Ta sõbrad olevikus

1
+1

Ratas külastab venemaa põhjapealinna, et tähistada aastapäeva Eesti autonoomiasoovile venemaa koosseisus!

KESKERAKOND on kuritegelik organisatsioon - MTÜ, milline on Eesti Vabariigis kehtiva seaduse alusel erakonnana süüdi mõistetud kuriteo toimepanemises.

Formaalselt kehtiva, kuid Eestis tahtlikult mitterakendatava põhiseaduse normi § 48 kolmas lõik määratleb imperatiivselt ning punktiga lõppeva lause alusel, et
"Keelatud on ... erakonnad, kelle ... tegevus on ... vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega."
Seega on riigivõimu kohustus kuritegelik erakond likvideerida. Seda ei tehta. Teadlikult.
Eesti on ainuke riik Euroopas, mida juhib kuritegelik organisatsioon.
Kuritegeliku organisatsiooni poolt juhitav riigivõim ei oma moraalset õigust nõuda alamalseisvatelt institutsioonidelt nagu ka kodanikelt õiguskuulekat käitumist.
Keskerakonna käitumismuster ja poliitiline kultuur nii enne kuriteo sooritamist kui ka peale kuriteo sooritamist ning täna ei ole muutunud.

EUROOPA LIITU ootab ees olukord, kus peagi hakkab seda substantsi juhtima AMETLIKULT kuritegelik organisatsioon!

Ratas Peterburi sõitmist kahtluse alla ei seadnud

Värskete uudiste valguses saab kinnitada, et kolmapäeval riigikogus peaministrist kuritegeliku organisatsiooni juhi Jüri Ratase Peterburi visiidi ärajäämine seoses terroriaktidega kõne alla ei tulnud, ta kinnitas, et osaleb laupäeval toimuval üritusel nagu varem kavandatud.

Eesti autonoomia venemaa koosseisus on rõhutamisväärne!?

Ratas kordas infotunnis opositsioonipoliitikute küsimustele vastates varem öeldut, et Peterburi minekul on ainult üks eesmärk - tähistada 100 aasta möödumist demonstratsioonist, kus ligi 40 000 eestlast marssisid Eestile autonoomia andmise nimel.

Read more ...

0

Steven Seagalist sai venemaa kodanik

Putin andis Seagalile isiklikult üle vene passi

Venemaa president Vladimir Putin andis reedel USA märulifilmide tähele Steven Seagalile isiklikult üle vene passi.

Televisioonis edastatud videoklipis on näha, et Putin ulatas Seagalile passi ja õnnitles teda. Seagal tänas Putinit vene keeles.

Putin allkirjastas otsuse Seagalile vene kodakondsuse andmisest 3. novembril.

Read more ...

0

Vladimir Putin andis Steven Seagalile venemaa kodakondsue

Putin ja värske venemaa kodanik SeagalKreml kinnitas täna, et venemaa president Vladimir Putin on andnud USA näitleja ja lauljale Steven Seagalile vene kodakondsuse.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul on Seagal vene kodakondsust korduvalt taotlenud, vahendab Reuters.

Peskov tõdes, et Seagal pole kunagi varjanud, et tal on "soojad tunded venemaa vastu".

"Vene Föderatsiooni kodakondsuse sai ta seetõttu, et ta on üsna tuntud näitleja," lisas Peskov.

Read more ...

1
+1

Venemaa poliitilise agenda eestseisja Yana Toomi sõnad - minu pere on Keskerakond

Yana ToomKeskerakonna volikogul südamlikke sünnipäevatervitusi saanud Yana Toom märkis tänukõnes, et talle sooviti täna jõudu poliitikas ning oma esimesed sünnipäevalilled sai ta just Keskerakonnalt. "Millest ma või järeldada, et mu pere on Keskerakond," märkis Toom.

"Eestlastele on tavapärane soovida "Jõudu, jaksu, õnne. Venelased reeglina palju jõudu ei soovi," märkis Toom. Ometi soovisid Toomile ka tema vene keelt kõnelevad tuttavad jõudu suure juubeli puhul. "Minu jaoks selge poliitiline sõnum, kuigi juubelipäeval tahaks olla tavainimene," märkis Toom.

Mis Keskerakonnas toimub?

"See on tüüpiline pereheitlus. Keskerakond on võrreldav kärgperega, kus on keerulised suhted. Me püüame selgust ja rahu saavutada, aga see meil väga hästi pole veel õnnestunud. Ehk me pingutame selle nimel edasi."

Read more ...

0

Valgevene president Lukašenka: ma langen venemaa eest!

Endised liitlased, tänased vaenlased - Ukraina president ees ja Valgevene-vene presidendid taga kõndimasValgevene president Lukašenka lubas venemaa eest surra, edastas Delfi.

On küll arusaamatu, mis võiks olla Valgevene presidendi eneseohverduse võimalikuks ajendiks, kas näljastreik juhul, kui Putin vangi pistetakse või hukkumine eesliinil, kui venemaa otsustab lääneriikide vastu vallutussõtta tormata, kuid lubadus on antud.

Valgevene president Aljaksandr Lukašenka teatas reedel parlamendiliikmetega kohtudes, et venemaa võib läänesuunal arvestada Valgevene armee abiga.

Read more ...

