Põhja-Korea armeest

0

Põhja-Korea, ametliku nimetusega Korea Rahvademokraatlik Vabariik, on maailma kõige vasakpoolsema režiimiga riik. Terve riigi ideoloogia on formaalselt pühendatud tööliste ja talupoegade heaolule ning sellele, et näidata maailmale sotsiaalseima ühiskonna võitu mädaneva kapitalismi üle. Seda pürgimist riigiks, milline kõige enam hoolitseb lihtsa inimese eest, kaitseb kiivalt üks sotsialistliku suunitlusega partei - äärmusvasakpoolne Korea Tööpartei  ja tema "üliandekas ning geniaalne" juht, marssal Kim Jong-un.

Kim Jong-un juhib riiki ja parteid nagu tegi seda tema isa ja vanaisa - õilsa punaarmee abil. Armee ise on aga osa rahvast. Kim Jong-un, partei, rahvas ja armee on aga ühtne, mida kinnitab armee koosseis ja ülesehitus.

Et olla valmis kaitsma tööliste-talupoegade riiki nii päeval kui öösel, eelkõige salakavala ja sõnamurdliku USA ja tema sülekoera Lõuna-Korea vastu, on partei loonud armee, mis on tõeliselt üldrahvalik. Põhja-Korea kommunistliku armee suurus on suhtarvuna võttes maailma suurim. Põhja-Korea 24,5 miljonist inimesest on armee teenistuses igapäevaselt 1,1 miljonit inimest, milline moodustab 4,5 % riigi elanikkonnast.

Põhja-Koreas pole paramilitaarseid jõude a la "Kaitseliit", sest relvad on rangelt partei ja armee kontrolli all. Kuid selleks pole ka vajadust. Armeesse kutsutakse kutsealused, kes teenivad seejärel riiki sõjameestena, sõltuvalt väeliigist, 5-10 aastat.

Ka naised teenivad armees.

Kuni 2015. aastani siiski oli naiste sõjaväkke suundumine vabatahtlikkuse teema. Kuid seejärel leidis partei, et armee isikkoosseisu on ilmtingimata vaja järsult suurendada ja võetigi vastu otsus naiste kohustusliku sõjaväeteenistuse kohta. Siiski on naistel mõned asjad pisut kergemad. Eelkõige teenistuse aeg. Kui mehed peavad teenima 5-10 aastat, siis naised "ainult" kolm aastat.
Stiimuliks, et naised ei hakkaks sõjaväeteenistusest kõrvale hoiduma, võeti vastu partei otsus, et ülikooli võetakse vaid neid tüdrukuid, kellel armeeteenistus on läbitud.

Merevägi

Merevägi on loomulikult Põhja-Koreale kui mereriigile oluline.

Isikkoosseisu suurendatakse mereväes pidevalt, sest vaenulikke laevastikke on üha enam luusimas riigi merepiiride vahetus läheduses.
2008. aastal kuulus mereväkke 46 000 isikut. Kuid juba 2012. aastaks oli mereväe isikkoosseisu suurendatud 60 000 peale. Teenistus on seal samuti 5-10 aastat, maal lühem, laevas pikem aeg.

Põhilise osa mereväest moodustab siiski nn rannakaitse e. meremehed, kes kunagi laevalaele ei astu.

Korea õhkpatjadel dessantkaatridSellegi poolest ei saa märkimata jätta, et Põhja-Korea mereväel on ka mõned suuremat sorti laevad - 3 fregatti, 2 miiniristlejat (hävitaja, destroier) ja lisaks 18 väiksemat sõjalaeva, miiniheiskajat, allvelaevakütti jms. Lisaks eeltoodutele on kommunistidel ka 34 raketikaatrit.

Kergemaid tuletoetuse, patrull- ja dessantlaevu on hangitud Põhja-Koreale suur hulk. Riigil on 56 suuremat ja enam kui 100 väiksemat patrullkaatrit, kümmekond dessantlaeva (igaüks neist on suuteline peale võtma ka 3-4 kergetanki) ning 250 dessantkaatrit, millistest omakorda ca 130 on õhkpatjadel, ehk võimelised sõitma otse rannikule.

Allveelaevastik on samuti märkimisväärne. Sinna kuuluvad 4 suurt nõukogude venemaa ajast pärinevat allveelaeva (Projekt 613 tüüp) ja 23 keskmise suurusega allveelaeva, millised on kodumaine toodang või Hiina päritoluga ja 50 väikest ning üliväikest allveelaeva.

Raketiväed

Oma raketiväestiku on kommunistlik Korea üles ehitanud struktuurselt Hiina eeskujul. relvastus on suures osas aga koopia venemaa nõukogudeaegsest toodangust, mida püütakse siis jõukohaselt moderniseerida. Noore parteijuhi ja marssali Kim Jong-uni arvates peab raketivägi (eeldatavalt tuumavõimeline) saama peamiseks heidutusjõuks USA-le, Lõuna-Koreale ja kogu kapitalistlikule maailmale.

