Kombed ei muutu

0

Proosit: venemaal hakatakse viina müüma otse ratastelt

Venemaa kaubandusministeerium tunnistas sobimatuks nõude müüa külades alkoholi üksnes tavalistes poodides ning pakkus välja viinamüügi lubamise nii kauplusautodest kui ka kioskitest, kirjutas Izvestija.

Ametkond avaldas veendumust, et tasuks loobuda samuti linnades tegutsevatele viinapoodidele kehtestatud vähemalt 50ruutmeetrise põrandapinna nõudest. Eksperdid avaldasid kaubandusministeeriumi ideele toetust ja märkisid, et autokauplused võivad lähiajal kujuneda ainukeseks kanaliks, mille kaudu venemaa külaelanikel on võimalik alkoholi legaalselt hankida.

Linnades tegutsevatele viinapoodidele piisab tulevikus alkoholiga kauplemiseks üksnes kinnisvara omamisest või siis rendilepingust poeruumi kasutamiseks. Maakohtades aga soovitakse loobuda igasugusest piirangust, mis oli varem seotud nõudega kasutada viinamüügiks püsivat hoonet.

Loe edasi...

1
+1

Venelased ründavad täna jälle Riigipäevahoonet

Putini režiimi ideoloogiliseks vundamendiks on patriotism, milline on kokku heegeldatud Saksa-vene sõja (22. juuni 1941 – 09. mai 1945) kangelaslikest üksikmomentidest ning vürtsitatud sümbolitega, millised pärinevad osaliselt eelmisest vene riigist. Sellest vene riigist, millise tänane venemaa ise täielikult hävitas ehk, mille õigusjärglane ta pole. Viitan siin tsaaririigi sümbolitele, sealhulgas näiteks nn Georgi lindile.

Ühelt poolt näitab viidatu, et sotsialismist irdunud venemaal puudub endiselt selge ideoloogiline kandepind ning teisalt, et identiteediotsingud jätkuvad suuremal või väiksemal määral.

Kuid II maailmasõja (01.09.1939 – 02.09.1945), mida venemaa ise koos Saksamaaga maailma vastu alustas, osaks olnud Suure Isamaasõja (Saksa-vene sõja ideologiseeritud nimetus venemaal) globaalset tähendust ja rolli ei vähenda siiski see asjaolu, et venemaa on II maailmasõja käivitumises süüdi. Saksa-vene sõja asend venelase hinges on ülimalt olulisel positsioonil.

Putinlik režiim poeb või nahast välja, et süvendada erinevaid Saksa-vene sõjaga seotud traditsioone. Seda enam, et tänase vene riigi ajaloos pole olnud teist suurt ja võidukat sõda. Ei tasu ju unustada, et vene riik sündis 1917. aastal. Kõik teised sõjad, mida venemaa on pidanud on olnud räpased ja alatud, sageli ka mitte-edukad. Olgu siis nimetatud kallaletung Poolale 1939, Soomele 1940, interventsioon Afganistaani 1980, sissetung Georgiasse 2008 või Ukrainasse 2014 nagu ka sõda Itškeera vastu 1994-1996 ja 1999.

Loe edasi...

0

Moskva režiimi arvates on islam ohutum kui kristlik usulahk - Jehoova tunnistajad!

Islamil, hoolimata Allahhi nimel sooritatud kuritegudest venemaal ja terves maailmas, lastakse õitseda. Keelatakse aga kristlik usulahk, kelle teod ja sõnad pole võrreldavad moslemite omadega.

Venemaa ülemkohus keelustas Jehoova tunnistajad

Venemaa ülemkohus otsustas neljapäeval keelustada usulahu Jehoova tunnistajad, määratledes selle äärmuslikuks.

Vene ülemkohtu otsuse kohaselt suletakse «Jehoova tunnistajate halduskeskus ja selle alla käivad kohalikud organisatsioonid ning nende vara konfiskeeritakse - antakse üle Vene Föderatsioonile».

Loe edasi...

0

Lenini laipa saab jälle rahvale näidata, ta on üles vuntsitud!

Lenini muumia käis remondis

Täna taasavatakse külastajatele pärast kaht kuud "plaanilisi profülaktilisi töid" Moskvas Punasel väljakul Lenini mausoleum, vahendas Interfax.

Millised need profülaktilised tööd olid, jättis föderaalse kaitseteenistuse pressiosakond uudisteagentuurile täpsustamata, kuid Interfaxi allika väitel oli tegemist Lenini palsameeritud keha korrastamisega. Plaanilist profülaktikat tehakse mausoleumis reeglina kord kahe aasta jooksul, viimati 2015. aasta veebruaris-aprillis.

Allika sõnul tegeldi seekord just Lenini muumiaga ning tööde ajaks muumiat mausoleumist välja ei viidud. Ülikonda, millesse Lenin on riietatud, seekord ei vahetatud, lisas allikas.

Loe edasi...

0

Ehho Moskvõ peatoimetaja: info saamise võimalusi jääb venemaal üha vähemaks

Tallinnat külastanud vene raadiojaama Ehho Moskvõ peatoimetaja Aleksei Venediktov ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et informatsiooni saamise võimalusi venemaal jääb järjest vähemaks.

