Venelased ründavad täna jälle Riigipäevahoonet

1
+1

Putini režiimi ideoloogiliseks vundamendiks on patriotism, milline on kokku heegeldatud Saksa-vene sõja (22. juuni 1941 – 09. mai 1945) kangelaslikest üksikmomentidest ning vürtsitatud sümbolitega, millised pärinevad osaliselt eelmisest vene riigist. Sellest vene riigist, millise tänane venemaa ise täielikult hävitas ehk, mille õigusjärglane ta pole. Viitan siin tsaaririigi sümbolitele, sealhulgas näiteks nn Georgi lindile.

Ühelt poolt näitab viidatu, et sotsialismist irdunud venemaal puudub endiselt selge ideoloogiline kandepind ning teisalt, et identiteediotsingud jätkuvad suuremal või väiksemal määral.

Kuid II maailmasõja (01.09.1939 – 02.09.1945), mida venemaa ise koos Saksamaaga maailma vastu alustas, osaks olnud Suure Isamaasõja (Saksa-vene sõja ideologiseeritud nimetus venemaal) globaalset tähendust ja rolli ei vähenda siiski see asjaolu, et venemaa on II maailmasõja käivitumises süüdi. Saksa-vene sõja asend venelase hinges on ülimalt olulisel positsioonil.

Putinlik režiim poeb või nahast välja, et süvendada erinevaid Saksa-vene sõjaga seotud traditsioone. Seda enam, et tänase vene riigi ajaloos pole olnud teist suurt ja võidukat sõda. Ei tasu ju unustada, et vene riik sündis 1917. aastal. Kõik teised sõjad, mida venemaa on pidanud on olnud räpased ja alatud, sageli ka mitte-edukad. Olgu siis nimetatud kallaletung Poolale 1939, Soomele 1940, interventsioon Afganistaani 1980, sissetung Georgiasse 2008 või Ukrainasse 2014 nagu ka sõda Itškeera vastu 1994-1996 ja 1999.

Venelase mõttemaailma peegeldus - lapsevanker-tankNimetatud traditsioonide hoidmise nimel korraldab Moskva režiim igal aastal üle riigi erinevaid suurüritusi, alates hiiglaslikest militaarparaadidest kuni erinevate patriootiliste lasteüritusteni välja. Annab selle nimel välja massiliselt sõjalis-patriootlikku kirjandust, soodustab vastavate näituste avamisi, paiskab teatrilavadele etendusi, muusikale, ekraanidele dokumentaal- ning kunstilisi filme, mis kõik on tiined utreeritud lauspatriotismist ja sõjaarmastusest. Kõike eeltoodut saadab piisavas koguses juba nõukogude võimu ajal välja töötatud ja tänastesse oludesse kohandatud „rahupropaganda“ koos hoiatustega, et vaenlane on ka täna venemaa värava taga - venemaa on vaenuvägede poolt ümber piiratud! Venemaalased peavad olema ka täna täis tahet sõdida ja õnnistama oma valitsejaid, kui need sõdivad.

Venemaa on kui kõverpilt loogilisest poliitikast ja rahuarmastusest ning nagu Orwellik kehastus reaalses maailmas, kus kõikjal on näha loosungit - vaid sõda kindlustab rahu.

Kogu eeltoodud ilu-valu-võlu juures hoitakse äärmise sordiini all Saksa-vene sõja koledamaid lehekülgi, sest meepotti ei tohi tõrvatilgad rikkuda. Neid pahasid teemasid on tegelikult kohutav kogus. Venemaa poolt toime pandud sõjakuriteod, Vlassovi rahvavabastusarmee, Varssavi ülestõusu reetmine, Berliini naiste massivägistamine … ka Tallinna taasvallutamine 1944. aastal sobib sellesse buketti.

Hetkel on aprillikuu lõpp käes ja lähenema hakkavad need venemaa poliitilisele süsteemile olulised päevad – maikuu päevad, mil järjekordselt on vaja rahvale anda üks paras doos propagandanarkotsi, et riigi poliitiline vundament ei mõraneks ning suudaks riiki ikka hästi ülal hoida.

Juba mitmendat hooaega on venemaal süvendamisel uustraditsioon, Georgi lindi kampaaniate kõrval, kus ehitatakse rahva jaoks üles Saksamaal Berliinis asunud suur riigipäevahoone makett, mida siis venemaa patrioodid uuesti rünnata saavad.
Taas haaratakse (mängu)automaadid, (suitsu)granaadid ja joostakse paukpadrunite plõksides ning „huraaaa“ karjudes tormi Reichstag’ile, korrates seeläbi sümboolselt venemaa viimast lahingut, mis lõppes Riigipäevahoonele punalipu heiskamisega.

Traditsiooniliselt korraldatakse Saksa Riigipäevahoone (Reichstag) ründamist 23. aprillil, kuna sellel päeval 1945. aastal algas lahing Berliini pärast, milline lõppes Riigipäevahoone langemisega 02. mail 1945. aastal.

Rünnak „Riigipäevahoonele“ korraldatakse Moskva lähistel asuvas PATRIOOT nimelises pargis.

Väidetavalt osalevad selles suurejoonelises etenduses - „viimses lahingus“ ligi 1200 „sõdalast“, kellest 100 olevat professionaalsed kaskadöörid. Loomulikult oodatakse massilist vaatajaskonda, sest sisuliselt käivitatakse selle üritusega päevade jada, mis lõpeb traditsiooniliselt imposantse võduparaadiga Moskvas Punasel väljakul ja sellele järgneva üleriikliku ning üldrahvaliku suurjoominguga „Den Pobedõ“ auks.

BHR

Kliki ka nendele artiklitele: