Vasakpoolse majanduspoliitika tüüp-paradiis - Venetsueela aka Venezuela

1
+1

Tänu Nõukogude Liidu (vene riigi sotsialismiaegne ametlik nimelühend) välisele edukusele ning gööbelsliku propagandamasina efektiivsusele XX sajandi keskel, hakkasid üle maailma nakkuslikult levima vasakpopulistlikud poliitilised liikumised. Eriti õppiva noorsoo seas. Igasugused sotsiaaldemokraatlikud- , sotsialistlikud-, kommunistlikud-, töölis- ja tööparteid saavutasid meeletu populaarsuse.

Nende vasakpoolsete poliitiliste parteide utsitamisel süttisid mässutuled koloniseeritud Aafrikas, mistõttu möödunud sajandi 60.-70. aastad sünnitasid palju iseseisvaid riike Aafrikasse, millised ... endaga hakkama ei saanud ja virelevad, peale valgete kolonistide lahkumist, tänaseni korratuses ning kaoses. Vasakpoolsuse šokist nad välja tulla ei suutnudki.

Euroopas sündisid samuti tohutu populaarsed vasakpoolsed tudengiliikumised, millised kutsusid esile massiliselt tudengimässe Portugalis, Pariisis, Bonnis ... Nad põletasid. lärmasid.lõhkusid, rahunesid, kuid ei unustanud oma vasakpoolseid eesmärke. XX sajandi lõpuks said need mässavad tudengid Euroopas suures osas, läbi erinevate parteide, reaalsete poliitiliste võimukangide juurde ja pöörasid Euroopa Liidu hea idee pekki. Tänane Euroopa Liit on manduv, sotsialistlikku dekadentsi vajuv, majanduslikult uppuv haige vanamees, kes omaaegsest Nõukogude Liidust eeskuju saades kangekaelse jonnakusega püüab uut inimest kasvatada ja Euroopa hiilgeajastust pärinevaid ühiskondlikke tavasid murda, toitudes samas oma (mittevasakpoolsete) esivanemate kogutud rasvast ja kuulsusest.

Aasias toimusid samuti sotsialistlikud/kommunistlikud pöörded, millised aga 50 aastat hiljem on oma kaotust tunnistanud (näiteks punakhmeerid Kambodžas) või rühivad rohkemal-vähemal määral varjatud moel tagasi kunagi halvustatud juurte manu - traditsioonilise tootmise ning -inimkorralduse juurde. Mõned neist jätkavad küll vormiliselt sotsialismi ülesehitamist, kuid pole seda enam sisuliselt teps mitte (näiteks Hiina ja Vietnam).

Kuid on siiski erandeid. Ja veel mitut sorti erandeid.

Euroopa Liit on üks eranditest. Rühkides vaikselt-vaikselt sotsiaaldemokraatliku ideoloogia (nn uute euroopalike väärtuste ja -printsiipide) ning vasakpopulistliku poliitretoorika abil sotsialismi suunas. Siinjuures kasutab euroopalik peavoolupoliitika edukalt ära humanismis küpsenud ning "õiglaste revolutsioonide" robinhuudlike legendidega üles kasvatatud eurooplaste nõrkust teemade suhtes, kus puudutatakse võrdsuspoliitikat, solidaarsust, vendlust ja õiglust. Inimeste teadvusega osavalt mängides, inimlikke nõrkusi ärakasutavalt, manipuleerivad vasak-intelligendid inimesi, žongleerides mõistetega, hullutades nende inimeste teadvust ja kasutades nupukalt ära kultuurmarksismi "tõdesid" ning liberaalsotsialistlikku retoorikat.

Nad eksitavad inimesi ja tarvitavad vaba maailma ning demokraatia hüvesid, et Euroopa ühiskonda juhtida sotsialismi. Sellise sotsialismini, kus poleks enam tavasid, kombeid, juuri ega siduvaid mälestusi. Neid asendaks sootu, näotu, traditsioonideta ja kuulekas ühtne inimmass - nn "euroopa kodanik".

Teist sorti erandid on pisut arhailisema käitumismudeliga, püsides üsna konservatiivselt klassikalise sotsialismi rajal. Need on riigid, kes möödunud sajandi keskel veriste revolutsioonidega valisid sotsialismi tee ega ole valmis valitud teest loobuma, tulgu taevast või pussnuge. Nende riikide juhid jutlustavad jätkuvalt kõlavaid lugusid sotsialismi võidust, rahvaste võrdsusest-vendlusest, inimeste sõprusest, talupoegade-tööliste ja keskklassi ühtsusest ja loomulikult ... kapitalismi kohutavast näost, töövahendite omanike pahedest, kapitalistide kõrkusest, kõrgklassi ülbusest, imperialistide salasepitsustest ja ... lasevad samal ajal oma "õnnelikul" rahval nälgida, elada puuduses, vaesuses, defitsiidis.

Selliste riikide hulka võib lugeda Kuuba, Põhja-Korea, Venetsueela ... jah - ka täiesti paradiislike võimalustega rikas ja looduse poolt õnnistatud ekvatoriaalne Venetsueela e. Venezuela.

Lõuna-Ameerika põhjaosas asuva Venetsueela rahvas langes samuti vasakpopulistide lõksu ja jäi uskuma sotsialistide jutte nende maal valitsevast kapitalistlikust põrgust, diktatuurist ja lootusetust tulevikust, kui rahvas ei võta kätte relvi ja ei pühi kapitaliste, töörahva kurnajaid minema.

Sotsialistide liikumise (Acción Democrática) juhtimisel tõusis rahvas üles ning kukutas 1958. aastal vana poliitilise võimu. Alguse sai pikk vasakpoolsete valitsemise periood Venetsueelas, mida iseloomustavad sellised märksõnad kui süvenev vaesumine, Hugo Chaves, valitsev sotsialistlik partei, toidupuudus, inflatsioon, Nicolás Maduro, kapitalistlike firmade natsionaliseerimine või pankrotistumine ja tarbekaupade defitsiit.
Muide, Venetsueela sotsialistlik partei kuulub koos Eesti sotsiaaldemokraatliku parteiga ühte ideoloogilisse sotsialistide perekonda, kusjuures Ladina- ja Lõuna-Ameerika sotsialistidel on oma tiib.

Romet Kreek EPL-is kirjeldab tänases EPL-is üsna värvikalt seda, kuhuni on sotsialism viinud vaese Venetsueela rahva. See rahvas on täna oluliselt vaesem kui kümme aastat tagasi. Kümme aastat tagasi oli ta aga oliselt vaesem kui kolmkümmend aastat enne seda.

Paul Puustusmaa