0

Putin ja Erdoğan kohtuvad Peterburis

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan sõidab teisipäeval venemaale kohtuma president Vladimir Putiniga, see on esimene kord, kui liidrid ametlikult kohtuvad alates novembrikuust, mil Türgi tulistas Süüria piiril alla vene sõjalennuki.

Erdoğani visiit Putini kodulinna Peterburi on ka tema esimene välisvisiit pärast eelmise kuu luhtunud riigipöördekatset, mille järel käivitas ta valitsusstruktuuris põhjaliku puhastuse, mis varjutab suhteid Läänega.

Read more ...

0

Tiit Vähi arvates peab Eesti riik toetama teda okupeerivat naabrit!

Mõtte- ja võitluskaaslsaed Savisaar ja VähiVenemaa on ainuke Euroopa riik, kes peale II Maailmasõda on sõjalisel teel vallutanud oma naaberriikidelt territooriume.
Ka on venemaa ainuke riik Euroopas, keda ei ole ametlikult hukka mõistetud II Maailmasõja alustamise eest.

Võimalik, et esimene ja teine asjaolu on omavahel sidususes põhjusliku seosega. Siinjuures on kindel see, et venemaa tänase päevani ei tunnista Tartu rahulepingu kaudu tekkinud naaberriigi - Eesti Vabariigi olemasolu ning endiselt hoiab enda ebaseaduslikus valduses Eesti rahvale ja riigile kuuluvaid ulatuslikke territooriume.

Tiit Vähi nimeline endine punaparun, kompartei nomenklatuuri liige ja hilisem (praegune) ärimees leiab, et eeltoodu pole oluline ja meid okupeeriva riigiga tuleb tingimusteta toetavat poliitikat arendada.

Rahvuslikku- ja riiklikku eneseväärikust mahasuruvat kapitulatsioonipoliitikat toetava avalduse tegi mees usutluses ajalehele "Postimees", kus muuhulgas märkis alljärgnevat.

Read more ...

0

Tsipras mõistis Putini Kreeka-visiidil Venemaa vastased sanktsioonid hukka

Kreeka peaminister Alexis Tsipras ütles Ateenas ühisel pressikonverentsil venemaa presidendi Vladimir Putiniga, et venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid ei ole mõjusad. Putin märkis seoses Krimmiga, et "see teema on igaveseks suletud" ning hoiatas Washingtoni raketibaaside rajamise eest Euroopasse, sest see on tema sõnul otsene julgeolekuoht tema riigile.

"Me oleme korduvalt öelnud, et see militariseerimise nõiaring, külma sõja retoorika ja sanktsioonid ei ole viljakad. Lahendus on dialoogis," vahendas BBC Tsiprase sõnu.

Putin ütles pressikonverentsil, et Krimmi teema on igaveseks suletud. "Mis puudutab Krimmi, siis see küsimus on igaveseks lõpetatud. Kreeka peaminister Alexis Tsipras ütles Ateenas ühisel pressikonverentsil venemaa presidendi Vladimir Putiniga, et venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid ei ole mõjusad. Putin märkis seoses Krimmiga, et "see teema on igaveseks suletud" ning hoiatas Washingtoni raketibaaside rajamise eest Euroopasse, sest see on tema sõnul otsene julgeolekuoht tema riigile.

"Me oleme korduvalt öelnud, et see militariseerimise nõiaring, külma sõja retoorika ja sanktsioonid ei ole viljakad. Lahendus on dialoogis," vahendas BBC Tsiprase sõnu.

Read more ...

0

Vene eriteenistuse kasuks Eesti vastu tegutsenud mehed pandi vangi

Läinud aasta oktoobris ja tänavu veebruaris mõistis Tartu maakohus süüdi kolm meest, kes tegid koostööd vene eriteenistusega ja panid toime kuritegusid Eesti riigi vastu.

Läinud nädala lõpus mõistis kohus süüdi 32-aastase Eesti kodaniku Maksim Gruzdevi, kellele kaitsepolitsei ja riigiprokuratuur heitsid ette salajast suhte loomist ja selle pidamist venemaa eriteenistusega, mis oli suunatud Eesti julgeolekuasutuste tegevuse kahjustamisele, ütles riigiprokuratuuri pressiesindaja Ilmar Kahro ERR.ee-le.

Süüdistuse järgi värbas venemaa eriteenistus Gruzdevi 2013. aasta teisel poolel venemaa territooriumil Pihkva oblastis. Gruzdev edastas alates sellest ajast kuni tema kinnipidamiseni läinud aasta oktoobris venemaa eriteenistusele infot muuhulgas ka kaitsepolitseiameti töötajate tegevusest ning osales venemaa eriteenistuse agentuur-operatiivtöös.

Kohus mõistis Gruzdevile karistuseks nelja-aastase vangistuse.

Read more ...

0

Merkel kaitses gaasijuhet Nord Stream-2

Eile Brüsselis lõppenud tippkohtumisel leidis Saksa kantsler Angela Merkel end teiste Euroopa Liidu liidrite surve alt oma toetuse pärast Venemaalt lähtuvale gaasijuhtmele, mis kardetavasti õõnestab veelgi Ukraina majanduslikku ja poliitilist stabiilsust.

Nord Streamile kavandatud laiendus tähendaks võimalust täiendava 55 miljardi kuupmeetri maagaasi suunamiseks Läänemere kaudu Venemaalt Saksamaale – ligikaudu sama palju, kui Gazprom praegu Ukraina kaudu transpordib.

