Ta sõbrad olevikus

0

Georgi Beltadze: Mida kujutab endast Kadõrovi Tšetšeenia?

Iga ainuvalitseja teab, et oma võimu ja sellega kaasneva aparaadi ülalhoidmiseks on vaja raha, armeed ja vajadusel terrorit. Tšetšeeni Vabariigi juht Ramzan Kadõrov on sellest küllaltki hästi aru saanud ning on oma valitsusaastate jooksul loonud enda ja oma klanni rusika kindlustamiseks keerulise valitsemissüsteemi, mis kohati meenutab feodaalkorda.

Alljärgnevalt on redigeeritud kujul ära toodud - Avatud Venemaa - (Postimees) kirjutis olukorrast Tšetšeenias.

Kadõrovi rahad

Usutakse, et Tšetšeenia lõputuna näiva heaolu allikas on eelarve süstid (loe: föderaaldotatsioonid). On võimatu öelda, kui palju on saanud vabariik raha viimase 15 aasta jooksul.

Ainuüksi ametlikke toetusi on 500 miljardi rubla (8 miljardi euro) eest, mille sisse ei ole arvestatud fonde, mida föderaalametkonnad Tšetšeenias otse kulutavad.

Read more ...

0

Venezuelas võib õlu otsa saada

Venezuelas on oht, et riigis lõppeb õlu otsa, sest osa peamise õlletootja töötajatest hakkas streikima.

Streigi põhjuseks on see, et ametiühingud, mis on seotud ka president Nicolas Maduroga, ei ole rahul õlletootja Polar poolt pakutud palgatingimustega, vahendas BBC.

Polar toodab umbes 80% Venezuelas tarbitavast õllest. Praeguse seisuga on streigi tõttu suletud pooled õlletehased ning need, mis on veel avatud, töötasid juba varem vähendatud mahus.

Varasemate vaidluste korral on valitsus ähvardanud, et ettevõte võidakse natsionaliseerida.

Read more ...

0

Põhja-Korea liider loobus Moskvasse 9. mai paraadile sõitmast

Põhja-Korea liider Kim Jong-un ei saa 9. mail Moskvasse võidu 70. aastapäeva pidustustele tulla, teatas Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov.

Peskovi sõnul sai Kreml diplomaatiliste kanalite kaudu teate, et Kim Jong-un otsustas siiski 9. maiks jääda Pyongyangi, vahendas Interfax.

"Ta [Kim Jong-un] ei saa osaleda, selline otsus edastati meile diplomaatiliste kanalite kaudu. Tema otsus on seotud Põhja-Korea siseasjadega," ütles Peskov täna ajakirjanikele.

Varem oli Kim Jong-un teatanud, et ta osaleb 9. mai paraadil Moskvas. Hiljuti Moskvas käinud Põhja-Korea asepeaminister Ro Tu-chol kinnitas aga, et Kim Jong-un kavatseb jätkata Moskvaga tiheda koostöö traditsiooni, millele panid aluse juba tema isa ja vanaisa, kes samuti riiki juhtisid.

Read more ...

0

Vasakäärmuslik režiim hukkab teisitimõtlejaid

Kim Jong-un lasi hukata tippametnikke ja orkestrimuusikuid.

Põhja-Korea liider Kim Jong-un on sellel aastal andnud käsu 15 inimese hukkamiseks. Lõuna-Korea luureagentuuri teatel on hukatavate olnud ka tippametnikke.

Hukatud tippametnike hulgas olid näiteks kaks aseministrit, kes olid seadnud kahtluse alla Kimi poliitika ning tema lähikonda kuuluvate inimeste ideed, kirjutas BBC.

Surmaotsus langetati ka metsandusministri osas, kes oli riigi metsanduspoliitikat puudutavates küsimustes kriitilisi avaldusi teinud. Samuti pidid eluga hüvasti jätma mitu Unhasu orkestri muusikut.

Read more ...

0

Venetsueela oli sunnitud oma kulla "pandimajja" viima

Venetsueela raske majanduslik olukord sundis neid oma kullareserve panti panema. Osa riigi kullareserve anti Citigroupile ning vastu saadi miljard dollarit, vahendab CNBC.

Vahetus annab Venetsueela presidendi Nicolas Maduro sotsialistlikule valitsusele lisaraha. Sotsialistlikud poliitikad on riigi majandust kõvasti kahjustanud, samuti mõjub Venezuelale halvasti nafta hinnalangus.

Kokku pidi Venetsueela Citigroupile loovutama 1,4 miljonit untsi kulda. Vastu saadud miljardi pealt peab riik hakkama ka intresse maksma.

„Nad pidid oma kulla panti andma. Täpselt nii nad tegidki. Nad saavad kulla tagasi osta, aga neil on õigus sellest ka loobuda,“ ütles Gartman Letteri väljaandja Dennis Gartman. „Nad läksid suurimasse kulla pandimajja – Citibanki.“

Read more ...

0

Põhja-Korea on nagu venemaa ...

