ja jääb Vene valdusse kuni 1661. a.
1700-1721 - Põhja sõda
1700 - Venelaste esimesed rüüstesalgad tungivad septembrikuus Alutagusesse. Algul Narva piiramine venelaste poolt. Narva lahing 19. novembril.
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda. Talupojad korraldavad enesekaitse salku.
1702 - Põhjalik rüüstamine pärast Hummuli lahingut Pärnumaal, Tartumaal ja Mõniste piirkonnas: "Põletati maani maha kõik kirikud, enam kui 100 mõisa ja 1000 küla. Inimeste kallal tarvitasid nad igasugu vägivalda - nad tapsid ilma vahet tegemata mehi, naisi ja lapsi või viisid nad vangis minema. Suurimaks õnnetuseks laadisid tatarlased mitusada last vankritele ja viisid nad kaasa, et neid orjadeks müüa."
1703 - Tsaar Peeter I väejuhi ?eremetjevi rüüsteretk läbi Eesti; rüüstetegevusest jäävad enamvähem puudutamata ainult Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa kesk- ja põhjapoolsed alad ja saared, seega vähemviljakad maaosad. Vangistatakse palju eesti talupoegi, eriti arvukalt lapsi, saates neid Ukrainasse: "Ei ole võimalik kirjeldada suurt kahju ja viletsust, mida kirjeldatud rüüsteretk põhjustas. Põletati ära mitte ainult palju ilusaid kirikuid, väikesi linnu, mõisu ja kuni 1500 küla, vaid ka 1000 koormat osalt jahvatatud, osalt jahvatamata vilja. Ka võttis vaenlane kaasa hulk vaske ja tina majatarvete ja kirikukellade näol. Samuti ajas ta oma maale kuni 1000 veist, ja mida ta kaasa võtta ei saanud, nagu sigu ja hanesid, need ajas ta kokku küünidesse ja tallidesse ja põletas ühes nendega. Vaenlane tappis palju inimesi ja küüditas oma maale suure hulga noori lapsi."
1703/04 - Venelaste korduvad rüüsteretked Narva ümbruskonda.
1704 - Venelaste rüüsteretk Tartumaale: "1704. a. jaanuaris tungisid venelased piki Peipsi järve Torma, süütasid külad põlema ja võtsid kaasa palju inimesi alasti ja näljastena. Kes tugeva külma käes hukkusid või enam edasi minna ei suutnud, need uputati Peipsi järvel jää alla."
1704 - Tartu alistub 13. juulil Vene piiramisväele. Venelased ei täida kapitulatsioonitingimusi ega lase Tartu garnisonil siirduda Tallinna, nagu kokku lepitud.
1704 - Narva vallutamine venelaste poolt. Vallutamisele järgnes linna rüüstamine vene sõdurite poolt tsaar Peetri enda juhiste kohaselt. "Ka surnud, olgu kõrgest või madalast soost, kisti välja haudadest ja visati jõkke. Kurb ja kole vaatepilt oli, kuidas haiges, kes majades, kindlusvallidel ja mujal lamasid, hunnikusse vankritele laoti ja Narva joast alla kallati, kus nad kaebliku kisaga hukkusid. Sellele õnnetusele oli võrdne asjaolu, et Narva elanikelt kõik lapsed 6-14. a. vanuses ära võeti, et neid Venemaale orjadeks viia."
1707 - Vene ratsaväe suurem rüüsteretk Põhja-Tartumaale, Põltsamaa, Puka, Sangaste ja Karula suunas. Põletatakse uuesti Valga.
1708 - Vene väe uus suur rüüsteretk Liivimaale. Valgamaa laastatakse metsikult. Talud ja mõisad põletatakse. Vili põldudel tallatakse ja niidetakse maha.
1708 - Narva ja Tartu kodanikkond viiakse Venemaale sundasumisele. Paljud surevad. Osa pääseb tagasi viis aastat hiljem. Tartu linn hävitatakse. Jäävad rüüstatud kujul ainult üksikud ehitused.
1709 - Pärnu vallutatakse venelaste poolt.
1710 - Tallinn kapituleerub venelastele.
1710-1918 - Eesti tegelik kuulumine Vene all.
1917 - Vene sõjaväed omavolitsevad ja rüüstavad Eestis.
1918 - Vene punavägi hakkab novembrikuus tungima Eestisse. Järgnevad veresaunad Rakveres, Tartus ja mujal.
1924 - Piiritagant organiseeritakse Eestis mässukatse 1. detsembril.
1939 - Vene surub Eestile peale vägivaldse "abistamispakti". Vene väed asuvad baasidesse. Venelased rikuvad pakti tingimusi.
1940 - Vene vägi asub 17. juunil Eestisse. 21. juunil teostab vene vägi Eestis riigipöörde.
1944 - Vene vägi tungib 2. veebruaril üle Narva jõe. Algavad lahingud Eesti pärast, mis lõppevad sügisel kogu Eesti langemisega venelaste kätte.
1944 - 20... - Inkorporeeris vene riik (NSVL) ebaseaduslikult nii oma kehtivate seaduste tähenduses, Eesti seaduste tähenduses kui ka rahvusvahelise õiguse tähenduses Eesti riigile ja -rahvale kuuluvad alad Ingerimaal ja Setomaal (ca 5,2% meie riigi territooriumist), Sealhulgas Narva linnaosa Jaanilinna ning Petseri maakonna keskuse, Petseri linna enda külge ning hoiab nimetatud alasid ebaseaduslikult enda valduses ka käesoleval ajal.

*****************

2007 aprill - vene impeeriumimeelsed koos pättidega korraldasid suurpogrommi Eesti Vabariigi pealinnas

KUNINGLIKUD UUDISED

The best Governments of the World have been composed of Monarchy, Aristocracy, and Democracy. -- Algernon Sidney --

  • Kuningriiklane Kalle Kulbok: riigikogu vajab isepäiseid naljamehi
    1
    +1

    ... Kalle Kulbok märgib, et tema silmis on kuningriiklus tõsine asi. Neis riikides, mis on veel kuningriigid, on demokraatia märksa stabiilsem.
    „Mõned asjad on neis riikides paigas teiste tavade ja reeglite järgi. Meil kipub kogu võim sõltuma üksteisest ja kauplemisoskusest. Kuningriik riigikorraldusena on minu arvates parem kui vabariik. Mõtlen seda tüüpi arenenud kuningriike, nagu on tänapäeval Põhjamaades. Sestap kannan endiselt kuningriiklase märki ja kirjutan oma nime juurde emeriitkuningriiklane.”...

    Tänapäeva tuima ja pragmaatilise poliitilise maastiku taustal tundub veider, et 1992. aasta riigikogu valimistel said kuningriiklased 7,12% hääli ja parlamendis kaheksa kohta.

    Oli see nali, mis ootamatul kombel tõsiasjaks sai? Kuidas see juhtus ja miks lõppes? Mida kuningriiklastelt tänapäeval õppida? LP suhtles endiste silmapaistvate rojalistide Kalle Kulboki, Kirill Teiteri, Tõnu Kõrda ja Priit Aimlaga ning pani nende mõtted kirja.

    Kindlasti oleks ka praegu Toompeal vaja kuningriiklaste moodi seltskonda, kes sõltumatu jõuna ilmselged jaburused välja naeraks. Nii mõnigi praegune poliitik on seda vajadust kinnitanud, mainib omaaegne esikuningriiklane Kalle Kulbok.

    „Kuningriiklased ilmusid poliitikasse 1989. aastal, kui asutati Eesti Rojalistlik Partei. Osaliselt selleks, et parodeerida kõikvõimalike väikeste n-ö taskuparteide teket. Mõtlesime, et miks mitte teha väikses Eestis kuningriiklusel põhinev väikepartei, mis kasutab poliitiliste relvadena eeskätt paroodiat ja huumorit,” meenutab Kulbok.

    in Kuninglikud UUDISED "Liivi Kroon"
  • Krahvinna Sophie külastab Eestit!
    0

    Wessexi Krahvinna külastab 2. ja 3. mail Eestit.

    Tema Kuninglik Kõrgus Wessexi Krahvinna
    kohtub Eestis president Kersti Kaljulaidi ning peaminister Jüri Ratasega. Samuti kohtub ta gaidide ja skautidega ning külastab lasteaeda, kus käivad erivajadustega lapsed.

    Olles Suurbritannia jalaväe rügemendi 5 Rifles aukolonel külastab ta selle rügemendi sõdureid, kes teenivad Tapal NATO lahingugrupi koosseisus.

    Wessexi Krahvinna on täiskoormusega töötav kuningliku perekonna liige. Igal aastal külastab ta sadu koole, ülikoole, sõjaväebaase ja heategevusorganisatsioone, et nende tegevusest rohkem teada saada ning nende tööd esile tuua. Oluliseks teemaks on tema jaoks võimaluste loomine noortele ja erivajadustega inimestele.

    in Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
Kõik kuninglikud uudised

Viimased kommentaarid

A.Rand
Tere Holger!

Hetkel on BHR veelahkmel, kus tuleb vastu võtta otsus edasise jätkamise osas või võt...
holger kaljulaid
Tervist hr Rand!
Kas Te peate puhkepausi ( nt seoses veebilehe X aastapäevaga )
või on juhtunud mi...
timur
aga uusasunduste tegemisel naiste jalaste kodudest väljaviskamisega oled päri kulla autor ?
meenuta...