Nii Brüsselis, Washingtonis kui Kiievis on Moskvat süüdistatud selles, et viimane üritab nn Nord Stream-2 abil võtta Ukrainalt viimased poliitilised hoovad ning ühtlasi hädavajalikud transiiditulud, kirjutab Wall Street Journal. Eile nimetas Ukraina president Petro Porošenko Nord Streami laiendust oma riigi «suurimaks mureks täna.»     

Merkel asus aga gaasitoru kaitsele. «Ma tegin koos teistega selgeks, et see on kommertsprojekt, et sellel on erainvestorid,» ütles kantsler pärast tippkohtumist, kus tema seisukohti ründasid Itaalia peaminister Matteo Renzi ja Bulgaaria valitsusjuht Boyko Borisov, samal ajal kui Hollandi peaminister Mark Rutte Merkelile mõnevõrra tuge pakkus.

Read more ...

1
+1

Erdogani väitel on tal tõendid venemaa osalemise kohta ISIS-e naftaäris

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ütles, et tal on tõendid venemaa osalemise kohta terrorirühmituse Islamiriik (ISIS) naftaäris.

"Meil on tõendid," tsiteeris Erdoğani esinemist Türgi pealinnas Ankaras uudisteagentuur AFP. "Me hakkame neid esitama kogu maailmale."

Türgi president selgitas, et ta loeb enda väite tõenditeks süüdistusi Süüria ärimehe George Haswani aadressil, kes tema sõnul ostab ISIS-elt naftat. Ta kinnitas, et Haswanil on vene pass.

Varem oli venemaa kaitseministri asetäitja Anatoli Antonov ajakirjanikele öelnud, et Türgi kõrgem juhtkond ja president Erdoğan isiklikult on seotud Süüria ja Iraagi nafta ebaseadusliku puurimise ja veoga.

Read more ...

0

Kas riik täidab nüüd seadust ja likvideerib Keskerakonna?

Tulenevalt erakonnaseaduse §-st 12 lg 1, mittetulundusühingute seaduse § 40 lg 1 ja 3 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 40 lg 1  tuleb erakond kohustuslikus korras likvideerida (sundlõpetada), kui partei tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega.

Keskerakond on aastaid katsetanud lubatu ja lubamatu piire, rikkunud häid tavasid ja kombeid valimisvõitluses ning suheldes oma juhtorganite kaudu meid okupeeriva riigi julgeolekuasutustega. Erakonna juht on venemaa mõjuagent, see fakt pole enam ka vaidluse all.

Lõppudelõpuks on ta ka Eesti riigi seaduste kohaselt süüdi mõistetud.

Keskerakonna likvideerimiseks on olemas kõik alused. Vaja on vaid poliitilist tahet. Meie mannetu riigikese mannetud juhid valitsusringkondadest võiks selle piskuga ikka hakkama saada, et pisutki lõpuks ka seadust täitma hakata.

Read more ...
0

Nad TAHAVAD KINDLASTI ümber vaadata Vabadussõja tulemused ja tasuta anda venemaale ära meie rahvale kuuluva maa!

Kes tahavad?

Ossinovski sotsialistid, Taavi Rõivase ning Edgar Savisaare liberaalsotsialistid!

Miks nad tahavad? Seda pole võimalik veel aru saada, sest siiamaani pole rahvale antud ühtegi mõistlikku põhjendust, miks vaadatakse ümber Vabadussõja tulemused, miks lüüakse kirstunael Eesti Vabariigi järjepidevuse teooriasse, miks nõustutakse sõlmima uut piirilepingut riigiga, kes isegi riigi kontinuiteeti e. meie olemasolugi ei tunnista, miks muudetakse varjatul moel kehtivat Põhiseadust ning miks seda tehakse veel tasuta, venemaal tehtava kinkelepinguna?

POSTIMEES -> Mikser: loodetavasti saab piirilepped kevadeks ratifitseeritud

Read more ...
0

Jaan Kaplinski arvates läheb Eesti vene mõjusfääri niikuinii

Jaan KaplinskiTuntud kirjanik ja tõlkija Jaan Kaplinski kirjutab oma blogis, et kodumaine meedia käsitleb venemaad tendentslikult kõiges, tahtes Eesti rahvast uskuma panna, et vene oht on väga suur. Kaplinski arvab, et tegelikult ei sünniks Eestile erilist kahju sellest, kui ta kuuluks USA mõjusfääri asemel venemaa mõjusfääri, mis varem või hiljem tõenäoliselt ka toimub.

Kaplinski ei näe venemaas mingit ohtu vaid pigem näeb ta ohtu venemaaga rahva hirmutamises.

Tõsi - Kaplinski ei kaalu oma mõtete esiletoomises üldsegi neid asjaolusid, mis määravad venemaa käitumise tänapäevases maailmas, sealhulgas ka meie lähiregioonides. Ta ei näe venemaal pead tõstvat imperialismi, suurvene šovinismi ilminguid.
Kaplinski ei näe seda, et venemaa ei tunnista meie riigi aluseid (meie riigi olemasolu, õigusjärglust EW-st). Kaplinski ei näe seda, et venemaa okupeerib endiselt märkimisväärset osa Eesti riigist. Kaplinski ei näe, et venemaa ei ole meie rahvale tagastanud siit röövitud varasid (näiteks ülikooli varasid).