Põhja-Korea on nagu venemaa ..., kes on valmis alustama tuumasõda koheselt  kui arvab, et tema enesekindlust/sõjavõimekust vähendatakse või tunneb end kellegi poolt misiganes kummalisel põhjusel (ka väljamõeldud põhjusel)  ohustatuna.

Ilmselt pole see pelgalt saatus, mis on määranud mõlemale riigile oluliseimaks sümboliks saatanliku punase pentagarammi, mida nad ise hellitavalt tähekeseks kutsuvad.

Põhja-Korea saadik Londonis: me oleme igal ajal valmis tuumasõda alustama

Põhja-Korea on valmis alustama tuumasõda, kui tunneb ennast ohustatuna, teatas riigi suursaadik Suurbritannias Hyun Hak-bong haruldases intervjuus Sky Newsile.

Read more ...

0

Aftonbladet: Rootsi vasakpoolsed saatsid Ida-Ukraina separatistidele raha

Ajalehe Aftonbladet andmetel saatsid Rootsi Vasakpartei (Vänsterpartiet) liikmed oma erakonna humanitaarabirahasid Ida-Ukraina Kremli-meelsetele võitlejatele.

Väidetavalt on Ukraina vasakpoolne ja osaliselt Kremli-meelne organisatsioon Borotba saanud juba aastaid toetusi Rootsi Vasakpartei humanitaarabiorganisatsioonilt VIF. Kokku on Borotba saanud Rootsist umbes 24 000 eurot, vahendas YLE.

Ülekandeid on kusjuures tehtud VIF-i omaaegse juhi elukaaslase isikliku pangakonto kaudu. Kui Aftonbladet küsis, mille jaoks Borotba juht Sergei Kiritjuk raha kasutas, ütles naine, et seda ta ei tea.

Koostöö VIF-i ja Borotba vahel lõppes alles eelmise aasta lõpus.

Read more ...

0

Kas Putin tõesti tellis Nemtsovi mõrva?

Tegelikult me seda ei tea ja on tõenäoline, et ei saagi kindlalt teada. KUID  ... .

Teatavasti on Putinil suur sõber Itškeerias - selle anastatud provintsi nukuvalitseja Kadõrov.

Kadõrov on valmis tegema kõike, et hoida ja kaitsta inimest, kes talle on annetanud absoluutse võimu tšetšeenide üle. Kadõrov on ka korduvalt pildunud ähvardusi nende suunas, kes ohustavad putinlikku režiimi. Pole saladust selles, et kadõrovlastest kõrilõikajad pataljonist VOSTOK on käinud veretööd tegemas Ida-Ukrainas. Pole saladust ka selles, et tšetšeene (tšetšeeni jälge) kasutatakse venemaa poliitilises võitluses sagedasti. Vene meedias sahistatakse kogu aeg ja üsna katkematult, et Putini jaoks viivad poliitilisi mõrvu ellu FSB plaanide alusel Kadõrovi käsualused (tehnilised teostajad).

Meenutame siinjuures või Anna Politkovskaja mõrva (2006. a.).
Selle mõrvasaaga niidid viisid seoseid küll Putini koduorganisatsiooni FSB-sse, kuid mõrvaritena toodi esile tšetšeenid, kes vahistati ja mõned aastad peale vahistamist vabastati.

Read more ...

0

BBC ennustab venemeelsele Keskerakonnale edukat valimistulemust

Eestlasi ei üllata ammu enam statistika, et Keskerakonna valijate seas on eestlaste osa juba aastaid 7% - 12% ja venekeelsete osakaal 72% - 82%. Selles mõttes pole saladust ka selles, et Keskerakond on moskvameelset poliitikat teostav.

Eestlasi ei üllata ka teadmine, et Keskerakonnal on koostööleping agressiivse vene riigi võimuparteiga ning seegi, et partei liider Savisaar käis vene KGB-ga seotud ringkondadelt oma erakonnale raha küsimas.

Sellise partei edu parlamendivalimistel võib olla küll aga üllatuslik välismaalase jaoks. Seega on tegemist asjaoluga, mis võib ületada uudisekünnist rahvusvahelises meedias.

Nii ongi BBC sellest uudise treinud ja rahvale lugemiseks paisanud.

Read more ...

0

Küpros lubab Venemaa sõjalaevadel oma sadamaid kasutada

Venemaa sõlmis Küprosega lepingu, mis annab Vene sõjalaevadele juurdepääsu Küprose sadamatele.

Venemaa president Vladimir Putin nõustus tehinguga pärast kõnelusi Küprose presidendi Nicos Anastasiadesega, kirjutas BBC.

Tehing tuleb ajal, mil pinged Venemaa ja lääneriikide vahel Ukraina sõja tõttu teatavasti jätkuvad.

Venemaa president sõnas, et teised riigid ei peaks muretsema ning sadamaid hakatakse peamiselt kasutama terrorismivastases võitluses ja piraatluse vastu.

Read more ...

