Rašistid ja rašistliku poliitika toetajad maailmas

0

Dilemma uue ja vana vabariigi olemasolu küsimuses

10 aastat tagasi toimusid Eestis sündmused - nn pronksiööd, millised lõhestasid siinse elanikkonna - sidusid eestlased ühtsemasse kooslusse ja tegid seda sama kolonistide järeltulijatega.

Selle poliitilise tulelille õiteks olid tõesti Tallinna segipeksmisega seotud sündmused, kus tuhandete poliitiliste kaabakate ja pättidega jooksis kaasa ka suur hulk eestlasi, keda mõningate hinnangute kohaselt olevat olnud isegi ligi 20% ulatuses marodööritsejatest.

Aga sündmuste juur on mujal. Ja see juur pole kuhugile kadunud.

Juur asub Eesti riigipoliitika vigades, mis lubas vabalt levitada meie riigi haldusalas vene poliitilist propagandat ja -doktriini Eesti Vabariigist kui UUEST riigist, mis vabanes NSVL-ist ehk taasiseseisvu (mitte ei taastanud oma ebaseaduslikult võõrandatud iseseisvust õigusjärgluse alusel). Seda sama vene poliitilist doktriini toetavad suures osas tänagi Eestis elavad venekeelsed massid. Seda poliitikat on läbi ajaloo toetanud ka Keskerakond - nii oma poliitilistes nõuetes kui ka üldistes avaldustes.


1
+1

Keskerakond kui hübriidoht!

Jüri Ratas
KESKERAKOND on kuritegelik organisatsioon - MTÜ, milline on Eesti Vabariigis kehtiva seaduse alusel erakonnana süüdi mõistetud kuriteo toimepanemises.
Formaalselt kehtiva, kuid Eestis tahtlikult mitterakendatava põhiseaduse normi § 48 kolmas lõik määratleb imperatiivselt ning punktiga lõppeva lause alusel, et:
"Keelatud on ... erakonnad, kelle ... tegevus on ... vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega."
Seega on riigivõimu kohustus kuritegelik erakond likvideerida. Seda ei tehta. Teadlikult.
Eesti on ainuke riik Euroopas, mida juhib kuritegelik organisatsioon.
Kuritegeliku organisatsiooni poolt juhitav riigivõim ei oma moraalset õigust nõuda alamalseisvatelt institutsioonidelt nagu ka kodanikelt õiguskuulekat käitumist. Keskerakonna käitumismuster ja poliitiline kultuur nii enne kuriteo sooritamist kui ka peale kuriteo sooritamist ning täna ei ole muutunud.
EUROOPA LIITU ootab ees olukord, kus peagi hakkab seda substantsi juhtima AMETLIKULT kuritegelik organisatsioon!

[BHR seisukoht]

E.-N. KrossEerik-Niiles Kross: Keskerakond kui hübriidoht

Keskerakonnas käib ringi üks tont ja selle tondi nimi on hübriidoht, kirjutab riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Eerik-Niiles Kross.

2014. aasta veebruari algul käis Venemaa presidendi Vladimir Putini nõunik Vladislav Surkov paar korda Krimmis ja kohtus sealsete nn kaasmaalaste esindajatega. Umbes nädal enne Kremli orkestreeritud nn roheliste mehikeste maandumist Krimmis 28. veebruaril saabus sinna aga esialgu märkamatu ja hiljem häälekaks muutunud Vene riigiduuma delegatsioon eesotsas Leonid Slutskiga. Slutski, kes on praegu duuma väliskomisjoni esimees ning Ukraina agressiooni eest nii Euroopa Liidu (EL) kui ka USA ja Kanada sanktsioonide all, oli tollal duuma SRÜ, Euraasia integratsiooni ja kaasmaalastega suhete komisjoni esimees.

Slutski täitis Krimmis sama rolli, mida Andrei Ždanov 1940. aastal Eestis. Tema juhtimisel kutsuti Krimmi kokku vene organisatsioonide juhid, pandi paika, kes saab Krimmi uue «valitsuse» liikmeiks, kes saab Krimmi «parlamendi» liikmeiks ja planeeriti poolsaare anneksiooni kohalik poliitiline osa.

Slutski staap oli ei kusagil mujal kui Krimmi kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu ruumides. Neid aitas korraldusega Krimmi sellesamuse nõukogu esimees Sergei Tsekov. Krimmi kohalikku ülevõtmist pandi koos Tsekoviga juhtima organisatsiooni Krimmi Vene Kogukond liider ja parlamendiliige, endine maffiaboss Sergei Aksjonov. Aksjonov korraldas Krimmi parlamendi relvastatud ülevõtmise, lasi ennast valida Krimmi «peaministriks» ja kutsus ametlikult Venemaa Krimmile appi. Tsekovist sai aga Krimmi esindaja Vene riigiduumas. Edasine on ajalugu.


0

Keskerakondlik linnavalitsus toob Tallinna Krimmi anneksiooni toetanud vene näitleja

Dmitry Kharatyan KGB ohvitseri mundrisTallinna linnavalitsus kutsub vene keele huvilisi osalema laupäeval Tondiraba jäähallis toimuvale aktsioonile «Totalnõi diktant», kus osaleb lisaks Tallinna abilinnapeale Mihhail Kõlvartile ja tööde kontrollimise komisjoni esimehele Aljona Tederile ka näitleja Dmitry Kharatyan, kes aastal 2014 andis allkirja Krimmi anneksiooni toetuseks.

Etteütluse «Totalnõi diktant» eel toimub linnavalitsuse teatel ka pressikonverents, kus osalevad nii Kharatyan, Kõlvart kui ka Teder.

Pressikonverents algab laupäeval kell 13 Tondiraba jäähalli konverentsisaalis ja kestab orienteeruvalt 20 minutit. Küsimusi saab esitada otse saalist, Kharatyan hiljem personaalintervjuusid ei anna.

«Totalnõi diktant» algab Tondiraba jäähallis kell 14, osalejatele avatakse uksed kell 12.30. Kes ei ole veel jõudnud eelseisvale etteütlusele registreerida, saavad seda teha veel kodulehel www.totaldict.ru.