Aleksei Venediktov tuli Eestisse selleks, et osaleda laupäeval Tallinnas toimunud ühuskonnateemalisel konverentsil. Aga ta leidis aega ka kohtumistele Balti Meediakoolis.

"Eeskätt survestavad meid need seadused, mis piiravad meie võimalusi informatsiooni levitada. Informatsiooni saamise võimalusi venemaal jääb järjest vähemaks. Aga me teeme seda, mis nende piiravate seaduste raames võimalik on," sõnas Venediktov.

Loe edasi...

0

Diktaator Putin vallandas 10 kindralit

Eestit okupeeriva sõjaka idanaabri rašistlik diktaator otsustas vabastada kohustustest kümmekond pagunite kandjast tipp-tšinovnikku.

Ta võttis vastu ukaasi, millega vabastas ametist kümme siseministeeriumi, uurimiskomitee ja föderaalse karistuste täideviimise teenistuse (FSIN) kindralit.

Vabastatute hulgas on neli kindralleitnanti (Volga-äärse föderaalringkonna transpordivalitsuse ülem Vladimir Berglezov, uurimiskomitee Primorje krai uurimisvalitsuse ülem Sergei Bobrovnitši, Samara oblasti siseasjade peavalitsuse ülem Sergei Solodovnikov ja Nižni Novgorodi oblasti siseasjade peavalitsuse ülem Ivan Šajev) ning kuus kindralmajorit (FSIN-i Saratovi oblastivalitsuse ülem Aleksandr Gnezdilov, Moskva siseministeeriumi ülikooli ülema esimene asetäitja Sergei Ževlakovitš, FSIN-i kasvatus-, sotsiaal- ja psühholoogilise töö valitsuse ülem Aleksandr Novikov, Vologda oblasti siseasjade valitsuse ülem Vitali Fedotov, FSIN-i Mordva valitsuse ülem Ramazan Jagjajev ja uurimiskomitee esimehe juures asuv eriti tähtsate asjade vanemuurija Aleksandr Filin, vahendab RBK.

Loe edasi...

0

Diagnoosi kohaselt sattus Kara-Murza haiglasse mürgituse tõttu

Vladimir Kara-MurzaLiikumise Avatud Venemaa koordinaator ja vene opositsiooniline Rahvavabaduse Partei (PARNAS) endine kaasesimees Vladimir Kara-Murza noorem, kes viidi 2. veebruaril haiglasse sai lõpuks diagnoosi, edastas TASS-i teatel tema abikaasa.

Abikaasa sõnul tuvastasid arstid tal "tundmatu aine tugeva mürgistuse".

Arstid diagnoosisid "tundmatust ainest tingitud ägeda mürgistuse", see on ametlik diagnoos," ütles ajakirjaniku abikaasa, lisades, et mehe seisund on muutunud stabiilsemaks, kuid arstid on valmis igasugusteks arenguteks.

Ennist öeldi, et Kara-Murza noorema seisundis on märgata paranemist. Ta viidi 2. veebruaril kriitilises seisukorras haiglasse ja on sealtpeale kunstliku hingamise aparaadi all.

Loe edasi...

0

Varem mürgitamist kahtlustanud vene opositsionäär toimetati raskes seisundis haiglasse

Kara-MurzaLiikumise Avatud venemaa koordinaator ja vene opositsiooniline Rahvavabaduse Partei (PARNAS) endine kaasesimees Vladimir Kara-Murza noorem viidi Moskvas haiglasse ja tema seisund on raske, ütles täna tema advokaat Vadim Prohorov.

«Ta viidi haiglasse ja on praegu raskes seisus. Sümptomid on üsna sarnased nendele, mis olid kaks aastat tagasi,» ütles Prohhorov.

2015. aasta 27. mail viidi Kara-Murza noorem Gradski esimesse haiglasse. Advokaat Prohhorov kinnitas toona, et kõik sümptomid viitavad mürgitusele. Ta märkis, et halva enesetunde kolmandal päeval võetud proovides tuvastati lubatava metallisisalduse mitmekordne ületamine.

Loe edasi...

0

Venemaal vahistati Aleksei Uljukajev

Putin ja Uljukajev - veel oli kõik hästi ...2000.-l aastal võimule tulnud Putin lubas, nagu ka igal järgneval võimuperioodil peaministri või presidendina, et hakkab ohjeldama venemaal pulbitsevat korruptsiooni.

See pole õnnestunud. Otse vastupidi - viimase 16. aasta jooksul venemaal korruptsioon hoopis süvenenud. Pole mingi saladus, et venemaal on kuritegelikud struktuurid ja võimukombitsad üksteisega tihedalt põimunud.

Et seda olukorda piisavas tasakaalus hoida, et tagatud oleks vene riigi sisemine julgeolek ja elementaarne sisemine stabiilsus, selleks on välja arendatud terve jõuametkondade võrk, eesotsas gestaapoliku salapolitsei - KGB õigusjärglase FSB-ga. See viimane on omakorda Putini totaalse kontrolli all. Seda enam, et ta ise pärineb nendest struktuuridest, olles endine vene salaagent ja KGB sõjaametnik (milliseid sotsialismi järgsel venemaal ka uhkeldades ohvitserideks kutsutakse).