0

Kreekas võimule tõusnud vasakpoolne valitsus toetab venemaa ekspansioonipoliitikat

Kreeka vasakradikaalist peaminister Aléxis Tsípras on avaldanud toetust venemaa imperialismipoliitikale läbi selle, et protesteerib vaba maailma katsete vastu ohjeldada vene sõjalist ekspansiooni Ukrainas.

Teatavasti püüavad demokraatlikud riigid tõkestada venemaa sõjaprogressi rahumeelsete meetmetega, mille nimel on rašistliku režiimi suhtes kehtestatud rida majandussanktsioone. Kreeka vasakpoolse riigijuhi arvates pole sanktsioonide kehtestamine venemaa vastu õigustatud.

Tsipras: venemaa-vastased sanktsioonid on silmakirjalikud

Kreeka peaminister Alexis Tsipras ütles, et majandussõda venemaaga ei ole kellegi huvides ning Moskvale sanktsioonide kehtestamine on silmakirjalik.

Read more ...

0

Nicaragua president kiitis Venemaad Ukraina kriisi lahendamise eest

Vasakäärmuslastest riigijuhid ja "igavesed" venemaa sõbrad - Castro ja OrtegaNicaragua president Daniel Ortega kiitis Venemaad Ukraina kriisi lahendamise eest ja avaldas toetust president Vladimir Putini "initsiatiivile" selles.

Ortega kiitis Venemaad kaitseminister Sergei Šoigule, kes tegi visiidi Nicaraguasse, et arutada sõjandusalast koostööd, vahendas Interfax.

Kohtumisel Šoiguga toonitas Ortega USA "destruktiivset rolli globaalses poliitikas".

Read more ...
0

Venemaa avaldas filmitülis toetust Põhja-Koreale

Venemaa avaldas eile toetust küberrünnakus Sony Picturesile süüdistatavale Põhja-Koreale.

Vene välisministeeriumi pressiesindaja Aleksandr Lukaševitši sõnul on tüli tekitanud filmi «Intervjuu» «kontseptsioon sedavõrd agressiivne ja skandaalne, et Põhja-Korea reaktsioon on üsna mõistetav».

USA ei ole esitanud mingeid tõendeid süüdistuste kohta, justkui olnuks häkkimise taga Põhja-Korea, ütles Lukaševitš, lisades, et Ühendriikide vastulöögiähvardused on «kontraproduktiivsed».

Washington on süüdistanud Pyongyangi hiljutises küberrünnakus «Intervjuu» tootja Sony Picturesi vastu. Tegemist on komöödiafilmiga USA Luure Keskagentuuri (CIA) kujuteldavast vandenõust tappa Põhja-Korea liider Kim Jong-un.

Read more ...
0

Kreml: Armeenia liitub loodava Euraasia Majandusliiduga 2. jaanuaril

EuraasiaLiitlasedEuraasia kõrgeima majandusnõukogu teisipäevase kohtumise päevakorras on formaalsuste lõpuleviimine Armeenia liitumiseks Euraasia Majandusliiduga, ütles täna Vene presidendi Vladimir Putini abi Juri Ušakov.

Samuti on päevakorras Kõrgõzstani liitumislepingu allkirjastamine ühendusega, vahendas Postimees.

"Homne kohtumine on Euraasia Majandusliidu loomise lõpp-punkt. Sellest tulenevalt näeme 2015. aasta 1. jaanuaril postsovetlikus ruumis tohutu integratsiooniühenduse loomist, mis koondab üle 170 miljoni tarbija," ütles Ušakov.

Euraasia Majandusliidu praeguste liikmete Venemaa, Valgevene ja Kasahstani ning Armeenia presidendi teisipäevasel kohtumisel teatatakse, et kõik vajalikud ratifitseerimisprotseduurid Jerevani liitumiseks ühendusega on täidetud. "Armeeniast saab päev pärast Euraasia Majandusühenduse loomist selle täieõiguslik liige," sõnas Putini abi.

Read more ...
0

"Läti Savisaare" arvates juhib Läti riiki "seelikus Brežnev"

Läti moskvameelsete liider ja Riia linnapea Nil UšakovUšakovs: Läti valitsust juhib «seelikus Brežnev»

Läti on libisemas nõukogude aega meenutavasse stagnatsiooni ning valitsust juhib «seelikus Brežnev», ütles venemeelse opositsioonierakonna Üksmeel juht Nils Ušakovs partei laupäevasel kongressil, viidates peaminister Laimdota Straujumale.

«Riigis valitseb stagnatsioon, eelarve koostatakse majanduskriisi ohte eirates ning selles puuduvad vahendid, mis aitaksid ettevõtjaid ja teisi inimesi. Paraku meenutab see stagnatsioon nõukogude aega. Tundub, et valitsust juhib seelikus Brežnev,» ütles Riia linnapea Ušakovs.

Üksmeele juht lisas kõnes, et erakonnal on oma valijate ja Läti elanike ees üldisemalt suured kohustused.