0

Montenegro vene-meelsed püüavad korraldada referendumit NATO-sse astumise nurjamiseks

Montenegro vene-meelsed poliitikud, keda süüdistatakse Kremli toetatud riigipöördekatses, et takistada riigi ühinemist NATO-ga, kavandavad sanktsioneerimata referendumit avaliku vaenu õhutamiseks NATO vastu, kirjutab ajaleht Financial Times.

Montenegro parlamendi liige ja üks väidetavatest vandenõu juhtidest Milan Knežević ütles Financial Timesile, et Montenegrost on saanud „geopoliitilise vastasseisu katsepolügoon“.

Montenegro riigiprokurör süüdistab Kneževići ja teist opositsioonilist parlamendiliiget Andrija Mandićit kuritegeliku ühenduse loomises seoses plaaniga korraldada terrorirünnakuid valimispäeval eelmise aasta oktoobris.

„Me organiseerime üldrahvaliku konsultatiivse referendumi, mis näitab, et enamik rahvast on NATO vastu,“ ütles Knežević oma parteikontoris, kus seintel ripuvad õigeusu ikoonid ja Nõukogude marssal Georgi Žukovi portreed.


0

Bäckman tahab osta raadiojaama, Soome kaitsepolitsei peab seda ohuks

Bäckman - kremlin's voiceSoome kaitsepolitsei (Supo) peab riigi julgeolekut ohustavaks arenguks seda, et tuntud Kremli-meelne aktivist Johan Bäckman soovib osta Love FM nimelist raadiojaama.

Raadiojaamal LOVE FM on ringhäälinguluba 2019. aasta lõpuni, kirjutab Yle.

Väidetavalt soovib Bäckman osta 95 protsenti raadiojaama aktsiatest. Praegusel hetkel on raadiojaama omanikuks Trammell Brady Ford III nime kandev ameeriklane.

Ringhäälingulubade eest vastutav transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium on seoses Bäckmani võimalike kavatsustega palunud analüüsi ka Supolt.


0

Keskerakond ja kodakondsus

Ratas tõmbas vardasse ENSV lipu!

Ratas teeb diktaator Putini õnnelikuks!Juhindudes venemaa agendast ja putinlikust doktriinist, mille kohaselt Eesti Vabariik on uus riik e. NSVL-ist iseseisvunud (jälle kord venemaast eraldunud ehk taasiseseisvunud) riik, võtab kuritegelik (kuriteos süüdi mõistetud) kuid siiski meie riiki ametlikult juhtiv poliitiline organisatsioon ette järgmise jõulise sammu, millega ta tõendab, et astub venemaa arusaamadega ühte sammu.

See samm on kodakondsuse andmine kõikidele Eestis viibivatele isikutele.

Ühelt poolt on tegemist loomulikult kodakondsuse institutsiooni devalveerimise küsimusega. Teisalt on tegemist venemaa ideoloogilise refrääniga kaasaminekuga, et kõik ENSV territooriumil elanud NSVL-i kodanikud peavad saama automaatselt ka Eesti Vabariigi kodanikeks. Loomulikult pole mõtet siinjuures rääkida sellisest asjast nagu riigilojaalsusest või kodakondsuse ihaldusväärseks tegemisest või riigi poolsete sammudega kodakondsuse väärtustamisel vaid tegemist on selgesõnalise üleskutsega veelgi sügavamalt muuta kodakondsuse tähendust ja klassikalisele sotsialismile omasena samastada kodakondsuse tähendus elaniku tähendusega.

Nii nagu on venemaa korduvalt varasematel aastatel kinnitanud, nii ka nüüd kordas kuritegeliku organisatsiooni juhist peaminister Ratas raadiole Radio Svoboda, et peab ebanormaalseks olukorda, kus riigi elanikud ei oma kodakondsust, olles nn halli passi omanikud.


0

Yana Toomi igast lausest õhkub kremlimeelsust, sellist mõtteviisi püüti eestlastele sisendada okupatsiooni vältel

Yana ToomLugesin huviga Yana Toomi intervjuud, kus igast lausest õhkub kremlimeelsust ja soovi, et eestlasi, nende keelt kultuuri, kombeid ja ajalugu ei oleks olemas.

Üks põhilisi vahesid eestlaste ja siia saabunuid juurteta venelaste vahel ongi see, et eestlastel on pikk ajalooline mälu. Sisserändajatel ja nende poegadel ning tütardel aga igasugune ajalooline mälu puudub. Yana Toom on selles mõttes üpris tüüpiline mitte-eestlane, kui ta ütleb, et „me ei pea kogu aeg tagasi vaatama ja mõtlema, mis 1944. aastal oli. Oli mis oli, elame edasi.“

Jah, sellist mõtteviisi püüti meile sisendada kogu nõukogude sõjalise okupatsiooni vältel. Eestlasi püüti muuta ajaloota ja mäluta rahvaks, et meid orjastada ja venelasteks ümber rahvastada. Aga eestlased ei murdunud, me säilitasime oma ajaloolise mälu. Ja esimesel võimalusel heitsime orjuse ahelad. Nüüd tuleb aga proua Yana Toom ja jutlustab jälle seda, unustage ära oma ajalugu, hakkame koos elama. Narva taksojuhi näitel jutlustab ta seda, et ka eesti keelt pole vaja, milleks lihtsale inimesele eesti keel, tema tahab vene keeles omale igapäevast leiba teenida.

Ja on otse loomulik, et eestlane ei taha sellisesse linna oma jalga tõsta, kus keegi ei saa aru kõige lihtsamatestki eestikeelsetest väljenditest. Olen Narvas käinud ja võin kinnitada, eesti keeles tänaval tee küsimine on täiesti mõttetu. Inimesed naeratavad küll sõbralikult, aga see on ka kõik. Yana Toom aga teeb kõik, et Narvas keegi eesti keelt ei õpiks. Selle asemel, et oma autoriteeti kasutada ja öelda, et õppigem eesti keel ära, ütleb ta ikka, et milleks lihtsale inimesele eesti keel. Ka oma lastes ei ole ta eestimeelsust kasvatanud. Uhkusega kirjutab ta, kuidas tema lapsed end Peterburis koduselt tunnevad, sest seal on tänavatel ja majadel venekeelsed sildid. Sellise poliitika eesmärk on, et ka siin oleksid venekeelsed sildid, et eestlastelt võtta nende kodumaa ja see ikkagi venestada.