Kaplinski on unustanud, et USA-ga pole Eesti riik ja rahvas kordagi sõdinud. Aga venemaa (või tema territooriumil eksisteerinud riikide) sõjajõud on viimase paari tuhande aasta jooksul meie maad ning rahvast rüüstamas käinud kümneid ja kümneid kordi.

Read more ...
0

Bernie Ecclestone: Putin raiskab Venemaal lihtsalt aega, ta peaks valitsema kogu Euroopat

Vormel-1 sarja boss Bernie Ecclestone on Venemaa presidenti Vladimir Putinit ohtralt kiitnud ja nädalavahetusel tegi ta seda jälle.

Vormel-1 ametlik veebileht küsis Ecclestone'ilt 85 küsimust ja üks neist puudutas ka seda, kes vormelibossile kuulsatest inimestest kõige võimsama mulje jätnud. Intervjueerija mainis kohe ka Putini nime, kelle pilt ripub Ecclestone'i kabineti seinal.

«Härra Putin raiskab Venemaal lihtsalt aega. Ta peaks valitsema tervet Euroopat. Sest keegi teine pole selleks ju suuteline!» oli Ecclestone'i vastus kindel.

Read more ...
0

Tsipras ja Putin arutasid kahe riigi suhteid ja rändekriisi

Kreeka peaminister Alexis Tsipras ja vene president Vladimir Putin arutasid reedel telefonivestluses kahe riigi suhete tugevdamist ning üha süvenevat rändekriisi, teatas Tsiprase kantselei.

Putin helistas Tsiprasele, et õnnitleda teda eelmisel pühapäeval saavutatud valimisvõidu puhul, vahendas Postimees.

Vestluse ajal rääkisid nad kahepoolsete suhete tugevdamisest, samuti regionaalsetest arengutest, eriti aga põgenikevoolu küsimusest, ütles Tsiprase kantselei.

Read more ...
0

Sarkozy: suhetes venemaaga tuleb keerata uus lehekülg

Prantsusmaa eelmine president Nicolas Sarkozy ütles, et suhetes venemaaga tuleb keerata uus lehekülg, sest Moskva koostööd on vaja võitluses Islamiriigiga ning suhete parandamine oleks nii venelaste kui ka eurooplaste huvides.

Sarkozy rääkis ajalehele "Le Figaro" antud intervjuus, et see oleks tõsine viga, kui loodaks tingimused uueks külmaks sõjaks venemaaga.

"Meil on venemaad vaja seoses Süüria ja Daeshiga (araabiakeelsest akronüümist tuletatud halvustav nimetus äärmusrühmituse Islamiriik kohta - Toim.). Selles külmas sõjas Moskvaga tuleb keerata uus lehekülg, mis ei tähenda seda, et me oleksime kõikides asjades samal seisukohal või et me lepiksime sellega, mis toimub Donetskis. venemaa peab näitama üles head tahet aidates rahvusvahelisel üldsusel võita Daeshi ja stabiliseerida olukorda Süürias," selgitas ta.

Ekspresident märkis, et venemaa peaks naasma G8 hulka, peaks lõpetama lihatoodete impordiembargo ja eurooplaste ning venemaa vahel tuleb algatada uus dialoog. "See on nii venemaa kui ka eurooplaste huvides," lisas ta.

Read more ...


Rahvusliku mõttelaadi toetuseks

BHR on tänulik toetuse eest!



Gallup

KUUKÜSITLUS: Millist erakonda sa toetaksid täna,kui oleksid Riigikogu valimised?
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
Total Votes:
First Vote:
Last Vote:
ISLAM
ISLAM
ja EESTI
ja EESTI
NAABRID
NAABRID
ja MAAILM
ja MAAILM

Prof. ULUOTSA kroonika

Kroonika, mille koostajaks oli professor Jüri Uluots, avaldati pärast Eesti puhastamist vene okupantidest 1941. a. ajalehes "Eesti Sõna" (23.12.1941).