Read more ...
0

Moskva traditsioonilised sõbrad - Euroopa sotsid ei soovi venemaa olukorra halvenemist

Frank-Walter SteinmeierSteinmeier: ELi edasised sanktsioonid võivad viia Venemaa olukorra kontrolli alt välja

Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier avaldas muret, et Euroopa Liidu edasised sanktsioonid võivad Venemaad destabiliseerida või koguni sealse olukorra kontrolli alt välja viia.

Steinmeier rääkis nädalalehele Spiegel, et rubla vabalangus ning langenud energiahinnad on tekitanud Venemaal majandus- ja finantskriisi, mis võib kahjustada riigi poliitilist olukorda, vahendas Reuters.

"See ei ole meie huvides, kui olukord väljub kontrolli alt. Me peame seda oma sanktsioonide-poliitikas meeles pidama," ütles välisminister.

Read more ...
0

Putin kutsus Põhja-Korea liidri Venemaale külla

President Vladimir Putin kutsus Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni järgmiseks kevadeks riigivisiidile Venemaale.

Kimile oleks see esimene riigivisiit pärast tema tõusmist Põhja-Korea liidriks aastal 2011.

Kui Kim võtab kutse vastu, siis osaleb ta 2015. aasta maikuus Moskvas toimuvatel natsi-Saksamaa langemise 70. aastapäeva pidustustel, kirjutavad välisagentuurid.

Venemaa on Hiina kõrval üks väheseid Põhja-Korea liitlasi. Soojad suhted on Venemaale kasuks ka seetõttu, et Moskva tahab ehitada läbi Põhja-Korea Lõuna-Koreasse ulatuva gaasitrassi.

Read more ...


Rahvusliku mõttelaadi toetuseks

BHR on tänulik toetuse eest!



Gallup

KUUKÜSITLUS: Millist erakonda sa toetaksid täna,kui oleksid Riigikogu valimised?
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
Total Votes:
First Vote:
Last Vote:
ISLAM
ISLAM
ja EESTI
ja EESTI
NAABRID
NAABRID
ja MAAILM
ja MAAILM

Prof. ULUOTSA kroonika

Kroonika, mille koostajaks oli professor Jüri Uluots, avaldati pärast Eesti puhastamist vene okupantidest 1941. a. ajalehes "Eesti Sõna" (23.12.1941).