0

Toomas Alatalu: on karm reaalsus, et Toom ja Hvostov pääsevad Süürias presidendi juurde vaid Moskva abil

Teade Keskerakonda europarlamendis esindava Yana Toomi uuest sõidust Süüriasse polnud uudis, küll aga oli seda tema seekordne saatja, valimistel sotside esindajana riigikogu künnisele jõudnud kirjanik ja ajakirjanik Andrei Hvostov. Asi selles, et Yana Toomi sõitmistega ollakse juba harjutud.

Pealegi on mõne teisegi riigi esindustes europarlamendis ja ka rahvusparlamentides omad toomid ehk saadikud, kes leiavad aega ka soleerimiseks mõne teise riigi poliitika huvides.

Kaasajal võetakse seda kui paratamatust ja karmim suhtumine võõraste huvide teenimisse on asendunud leebemaga. Ägeda ideoloogilise võitluse ajal kutsuti seda tüüpi tegelasi, eriti veriste diktaatorite teenistuses olnuid, viimaste „kasulikeks idiootideks“. Tolerantsi suurenedes on sildistamist vähem, kuid seotus saab ikka nii või teisiti ära märgitud.

Heaks näiteks on selles „venelannaga abielus olev“ Prantsusmaa parlamendiliige Thierry Marian, kes viimasel kolmel aastal on järjekindlalt külastanud Krimmi, ehkki Prantsusmaa pole ju tunnustanud selle territooriumi liitmist Venemaaga ja Prantsuse poliitikute enamus välistab sõidud okupeeritud territooriumile.


1
+1

Õigusjärgset Eesti Vabariiki mittetunnistav Putini partei viskus Keskerakonna kaitsele!

BHR: Pärast süüdistage vaid iseennast.

Kes pani tähele, et venemaa käitus äsja üsna ennekuulmatul moel?
Ta tegi poliitilise avalduse seoses Kekserakonna ja meid okupeeriva vene riigi juhtivpartei vahelise koostööprotokolliga. Täpsemalt öeldes - selle koostööleppe tühistamise lubamatusest, taunides tungival moel seda võimalust.

Aastaid pole see koostöölepe avalikult venemaal teemaks olnud. Rääkimata siis rahvusvahelistes kanalites. Ja miks oleks pidanud olemagi, kui Keskerakond istus opositsiooniparteina mängukõlbmatuna nurgas.

Nüüd aga, kui Keskerakond on tõusmas valitsuse juhtivparteiks, nüüd omab see protokoll erilise tähenduse. Ehk on aeg meelde tuletada, et tuleks selle täitmiseks valmistuda.
Venemaa liiderparteilastest ametnikud saatsid Eestile ühelt poolt hoiatuse, et liiga aktiivselt ei tegeletaks Keskerakonna ja sõjaka idanaabri juhtpartei vahelise kokkuleppe tühistamise nõuetega. Teisalt anti rašistliku partei poolt märku Keskerakonnale, et kui seal vähegi mõeldakse Keskerakonna ja jedinorosside vahelise kokkuleppe lõpetamisele, siis võivad nad valijad kaotada ja ühtlasi anti kolmas suunis meie poliitikutele, kuidas sellises olukorras käituda, kui Keskerakond peaks libastuma - Keskerakond tuleks likvideerida, sest vaid nii saab see kokkulepe lõppeda.

Keskerakonna likvideerimine pole samas ka võimatu. Tegelikult on see suisa kohustuslik ja seda protsessi oleks pidanud juba ammu alustama. See kohustus tuleneb PÕHISEADUSE §-ist 48, mis sõnaselgelt ütleb, et keelatud on ... erakonnad, [... millised on ...] vastuolus [st. konfliktis] kriminaalvastutust sätestava seadusega. Kui on KEELATUD, siis on keelatud ja siin pole tõlgendamise ruumi.


0

Keskerakonna juhikandidaat Yana Toom Krimmi annekteerimisest

Eesti eurosaadik, Keskerakonna juhi kandidaat Yana Toom esitas oma arusaama Krimmi annekteerimisest. See seisukoht baseerus venemaa poolt esitatud fantaasiale - asjaolule, mis tegelikkusele ei vasta.

Toom tunnistas küll usutluses, et Venemaa rikkus rahvusvahelist õigust, kui annekteeris Ukrainalt Krimmi, kuid märkis siis, et poliitikas on huvide kõrval „kõik muu sekundaarne“.

„2020. aastal pidi Sevastopolisse tulema NATO mereväebaas,“ rääkis Toom. „See, kes lootis, et Putin laseb sellel juhtuda, peab olema väga lühinägelik.“

Yana Toomi poolt esitatud väitel pole tegelikkusega aga mingit seost. See on vene riigipropaganda poolt välja mõeldud ja esitatud argument, mille kaitseallianss lükkas oma koduleheküljel ümber juba 2014. aasta suvel, nimetades väidet „täielikuks fantaasiaks“.


0

Lauri Hussar: Keskerakonna valikud: pöörad paremale, kaotad pea

Kas te loobute koostööleppest Ühtse Venemaaga? See küsimus kõlab läbivalt peaaegu kõigis Keskerakonna juhi valimisega seotud intervjuudes.

Erakonna toetajate arvates on tegu väheolulise küsimusega, millele ei maksaks üldse tähelepanu pöörata. Veel enam, mantrana pidev koostööleppe meeldetuletamine olevat lausa kiuslik. Ent paradoksaalsel kombel peitub just selles teemapüstituses eksistentsiaalne pidepunkt kogu erakonna tuleviku mõtestamiseks. Veel enam, paljude arvates on tegu Keskerakonna ideoloogia ühe olulisema nurgakiviga.

Keskerakond on justkui ristteele jõudnud muinasjutukangelane – mis suunda sa ka ei valiks, igal pool ootavad ees ohud: keerad paremale, kaotad pea, keerad vasakule, jääd ilma hobusest, oma parimast abilisest, kui jätkad otse, siis on tee püstloodis ees.

Keskerakonna valikud on samasugused. Öeldes lahti koostööleppest Putini parteiga, riskitakse venekeelse toetaja kaotamisega. Tulevasi valimisi silmas pidades tähendaks see katastroofi. Tunnistades koostööleppe kehtivaks, riskitakse veel olemas olevate eestikeelsete valijate toetuse kadumisega ja templiga mällu igaveseks, et ju siis ongi tegu Venemaa võimupartei käepikendusega Eestis.