1030 - Jaroslavi sõjaretk eestlaste vastu ja Tartu vallutamine.
u. 1054 - Kiievi suurvürsti ja Novgorodi vürsti Izjaslavi väepealik Novgorodi possadnik Ostromir teostab sõjakäigu eestlaste kallale, saab aga lüüa.
1060 - Izjaslav korraldab retke "sosolite" vastu ja maksustab neid raskesti. "Sosolite" nimetus arvatakse käivat kas Sakala või Soontaga või siis ühe Väinajõe piirkonnas asuva läti-leedu hõimu kohta. Järgmisel aastal kihutavad "sosolid" maksuvõtjad minema.
1077 - Smolenski vürst Vladimir ja Novgorodi vürst Gleb sõdivad üheskoos "tšuudide" vastu.
12. saj. algus - Novgorodi vürsti Mstislavi retk "Otšela" vastu (vist Adsel Koiva jõel, eestlaste ja lätlaste piirimaal).
1113 - Mstislav korraldab vene allikate põhjal võiduka retke "tšuudide" vastu ja võitnud neid "Boru peal" (oletatavasti Irboska või Metsepole).
1116 - Mstislavi juhtimisel korraldavad novgorodlased ja pihkvalased sõjakäigu eestlaste vastu. 1. novembril langeb nende kätte Otepää linnus. Venelased laastavad lugematul hulgal külasid ja pöörduvad tagasi paljude vangidega.
1130 - Mstislav saadab oma pojad Vsevolodi, Izjaslavi ja Rostislavi Novgorodi, Poletski ja Smolenski venelastega eestlaste vastu rüüsteretkele maksude saamiseks. Tapetakse mehi, põletatakse elamuid, naised ja lapsed viiakse vangi.
1132 - Novgorodi Vsevolod teostab oma jõul, ilma vendade abita, sõjaretke eestlaste vastu, kuid saab 23. jaanuaril Vaigas (Põhja-Tartumaal) hävitavalt lüüa. "Juhtus hiigla pahandus ja mustus", jutustab vene kroonika, "palju paremaid Novgorodi mehi löödi maha."
1134 - Novgorodi Vsevolodi sõjakäik eestlaste vastu. 9. veebruaril vallutatakse Tartu.
1180 - Novgorodi Mstislavi laastamisretk lätlaste ja eestlaste piirivahelisele maa-alale Adseli. Kohalikud elanikud lahkuvad kodudest ja tõmbuvad kuni mereni.
1190 - Pihkvalased tapavad salga ranna-eestlasi, kes olid sõitnud mööda Narva jõge Peipsile.
1192 - Novgorodi vürst Jaroslav teostab novgorodlaste ja pihkvalastega taliretke eestlaste vastu. Vallutab Tartu.
1192 - Sama aasta suvel läkitab Jaroslav jõugu pihkvalasi Otepääd maha põletama.
1210 - Novgorodi vürsti Mstislav ja ta venna Pihkva vürsti Vladimiri sõjakäik märtsis eestlaste vastu Torma ja Ugandisse. Ugandlased on sunnitud kaheksapäevase piiramisel järel loovutama oma kindluse Otepääl, maksma tribuuti ja osa võtma vastu õigeusu.
1211 - Pihkva venelaste retk Soontagasse jaanuari esimesil päevil.
1212 - Jaanuaris või 5. veebruaril siirdub Novgorodi vürst Mstislav ühes oma venna Toropetsi vürsti Davidiga ja Pihkva vürsti Vsevolodiga 15 000 mehega läbi Põhja-Tartumaa ja Järvamaa kuni Varbola linnuseni Harjumaal, kusjuures Varbola hõbedaga enda piiramisest lahti ostis.
1216 - Pihkva vürst Vladimir tuleb sõjaretkega, vallutab Otepää ja hakkab ugandlastelt nõudma kõrgeid makse. Vägi rüüstab ja saagitseb ümbruskonnas. Venelaste vastu võitlemiseks sõlmivad ugandalsed liidu sakslastega.
1221 - Novgorodi vürsti väed rüüstavad tagasipöördumisel Liivist Ugandit.
1223 - Novgorodi vürst Jaroslav, ta vend Suzdali suurvürst Georgi, Pihkva vürst Vladimir ja teised vene vürstid tulevad 20 000-mehelise sõjaväega liitlastena Eestisse, kuid hakkavad seejuures siin ise maad laastama.
1234 - Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda.
1241 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutab sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitab selle ja laseb vangilangenud vadjalased ja eestlased üles puua.
1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Sakslastega koos sõdivad eestlased, keda venelaste käe läbi palju langeb.
1248-1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutab ühes Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile.
1253 - Novgorodlased ja karjalased laastavad maa-ala lääne pool Narva jõge.
1262 - Venelaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudeta vallutada kindlust, kuid linn võetakse ära ja "palju tapeti selle linna rahvast; ja teisi võeti elusalt ja teisi põletati tulega, ja võeti nende naised ja lapsed; ja võeti ka vara ilma arvuta ja saaki".
1267 - Venelaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. Laastatakse laialt maad.
1268 - Jaanuaris tuleb mitu vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud eestlasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing venelaste ja sakslaste-eestlaste vahel. Venelased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dovmont rüüstab tagasiteel Virumaad.
1342 - Vürst Juri Vitovtovit?i sõjakäik Vastseliina. Kallaletungijad lüüakse sakslaste poolt ränkade kaotustega tagasi.
1343 - Mais tungivad pihkvalased oma vürsti Ivani, Irboska vürsti Ostapi ja possadnik Volod?a juhatusel 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Viie päeva pärast pöörduvad nad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani.
1371 - Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliina. Pihkvalased põletavad Kirumpää ja tapavad kõik kohalikud elanikud.
1406 - Pihkva vürstide Danilo ja Juri sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni.
1407 - 29. juunil tungivad pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöörduvad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1480 - Pihkva-Moskva vägede ühine retk Tartu piirkonda, kuni Emajõe liinini, kus vallutatakse Kastre kants.