1030 - Jaroslavi sõjaretk eestlaste vastu ja Tartu vallutamine.
u. 1054 - Kiievi suurvürsti ja Novgorodi vürsti Izjaslavi väepealik Novgorodi possadnik Ostromir teostab sõjakäigu eestlaste kallale, saab aga lüüa.
1060 - Izjaslav korraldab retke "sosolite" vastu ja maksustab neid raskesti. "Sosolite" nimetus arvatakse käivat kas Sakala või Soontaga või siis ühe Väinajõe piirkonnas asuva läti-leedu hõimu kohta. Järgmisel aastal kihutavad "sosolid" maksuvõtjad minema.
1077 - Smolenski vürst Vladimir ja Novgorodi vürst Gleb sõdivad üheskoos "tšuudide" vastu.
12. saj. algus - Novgorodi vürsti Mstislavi retk "Otšela" vastu (vist Adsel Koiva jõel, eestlaste ja lätlaste piirimaal).
1113 - Mstislav korraldab vene allikate põhjal võiduka retke "tšuudide" vastu ja võitnud neid "Boru peal" (oletatavasti Irboska või Metsepole).
1116 - Mstislavi juhtimisel korraldavad novgorodlased ja pihkvalased sõjakäigu eestlaste vastu. 1. novembril langeb nende kätte Otepää linnus. Venelased laastavad lugematul hulgal külasid ja pöörduvad tagasi paljude vangidega.
1130 - Mstislav saadab oma pojad Vsevolodi, Izjaslavi ja Rostislavi Novgorodi, Poletski ja Smolenski venelastega eestlaste vastu rüüsteretkele maksude saamiseks. Tapetakse mehi, põletatakse elamuid, naised ja lapsed viiakse vangi.
1132 - Novgorodi Vsevolod teostab oma jõul, ilma vendade abita, sõjaretke eestlaste vastu, kuid saab 23. jaanuaril Vaigas (Põhja-Tartumaal) hävitavalt lüüa. "Juhtus hiigla pahandus ja mustus", jutustab vene kroonika, "palju paremaid Novgorodi mehi löödi maha."
1134 - Novgorodi Vsevolodi sõjakäik eestlaste vastu. 9. veebruaril vallutatakse Tartu.
1180 - Novgorodi Mstislavi laastamisretk lätlaste ja eestlaste piirivahelisele maa-alale Adseli. Kohalikud elanikud lahkuvad kodudest ja tõmbuvad kuni mereni.
1190 - Pihkvalased tapavad salga ranna-eestlasi, kes olid sõitnud mööda Narva jõge Peipsile.
1192 - Novgorodi vürst Jaroslav teostab novgorodlaste ja pihkvalastega taliretke eestlaste vastu. Vallutab Tartu.
1192 - Sama aasta suvel läkitab Jaroslav jõugu pihkvalasi Otepääd maha põletama.
1210 - Novgorodi vürsti Mstislav ja ta venna Pihkva vürsti Vladimiri sõjakäik märtsis eestlaste vastu Torma ja Ugandisse. Ugandlased on sunnitud kaheksapäevase piiramisel järel loovutama oma kindluse Otepääl, maksma tribuuti ja osa võtma vastu õigeusu.
1211 - Pihkva venelaste retk Soontagasse jaanuari esimesil päevil.
1212 - Jaanuaris või 5. veebruaril siirdub Novgorodi vürst Mstislav ühes oma venna Toropetsi vürsti Davidiga ja Pihkva vürsti Vsevolodiga 15 000 mehega läbi Põhja-Tartumaa ja Järvamaa kuni Varbola linnuseni Harjumaal, kusjuures Varbola hõbedaga enda piiramisest lahti ostis.
1216 - Pihkva vürst Vladimir tuleb sõjaretkega, vallutab Otepää ja hakkab ugandlastelt nõudma kõrgeid makse. Vägi rüüstab ja saagitseb ümbruskonnas. Venelaste vastu võitlemiseks sõlmivad ugandalsed liidu sakslastega.
1221 - Novgorodi vürsti väed rüüstavad tagasipöördumisel Liivist Ugandit.
1223 - Novgorodi vürst Jaroslav, ta vend Suzdali suurvürst Georgi, Pihkva vürst Vladimir ja teised vene vürstid tulevad 20 000-mehelise sõjaväega liitlastena Eestisse, kuid hakkavad seejuures siin ise maad laastama.
1234 - Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda.
1241 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutab sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitab selle ja laseb vangilangenud vadjalased ja eestlased üles puua.
1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Sakslastega koos sõdivad eestlased, keda venelaste käe läbi palju langeb.
1248-1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutab ühes Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile.
1253 - Novgorodlased ja karjalased laastavad maa-ala lääne pool Narva jõge.
1262 - Venelaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudeta vallutada kindlust, kuid linn võetakse ära ja "palju tapeti selle linna rahvast; ja teisi võeti elusalt ja teisi põletati tulega, ja võeti nende naised ja lapsed; ja võeti ka vara ilma arvuta ja saaki".
1267 - Venelaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. Laastatakse laialt maad.
1268 - Jaanuaris tuleb mitu vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud eestlasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing venelaste ja sakslaste-eestlaste vahel. Venelased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dovmont rüüstab tagasiteel Virumaad.
1342 - Vürst Juri Vitovtovit?i sõjakäik Vastseliina. Kallaletungijad lüüakse sakslaste poolt ränkade kaotustega tagasi.
1343 - Mais tungivad pihkvalased oma vürsti Ivani, Irboska vürsti Ostapi ja possadnik Volod?a juhatusel 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Viie päeva pärast pöörduvad nad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani.
1371 - Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliina. Pihkvalased põletavad Kirumpää ja tapavad kõik kohalikud elanikud.
1406 - Pihkva vürstide Danilo ja Juri sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni.
1407 - 29. juunil tungivad pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöörduvad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1480 - Pihkva-Moskva vägede ühine retk Tartu piirkonda, kuni Emajõe liinini, kus vallutatakse Kastre kants.