Niisiis retooritseb Putini riigigäng usinasti juba 16 aastat "korruptsioonilämmatamise" laineil, mille tulemusena riigivõim ning kuritegelik võim aina tugevamini ühendub, rahaliselt seotud poliitiline võim aina koondub enam Putini poolt kontrollitavate ringkondade kätte. Aga korruptsioon, see läänelikus mõistes korruptsioon süveneb, rikastades samal ajal Putinit, tema õukonda ja riigitruud kaaskonda..

Loe edasi...

0

Vene telekanal Dožd: Karjala parimaid maid ostetakse kokku Putini lähiringkonnale

Karjalas, endisel Soome territooriumil Sortavala lähedal on koht, mida kohalikud on juba aastaid „Putini suvilaks“ nimetanud, teatab telekanal Dožd oma uuringus venemaa presidendi Vladimir Putini lähikonna omanduses olevate varade kohta.

Selle kohaga võib olla seotud ka Putini müstiline kadumine eelmisel suvel pärast juuli alguses Soome külastamist. Olles olnud 11 päeva avalikkuse eest eemal, ilmus Putin 11. juulil Valamo saarel jumalateenistusele, nagu midagi poleks juhtunud, vahendab Ilta-Sanomat.

Doždi teatel jäi presidendi lennuk pärast Soomes Turus käimist kümneks päevaks Soome. Seega pidi ka Putin jääma Soome või olema vähemalt nii lähedal, et sai helikopteriga üle piiri, märgib Dožd.


Parim kandidaat selleks Soome-lähedaseks kohaks asub Doždi teatel Peterburist 200 kilomeetri kaugusel Laadoga rannikul Taruniemis. Tegemist on „Winteri suvilaga“, mille kavandas 1909. aastal selle esimese omaniku, doktor G. C. Winteri tellimusel tuntud Soome arhitekt Eliel Saarinen. Seda kohta ümbritsev ulatuslik territoorium on tarastatud ja hoolikalt valvatud.

Loe edasi...

0

Nemtsovi mõrvaprotsessi kohtualused end süüdi ei tunnistanud

Oleks juba aeg ...!Moskva ringkonna sõjaväekohus asus esmaspäeval vandemeeste osalusel arutama 2015. aasta veebruaris mõrvatud opositsioonipoliitiku Boriss Nemtsovi tapmist, kohtu all on viis isikut. Viis kohtualust end süüdi ei tunnistanud.

"Prokuratuuri esitatud tõendid ei kinnita meie kaitsealuste süüd," ütles Zaur Dadajevi kaitsja Šamsudin Tsakajev kohtusaalis.

Ennist valiti teisel katsel 84 kutse peale ilmunud inimese seast tosin põhi- ja 10 varuvandemeest, s.o 22 inimest. Alguses kavatses kohus valida vaid kuus varuvandemeest.

Eelistungil rahuldas kohus kaitse taotluse arutada asja vandekohtus.

Loe edasi...

0

Vene repressiivametkond FSB (endine KGB) muudab taas nime

Venemaa loob FSB põhjal riikliku julgeoleku ministeeriumi (MGB)
 
Venemaa plaanib enne 2018. aasta presidendivalimisi luua föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) põhjal riikliku julgeoleku ministeeriumi, kirjutas ajaleht "Kommersant" esmaspäeval.
 
See tähendaks sisuliselt kunagise Nõukogude Liidu Riikliku Julgeolekukomitee (KGB) taastamist FSB baasil, vahendas väljaanne The Moscow Times Kommersandi artiklit.
 
Kava järgi allutatakse uuele ministeeriumile ka välisluureteenistus (SVR) ning enamik vene valitsusametnikke turvava föderaalse turvateenistuse üksusi, kirjutab "Kommersant".
Loe edasi...
0

Ühtne Venemaa võttis duumavalimistel 343 mandaadiga põhiseadusliku enamuse

Vene võimupartei Ühtne Venemaa võitis riigiduuma valimistel 343 mandaadiga põhiseadusliku enamuse, teatas vene keskvalimiskomisjoni eesistuja Ella Pamfilova esmaspäeval.
 
 
Pamfilova ütles pressikonverentsil, et valimistulemused peegeldavad poliitilist olukorda venemaal, ent tulemused olid keskvalimiskomisjonile üllatavad.
 
Valimistel täideti 450-kohalise riigiduuma 225 kohta parteinimekirjade alusel ning 225 kohta ühemandaadiliste ringkondade põhjal.
 
Ühtne Venemaa kogus parteinimekirjade hääletusel 140 kohta, järgnesid Kommunistlik Partei 35, Liberaaldemokraatlik Partei 34 kohaga, ütles Pamfilova.
Loe edasi...
0

Vene korruptsioonivastase võitluse asejuhti kahtlustatakse korruptsioonis

Vene korruptsioonivastase võitluse ameti asejuhi korterist leiti 123 miljonit dollarit sularaha
 
Venemaa korruptsioonivastase võitluse ameti juhataja asetäitja Dmitri Zahhartšenko korteri läbiotsimisel leiti enam kui 123 miljonit dollarit (109 miljonit eurot) sularaha.
 
Sularaha konfiskeeriti umbes kaheksa miljardi rubla väärtuses, ütles õiguskaitseallikas Ria Novostile.
Mehe teiste võimalike varade otsimist jätkatakse, kinnitas allikas.
 