1481 - Lõuna-Eesti rüüstamine venelaste poolt. Seekordne pealetung toimub veebruaris Moskva-Pihkva-Novgorodi ühendatud vägede poolt mitmest kohast, kusjuures venelaste kätte langevad muuseas Viljandi linn, Tarvastu, Karksi ja Ruhja. Laialdased maa-alad laastatakse ja rüüstatakse, raskesti kannatada saab Tartu piiskopkond. Okupeeritud maa-ala terroriseeritakse rängasti, et ka sel murda vastupanu.
16. saj. algus - Liivimaa allikais hakkab Vene (eriti XVI sajandi algusest peale) esinema julma vaenlasena, kel pole mingisugust halastust; venelasi mainitakse põlisvaenlastena.
1501 - Venelased tungivad röövides ja rüüstates Lõuna- ja Kirde-Eesti aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas mainib 40 000 tapetut ja vangivõetut. Teine vägi, kus palju tatarlasi, tungib Viru- ja Harjumaale. Väel on kaasas koerad, et eestlasi metsadest üles otsida.
1502 - Venelaste retk Tartu piiskopkonda.
1558-1582 - Vene-Liivi sõda.
1558 - Jaanuari lõpul tungib Vene sõjavägi Tartu piiskopkonda. Pealetungid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungivad sisse ka Vene abiväed Vilaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Vaenlase lahkumise järele läbi Järva- ja Virumaa üle Narva jõe laastatakse kogu Ida-Eesti, raskesti kannatada saavad Vastseliina, Rõngu, Rannu, Kongota, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa, Jõhvi jm. Külad, talud ja elamud põletatakse või rüüstatakse paljaks, maa upub ebainimlikesse tapmistesse. "Ja mis vaenlane vilja ja loomi mitte ei saanud ära viia, selle hävitas ta ja ajas palju loomi küünidesse ja pani küünid siis põlema ja põletas ühes loomadega ära." 11. mail vallutatakse Narva linn. Suvel 1558 toimub uus vaenlase pealetung 60 000 - 80 000-mehelise väega. Vallutatakse Vastseliina (30. juunil), Kirumpää, Tartu (18. juulil) ja Tartu piiskopkond ning naabruses olevad alad. Süstemaatilised rüüsteretked esialgu Kesk-Eestisse, hiljem ka Alulinna ja Gulbene piirkonda.
1559 - Venelaste rüüsteretked Alulinna ja Vilaka aladele.
1560 - Venelaste rüüstamise all kannatavad Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritavad venelased 40 000 ja 12 000-mehelise sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. Pärast Viljandi langemist arendavad venelased oma rüüsteretki laias sõõris Võnnuni, Pärnuni ja Läänemaale. Rüüstamise kõrval harrastatakse väga laialt talupoegade vägivaldset äraviimist.
1570 1570 - Hertsog Magnus hakkab suure Vene sõjaväega piirama Tallinna. Hiljem tuleb piirajaile lisa. "16. oktoobril tuli veel suur jagu Vene väge, keda oprit?nikuteks nimetati, ja see mässas ja möllas hullemini ja palju hirmsamini kui endised, tappes, röövides ja põletades, ja tapsid halastamata maha palju inimesi aadlist ja lihtrahvast, kes tühjas Kiviloo lossis Harjumaal varjul olid ja endistest venelastest olid puutumata jäänud. Ja läksid Tallinna alla Telliskopli leeri ja raiusid selle toreda metsa seal maha ja rikkusid ära." Piiramine jääb aga tulemusteta ja venelased lahkuvad Tallinna alt 16. märtsil 1571.
1573 - Venelased tulevad suurel hulgal Narva kaudu Eestimaale ja vallutavad Paide linnuse. Pärast Paide vallutamist venelaste 16 000-meheline sõjavägi siirdub vallutama Läänemaad, saab aga Koluvere all rootslastelt põhjalikult lüüa.
1574 - Venelaste rüüsteretk Põhja-Eestisse. "Aastal 1574, taevaminemise päeval, tungis kümme tuhat venelast ja tatarlast Harjumaale ja Tallinna alla, kus nad kõik külad, mis Tallinna ümber veel alles olid, maha põletasid, ja said suure osa röövitaud karja, mis aadlikud, kodanikud ja talupojad sõjameestelt Rakvere piiramisel olid ostnud ja omandanud, jälle kätte ja ajasid ära ja võtsid ka palju inimesi vangi. Selsamal suvel mässasid ja möllasid venelased ja tatarlased päeval ja ööl vahet pidamata Harjumaal ja Tallinna all ja tapsid inimesi öö aegu nende elumajades, aedades ja küünides ja viisid talupoegade lehmad ja voorimesete hobused linna alt karjamaalt ära."
1575 - Venelased vallutavad Pärnu
1575 - Venelaste rüüsteretk Loode-Eestisse. "Siis läksid venelased ja tatarlased esmalt Läänemaale Haapsalusse ja laastasid tee peal hirmsasti kõike Padise maad ühes Padise ja Keila rannaga, lõid inimesi maha ja viisid neid palju vangis ära. Ja ehk küll venelane ennegi sagedasti neist paigust oli üle käinud, ei olnud ta seda siiski iial nii hirmsasti teinud kui seekord. Selsamal korral laastasid venelased ja tatarlased Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala maid ühes Saare, Vormsi, Hiiu, Muhu ja Noarootsi saartega, välja arvatud Kuressaare maakond, üsna haledal kombel ja röövisid aina hobuseid ja inimesi; härgadest ja lehmadest nad suurt ei küsinud, sest et neid mitte nii ruttu ei saanud kaasa võtta."
1576 - Venelased rüüstavad Tallinna ümbrust: "Juulikuus, algusest lõpuni, olid venelased ja tatarlased Paidest ja Padisest Tallinna all rüüstamas ja langesid sagedasti kodanikkude hoostele, sulastele ja tüdrukutele peale, kui need heinal käisid, ja viisid Tallinna ümbert palju vaeseid talupoegi ära vangi ühes naiste ja lastega. Siis oli kodanikkudel ja talupoegadel palju nuttu ja kaebamist."
1577 - Tallinna ebaõnnestunud piiramine Johann IV poolt.