1481 - Lõuna-Eesti rüüstamine venelaste poolt. Seekordne pealetung toimub veebruaris Moskva-Pihkva-Novgorodi ühendatud vägede poolt mitmest kohast, kusjuures venelaste kätte langevad muuseas Viljandi linn, Tarvastu, Karksi ja Ruhja. Laialdased maa-alad laastatakse ja rüüstatakse, raskesti kannatada saab Tartu piiskopkond. Okupeeritud maa-ala terroriseeritakse rängasti, et ka sel murda vastupanu.
16. saj. algus - Liivimaa allikais hakkab Vene (eriti XVI sajandi algusest peale) esinema julma vaenlasena, kel pole mingisugust halastust; venelasi mainitakse põlisvaenlastena.
1501 - Venelased tungivad röövides ja rüüstates Lõuna- ja Kirde-Eesti aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas mainib 40 000 tapetut ja vangivõetut. Teine vägi, kus palju tatarlasi, tungib Viru- ja Harjumaale. Väel on kaasas koerad, et eestlasi metsadest üles otsida.
1502 - Venelaste retk Tartu piiskopkonda.
1558-1582 - Vene-Liivi sõda.
1558 - Jaanuari lõpul tungib Vene sõjavägi Tartu piiskopkonda. Pealetungid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungivad sisse ka Vene abiväed Vilaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Vaenlase lahkumise järele läbi Järva- ja Virumaa üle Narva jõe laastatakse kogu Ida-Eesti, raskesti kannatada saavad Vastseliina, Rõngu, Rannu, Kongota, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa, Jõhvi jm. Külad, talud ja elamud põletatakse või rüüstatakse paljaks, maa upub ebainimlikesse tapmistesse. "Ja mis vaenlane vilja ja loomi mitte ei saanud ära viia, selle hävitas ta ja ajas palju loomi küünidesse ja pani küünid siis põlema ja põletas ühes loomadega ära." 11. mail vallutatakse Narva linn. Suvel 1558 toimub uus vaenlase pealetung 60 000 - 80 000-mehelise väega. Vallutatakse Vastseliina (30. juunil), Kirumpää, Tartu (18. juulil) ja Tartu piiskopkond ning naabruses olevad alad. Süstemaatilised rüüsteretked esialgu Kesk-Eestisse, hiljem ka Alulinna ja Gulbene piirkonda.
1559 - Venelaste rüüsteretked Alulinna ja Vilaka aladele.
1560 - Venelaste rüüstamise all kannatavad Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritavad venelased 40 000 ja 12 000-mehelise sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. Pärast Viljandi langemist arendavad venelased oma rüüsteretki laias sõõris Võnnuni, Pärnuni ja Läänemaale. Rüüstamise kõrval harrastatakse väga laialt talupoegade vägivaldset äraviimist.
1570 1570 - Hertsog Magnus hakkab suure Vene sõjaväega piirama Tallinna. Hiljem tuleb piirajaile lisa. "16. oktoobril tuli veel suur jagu Vene väge, keda oprit?nikuteks nimetati, ja see mässas ja möllas hullemini ja palju hirmsamini kui endised, tappes, röövides ja põletades, ja tapsid halastamata maha palju inimesi aadlist ja lihtrahvast, kes tühjas Kiviloo lossis Harjumaal varjul olid ja endistest venelastest olid puutumata jäänud. Ja läksid Tallinna alla Telliskopli leeri ja raiusid selle toreda metsa seal maha ja rikkusid ära." Piiramine jääb aga tulemusteta ja venelased lahkuvad Tallinna alt 16. märtsil 1571.
1573 - Venelased tulevad suurel hulgal Narva kaudu Eestimaale ja vallutavad Paide linnuse. Pärast Paide vallutamist venelaste 16 000-meheline sõjavägi siirdub vallutama Läänemaad, saab aga Koluvere all rootslastelt põhjalikult lüüa.
1574 - Venelaste rüüsteretk Põhja-Eestisse. "Aastal 1574, taevaminemise päeval, tungis kümme tuhat venelast ja tatarlast Harjumaale ja Tallinna alla, kus nad kõik külad, mis Tallinna ümber veel alles olid, maha põletasid, ja said suure osa röövitaud karja, mis aadlikud, kodanikud ja talupojad sõjameestelt Rakvere piiramisel olid ostnud ja omandanud, jälle kätte ja ajasid ära ja võtsid ka palju inimesi vangi. Selsamal suvel mässasid ja möllasid venelased ja tatarlased päeval ja ööl vahet pidamata Harjumaal ja Tallinna all ja tapsid inimesi öö aegu nende elumajades, aedades ja küünides ja viisid talupoegade lehmad ja voorimesete hobused linna alt karjamaalt ära."
1575 - Venelased vallutavad Pärnu
1575 - Venelaste rüüsteretk Loode-Eestisse. "Siis läksid venelased ja tatarlased esmalt Läänemaale Haapsalusse ja laastasid tee peal hirmsasti kõike Padise maad ühes Padise ja Keila rannaga, lõid inimesi maha ja viisid neid palju vangis ära. Ja ehk küll venelane ennegi sagedasti neist paigust oli üle käinud, ei olnud ta seda siiski iial nii hirmsasti teinud kui seekord. Selsamal korral laastasid venelased ja tatarlased Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala maid ühes Saare, Vormsi, Hiiu, Muhu ja Noarootsi saartega, välja arvatud Kuressaare maakond, üsna haledal kombel ja röövisid aina hobuseid ja inimesi; härgadest ja lehmadest nad suurt ei küsinud, sest et neid mitte nii ruttu ei saanud kaasa võtta."
1576 - Venelased rüüstavad Tallinna ümbrust: "Juulikuus, algusest lõpuni, olid venelased ja tatarlased Paidest ja Padisest Tallinna all rüüstamas ja langesid sagedasti kodanikkude hoostele, sulastele ja tüdrukutele peale, kui need heinal käisid, ja viisid Tallinna ümbert palju vaeseid talupoegi ära vangi ühes naiste ja lastega. Siis oli kodanikkudel ja talupoegadel palju nuttu ja kaebamist."
1577 - Tallinna ebaõnnestunud piiramine Johann IV poolt.
