Kas punahiina võiks korraldada Põhja-Koreast oma "Ida-Ukraina"?

0

Pealkirjas esitatud küsimus on retooriline ning lähtub teatud eeldustest.
Põhimõtteliselt aga vaadates Hiina reageeringuid seoses venemaa sammudega Ukrainas, oleks selle välistamine ilmselt ennatlik.

Hiinlastel on palju venemaaga sarnaseid huve ning poliitilisi käivitusmootoreid.
Ühelt poolt soov olla maailmavõim, teisalt iseseisvumisihaldusega siseprovintsid (Tiibet või Ida-Turkestanis elavad uiguurid), kus tuleb kohati tegutseda vägagi karme jõumeetodeid aeg-ajalt kasutades. Lisaks Hiina huvi Taivani liitmise vastu, kuigi olemuselt konservatiivse rahvusvahelise õiguse kaanoneid arvestades peaks eeldama vastupidist. Seda seetõttu, et Taivanil asuv Hiina Vabariik on tegelikkuses see "õige Hiina", mandrihiina vaid relvastatud mässu abil tekkinud poliitiline moodustis.
Niisamuti on Hiina oma kasvava majanduse ja elanikkonnaga väga huvitatud oma riigi füüsilisest paisumisest - geopoliitilises laienemisest. Selles osas vaatab Hiina armee kavalte pilusilmadega igas võimalikus suunas ning väheolilised pole siin hetkel veel venemaa kontrolli all olev Siber nagu ka näiteks "sotsialismiparadiis" Põhja-Korea, mille rahvas juba ammu vaatab Hiinat kui maailma kõige imelisemat maad. Eriti oluline on, et põhjakorealaased on ideoloogiliselt, läbi vasakpoolse riigiideoloogia, hiinale vägagi lähedased.

Juba eeltoodud teguritele juures peab rõhutama sotsialistliku riigi-ideoloogiat, mis on tugevalt segunenud traditsioonilise konfutsianismiga. Viimatinimetatu poliitiline olemus seisneb tugevas võimupüramiidis, kus RIIK on perekond eesotsas perekonnapeaga, keda kuulatakase, austatakse ja armastatakse ülima sügavusega.


Hiinlastel on vanarahvatarkus, mis räägib mehest, kes mäe otsas istudes vaatab, kuidas kaks tiigrit omavahel kaklevad. Iva on selles, et nahad mõlemalt tiigrilt võtabki mäe otsas istuv mees. Tänane Hiina eelistab olla paljudes poliitkaklustes pigem mäe otsas istuva mehena. Eriti aga venemaa konfliktides.
Samas ei ütle Hiina ilmselgelt ära kergelt süllekukkuvatest võimalustest nõrkade naabrite allakugistamiseks ning selles osas on Hiina juba vihje andnud, jäädes venemaa agressioonide puhul erapooletu seisukoha juurde kuigi varasematel perioodidel pole kunagi Hiina olnud nõus sünas või teos toetama neid mässuliikumisi, millised tahavad relvade abil riigi keskvalitsust kukutada. Praegune Hiina erapooletus analoogsetes küsimustes vene-Ukraina konflikti valguses peaks andma mõtteainet.

Rääkides aga pealkirjas viidatud küsimuse eeldustest, siis on neid eeldusi ja võimalusi analüüsinud ka tänane "Elu24.ee" portaal, kus küsitakse - mis saab Põhja-Koreast, kui Kim Jong-un peaks surema?

BHR