1579 - Venelaste ja tatarlaste jõukude korduvaid rüüsteretki Eestisse. "Tatarlased heitsid leeri Uuemõisa juures, 6 penikoormat Tallinnast, ja rüüstasid hirmsal kombel seal maapaigas ja ka tervel Harjumaal tappes ja röövides, lõid vanad surnuks ja viisid noored kaasa.
Mitte kaua pärast seda, kui see tatarlaste salk Harjust ja Läänest ära Riia stifti oli läinud, ja vaesed talupojad, kes metsades, soodes ja rabades peidus olid olnud, nüüd jälle koju olid tulnud, tuleb teine salk venelasi ja tatarlasi, sedasama teed Rakverest, jälle peale, kes jälle talupoegadele ja nende naistele ja lastele, kes endisest tatari salgast veel olid üle jäänud, armutult peale langeb ja nad kinni võtab. Siis oli Harjumaal häda häda peale".
1656-1658 - Rootsi-Vene sõda; venelased tungivad Eestisse. Rüüstatakse maa idaosasid, Tartu- ja Võrumaad, riivates ka Valga-, Pärnu- ja Virumaad. Tartu kapituleerub ja jääb Vene valdusse kuni 1661. a.
1700-1721 - Põhja sõda
1700 - Venelaste esimesed rüüstesalgad tungivad septembrikuus Alutagusesse. Algul Narva piiramine venelaste poolt. Narva lahing 19. novembril.
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda. Talupojad korraldavad enesekaitse salku.
1702 - Põhjalik rüüstamine pärast Hummuli lahingut Pärnumaal, Tartumaal ja Mõniste piirkonnas: "Põletati maani maha kõik kirikud, enam kui 100 mõisa ja 1000 küla. Inimeste kallal tarvitasid nad igasugu vägivalda - nad tapsid ilma vahet tegemata mehi, naisi ja lapsi või viisid nad vangis minema. Suurimaks õnnetuseks laadisid tatarlased mitusada last vankritele ja viisid nad kaasa, et neid orjadeks müüa."
1703 - Tsaar Peeter I väejuhi ?eremetjevi rüüsteretk läbi Eesti; rüüstetegevusest jäävad enamvähem puudutamata ainult Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa kesk- ja põhjapoolsed alad ja saared, seega vähemviljakad maaosad. Vangistatakse palju eesti talupoegi, eriti arvukalt lapsi, saates neid Ukrainasse: "Ei ole võimalik kirjeldada suurt kahju ja viletsust, mida kirjeldatud rüüsteretk põhjustas. Põletati ära mitte ainult palju ilusaid kirikuid, väikesi linnu, mõisu ja kuni 1500 küla, vaid ka 1000 koormat osalt jahvatatud, osalt jahvatamata vilja. Ka võttis vaenlane kaasa hulk vaske ja tina majatarvete ja kirikukellade näol. Samuti ajas ta oma maale kuni 1000 veist, ja mida ta kaasa võtta ei saanud, nagu sigu ja hanesid, need ajas ta kokku küünidesse ja tallidesse ja põletas ühes nendega. Vaenlane tappis palju inimesi ja küüditas oma maale suure hulga noori lapsi."
1703/04 - Venelaste korduvad rüüsteretked Narva ümbruskonda.
1704 - Venelaste rüüsteretk Tartumaale: "1704. a. jaanuaris tungisid venelased piki Peipsi järve Torma, süütasid külad põlema ja võtsid kaasa palju inimesi alasti ja näljastena. Kes tugeva külma käes hukkusid või enam edasi minna ei suutnud, need uputati Peipsi järvel jää alla."
1704 - Tartu alistub 13. juulil Vene piiramisväele. Venelased ei täida kapitulatsioonitingimusi ega lase Tartu garnisonil siirduda Tallinna, nagu kokku lepitud.
1704 - Narva vallutamine venelaste poolt. Vallutamisele järgnes linna rüüstamine vene sõdurite poolt tsaar Peetri enda juhiste kohaselt. "Ka surnud, olgu kõrgest või madalast soost, kisti välja haudadest ja visati jõkke. Kurb ja kole vaatepilt oli, kuidas haiges, kes majades, kindlusvallidel ja mujal lamasid, hunnikusse vankritele laoti ja Narva joast alla kallati, kus nad kaebliku kisaga hukkusid. Sellele õnnetusele oli võrdne asjaolu, et Narva elanikelt kõik lapsed 6-14. a. vanuses ära võeti, et neid Venemaale orjadeks viia."
1707 - Vene ratsaväe suurem rüüsteretk Põhja-Tartumaale, Põltsamaa, Puka, Sangaste ja Karula suunas. Põletatakse uuesti Valga.
1708 - Vene väe uus suur rüüsteretk Liivimaale. Valgamaa laastatakse metsikult. Talud ja mõisad põletatakse. Vili põldudel tallatakse ja niidetakse maha.
1708 - Narva ja Tartu kodanikkond viiakse Venemaale sundasumisele. Paljud surevad. Osa pääseb tagasi viis aastat hiljem. Tartu linn hävitatakse. Jäävad rüüstatud kujul ainult üksikud ehitused.
1709 - Pärnu vallutatakse venelaste poolt.
1710 - Tallinn kapituleerub venelastele.
1710-1918 - Eesti tegelik kuulumine Vene all.
1917 - Vene sõjaväed omavolitsevad ja rüüstavad Eestis.
1918 - Vene punavägi hakkab novembrikuus tungima Eestisse. Järgnevad veresaunad Rakveres, Tartus ja mujal.
1924 - Piiritagant organiseeritakse Eestis mässukatse 1. detsembril.
1939 - Vene surub Eestile peale vägivaldse "abistamispakti". Vene väed asuvad baasidesse. Venelased rikuvad pakti tingimusi.
1940 - Vene vägi asub 17. juunil Eestisse. 21. juunil teostab vene vägi Eestis riigipöörde.
1944 - Vene vägi tungib 2. veebruaril üle Narva jõe. Algavad lahingud Eesti pärast, mis lõppevad sügisel kogu Eesti langemisega venelaste kätte.
1944 - 20... - Inkorporeeris vene riik (NSVL) ebaseaduslikult nii oma kehtivate seaduste tähenduses, Eesti seaduste tähenduses kui ka rahvusvahelise õiguse tähenduses Eesti riigile ja -rahvale kuuluvad alad Ingerimaal ja Setomaal (ca 5,2% meie riigi territooriumist), Sealhulgas Narva linnaosa Jaanilinna ning Petseri maakonna keskuse, Petseri linna enda külge ning hoiab nimetatud alasid ebaseaduslikult enda valduses ka käesoleval ajal.