1579 - Venelaste ja tatarlaste jõukude korduvaid rüüsteretki Eestisse. "Tatarlased heitsid leeri Uuemõisa juures, 6 penikoormat Tallinnast, ja rüüstasid hirmsal kombel seal maapaigas ja ka tervel Harjumaal tappes ja röövides, lõid vanad surnuks ja viisid noored kaasa.
Mitte kaua pärast seda, kui see tatarlaste salk Harjust ja Läänest ära Riia stifti oli läinud, ja vaesed talupojad, kes metsades, soodes ja rabades peidus olid olnud, nüüd jälle koju olid tulnud, tuleb teine salk venelasi ja tatarlasi, sedasama teed Rakverest, jälle peale, kes jälle talupoegadele ja nende naistele ja lastele, kes endisest tatari salgast veel olid üle jäänud, armutult peale langeb ja nad kinni võtab. Siis oli Harjumaal häda häda peale".
1656-1658 - Rootsi-Vene sõda; venelased tungivad Eestisse. Rüüstatakse maa idaosasid, Tartu- ja Võrumaad, riivates ka Valga-, Pärnu- ja Virumaad. Tartu kapituleerub ja jääb Vene valdusse kuni 1661. a.
1700-1721 - Põhja sõda
1700 - Venelaste esimesed rüüstesalgad tungivad septembrikuus Alutagusesse. Algul Narva piiramine venelaste poolt. Narva lahing 19. novembril.
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda. Talupojad korraldavad enesekaitse salku.
1702 - Põhjalik rüüstamine pärast Hummuli lahingut Pärnumaal, Tartumaal ja Mõniste piirkonnas: "Põletati maani maha kõik kirikud, enam kui 100 mõisa ja 1000 küla. Inimeste kallal tarvitasid nad igasugu vägivalda - nad tapsid ilma vahet tegemata mehi, naisi ja lapsi või viisid nad vangis minema. Suurimaks õnnetuseks laadisid tatarlased mitusada last vankritele ja viisid nad kaasa, et neid orjadeks müüa."
1703 - Tsaar Peeter I väejuhi ?eremetjevi rüüsteretk läbi Eesti; rüüstetegevusest jäävad enamvähem puudutamata ainult Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa kesk- ja põhjapoolsed alad ja saared, seega vähemviljakad maaosad. Vangistatakse palju eesti talupoegi, eriti arvukalt lapsi, saates neid Ukrainasse: "Ei ole võimalik kirjeldada suurt kahju ja viletsust, mida kirjeldatud rüüsteretk põhjustas. Põletati ära mitte ainult palju ilusaid kirikuid, väikesi linnu, mõisu ja kuni 1500 küla, vaid ka 1000 koormat osalt jahvatatud, osalt jahvatamata vilja. Ka võttis vaenlane kaasa hulk vaske ja tina majatarvete ja kirikukellade näol. Samuti ajas ta oma maale kuni 1000 veist, ja mida ta kaasa võtta ei saanud, nagu sigu ja hanesid, need ajas ta kokku küünidesse ja tallidesse ja põletas ühes nendega. Vaenlane tappis palju inimesi ja küüditas oma maale suure hulga noori lapsi."
1703/04 - Venelaste korduvad rüüsteretked Narva ümbruskonda.
1704 - Venelaste rüüsteretk Tartumaale: "1704. a. jaanuaris tungisid venelased piki Peipsi järve Torma, süütasid külad põlema ja võtsid kaasa palju inimesi alasti ja näljastena. Kes tugeva külma käes hukkusid või enam edasi minna ei suutnud, need uputati Peipsi järvel jää alla."
1704 - Tartu alistub 13. juulil Vene piiramisväele. Venelased ei täida kapitulatsioonitingimusi ega lase Tartu garnisonil siirduda Tallinna, nagu kokku lepitud.
1704 - Narva vallutamine venelaste poolt. Vallutamisele järgnes linna rüüstamine vene sõdurite poolt tsaar Peetri enda juhiste kohaselt. "Ka surnud, olgu kõrgest või madalast soost, kisti välja haudadest ja visati jõkke. Kurb ja kole vaatepilt oli, kuidas haiges, kes majades, kindlusvallidel ja mujal lamasid, hunnikusse vankritele laoti ja Narva joast alla kallati, kus nad kaebliku kisaga hukkusid. Sellele õnnetusele oli võrdne asjaolu, et Narva elanikelt kõik lapsed 6-14. a. vanuses ära võeti, et neid Venemaale orjadeks viia."
1707 - Vene ratsaväe suurem rüüsteretk Põhja-Tartumaale, Põltsamaa, Puka, Sangaste ja Karula suunas. Põletatakse uuesti Valga.
1708 - Vene väe uus suur rüüsteretk Liivimaale. Valgamaa laastatakse metsikult. Talud ja mõisad põletatakse. Vili põldudel tallatakse ja niidetakse maha.
1708 - Narva ja Tartu kodanikkond viiakse Venemaale sundasumisele. Paljud surevad. Osa pääseb tagasi viis aastat hiljem. Tartu linn hävitatakse. Jäävad rüüstatud kujul ainult üksikud ehitused.
1709 - Pärnu vallutatakse venelaste poolt.
1710 - Tallinn kapituleerub venelastele.
1710-1918 - Eesti tegelik kuulumine Vene all.
1917 - Vene sõjaväed omavolitsevad ja rüüstavad Eestis.
1918 - Vene punavägi hakkab novembrikuus tungima Eestisse. Järgnevad veresaunad Rakveres, Tartus ja mujal.
1924 - Piiritagant organiseeritakse Eestis mässukatse 1. detsembril.
1939 - Vene surub Eestile peale vägivaldse "abistamispakti". Vene väed asuvad baasidesse. Venelased rikuvad pakti tingimusi.
1940 - Vene vägi asub 17. juunil Eestisse. 21. juunil teostab vene vägi Eestis riigipöörde.
1944 - Vene vägi tungib 2. veebruaril üle Narva jõe. Algavad lahingud Eesti pärast, mis lõppevad sügisel kogu Eesti langemisega venelaste kätte.
1944 - 20... - Inkorporeeris vene riik (NSVL) ebaseaduslikult nii oma kehtivate seaduste tähenduses, Eesti seaduste tähenduses kui ka rahvusvahelise õiguse tähenduses Eesti riigile ja -rahvale kuuluvad alad Ingerimaal ja Setomaal (ca 5,2% meie riigi territooriumist), Sealhulgas Narva linnaosa Jaanilinna ning Petseri maakonna keskuse, Petseri linna enda külge ning hoiab nimetatud alasid ebaseaduslikult enda valduses ka käesoleval ajal.