1
+1

Täiuslik metamorfoos – rahvarindest interrindeks!

Eestis on iseseisvuse taastamise järgselt eksisteerinud mitmeid vene rahvuse põhiselt määratletavad poliitilisi liikumisi. Sealhulgas ka selgelt venemeelseid e. Moskva režiimi poliitikat toetavaid poliitilisi liikumisi. Olgu meenutuseks ära toodud või Interrinne, mis loodi tasakaaluks Rahvarindele või Dmitri Klenskiga seotud Vene Erakond Eestis, milline tänaseks on ametlikult liitunud Andres Tarandi poolt käima lükatud vasakpoolse sotsialistide erakonnaga - Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga.

Rahvarinde ajalugu on üsna selge - see loodi NSVL-i perestroika toetuseks ja tema peamine ning kõige olulisem poliitiline tähendus Eesti jaoks tuleneb asjaolust, et ta koondas omal ajal endasse selle osa Eesti elanikest (põhiliselt eestlased), kes ei julenud või ei saanud mis iganes põhjustel kaasa minna tugevakaalulisi nõudmisi esitavate poliitiliste liikumistega Eesti riigi iseseisvuse taastamisel. Sellised radikaalsemad ja samas õigluse nimel asutatud poliitilised liikumised olid näiteks MRP-EAG ja temast sündinud ERSP - Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei või siis Kodanike Komiteede liikumine, milliste väljatöötatud ideoloogiline baas meie riikliku iseseisvuse taastamiseks on ka hetkel veel Eesti Vabariigi poliitilise doktriini aluseks.

Hoolimata eeltoodust ei tohiks ilmselt Rahvarinde tähtsust alahinnata, sest just oma tagasihoidlikkusega ning sellel hetkel meie ühiskonnas valitsenud tingimuste sümbioosis (aga võib-olla ka juhuste kokkusattumuse tulemusel) innustas ta endaga ühinema laiemaid, NSVL-is aastatepikkuste ja pidevate repressioonidega ärahirmutatud masse meie riigis. Suurem osa sellest laiemast massist nagu ka Rahvarinde juhtkond ei hoolinud Eesti riigi õiguslikust järjepidevusest, kuid Rahvarinde olulisus oli just masside julgustamine protestile, kes siis Rahvarinde kaudu integreeriti üldisse Eesti ISESISVUMISE protsessi (süüvimata iseseisvuse formaalsetesse ja juriidilistesse nüanssidesse), kui see oli väga oluline.

Üks asi oli aga kindel, et Eesti iseseisvumise taastamise esimesel perioodil ja ka riigi taastamise järgselt oli Rahvarinne ja selle baasil sündinud Keskerakond eestlaste erakond ja põhimõtteliselt ka riigi iseseisvuse pooldaja.

0

Guardian: Hollandi uurimisrühma hinnangul tulistati Malaisia lennukit Kremli-meelsete kontrolli all olevalt territooriumilt

Ajalehe The Guardian andmetel on Hollandi poolt juhitud rahvusvaheline kriminaaljuurdluse uurimisrühm jõudnud tulemusele, et lennu MH17 tulistasid 2014. aasta juulis Ida-Ukrainas Kremli-meelsed jõud enda poolt kontrollitud territooriumilt. Raportis kinnitatakse ka Hollandi ohutusameti varasemat järeldust, et tulistamiseks kasutati vene päritolu raketisüsteemi Buk.
 
Hollandi juhitud rahvusvaheline uurimisrühm (JIT) on kogunud pikka aega tõendeid võimaliku kohtuistungi jaoks ning esialgseid tulemusi tutvustatakse täna. Uurimisrühmas on lisaks Hollandi ametnikele osalenud ka kolleegid Austraaliast, Belgiast, Malaisiast ja Ukrainast, kirjutas ajaleht.
 
Hollandi ohutusamet (OVV) avalikustas eelmise aasta oktoobris lõpliku tehnilise raporti selle kohta, miks Malaysian Airlinesi lend MH17 eelmise aasta suvel Ida-Ukrainas alla kukkus. Leidis kinnitamist, et lennukit tabas venemaal toodetav Buk-süsteemi rakett, samuti kritiseeriti lennundusametnikke ohu alahindamise eest.
0

Vene kodanikud Eestis eelistasid "Ühtset Venemaad" ja kommuniste

Vene riigiduuma valimistel Eestis osalenud venemaa kodanikud eelistasid ülekaalukalt võimuparteid "Ühtne Venemaa", teistest parteidest enam hääli said ka kommunistid.
 
«Valdav enamus Eestis elavaid vene kodanikke toetasid võimuparteid "Ühtne Venemaa". See on välismaal elavate vene kodanike traditsiooniline eelistus, kuna just see partei assotsieerub neil esmajärjekorras vene riigiga,» ütles vene saatkonna esindaja BNSile.
 
Teisele kohale jäi Eestis esialgse häältelugemise põhjal venemaa kommunistik partei.
 
«See iseloomustab eelkõige valijate vanuselist struktuuri, kuna enamuse valimaskäinutest on vanemaealised,» lisati saatkonnast.
0

Putini agressioonipoliitika toetajad korraldavad "rahumarsi"

NATO-vastased "rahumarssijad" alustasid protestirongkäiku
 
Täna on Tallinnas toimumas rongkäik ja miiting, et protesteerida USA sõjatehnika toomise vastu Ida-Euroopa riikidesse, kirjutab Delfi.
 
Ürituse üheks korraldajaks on MTÜ Eesti Indoeurooplaste Liit Rodina juhatuse liige Allan Hantsom, kes on ka varem korraldanud NATO-vastaseid üritusi. Eesti kodanikust Hantsom on varem kriminaalkorras karistatud vara tahtliku hävitamise eest. Lisaks mõisteti ta 2002. aastal süüdi riigivastases kuriteos rahvuse ja rassilise vihkamise eest.
 