*****************

2007 aprill - vene impeeriumimeelsed koos pättidega korraldasid suurpogrommi Eesti Vabariigi pealinnas

KUNINGLIKUD UUDISED

The best Governments of the World have been composed of Monarchy, Aristocracy, and Democracy. -- Algernon Sidney --

  • Kuningriiklane Kalle Kulbok: riigikogu vajab isepäiseid naljamehi
    1
    +1

    ... Kalle Kulbok märgib, et tema silmis on kuningriiklus tõsine asi. Neis riikides, mis on veel kuningriigid, on demokraatia märksa stabiilsem.
    „Mõned asjad on neis riikides paigas teiste tavade ja reeglite järgi. Meil kipub kogu võim sõltuma üksteisest ja kauplemisoskusest. Kuningriik riigikorraldusena on minu arvates parem kui vabariik. Mõtlen seda tüüpi arenenud kuningriike, nagu on tänapäeval Põhjamaades. Sestap kannan endiselt kuningriiklase märki ja kirjutan oma nime juurde emeriitkuningriiklane.”...

    Tänapäeva tuima ja pragmaatilise poliitilise maastiku taustal tundub veider, et 1992. aasta riigikogu valimistel said kuningriiklased 7,12% hääli ja parlamendis kaheksa kohta.

    Oli see nali, mis ootamatul kombel tõsiasjaks sai? Kuidas see juhtus ja miks lõppes? Mida kuningriiklastelt tänapäeval õppida? LP suhtles endiste silmapaistvate rojalistide Kalle Kulboki, Kirill Teiteri, Tõnu Kõrda ja Priit Aimlaga ning pani nende mõtted kirja.

    Kindlasti oleks ka praegu Toompeal vaja kuningriiklaste moodi seltskonda, kes sõltumatu jõuna ilmselged jaburused välja naeraks. Nii mõnigi praegune poliitik on seda vajadust kinnitanud, mainib omaaegne esikuningriiklane Kalle Kulbok.

    „Kuningriiklased ilmusid poliitikasse 1989. aastal, kui asutati Eesti Rojalistlik Partei. Osaliselt selleks, et parodeerida kõikvõimalike väikeste n-ö taskuparteide teket. Mõtlesime, et miks mitte teha väikses Eestis kuningriiklusel põhinev väikepartei, mis kasutab poliitiliste relvadena eeskätt paroodiat ja huumorit,” meenutab Kulbok.

    in Kuninglikud UUDISED "Liivi Kroon"
  • Krahvinna Sophie külastab Eestit!
    0

    Wessexi Krahvinna külastab 2. ja 3. mail Eestit.

    Tema Kuninglik Kõrgus Wessexi Krahvinna
    kohtub Eestis president Kersti Kaljulaidi ning peaminister Jüri Ratasega. Samuti kohtub ta gaidide ja skautidega ning külastab lasteaeda, kus käivad erivajadustega lapsed.

    Olles Suurbritannia jalaväe rügemendi 5 Rifles aukolonel külastab ta selle rügemendi sõdureid, kes teenivad Tapal NATO lahingugrupi koosseisus.

    Wessexi Krahvinna on täiskoormusega töötav kuningliku perekonna liige. Igal aastal külastab ta sadu koole, ülikoole, sõjaväebaase ja heategevusorganisatsioone, et nende tegevusest rohkem teada saada ning nende tööd esile tuua. Oluliseks teemaks on tema jaoks võimaluste loomine noortele ja erivajadustega inimestele.

    in Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
Kõik kuninglikud uudised

Viimased kommentaarid

A.Rand
Tere Holger!

Hetkel on BHR veelahkmel, kus tuleb vastu võtta otsus edasise jätkamise osas või võt...
holger kaljulaid
Tervist hr Rand!
Kas Te peate puhkepausi ( nt seoses veebilehe X aastapäevaga )
või on juhtunud mi...
timur
aga uusasunduste tegemisel naiste jalaste kodudest väljaviskamisega oled päri kulla autor ?
meenuta...