Galina Timtšenko: surve Vene massiteabevahenditele algas enne Krimmi ja Ukraina sündmusi

0

Massiteabevahendite olukord Venemaal on lähedal katastroofile, sõltumatu meedia on muutunud väljasurevaks liigiks, ning sealjuures ei alanud surve meediale poole aasta ega aasta eest - Krimmi sündmustest ega Ukraina sündmustest, rääkis portaali Lenta.ru endine peatoimetaja, praegu väljaande Meduza juht Galina Timtšenko inimõiguste konverentsil Tallinnas.

Diskussioonil Venemaa massiteabevahendite sõltumatuse ja tuleviku teemal ning suhte üle riigiga ütles Timtšenko, et tema meelest algas riigi surve massiteabevahenditele 2011. aasta detsembris, kui puhkesid riigiduuma valimiste võltsimise vastased protestid, ja sellest peale on see suurenenud,

"Surve toimub igal rindel - nii riigiduuma seadusandlik surve, mis on keelustamispalavikus ületanud igasugused piirid, aga samuti omanike mõjutamine või majandusmeetmed," rääkis Timtšenko.

Lenta.ru endine peatoimetaja, kes oli juhtinud seda väljaannet kümne aasta jagu ja vallandati selle aasta märtsis, tõi mitu näidet riigiduumas viimasel ajal kehtestatud keeldude kohta.


Nii tehti viimasel aastal kriminaalkoodeksisse parandused: ekstremismi käsitleva paragrahvi alla võib nüüd sattuda iga massiteabevahend, mis annab sõna inimesele, kes kahtleb Krimmi Venemaaga ühendamise seaduslikkuses. Selle paragrahvi alusel süüdimõistetud kaotavad õiguse tegelda terve rea aladega, sealhulgas ka ajakirjandusega.

Peale selle laiendasid Venemaa seadusandjad riigireetmise ja spionaaži mõisteid. Praegu satub selle tegevuse alla andmete üleandmine välisriigi organisatsioonidele, kui nende tegevus on suunatud Venemaa vastu, kuid selline laialivalguv formuleering jätab laia võimaluse tõlgendusteks.

Pool aastat kavandatust varem jõustub kurikuulus seadus välisagentide kohta ning alates 2015. aasta septembrist ei saa välisinvestorid olla massiteabevahendite omanikud, sest välismaine finantseerimine ei või ületada 25% väljaande eelarvest.

Muutused viidi sisse seadusesse miitingute kohta. Nüüd ei tohi juhul, kui miiting on võimude poolt sanktsioneerimata, selle kohta infot levitada.

"Tuleb välja, et isegi kui see on konkreetse rajooni elanike sanktsioneerimata protest mingi ala täisehitamise vastu, on keelatud sellest rääkida," ütles Timtšenko.

"Uus lastekaitseseadus näeb ette karistuse ükskõik millise info eest, mis võib lapsele potentsiaalset kahju põhjustada - näiteks kutsub esile hirmu-, õudus- ja paanikatunde. See tähendab tegelikult seda, et ükskõik milline massiteabevahend, mis teatab lennuki allakukkumisest, satub selle seaduse alla," märkis ta.

Suur hoop massiteabevahenditele olid reklaamiseaduse parandused - nüüd ei või tasulised telekanalid, nagu Dožd, reklaami näidata.

Nagu Timtšenko selgitas, kasutab riik aktiivselt hoobasid inforessursside omanike mõjutamiseks.

"Venemaal on massiteabevahendid harva nende omanike peamine tegevusala. Kui ühel kaalukausil on põhiline äri, aga teisel meedia, siis piisab põhilise äri ähvardamisest. Nii juhtus kirjastusega Kommersant," ütles konverentsikülaline.

"Hiljuti vallandati Venemaal saidi Russkaja Planeta peatoimetaja - rahulolematust tekitas vasakpoolne liberalism toimetamispoliitikas. Nii talle otse öeldigi: puudu on vene kosmismi [Vene filosoofiline suund, mis lähtus vene usufilosoofilisest käsitusest, et inimene ja ühiskond on kosmilise terviku või looduse osa - toim.]."

Timtšenko sõnul on Venemaal veel üks riikliku surve hoob. Roskomnadzor [side-, infotehnoloogia ja massiteabevahendite valdkonna järelevalveamet - toim.] võib ükskõik millise väljaande sulgeda loetud minutitega, sest ametil on kohtueelse blokeerimise õigus.

"Näiteks saidi Grani.ru on Roskomnadzor blokeerinud oma sada korda. Sealjuures ei teata prokuratuur, millised artiklid rahulolematuse esile kutsusid - sulgevad tervikuna profülaktilise meetmena formuleeringuga "tendentslikkuse tõttu"," rääkis Timtšenko.

Videosalvestist Galina Timtšenko venekeelsest esinemisest inimõiguste konverentsil 10. detsembril on võimalik vaadata siin.

RahvusRinghääling

Kliki ka nendele artiklitele:

* Lühidalt - 02.05.14
... ja Uzbekistan kohtadel 195-196 ning ning Põhja-Korea kohal 197, vahendab postimees. Freedom House jagab riigid pressivabaduse järgi vabadeks, osaliselt vabadeks ja mittevabadeks. Tabeli esimesed 63 riiki ...
* Eesti Päevalehe ülevaade venemaa infomaastikust

... 93 000 meediaväljaannet, mille hulgas on näiteks 27 000 ajalehte ja ajakirja ning 330 telekanalit. Pressivabaduse indeksis on Venemaa 2013. aasta seisuga 148. kohal, mis on kuue koha võrra halvem tulemus ...
* Lühidalt - 30.01.13

Eesti koht maailma pressivabaduse edetabelis Eesti langes Reporters Sans Frontières (Piirideta Reporterid) maailma pressivabaduse edetabelis 179 riigi seas 2011.-2012. aasta kolmandalt-neljandalt kohalt, ...
* Lühidalt - 03.05.11

... ja Rootsi (11). Sellele kolmikule järgnevad Belgia, Island, Luksemburg, Andorra, Taani ja Šveits. Leedu jagab tabelis 36.-39., Läti 54.-56.. Venemaa loetakse mittevabaks pressivabaduse tähenduses, hõlvates ...