Lisaks Hantsomile korraldavad üritust ka Aleksei Esakov ja Sergei Tsaulin. Kolmik kuulub ka MTÜ Venemaa Kaasmaalased Euroopas juhatusse.
1
+1

Karl Vaino pojapoeg tõsteti diktaator Putini administratsiooni uueks ülemaks

Kui Eesti sotsiaaldemokraatliku liikumise liidri, Eesti riigi vaenlasest ja riigikukutajast Töörahva Kommuuni juhi Jaan Anvelti lapselaps Andres Anvelt jätkab oma vanaisa ideede levitamist edukalt tänases Eestis - ikka nn töörahva nimel ja -heaks, siis teine padupunase tegelinski lapselaps on karjääri tegemas moskoviitide tsaari alluvuses.
 
 
Jutt on Anton Vainost, kes on Eesti venestamispoliitika suunaja ning okupeeritud Eesti, Moskva nukurežiimi - ENSV valitseja ning Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimase esimese sekretäri Karl Vaino lapselaps.
 
RahvusRinghäälingu vahendusel saame teada, et Euroopas oma mõjuvõimu sõjalise jõuga suurendava ning naaberriike ahistava diktaator Putini administratsiooni uueks ülemaks tõusis Karl Vaino pojapoeg.
-1
1

Riiga saabusid sakslastest NATO-vastased meeleavaldajad

Berliinist Moskvasse teel olevad kümned Saksamaalt pärit aktivistid peatusid täna Riias, et protestida NATO sammude vastu Baltimaades, teatas BNS-i ajakirjanik.

Niinimetatud rahusõidul osalevad sakslased saabusid Läti pealinna lippudega, millel olid kokku pandud Saksamaa ja venemaa lipuvärvid.



Rahvusliku mõttelaadi toetuseks

BHR on tänulik toetuse eest!



Gallup

KUUKÜSITLUS: Millist erakonda sa toetaksid täna,kui oleksid Riigikogu valimised?
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
Total Votes:
First Vote:
Last Vote:
ISLAM
ISLAM
ja EESTI
ja EESTI
NAABRID
NAABRID
ja MAAILM
ja MAAILM

Prof. ULUOTSA kroonika

Kroonika, mille koostajaks oli professor Jüri Uluots, avaldati pärast Eesti puhastamist vene okupantidest 1941. a. ajalehes "Eesti Sõna" (23.12.1941).