Zahhartšenko võeti neljapäeval võimu kuritarvitamise ja õigusemõistmise takistamise süüdistusega vahi alla. Ta võeti kinni ajal, mil ta võttis vastu seitset miljonit rublat (100 000 eurot) altkäemaksu. Kinnipidamise käigus leiti ühtlasi veel 20 miljonit (275 000 eurot) rublat.
Loe edasi...
0

Venemaal kogub üha hoogu orjatöö kasutamine

Orjatöö SiberisIgal aastal ilmub meediasse infot selle kohta, et venemaa erinevates regioonides on avastatud täiesti klassikalise orjatööjõu kasuamist. Värske uudis teatab, et Siberist Moskva oblastisse saadetud saematerjali hulgast leiti võimalike orjade abipalve.

Väidetavalt alustas venemaa uurimiskomitee Irkutski oblastivalitsus uurimiseelset kontrolli informatsiooni kohta, mille järgi kasutatakse Bratski saeveskis orjatööjõudu.

Loe edasi...
0

Vene meedia: Nadežda Savtšenko vastu vahetatud GRU ohvitser tapeti oma kodumajas

Mitmete venemaa meediakanalite teatel tapeti täna oma kortermaja trepikojas GRU ohvitser Jevgeni Jerofejev, kes vahetati eelmisel nädalal Ukraina sõjaväelenduri Nadežda Savtšenko vastu.

Venemaa meediakanalite teatel tulistati Jerofejevit kuklasse oma kodu trepikojas, kui mees oli tulnud hommikuselt jooksuringilt.

Pärast seda, kui mees oli sisenenud kortermaja trepikotta, kuulsid majaelanikud kahte lasku ning nägid trepikojast välja jooksmas mustas riietuses meest.
Jerofejev hukkus sündmuskohal.

Loe edasi...
0

Putin muutis siseväed rahvuskaardiks

Vene president Vladimir Putin teatas tänal sisevägede alusel rahvuskaardi loomisest.

«Võeti vastu otsus, me loome siseministeeriumi sisevägede alusel uue täidesaatva võimu föderaalorgani, loome rahvuskaardi, mis hakkab tegelema terrori-vastase võitluse, organiseeritud kuritegevuse tõkestamisega ja jätkab tihedas koostöös siseministeeriumiga seni märulipolitsei jms ülesannete täitmist,» ütles president kohtumisel siseminister Vladimir Kolokoltsevi, föderaalse uimastikontrolliagentuuri juhi Viktor Ivanovi ja sisevägede juhataja Viktor Zolotoviga.

«Me kinnistame selle, nagu arutasime seda siseministriga, mitte ainult seadluses, vaid ka tulevases föderaalseaduses, et ei oleks mingeid vääritimõistmisi ja kõik töötaks selgelt ja ladusalt,» ütles Putin.

«Arvestan väga, et tulevane rahvuskaart täidab oma ülesandeid sama tõhusalt kui seni ja tugevdab tööd esmatähtsates suundades,» lisas ta.

Loe edasi...


Rahvusliku mõttelaadi toetuseks

BHR on tänulik toetuse eest!



Gallup

KUUKÜSITLUS: Millist erakonda sa toetaksid täna,kui oleksid Riigikogu valimised?
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
Total Votes:
First Vote:
Last Vote:
ISLAM
ISLAM
ja EESTI
ja EESTI
NAABRID
NAABRID
ja MAAILM
ja MAAILM

Prof. ULUOTSA kroonika

Kroonika, mille koostajaks oli professor Jüri Uluots, avaldati pärast Eesti puhastamist vene okupantidest 1941. a. ajalehes "Eesti Sõna" (23.12.1941).