Olulisemaks raketirusikaks kommunistide käes on Hwasong-5 ja Hwasong-6, millised on Korea nägemus (moderniseeritud töötlus elik koopia) venemaa stratosfäärilisest põrutajast R-17 Elbrus (P-17). Lisaks hunnikute viisi väiksemaid rakette ja raketikesi (vt. viiteid).

KahurivägiPõhja-Korea kahurivägi koos transpordiga sõjaväeparaadil.

Lõuna-Korea andmetel on kommunistide käsutuses ca 21 000 erinevat seadeldist, milliseid liigitatakse kahuriväe alla. Põhijõuks loetakse mitmelasuliste raketiheitjate patareisid, millest omakorda oluliseimad on ehk 240 mm kaliibriga, 12 toruga raketiheitjad "M1985", laskekaugusega 35 km.

Kui muidu on Põhja-Korea relvastuse karakteristikutest suhteliselt vähe andmeid, siis erandiks on ilmselgelt M-1978 Koksan, millist teatakse ja tuntakse hästi, kuivõrd sotsialistlik Korea seda relva ekspordib teistesse riikidesse ning neid on langenud lääneriikide kätte analüüsimiseks. Tegemist on iseliikuva suurtükiga, milline on paigutatud vene tüüpi tankide Т-54, Т-62 või Тип 59 alusele. Laskekaugus sellel torul on ca 40-60 km. Lahingukomplekt (laskemoon) tuleb eraldi veokitega kaasa vedada, sest masinal, erinevalt tankist, puudub kaasasolev mürsulast.

Lisaks on teada, et Koreal on terve "perekond" masinaid, milliseid on aretatud vene iseliikuvate suurtükkide baasil ja kannavad kahureid 122 - 152 mm.

Tankivägi

Tankidena kasutavad põhjakorealased perekonda, millised on aretatud välja venelaste vene-hiina tankide baasist. Peamiseks kandejõuks on tank "Pokpung-ho". Tegemist on nende uusima ja salajasema tankiga, milliseid Korea tööliste-talupoegade punaarmee relvastusse on võetud ca 200. Selle tanki arengubaas lähtub mudelitest T-62, T-72, Type 88 and Ch'onma-ho. Muidugi pole need ainsad tankid ja tankilaadsed tooted, mida kohalike sõjagurmaanide liuale on asetatud. Tankivägede suurus pole teada.

Lennuvägi

Põhja-Korea sõjalennukite arvuks loetakse ca 1600 lendavat aparaati. See on märkimisväärne arv. Tegemist pole loomulikult kõige moodsama väeliigiga. Põhiliselt kasutatakse venemaa ja Hiina päritolu lennukeid MIG-29 ja SU-25. Esimene neist tegi esmalennu 1977.-l, teine aga 1975.-l aastal, seega ca 40 aastat vanad mudelid. Samas on ka neid mõnevõrra moderniseeritud ja abi on andnud siin nii Hiina kui venemaa.

Lisaks eeltoodule on Põhja-Korea relvastuses aktiivselt arvel (kasutusvalmis) tohutu hulk vene relvastust, milline pärineb aastatest 1930 - 1960. Alates vintidest ja automaatidest, lõpetades kergekahuriväe torudega.

Lõpetuseks tuleb mainida, et Põhja-Korea on korduvalt hoiatanud, et pühib USA maamunalt minema. Selles mõttes on Põhja-Korea kommunistidel ja islamistidel täiesti üheselt kattuvad eesmärgid. Milline omakorda võib viia sõjalisele koostööle. Kas see koostöö suudab aga tõsta relvastuse taset, on mõnevõrra kaheldav.

BHR

Kliki ka nendele artiklitele:

* Lühidalt - 19.08.2016 (täiendatav)
Kuidas äärmusvasakpoolne režiim kohtleb oma olümpialasi? Korea Rahvademokraatlik Vabariik, mida laiem avalikkus pigem Põhja-Koreana teab, on omadki sportlased saatnud üleilmsele spo ...
* Pildike vasakpoolsuse paradiisist

Põhja-Korea liider Kim Jong-un sai uue tiitli Põhja-Korea parlament omistas riigijuht Kim Jong-unile uue ametinimetuse ning seega on noore diktaatori ametlik tiitel endisest veelgi pikem.  ...
* Vasakpoolsuse vähkkasvaja.

... ulemus tulevikus ikka üks ja seesama. SAMAS ... Aasias on vasakpoolsus võimukombitsaid enda käes hoidnud pikka aega Hiinas ja Põhja-Koreas. Aafrikas otsib vasakpoolsus poliitilist koostööd islam ...