1030 - Jaroslavi sõjaretk eestlaste vastu ja Tartu vallutamine.
u. 1054 - Kiievi suurvürsti ja Novgorodi vürsti Izjaslavi väepealik Novgorodi possadnik Ostromir teostab sõjakäigu eestlaste kallale, saab aga lüüa.
1060 - Izjaslav korraldab retke "sosolite" vastu ja maksustab neid raskesti. "Sosolite" nimetus arvatakse käivat kas Sakala või Soontaga või siis ühe Väinajõe piirkonnas asuva läti-leedu hõimu kohta. Järgmisel aastal kihutavad "sosolid" maksuvõtjad minema.
1077 - Smolenski vürst Vladimir ja Novgorodi vürst Gleb sõdivad üheskoos "tšuudide" vastu.
12. saj. algus - Novgorodi vürsti Mstislavi retk "Otšela" vastu (vist Adsel Koiva jõel, eestlaste ja lätlaste piirimaal).
1113 - Mstislav korraldab vene allikate põhjal võiduka retke "tšuudide" vastu ja võitnud neid "Boru peal" (oletatavasti Irboska või Metsepole).
1116 - Mstislavi juhtimisel korraldavad novgorodlased ja pihkvalased sõjakäigu eestlaste vastu. 1. novembril langeb nende kätte Otepää linnus. Venelased laastavad lugematul hulgal külasid ja pöörduvad tagasi paljude vangidega.
1130 - Mstislav saadab oma pojad Vsevolodi, Izjaslavi ja Rostislavi Novgorodi, Poletski ja Smolenski venelastega eestlaste vastu rüüsteretkele maksude saamiseks. Tapetakse mehi, põletatakse elamuid, naised ja lapsed viiakse vangi.
1132 - Novgorodi Vsevolod teostab oma jõul, ilma vendade abita, sõjaretke eestlaste vastu, kuid saab 23. jaanuaril Vaigas (Põhja-Tartumaal) hävitavalt lüüa. "Juhtus hiigla pahandus ja mustus", jutustab vene kroonika, "palju paremaid Novgorodi mehi löödi maha."
1134 - Novgorodi Vsevolodi sõjakäik eestlaste vastu. 9. veebruaril vallutatakse Tartu.
1180 - Novgorodi Mstislavi laastamisretk lätlaste ja eestlaste piirivahelisele maa-alale Adseli. Kohalikud elanikud lahkuvad kodudest ja tõmbuvad kuni mereni.
1190 - Pihkvalased tapavad salga ranna-eestlasi, kes olid sõitnud mööda Narva jõge Peipsile.
1192 - Novgorodi vürst Jaroslav teostab novgorodlaste ja pihkvalastega taliretke eestlaste vastu. Vallutab Tartu.
1192 - Sama aasta suvel läkitab Jaroslav jõugu pihkvalasi Otepääd maha põletama.
1210 - Novgorodi vürsti Mstislav ja ta venna Pihkva vürsti Vladimiri sõjakäik märtsis eestlaste vastu Torma ja Ugandisse. Ugandlased on sunnitud kaheksapäevase piiramisel järel loovutama oma kindluse Otepääl, maksma tribuuti ja osa võtma vastu õigeusu.
1211 - Pihkva venelaste retk Soontagasse jaanuari esimesil päevil.
1212 - Jaanuaris või 5. veebruaril siirdub Novgorodi vürst Mstislav ühes oma venna Toropetsi vürsti Davidiga ja Pihkva vürsti Vsevolodiga 15 000 mehega läbi Põhja-Tartumaa ja Järvamaa kuni Varbola linnuseni Harjumaal, kusjuures Varbola hõbedaga enda piiramisest lahti ostis.
1216 - Pihkva vürst Vladimir tuleb sõjaretkega, vallutab Otepää ja hakkab ugandlastelt nõudma kõrgeid makse. Vägi rüüstab ja saagitseb ümbruskonnas. Venelaste vastu võitlemiseks sõlmivad ugandalsed liidu sakslastega.
1221 - Novgorodi vürsti väed rüüstavad tagasipöördumisel Liivist Ugandit.
1223 - Novgorodi vürst Jaroslav, ta vend Suzdali suurvürst Georgi, Pihkva vürst Vladimir ja teised vene vürstid tulevad 20 000-mehelise sõjaväega liitlastena Eestisse, kuid hakkavad seejuures siin ise maad laastama.
1234 - Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda.
1241 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutab sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitab selle ja laseb vangilangenud vadjalased ja eestlased üles puua.
1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Sakslastega koos sõdivad eestlased, keda venelaste käe läbi palju langeb.
1248-1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutab ühes Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile.
1253 - Novgorodlased ja karjalased laastavad maa-ala lääne pool Narva jõge.
1262 - Venelaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudeta vallutada kindlust, kuid linn võetakse ära ja "palju tapeti selle linna rahvast; ja teisi võeti elusalt ja teisi põletati tulega, ja võeti nende naised ja lapsed; ja võeti ka vara ilma arvuta ja saaki".
1267 - Venelaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. Laastatakse laialt maad.
1268 - Jaanuaris tuleb mitu vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud eestlasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing venelaste ja sakslaste-eestlaste vahel. Venelased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dovmont rüüstab tagasiteel Virumaad.
1342 - Vürst Juri Vitovtovit?i sõjakäik Vastseliina. Kallaletungijad lüüakse sakslaste poolt ränkade kaotustega tagasi.
1343 - Mais tungivad pihkvalased oma vürsti Ivani, Irboska vürsti Ostapi ja possadnik Volod?a juhatusel 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Viie päeva pärast pöörduvad nad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani.
1371 - Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliina. Pihkvalased põletavad Kirumpää ja tapavad kõik kohalikud elanikud.
1406 - Pihkva vürstide Danilo ja Juri sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni.
1407 - 29. juunil tungivad pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöörduvad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1480 - Pihkva-Moskva vägede ühine retk Tartu piirkonda, kuni Emajõe liinini, kus vallutatakse Kastre kants.
1481 - Lõuna-Eesti rüüstamine venelaste poolt. Seekordne pealetung toimub veebruaris Moskva-Pihkva-Novgorodi ühendatud vägede poolt mitmest kohast, kusjuures venelaste kätte langevad muuseas Viljandi linn, Tarvastu, Karksi ja Ruhja. Laialdased maa-alad laastatakse ja rüüstatakse, raskesti kannatada saab Tartu piiskopkond. Okupeeritud maa-ala terroriseeritakse rängasti, et ka sel murda vastupanu.
16. saj. algus - Liivimaa allikais hakkab Vene (eriti XVI sajandi algusest peale) esinema julma vaenlasena, kel pole mingisugust halastust; venelasi mainitakse põlisvaenlastena.
1501 - Venelased tungivad röövides ja rüüstates Lõuna- ja Kirde-Eesti aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas mainib 40 000 tapetut ja vangivõetut. Teine vägi, kus palju tatarlasi, tungib Viru- ja Harjumaale. Väel on kaasas koerad, et eestlasi metsadest üles otsida.
1502 - Venelaste retk Tartu piiskopkonda.
1558-1582 - Vene-Liivi sõda.
1558 - Jaanuari lõpul tungib Vene sõjavägi Tartu piiskopkonda. Pealetungid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungivad sisse ka Vene abiväed Vilaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Vaenlase lahkumise järele läbi Järva- ja Virumaa üle Narva jõe laastatakse kogu Ida-Eesti, raskesti kannatada saavad Vastseliina, Rõngu, Rannu, Kongota, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa, Jõhvi jm. Külad, talud ja elamud põletatakse või rüüstatakse paljaks, maa upub ebainimlikesse tapmistesse. "Ja mis vaenlane vilja ja loomi mitte ei saanud ära viia, selle hävitas ta ja ajas palju loomi küünidesse ja pani küünid siis põlema ja põletas ühes loomadega ära." 11. mail vallutatakse Narva linn. Suvel 1558 toimub uus vaenlase pealetung 60 000 - 80 000-mehelise väega. Vallutatakse Vastseliina (30. juunil), Kirumpää, Tartu (18. juulil) ja Tartu piiskopkond ning naabruses olevad alad. Süstemaatilised rüüsteretked esialgu Kesk-Eestisse, hiljem ka Alulinna ja Gulbene piirkonda.
1559 - Venelaste rüüsteretked Alulinna ja Vilaka aladele.
1560 - Venelaste rüüstamise all kannatavad Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritavad venelased 40 000 ja 12 000-mehelise sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. Pärast Viljandi langemist arendavad venelased oma rüüsteretki laias sõõris Võnnuni, Pärnuni ja Läänemaale. Rüüstamise kõrval harrastatakse väga laialt talupoegade vägivaldset äraviimist.