1030 - Jaroslavi sõjaretk eestlaste vastu ja Tartu vallutamine.
u. 1054 - Kiievi suurvürsti ja Novgorodi vürsti Izjaslavi väepealik Novgorodi possadnik Ostromir teostab sõjakäigu eestlaste kallale, saab aga lüüa.
1060 - Izjaslav korraldab retke "sosolite" vastu ja maksustab neid raskesti. "Sosolite" nimetus arvatakse käivat kas Sakala või Soontaga või siis ühe Väinajõe piirkonnas asuva läti-leedu hõimu kohta. Järgmisel aastal kihutavad "sosolid" maksuvõtjad minema.
1077 - Smolenski vürst Vladimir ja Novgorodi vürst Gleb sõdivad üheskoos "tšuudide" vastu.
12. saj. algus - Novgorodi vürsti Mstislavi retk "Otšela" vastu (vist Adsel Koiva jõel, eestlaste ja lätlaste piirimaal).
1113 - Mstislav korraldab vene allikate põhjal võiduka retke "tšuudide" vastu ja võitnud neid "Boru peal" (oletatavasti Irboska või Metsepole).
1116 - Mstislavi juhtimisel korraldavad novgorodlased ja pihkvalased sõjakäigu eestlaste vastu. 1. novembril langeb nende kätte Otepää linnus. Venelased laastavad lugematul hulgal külasid ja pöörduvad tagasi paljude vangidega.
1130 - Mstislav saadab oma pojad Vsevolodi, Izjaslavi ja Rostislavi Novgorodi, Poletski ja Smolenski venelastega eestlaste vastu rüüsteretkele maksude saamiseks. Tapetakse mehi, põletatakse elamuid, naised ja lapsed viiakse vangi.
1132 - Novgorodi Vsevolod teostab oma jõul, ilma vendade abita, sõjaretke eestlaste vastu, kuid saab 23. jaanuaril Vaigas (Põhja-Tartumaal) hävitavalt lüüa. "Juhtus hiigla pahandus ja mustus", jutustab vene kroonika, "palju paremaid Novgorodi mehi löödi maha."
1134 - Novgorodi Vsevolodi sõjakäik eestlaste vastu. 9. veebruaril vallutatakse Tartu.
1180 - Novgorodi Mstislavi laastamisretk lätlaste ja eestlaste piirivahelisele maa-alale Adseli. Kohalikud elanikud lahkuvad kodudest ja tõmbuvad kuni mereni.
1190 - Pihkvalased tapavad salga ranna-eestlasi, kes olid sõitnud mööda Narva jõge Peipsile.
1192 - Novgorodi vürst Jaroslav teostab novgorodlaste ja pihkvalastega taliretke eestlaste vastu. Vallutab Tartu.
1192 - Sama aasta suvel läkitab Jaroslav jõugu pihkvalasi Otepääd maha põletama.
1210 - Novgorodi vürsti Mstislav ja ta venna Pihkva vürsti Vladimiri sõjakäik märtsis eestlaste vastu Torma ja Ugandisse. Ugandlased on sunnitud kaheksapäevase piiramisel järel loovutama oma kindluse Otepääl, maksma tribuuti ja osa võtma vastu õigeusu.
1211 - Pihkva venelaste retk Soontagasse jaanuari esimesil päevil.
1212 - Jaanuaris või 5. veebruaril siirdub Novgorodi vürst Mstislav ühes oma venna Toropetsi vürsti Davidiga ja Pihkva vürsti Vsevolodiga 15 000 mehega läbi Põhja-Tartumaa ja Järvamaa kuni Varbola linnuseni Harjumaal, kusjuures Varbola hõbedaga enda piiramisest lahti ostis.
1216 - Pihkva vürst Vladimir tuleb sõjaretkega, vallutab Otepää ja hakkab ugandlastelt nõudma kõrgeid makse. Vägi rüüstab ja saagitseb ümbruskonnas. Venelaste vastu võitlemiseks sõlmivad ugandalsed liidu sakslastega.
1221 - Novgorodi vürsti väed rüüstavad tagasipöördumisel Liivist Ugandit.
1223 - Novgorodi vürst Jaroslav, ta vend Suzdali suurvürst Georgi, Pihkva vürst Vladimir ja teised vene vürstid tulevad 20 000-mehelise sõjaväega liitlastena Eestisse, kuid hakkavad seejuures siin ise maad laastama.
1234 - Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda.
1241 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutab sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitab selle ja laseb vangilangenud vadjalased ja eestlased üles puua.
1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Sakslastega koos sõdivad eestlased, keda venelaste käe läbi palju langeb.
1248-1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutab ühes Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile.
1253 - Novgorodlased ja karjalased laastavad maa-ala lääne pool Narva jõge.
1262 - Venelaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudeta vallutada kindlust, kuid linn võetakse ära ja "palju tapeti selle linna rahvast; ja teisi võeti elusalt ja teisi põletati tulega, ja võeti nende naised ja lapsed; ja võeti ka vara ilma arvuta ja saaki".
1267 - Venelaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. Laastatakse laialt maad.
1268 - Jaanuaris tuleb mitu vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud eestlasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing venelaste ja sakslaste-eestlaste vahel. Venelased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dovmont rüüstab tagasiteel Virumaad.
1342 - Vürst Juri Vitovtovit?i sõjakäik Vastseliina. Kallaletungijad lüüakse sakslaste poolt ränkade kaotustega tagasi.
1343 - Mais tungivad pihkvalased oma vürsti Ivani, Irboska vürsti Ostapi ja possadnik Volod?a juhatusel 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Viie päeva pärast pöörduvad nad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani.
1371 - Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliina. Pihkvalased põletavad Kirumpää ja tapavad kõik kohalikud elanikud.
1406 - Pihkva vürstide Danilo ja Juri sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni.
1407 - 29. juunil tungivad pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöörduvad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1480 - Pihkva-Moskva vägede ühine retk Tartu piirkonda, kuni Emajõe liinini, kus vallutatakse Kastre kants.