*****************

2007 aprill - vene impeeriumimeelsed koos pättidega korraldasid suurpogrommi Eesti Vabariigi pealinnas

KUNINGLIKUD UUDISED

The best Governments of the World have been composed of Monarchy, Aristocracy, and Democracy. -- Algernon Sidney --

  • Kuningriiklane Kalle Kulbok: riigikogu vajab isepäiseid naljamehi
    1
    +1

    ... Kalle Kulbok märgib, et tema silmis on kuningriiklus tõsine asi. Neis riikides, mis on veel kuningriigid, on demokraatia märksa stabiilsem.
    „Mõned asjad on neis riikides paigas teiste tavade ja reeglite järgi. Meil kipub kogu võim sõltuma üksteisest ja kauplemisoskusest. Kuningriik riigikorraldusena on minu arvates parem kui vabariik. Mõtlen seda tüüpi arenenud kuningriike, nagu on tänapäeval Põhjamaades. Sestap kannan endiselt kuningriiklase märki ja kirjutan oma nime juurde emeriitkuningriiklane.”...

    Tänapäeva tuima ja pragmaatilise poliitilise maastiku taustal tundub veider, et 1992. aasta riigikogu valimistel said kuningriiklased 7,12% hääli ja parlamendis kaheksa kohta.

    Oli see nali, mis ootamatul kombel tõsiasjaks sai? Kuidas see juhtus ja miks lõppes? Mida kuningriiklastelt tänapäeval õppida? LP suhtles endiste silmapaistvate rojalistide Kalle Kulboki, Kirill Teiteri, Tõnu Kõrda ja Priit Aimlaga ning pani nende mõtted kirja.

    Kindlasti oleks ka praegu Toompeal vaja kuningriiklaste moodi seltskonda, kes sõltumatu jõuna ilmselged jaburused välja naeraks. Nii mõnigi praegune poliitik on seda vajadust kinnitanud, mainib omaaegne esikuningriiklane Kalle Kulbok.

    „Kuningriiklased ilmusid poliitikasse 1989. aastal, kui asutati Eesti Rojalistlik Partei. Osaliselt selleks, et parodeerida kõikvõimalike väikeste n-ö taskuparteide teket. Mõtlesime, et miks mitte teha väikses Eestis kuningriiklusel põhinev väikepartei, mis kasutab poliitiliste relvadena eeskätt paroodiat ja huumorit,” meenutab Kulbok.

    in Kuninglikud UUDISED "Liivi Kroon"
  • Krahvinna Sophie külastab Eestit!
    0

    Wessexi Krahvinna külastab 2. ja 3. mail Eestit.

    Tema Kuninglik Kõrgus Wessexi Krahvinna
    kohtub Eestis president Kersti Kaljulaidi ning peaminister Jüri Ratasega. Samuti kohtub ta gaidide ja skautidega ning külastab lasteaeda, kus käivad erivajadustega lapsed.

    Olles Suurbritannia jalaväe rügemendi 5 Rifles aukolonel külastab ta selle rügemendi sõdureid, kes teenivad Tapal NATO lahingugrupi koosseisus.

    Wessexi Krahvinna on täiskoormusega töötav kuningliku perekonna liige. Igal aastal külastab ta sadu koole, ülikoole, sõjaväebaase ja heategevusorganisatsioone, et nende tegevusest rohkem teada saada ning nende tööd esile tuua. Oluliseks teemaks on tema jaoks võimaluste loomine noortele ja erivajadustega inimestele.

    in Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
Kõik kuninglikud uudised

Viimased kommentaarid

A.Rand
Tere Holger!

Hetkel on BHR veelahkmel, kus tuleb vastu võtta otsus edasise jätkamise osas või võt...
holger kaljulaid
Tervist hr Rand!
Kas Te peate puhkepausi ( nt seoses veebilehe X aastapäevaga )
või on juhtunud mi...
timur
aga uusasunduste tegemisel naiste jalaste kodudest väljaviskamisega oled päri kulla autor ?
meenuta...