1570 1570 - Hertsog Magnus hakkab suure Vene sõjaväega piirama Tallinna. Hiljem tuleb piirajaile lisa. "16. oktoobril tuli veel suur jagu Vene väge, keda oprit?nikuteks nimetati, ja see mässas ja möllas hullemini ja palju hirmsamini kui endised, tappes, röövides ja põletades, ja tapsid halastamata maha palju inimesi aadlist ja lihtrahvast, kes tühjas Kiviloo lossis Harjumaal varjul olid ja endistest venelastest olid puutumata jäänud. Ja läksid Tallinna alla Telliskopli leeri ja raiusid selle toreda metsa seal maha ja rikkusid ära." Piiramine jääb aga tulemusteta ja venelased lahkuvad Tallinna alt 16. märtsil 1571.
1573 - Venelased tulevad suurel hulgal Narva kaudu Eestimaale ja vallutavad Paide linnuse. Pärast Paide vallutamist venelaste 16 000-meheline sõjavägi siirdub vallutama Läänemaad, saab aga Koluvere all rootslastelt põhjalikult lüüa.
1574 - Venelaste rüüsteretk Põhja-Eestisse. "Aastal 1574, taevaminemise päeval, tungis kümme tuhat venelast ja tatarlast Harjumaale ja Tallinna alla, kus nad kõik külad, mis Tallinna ümber veel alles olid, maha põletasid, ja said suure osa röövitaud karja, mis aadlikud, kodanikud ja talupojad sõjameestelt Rakvere piiramisel olid ostnud ja omandanud, jälle kätte ja ajasid ära ja võtsid ka palju inimesi vangi. Selsamal suvel mässasid ja möllasid venelased ja tatarlased päeval ja ööl vahet pidamata Harjumaal ja Tallinna all ja tapsid inimesi öö aegu nende elumajades, aedades ja küünides ja viisid talupoegade lehmad ja voorimesete hobused linna alt karjamaalt ära."
1575 - Venelased vallutavad Pärnu
1575 - Venelaste rüüsteretk Loode-Eestisse. "Siis läksid venelased ja tatarlased esmalt Läänemaale Haapsalusse ja laastasid tee peal hirmsasti kõike Padise maad ühes Padise ja Keila rannaga, lõid inimesi maha ja viisid neid palju vangis ära. Ja ehk küll venelane ennegi sagedasti neist paigust oli üle käinud, ei olnud ta seda siiski iial nii hirmsasti teinud kui seekord. Selsamal korral laastasid venelased ja tatarlased Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala maid ühes Saare, Vormsi, Hiiu, Muhu ja Noarootsi saartega, välja arvatud Kuressaare maakond, üsna haledal kombel ja röövisid aina hobuseid ja inimesi; härgadest ja lehmadest nad suurt ei küsinud, sest et neid mitte nii ruttu ei saanud kaasa võtta."
1576 - Venelased rüüstavad Tallinna ümbrust: "Juulikuus, algusest lõpuni, olid venelased ja tatarlased Paidest ja Padisest Tallinna all rüüstamas ja langesid sagedasti kodanikkude hoostele, sulastele ja tüdrukutele peale, kui need heinal käisid, ja viisid Tallinna ümbert palju vaeseid talupoegi ära vangi ühes naiste ja lastega. Siis oli kodanikkudel ja talupoegadel palju nuttu ja kaebamist."
1577 - Tallinna ebaõnnestunud piiramine Johann IV poolt.
1579 - Venelaste ja tatarlaste jõukude korduvaid rüüsteretki Eestisse. "Tatarlased heitsid leeri Uuemõisa juures, 6 penikoormat Tallinnast, ja rüüstasid hirmsal kombel seal maapaigas ja ka tervel Harjumaal tappes ja röövides, lõid vanad surnuks ja viisid noored kaasa.
Mitte kaua pärast seda, kui see tatarlaste salk Harjust ja Läänest ära Riia stifti oli läinud, ja vaesed talupojad, kes metsades, soodes ja rabades peidus olid olnud, nüüd jälle koju olid tulnud, tuleb teine salk venelasi ja tatarlasi, sedasama teed Rakverest, jälle peale, kes jälle talupoegadele ja nende naistele ja lastele, kes endisest tatari salgast veel olid üle jäänud, armutult peale langeb ja nad kinni võtab. Siis oli Harjumaal häda häda peale".
1656-1658 - Rootsi-Vene sõda; venelased tungivad Eestisse. Rüüstatakse maa idaosasid, Tartu- ja Võrumaad, riivates ka Valga-, Pärnu- ja Virumaad. Tartu kapituleerub ja jääb Vene valdusse kuni 1661. a.
1700-1721 - Põhja sõda
1700 - Venelaste esimesed rüüstesalgad tungivad septembrikuus Alutagusesse. Algul Narva piiramine venelaste poolt. Narva lahing 19. novembril.
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda. Talupojad korraldavad enesekaitse salku.
1702 - Põhjalik rüüstamine pärast Hummuli lahingut Pärnumaal, Tartumaal ja Mõniste piirkonnas: "Põletati maani maha kõik kirikud, enam kui 100 mõisa ja 1000 küla. Inimeste kallal tarvitasid nad igasugu vägivalda - nad tapsid ilma vahet tegemata mehi, naisi ja lapsi või viisid nad vangis minema. Suurimaks õnnetuseks laadisid tatarlased mitusada last vankritele ja viisid nad kaasa, et neid orjadeks müüa."
1703 - Tsaar Peeter I väejuhi ?eremetjevi rüüsteretk läbi Eesti; rüüstetegevusest jäävad enamvähem puudutamata ainult Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa kesk- ja põhjapoolsed alad ja saared, seega vähemviljakad maaosad. Vangistatakse palju eesti talupoegi, eriti arvukalt lapsi, saates neid Ukrainasse: "Ei ole võimalik kirjeldada suurt kahju ja viletsust, mida kirjeldatud rüüsteretk põhjustas. Põletati ära mitte ainult palju ilusaid kirikuid, väikesi linnu, mõisu ja kuni 1500 küla, vaid ka 1000 koormat osalt jahvatatud, osalt jahvatamata vilja. Ka võttis vaenlane kaasa hulk vaske ja tina majatarvete ja kirikukellade näol. Samuti ajas ta oma maale kuni 1000 veist, ja mida ta kaasa võtta ei saanud, nagu sigu ja hanesid, need ajas ta kokku küünidesse ja tallidesse ja põletas ühes nendega. Vaenlane tappis palju inimesi ja küüditas oma maale suure hulga noori lapsi."
1703/04 - Venelaste korduvad rüüsteretked Narva ümbruskonda.
1704 - Venelaste rüüsteretk Tartumaale: "1704. a. jaanuaris tungisid venelased piki Peipsi järve Torma, süütasid külad põlema ja võtsid kaasa palju inimesi alasti ja näljastena. Kes tugeva külma käes hukkusid või enam edasi minna ei suutnud, need uputati Peipsi järvel jää alla."
1704 - Tartu alistub 13. juulil Vene piiramisväele. Venelased ei täida kapitulatsioonitingimusi ega lase Tartu garnisonil siirduda Tallinna, nagu kokku lepitud.
1704 - Narva vallutamine venelaste poolt. Vallutamisele järgnes linna rüüstamine vene sõdurite poolt tsaar Peetri enda juhiste kohaselt. "Ka surnud, olgu kõrgest või madalast soost, kisti välja haudadest ja visati jõkke. Kurb ja kole vaatepilt oli, kuidas haiges, kes majades, kindlusvallidel ja mujal lamasid, hunnikusse vankritele laoti ja Narva joast alla kallati, kus nad kaebliku kisaga hukkusid. Sellele õnnetusele oli võrdne asjaolu, et Narva elanikelt kõik lapsed 6-14. a. vanuses ära võeti, et neid Venemaale orjadeks viia."
1707 - Vene ratsaväe suurem rüüsteretk Põhja-Tartumaale, Põltsamaa, Puka, Sangaste ja Karula suunas. Põletatakse uuesti Valga.
1708 - Vene väe uus suur rüüsteretk Liivimaale. Valgamaa laastatakse metsikult. Talud ja mõisad põletatakse. Vili põldudel tallatakse ja niidetakse maha.
1708 - Narva ja Tartu kodanikkond viiakse Venemaale sundasumisele. Paljud surevad. Osa pääseb tagasi viis aastat hiljem. Tartu linn hävitatakse. Jäävad rüüstatud kujul ainult üksikud ehitused.
1709 - Pärnu vallutatakse venelaste poolt.
1710 - Tallinn kapituleerub venelastele.
1710-1918 - Eesti tegelik kuulumine Vene all.
1917 - Vene sõjaväed omavolitsevad ja rüüstavad Eestis.
1918 - Vene punavägi hakkab novembrikuus tungima Eestisse. Järgnevad veresaunad Rakveres, Tartus ja mujal.
1924 - Piiritagant organiseeritakse Eestis mässukatse 1. detsembril.
1939 - Vene surub Eestile peale vägivaldse "abistamispakti". Vene väed asuvad baasidesse. Venelased rikuvad pakti tingimusi.
1940 - Vene vägi asub 17. juunil Eestisse. 21. juunil teostab vene vägi Eestis riigipöörde.
1944 - Vene vägi tungib 2. veebruaril üle Narva jõe. Algavad lahingud Eesti pärast, mis lõppevad sügisel kogu Eesti langemisega venelaste kätte.
1944 - 20... - Inkorporeeris vene riik (NSVL) ebaseaduslikult nii oma kehtivate seaduste tähenduses, Eesti seaduste tähenduses kui ka rahvusvahelise õiguse tähenduses Eesti riigile ja -rahvale kuuluvad alad Ingerimaal ja Setomaal (ca 5,2% meie riigi territooriumist), Sealhulgas Narva linnaosa Jaanilinna ning Petseri maakonna keskuse, Petseri linna enda külge ning hoiab nimetatud alasid ebaseaduslikult enda valduses ka käesoleval ajal.