1481 - Lõuna-Eesti rüüstamine venelaste poolt. Seekordne pealetung toimub veebruaris Moskva-Pihkva-Novgorodi ühendatud vägede poolt mitmest kohast, kusjuures venelaste kätte langevad muuseas Viljandi linn, Tarvastu, Karksi ja Ruhja. Laialdased maa-alad laastatakse ja rüüstatakse, raskesti kannatada saab Tartu piiskopkond. Okupeeritud maa-ala terroriseeritakse rängasti, et ka sel murda vastupanu.
16. saj. algus - Liivimaa allikais hakkab Vene (eriti XVI sajandi algusest peale) esinema julma vaenlasena, kel pole mingisugust halastust; venelasi mainitakse põlisvaenlastena.
1501 - Venelased tungivad röövides ja rüüstates Lõuna- ja Kirde-Eesti aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas mainib 40 000 tapetut ja vangivõetut. Teine vägi, kus palju tatarlasi, tungib Viru- ja Harjumaale. Väel on kaasas koerad, et eestlasi metsadest üles otsida.
1502 - Venelaste retk Tartu piiskopkonda.
1558-1582 - Vene-Liivi sõda.
1558 - Jaanuari lõpul tungib Vene sõjavägi Tartu piiskopkonda. Pealetungid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungivad sisse ka Vene abiväed Vilaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Vaenlase lahkumise järele läbi Järva- ja Virumaa üle Narva jõe laastatakse kogu Ida-Eesti, raskesti kannatada saavad Vastseliina, Rõngu, Rannu, Kongota, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa, Jõhvi jm. Külad, talud ja elamud põletatakse või rüüstatakse paljaks, maa upub ebainimlikesse tapmistesse. "Ja mis vaenlane vilja ja loomi mitte ei saanud ära viia, selle hävitas ta ja ajas palju loomi küünidesse ja pani küünid siis põlema ja põletas ühes loomadega ära." 11. mail vallutatakse Narva linn. Suvel 1558 toimub uus vaenlase pealetung 60 000 - 80 000-mehelise väega. Vallutatakse Vastseliina (30. juunil), Kirumpää, Tartu (18. juulil) ja Tartu piiskopkond ning naabruses olevad alad. Süstemaatilised rüüsteretked esialgu Kesk-Eestisse, hiljem ka Alulinna ja Gulbene piirkonda.
1559 - Venelaste rüüsteretked Alulinna ja Vilaka aladele.
1560 - Venelaste rüüstamise all kannatavad Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritavad venelased 40 000 ja 12 000-mehelise sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. Pärast Viljandi langemist arendavad venelased oma rüüsteretki laias sõõris Võnnuni, Pärnuni ja Läänemaale. Rüüstamise kõrval harrastatakse väga laialt talupoegade vägivaldset äraviimist.
1570 1570 - Hertsog Magnus hakkab suure Vene sõjaväega piirama Tallinna. Hiljem tuleb piirajaile lisa. "16. oktoobril tuli veel suur jagu Vene väge, keda oprit?nikuteks nimetati, ja see mässas ja möllas hullemini ja palju hirmsamini kui endised, tappes, röövides ja põletades, ja tapsid halastamata maha palju inimesi aadlist ja lihtrahvast, kes tühjas Kiviloo lossis Harjumaal varjul olid ja endistest venelastest olid puutumata jäänud. Ja läksid Tallinna alla Telliskopli leeri ja raiusid selle toreda metsa seal maha ja rikkusid ära." Piiramine jääb aga tulemusteta ja venelased lahkuvad Tallinna alt 16. märtsil 1571.
1573 - Venelased tulevad suurel hulgal Narva kaudu Eestimaale ja vallutavad Paide linnuse. Pärast Paide vallutamist venelaste 16 000-meheline sõjavägi siirdub vallutama Läänemaad, saab aga Koluvere all rootslastelt põhjalikult lüüa.
1574 - Venelaste rüüsteretk Põhja-Eestisse. "Aastal 1574, taevaminemise päeval, tungis kümme tuhat venelast ja tatarlast Harjumaale ja Tallinna alla, kus nad kõik külad, mis Tallinna ümber veel alles olid, maha põletasid, ja said suure osa röövitaud karja, mis aadlikud, kodanikud ja talupojad sõjameestelt Rakvere piiramisel olid ostnud ja omandanud, jälle kätte ja ajasid ära ja võtsid ka palju inimesi vangi. Selsamal suvel mässasid ja möllasid venelased ja tatarlased päeval ja ööl vahet pidamata Harjumaal ja Tallinna all ja tapsid inimesi öö aegu nende elumajades, aedades ja küünides ja viisid talupoegade lehmad ja voorimesete hobused linna alt karjamaalt ära."
1575 - Venelased vallutavad Pärnu
1575 - Venelaste rüüsteretk Loode-Eestisse. "Siis läksid venelased ja tatarlased esmalt Läänemaale Haapsalusse ja laastasid tee peal hirmsasti kõike Padise maad ühes Padise ja Keila rannaga, lõid inimesi maha ja viisid neid palju vangis ära. Ja ehk küll venelane ennegi sagedasti neist paigust oli üle käinud, ei olnud ta seda siiski iial nii hirmsasti teinud kui seekord. Selsamal korral laastasid venelased ja tatarlased Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala maid ühes Saare, Vormsi, Hiiu, Muhu ja Noarootsi saartega, välja arvatud Kuressaare maakond, üsna haledal kombel ja röövisid aina hobuseid ja inimesi; härgadest ja lehmadest nad suurt ei küsinud, sest et neid mitte nii ruttu ei saanud kaasa võtta."
1576 - Venelased rüüstavad Tallinna ümbrust: "Juulikuus, algusest lõpuni, olid venelased ja tatarlased Paidest ja Padisest Tallinna all rüüstamas ja langesid sagedasti kodanikkude hoostele, sulastele ja tüdrukutele peale, kui need heinal käisid, ja viisid Tallinna ümbert palju vaeseid talupoegi ära vangi ühes naiste ja lastega. Siis oli kodanikkudel ja talupoegadel palju nuttu ja kaebamist."
1577 - Tallinna ebaõnnestunud piiramine Johann IV poolt.
