Tiit Vähi arvates peab Eesti riik toetama teda okupeerivat naabrit!

0

Mõtte- ja võitluskaaslsaed Savisaar ja VähiVenemaa on ainuke Euroopa riik, kes peale II Maailmasõda on sõjalisel teel vallutanud oma naaberriikidelt territooriume.
Ka on venemaa ainuke riik Euroopas, keda ei ole ametlikult hukka mõistetud II Maailmasõja alustamise eest.

Võimalik, et esimene ja teine asjaolu on omavahel sidususes põhjusliku seosega. Siinjuures on kindel see, et venemaa tänase päevani ei tunnista Tartu rahulepingu kaudu tekkinud naaberriigi - Eesti Vabariigi olemasolu ning endiselt hoiab enda ebaseaduslikus valduses Eesti rahvale ja riigile kuuluvaid ulatuslikke territooriume.

Tiit Vähi nimeline endine punaparun, kompartei nomenklatuuri liige ja hilisem (praegune) ärimees leiab, et eeltoodu pole oluline ja meid okupeeriva riigiga tuleb tingimusteta toetavat poliitikat arendada.

Rahvuslikku- ja riiklikku eneseväärikust mahasuruvat kapitulatsioonipoliitikat toetava avalduse tegi mees usutluses ajalehele "Postimees", kus muuhulgas märkis alljärgnevat.

Eesti peaks muutma senist kurssi ja asuma toetama Krimmi annekteerimise järel venemaa vastu kehtestatud majandussanktsioonide tühistamist.

Ta on sügavalt veendunud, et venemaa ei taha Balti riikidele ja Eestile kallale tulla.

"Mina olen küll Saksamaa välisministri Frank-Walter Steinmeieriga ühte meelt, et NATO baaside loomine ja massiivsete õppuste toomine Eestisse pigem mõjub julgeolekule negatiivselt," märkis Vähi.

Vähi tõdes, et kui üle piiride kavatsevad nii ühelt kui ka teiselt poolt minna tankid, raketid ja relvastatud sõdurid, siis kaubad sama teed minna ei taha ning selline olukord on praegu suurim probleem Eesti ettevõtetele, eriti nendele, kes tahavad äri teha venemaa ja Euroopa majandusruumi vahel.

"Ma arvan, et Eesti võiks olla rahustaja ja vahendaja Euroopa Liidu ja venemaa vahel nagu on Soome," leidis Vähi.

Vähi arvates peaksid Eesti poliitikud olema venemaale kehtestatud sanktsioonide tühistamise poolt, kuid kui Euroopa Liidu liikmed otsustavad sanktsioone jätkata, siis meie poliitikud peavad solidaarselt selle otsusega liituma.

"Me peame liikuma tagasi peamiste koostöö põhimõtete juurde venemaaga: majanduskoostöö, kapitali liikumine, viisavabadus," märkis Vähi.