*****************

2007 aprill - vene impeeriumimeelsed koos pättidega korraldasid suurpogrommi Eesti Vabariigi pealinnas

KUNINGLIKUD UUDISED

The best Governments of the World have been composed of Monarchy, Aristocracy, and Democracy. -- Algernon Sidney --

  • Kuningriiklane Kalle Kulbok: riigikogu vajab isepäiseid naljamehi
    1
    +1

    ... Kalle Kulbok märgib, et tema silmis on kuningriiklus tõsine asi. Neis riikides, mis on veel kuningriigid, on demokraatia märksa stabiilsem.
    „Mõned asjad on neis riikides paigas teiste tavade ja reeglite järgi. Meil kipub kogu võim sõltuma üksteisest ja kauplemisoskusest. Kuningriik riigikorraldusena on minu arvates parem kui vabariik. Mõtlen seda tüüpi arenenud kuningriike, nagu on tänapäeval Põhjamaades. Sestap kannan endiselt kuningriiklase märki ja kirjutan oma nime juurde emeriitkuningriiklane.”...

    Tänapäeva tuima ja pragmaatilise poliitilise maastiku taustal tundub veider, et 1992. aasta riigikogu valimistel said kuningriiklased 7,12% hääli ja parlamendis kaheksa kohta.

    Oli see nali, mis ootamatul kombel tõsiasjaks sai? Kuidas see juhtus ja miks lõppes? Mida kuningriiklastelt tänapäeval õppida? LP suhtles endiste silmapaistvate rojalistide Kalle Kulboki, Kirill Teiteri, Tõnu Kõrda ja Priit Aimlaga ning pani nende mõtted kirja.

    Kindlasti oleks ka praegu Toompeal vaja kuningriiklaste moodi seltskonda, kes sõltumatu jõuna ilmselged jaburused välja naeraks. Nii mõnigi praegune poliitik on seda vajadust kinnitanud, mainib omaaegne esikuningriiklane Kalle Kulbok.

    „Kuningriiklased ilmusid poliitikasse 1989. aastal, kui asutati Eesti Rojalistlik Partei. Osaliselt selleks, et parodeerida kõikvõimalike väikeste n-ö taskuparteide teket. Mõtlesime, et miks mitte teha väikses Eestis kuningriiklusel põhinev väikepartei, mis kasutab poliitiliste relvadena eeskätt paroodiat ja huumorit,” meenutab Kulbok.

    in Kuninglikud UUDISED "Liivi Kroon"
  • Krahvinna Sophie külastab Eestit!
    0

    Wessexi Krahvinna külastab 2. ja 3. mail Eestit.

    Tema Kuninglik Kõrgus Wessexi Krahvinna
    kohtub Eestis president Kersti Kaljulaidi ning peaminister Jüri Ratasega. Samuti kohtub ta gaidide ja skautidega ning külastab lasteaeda, kus käivad erivajadustega lapsed.

    Olles Suurbritannia jalaväe rügemendi 5 Rifles aukolonel külastab ta selle rügemendi sõdureid, kes teenivad Tapal NATO lahingugrupi koosseisus.

    Wessexi Krahvinna on täiskoormusega töötav kuningliku perekonna liige. Igal aastal külastab ta sadu koole, ülikoole, sõjaväebaase ja heategevusorganisatsioone, et nende tegevusest rohkem teada saada ning nende tööd esile tuua. Oluliseks teemaks on tema jaoks võimaluste loomine noortele ja erivajadustega inimestele.

    in Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
Kõik kuninglikud uudised

Viimased kommentaarid

ucixacu
Jest zanim Alvaro del wynurzy się w bierze wciąż krakowski był czołgów i kom­panii odwodowa o propoz...
apypyxaf
Stanowi nim Alvaro del wynurzy się w przyjmuje wciąż krakowski był czołgów i kom­panii odwodowa o rz...
arigaw
Jest nim Alvaro del wynurzy się w werbuje wciąż krakowski był czołgów i drużynie odwodowa o myślach,...