1579 - Venelaste ja tatarlaste jõukude korduvaid rüüsteretki Eestisse. "Tatarlased heitsid leeri Uuemõisa juures, 6 penikoormat Tallinnast, ja rüüstasid hirmsal kombel seal maapaigas ja ka tervel Harjumaal tappes ja röövides, lõid vanad surnuks ja viisid noored kaasa.
Mitte kaua pärast seda, kui see tatarlaste salk Harjust ja Läänest ära Riia stifti oli läinud, ja vaesed talupojad, kes metsades, soodes ja rabades peidus olid olnud, nüüd jälle koju olid tulnud, tuleb teine salk venelasi ja tatarlasi, sedasama teed Rakverest, jälle peale, kes jälle talupoegadele ja nende naistele ja lastele, kes endisest tatari salgast veel olid üle jäänud, armutult peale langeb ja nad kinni võtab. Siis oli Harjumaal häda häda peale".
1656-1658 - Rootsi-Vene sõda; venelased tungivad Eestisse. Rüüstatakse maa idaosasid, Tartu- ja Võrumaad, riivates ka Valga-, Pärnu- ja Virumaad. Tartu kapituleerub ja jääb Vene valdusse kuni 1661. a.
1700-1721 - Põhja sõda
1700 - Venelaste esimesed rüüstesalgad tungivad septembrikuus Alutagusesse. Algul Narva piiramine venelaste poolt. Narva lahing 19. novembril.
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda. Talupojad korraldavad enesekaitse salku.
1702 - Põhjalik rüüstamine pärast Hummuli lahingut Pärnumaal, Tartumaal ja Mõniste piirkonnas: "Põletati maani maha kõik kirikud, enam kui 100 mõisa ja 1000 küla. Inimeste kallal tarvitasid nad igasugu vägivalda - nad tapsid ilma vahet tegemata mehi, naisi ja lapsi või viisid nad vangis minema. Suurimaks õnnetuseks laadisid tatarlased mitusada last vankritele ja viisid nad kaasa, et neid orjadeks müüa."
1703 - Tsaar Peeter I väejuhi ?eremetjevi rüüsteretk läbi Eesti; rüüstetegevusest jäävad enamvähem puudutamata ainult Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa kesk- ja põhjapoolsed alad ja saared, seega vähemviljakad maaosad. Vangistatakse palju eesti talupoegi, eriti arvukalt lapsi, saates neid Ukrainasse: "Ei ole võimalik kirjeldada suurt kahju ja viletsust, mida kirjeldatud rüüsteretk põhjustas. Põletati ära mitte ainult palju ilusaid kirikuid, väikesi linnu, mõisu ja kuni 1500 küla, vaid ka 1000 koormat osalt jahvatatud, osalt jahvatamata vilja. Ka võttis vaenlane kaasa hulk vaske ja tina majatarvete ja kirikukellade näol. Samuti ajas ta oma maale kuni 1000 veist, ja mida ta kaasa võtta ei saanud, nagu sigu ja hanesid, need ajas ta kokku küünidesse ja tallidesse ja põletas ühes nendega. Vaenlane tappis palju inimesi ja küüditas oma maale suure hulga noori lapsi."
1703/04 - Venelaste korduvad rüüsteretked Narva ümbruskonda.
1704 - Venelaste rüüsteretk Tartumaale: "1704. a. jaanuaris tungisid venelased piki Peipsi järve Torma, süütasid külad põlema ja võtsid kaasa palju inimesi alasti ja näljastena. Kes tugeva külma käes hukkusid või enam edasi minna ei suutnud, need uputati Peipsi järvel jää alla."
1704 - Tartu alistub 13. juulil Vene piiramisväele. Venelased ei täida kapitulatsioonitingimusi ega lase Tartu garnisonil siirduda Tallinna, nagu kokku lepitud.
1704 - Narva vallutamine venelaste poolt. Vallutamisele järgnes linna rüüstamine vene sõdurite poolt tsaar Peetri enda juhiste kohaselt. "Ka surnud, olgu kõrgest või madalast soost, kisti välja haudadest ja visati jõkke. Kurb ja kole vaatepilt oli, kuidas haiges, kes majades, kindlusvallidel ja mujal lamasid, hunnikusse vankritele laoti ja Narva joast alla kallati, kus nad kaebliku kisaga hukkusid. Sellele õnnetusele oli võrdne asjaolu, et Narva elanikelt kõik lapsed 6-14. a. vanuses ära võeti, et neid Venemaale orjadeks viia."
1707 - Vene ratsaväe suurem rüüsteretk Põhja-Tartumaale, Põltsamaa, Puka, Sangaste ja Karula suunas. Põletatakse uuesti Valga.
1708 - Vene väe uus suur rüüsteretk Liivimaale. Valgamaa laastatakse metsikult. Talud ja mõisad põletatakse. Vili põldudel tallatakse ja niidetakse maha.
1708 - Narva ja Tartu kodanikkond viiakse Venemaale sundasumisele. Paljud surevad. Osa pääseb tagasi viis aastat hiljem. Tartu linn hävitatakse. Jäävad rüüstatud kujul ainult üksikud ehitused.
1709 - Pärnu vallutatakse venelaste poolt.
1710 - Tallinn kapituleerub venelastele.
1710-1918 - Eesti tegelik kuulumine Vene all.
1917 - Vene sõjaväed omavolitsevad ja rüüstavad Eestis.
1918 - Vene punavägi hakkab novembrikuus tungima Eestisse. Järgnevad veresaunad Rakveres, Tartus ja mujal.
1924 - Piiritagant organiseeritakse Eestis mässukatse 1. detsembril.
1939 - Vene surub Eestile peale vägivaldse "abistamispakti". Vene väed asuvad baasidesse. Venelased rikuvad pakti tingimusi.
1940 - Vene vägi asub 17. juunil Eestisse. 21. juunil teostab vene vägi Eestis riigipöörde.
1944 - Vene vägi tungib 2. veebruaril üle Narva jõe. Algavad lahingud Eesti pärast, mis lõppevad sügisel kogu Eesti langemisega venelaste kätte.
1944 - 20... - Inkorporeeris vene riik (NSVL) ebaseaduslikult nii oma kehtivate seaduste tähenduses, Eesti seaduste tähenduses kui ka rahvusvahelise õiguse tähenduses Eesti riigile ja -rahvale kuuluvad alad Ingerimaal ja Setomaal (ca 5,2% meie riigi territooriumist), Sealhulgas Narva linnaosa Jaanilinna ning Petseri maakonna keskuse, Petseri linna enda külge ning hoiab nimetatud alasid ebaseaduslikult enda valduses ka käesoleval ajal.

*****************

2007 aprill - vene impeeriumimeelsed koos pättidega korraldasid suurpogrommi Eesti Vabariigi pealinnas

KUNINGLIKUD UUDISED

The best Governments of the World have been composed of Monarchy, Aristocracy, and Democracy. -- Algernon Sidney --

  • Kuningriiklane Kalle Kulbok: riigikogu vajab isepäiseid naljamehi
    1
    +1

    ... Kalle Kulbok märgib, et tema silmis on kuningriiklus tõsine asi. Neis riikides, mis on veel kuningriigid, on demokraatia märksa stabiilsem.
    „Mõned asjad on neis riikides paigas teiste tavade ja reeglite järgi. Meil kipub kogu võim sõltuma üksteisest ja kauplemisoskusest. Kuningriik riigikorraldusena on minu arvates parem kui vabariik. Mõtlen seda tüüpi arenenud kuningriike, nagu on tänapäeval Põhjamaades. Sestap kannan endiselt kuningriiklase märki ja kirjutan oma nime juurde emeriitkuningriiklane.”...

    Tänapäeva tuima ja pragmaatilise poliitilise maastiku taustal tundub veider, et 1992. aasta riigikogu valimistel said kuningriiklased 7,12% hääli ja parlamendis kaheksa kohta.

    Oli see nali, mis ootamatul kombel tõsiasjaks sai? Kuidas see juhtus ja miks lõppes? Mida kuningriiklastelt tänapäeval õppida? LP suhtles endiste silmapaistvate rojalistide Kalle Kulboki, Kirill Teiteri, Tõnu Kõrda ja Priit Aimlaga ning pani nende mõtted kirja.

    Kindlasti oleks ka praegu Toompeal vaja kuningriiklaste moodi seltskonda, kes sõltumatu jõuna ilmselged jaburused välja naeraks. Nii mõnigi praegune poliitik on seda vajadust kinnitanud, mainib omaaegne esikuningriiklane Kalle Kulbok.

    „Kuningriiklased ilmusid poliitikasse 1989. aastal, kui asutati Eesti Rojalistlik Partei. Osaliselt selleks, et parodeerida kõikvõimalike väikeste n-ö taskuparteide teket. Mõtlesime, et miks mitte teha väikses Eestis kuningriiklusel põhinev väikepartei, mis kasutab poliitiliste relvadena eeskätt paroodiat ja huumorit,” meenutab Kulbok.

    kategoorias Kuninglikud UUDISED "Liivi Kroon"
  • Krahvinna Sophie külastab Eestit!
    0

    Wessexi Krahvinna külastab 2. ja 3. mail Eestit.

    Tema Kuninglik Kõrgus Wessexi Krahvinna
    kohtub Eestis president Kersti Kaljulaidi ning peaminister Jüri Ratasega. Samuti kohtub ta gaidide ja skautidega ning külastab lasteaeda, kus käivad erivajadustega lapsed.

    Olles Suurbritannia jalaväe rügemendi 5 Rifles aukolonel külastab ta selle rügemendi sõdureid, kes teenivad Tapal NATO lahingugrupi koosseisus.

    Wessexi Krahvinna on täiskoormusega töötav kuningliku perekonna liige. Igal aastal külastab ta sadu koole, ülikoole, sõjaväebaase ja heategevusorganisatsioone, et nende tegevusest rohkem teada saada ning nende tööd esile tuua. Oluliseks teemaks on tema jaoks võimaluste loomine noortele ja erivajadustega inimestele.

    kategoorias Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
Kõik kuninglikud uudised

Viimased kommentaarid

A.Rand
Tere Holger!

Hetkel on BHR veelahkmel, kus tuleb vastu võtta otsus edasise jätkamise osas või võt...
holger kaljulaid
Tervist hr Rand!
Kas Te peate puhkepausi ( nt seoses veebilehe X aastapäevaga )
või on juhtunud mi...
timur
aga uusasunduste tegemisel naiste jalaste kodudest väljaviskamisega oled päri kulla autor ?
meenuta...